Siin vikerraadiosaatega lastetuba jätkab nüüd Reet Made. Täna oleme selle inimese lastetoas, ta on öelnud, et ma olen püüdnud mitte lihtsalt sõnu ritta seada. Olen püüdnud laulda mõtteid ja ka need on tema sõnad. Tööd tuleb hinnata järgi, palju mõistust on sinna pandud. Täna oleme Voldemar Kuslap i lapsepõlveradadel. Ja ma tahaksin kohe seda küsida, et kas see poiss, see väike volli hakkas laulma enne kui rääkima või rääkima, enne kui laulma. Nii-öelda noh, ma arvan, et et ikka peale rääkima õppimist aga lauldud sai küll ja varasest lapsepõlvest peale Kas on meeles veel esimene laul, mõni lihtne, lihtne lapse laulukene võib olla? Kuna lapsepõlv möödus nagu sõja ja sõjajärgsetel võrdlemisi majanduslikult kitsastel aastatel, siis põhiline musitseerimine toimus ikkagi kodus ja ühislaulmise teel. Ma arvan, et üks laul, mida me eriti meenutan, on rahvalik laul loojangul, mida lauldi nii meie peres kui üldse külas. Aga minu esimene mulje debüüt, ma arvan, see võis olla ilmselt kusagil viie aastasena lõpes kõva keretäiega. Nimelt Ma ei tea, kas seda sobib rääkida, aga kõike saab, et äkki see oli ilmselt kusagil jah, saksa ajal sõjaperioodil kui vilja masindamine toimus kusagil hilissügisel, ma arvan, et lumi võis juba maas olla. See masinist õpetas mulle siis võrdlemisi noh, niisuguse pude sõnadega laulu selgeks ja palus mul selle hästi kõva häälega ette kanda, kui selle viljamaa esindamise, talgute Nov lõpupidu või söömaaeg toimus ja ja ma muidugi selle selle laulmise väga julgelt esitasin, aga ma sain pist paar fraasikest laulda, kui märkasin kohkunud ema silmi ja siis kohe kiiresti mind toimetati teise tuppa ja sain oma korralikud triibulised. Kas need olid esimesed triibulised? Noh, eks Laksakaid sai ikka, kuna ma olin võrdlemisi elava loomuga poiss alati. Olen kusagilt lugenud, et ka koolipoiss Polli oli väga elava loomuga ja, ja vahel pandi nurka seisma, aga et siis oli võimalik just nimelt laulmist ära kasutada. Et sellest patust nagu kiiresti priiks saada. Ja siin ma pean meenutama ühte erakordset õpetajat, kalju Kärtnerit. Nüüd on ta küll mõnele mees. See oli tõesti peale sõjaoludes tõeline maa. Sool juhendas ringe. Dissurnuid ristis lapsi ja oli samas ka üleliiduline maa noorte meister kõrgushüppes. Ja tema oli veel ka siis klassijuhataja ja laulmisõpetaja, nii et elavaloomulise poisina tuli mul tihti nurgas omi patte kahetseda ja ta andis mulle võimalust siis rehabiliteerida oma pisikesi patukesi laulu teel ja ma ei mäleta, et ma oleksin seda kunagi kasutamata jätnud. Poiss nurka siis järgmisel hetkel nurgast välja, laul lauldud, jälle prii. Ma arvan, et tänases saates räägime laulmisest veel ja veel, aga nii nagu selle saatesarja puhul traditsiooniline on üks küsimus ka teile. Millal te mäletate iseennast esimest korda täiesti ise? Jah, see võis olla ilmselt sõjaaegsel perioodil. Olen sündinud Oudova lähistel. See on Venemaal ja Peipsi järve teisel kaldal, kus olid suured eesti külad võrdlemisel majanduslikult jõukamal järjel aktiivse seltsielu ja kirikueluga. Ja noh, muidugi sellele ma arvan, nii tagantjärele võrdlemisi toredale elule tegi verise lõpu stalinliku repressiooniaastad, kus siis kõik kaela kandvad mittevenelastest mehed likvideeriti ja selle tõttu jäid järele niuksed, suured meesteta külad kus vaprad Eesti naised siis pidid selle igapäevase eluga toime tulema ja ja eks võib-olla mõningaid hetki mäletan ehk sellest perioodist peale neid repressioone järgnesid muidugi väga kiiret sund kollektiviseerimise vastad üks ebaloomulikum käsk järgnes teisele, kus siis talud kästi maha lammutada ja viia siis küla kesktee äärde kahele poole, nii nagu vene külades ikka. Ja need vaprad Eesti naised said nende töödega hakkama ja muidugi siis tuli sõja periood, õigemini rindeperiood, kus kõik põles maha ja meie endisest võrdlemisi korralikust majanduslikust jõukusest olid järele jäänud riismed. Lõpuks tuli kokku puutuda ikka üsna suure piletsusega. Ja muidugi imestama paneb, et need vaprad Eesti naised said selle raske pereeluga. Kas te olite seitsmekuune beebipoiss, kui isa ära viidi, kas isast veel mingit informatsiooni tuli või nägite veel kunagi isa? Ei näinud nii nagu ka oma kolme ulu kohta ei olnud mingeid teateid, aga, aga hiljem olen muidugi neid jälgi ajanud ja ja noh, saime niisuguse kirja, et on ebaseaduslikult represseeritud ja nüüd on rehabiliteeritud, aga noh jäljed viisid kusagile Volga-Doni kanali kallastele. Kui te nüüd lasetama pilgul libiseda mööda neid varajase lapsepõlve tanumaid ja karjamaad ja koduõue missugune oli esimene lapsepõlvekodu? Jah, nagu ma eelnevalt ütlesin, et need kitsad sõjajärgsed aastad tagantjärele ei tundugi nii muserdav tunne, sellepärast et ma usun, et inimesed olid palju sõbralikumad. Palju vähem oli selliseid kalgistunud hingi nagu menüüd võime igapäevases elus kohata. Inimesed olid võrdlemisi seltsielulembesed koos, lauldi, koos käidi igasugustel koosviibimistel ja, ja üldse ühislaulmist ja niisugust sõbralikku meelt oli palju enam kohata. Minugi ümber jaa jaa. Esimest kodu. Eks kodu on ikka alati armas olnud ja, ja, ja eriti on muidugi meeles need toredad karjaskäimise aastad ja kui sai, igatsevad vot neid eemal sinetavaid Otepää kõrgendik, mõtlesin. Ma ükskord nii rikkaks saan, et suudan jalgratta osta, siis ma käin kõik need kohad läbi. Lauto paljudki kohad on veel läbi käimata, aga mainisite võtate järelikult Audavast ära tuldud ja 43. aastal pere asus elama Elva lähistele. Ja kui nüüd lapsepõlvest meenutada mõnda eri tee meeldejäävat muusikalist sündmust on selleks oli kui mind jõuluõhtul võeti Rõngu kirikusse kaasa või ma esmakordselt kuulsin orelit orelimängu ja see oli minu meelest midagi seni kuulmatut ja kordumatut veel. Aga peale selle sai noh, kõik need või noh, vähemalt osa nendest kirikulauludest oma sõnadega kodus läbi lööritatud, nii et meie Naabri, Mõldwana mammikene, kes muide oli Ernst stena lähedane sugulane, see oli siis ikka öelnud minu emale, tead, sellest poisist tuleb kirikuõpetaja sellest asjast sõnadega. Tema poeg õppis küll Delaget. Ta lõpetas Tartu Ülikooli teoloogiaosakonna. Sellel ennustusel oli võib-olla natukene paikapidavust, mine tea neid ennustusi. Aga need laulud, need jõuluõhtused, kirikulaulud, eks need olid võib-olla ka juba tuttavad natukene sest need ilusad kirikulaulud vist küll kõikidele lastele just nagu lapsepõlve lauludekski. Mis nendest kiriku ja, või ütleme nendest jõululauludest üldse lapsepõlves kõige rohkem meeldis? Eks ma usun kindlasti kõikidele eestlastele võib-olla püha ja ja mitmed sellised. Hästi palju lauldi nii koolis kui ka seltskondades, oli näiteks, ütleme, jõulude ajal tiliseptilised aisakell või või mitmed muudki sellised laulud. Kui nüüd natukene mälus sorida, siis leiab neid kohe üsna arvukalt, aga praegu kohe korraga ei tule nagu rohkem meelde. Kui nüüd sinna kodusele karjamaale minna koos nende poistega, kellega koos karjas käisite ja kas see jutt peab paika, teil olid omavahelised lauluvõistlused, mida te tegite kaskede latvades? Ei eks nad peavad küll paika, kas elatvedega tuleb jälle meelde, kui sai nähtud neid esimesi trofeed, Tarzani filme? Eks me siis muidugi kõik Tarzani moodi püüdsime häälitseda ja vahel tulime robinal lepa ladva kallani, et tükk aega andis aidata. Eks ikka, kui rohkem lapsi oli koos, siis lauldi ja mängiti ja, ja korraldati ka nii-öelda lauluvõistlusi. Ja siis keegi on öelnud, et Vollil oli üle külapasun. Kes teab, ise ei oska nagu esindajate, aga, aga viisipidaja ma ikka olen olnud küll. Usumine, kool. Esimene kool oli Valguta kool, sellest on kohe niuksed toredad mälestused jäänud. Ma küll läksin kooli täiesti ettevalmistamata. Nii et ma ei osanud ei lugeda ega kirjutada. Aga selle oskuse omandasin võrdlemisi kiiresti ja eks siis muidugi tulid juba. Muinasjutt raamatuid ja ja üldiselt nii lugemisest olen ma alati lugu pidanud ja sageli sädaga õpingute arvelt, nii et sai juturaamatutele paber ümber pandud, et mitte aru ei saada, et see ei ole mitte koolilugemiku, milles nii hoolega sai loetud, lemmikraamat ka oli, ei oska öelda, ma usun, et need olid ikka põhiliselt muinasjuturaamatud. Ma usun, et väga mitmedki Anderseni muinasjutud siiani meeles. Tollest väga toredast õpetajast kalju Kärtnerist oli juba juttu. Kas tema oligi selles esimeses koolis? Ja hiljem muidugi elukoha muutuse tõttu sattusin koolis käima Uudernasse toredate minevikku, traditsioonidega kool. Selles koolis omal ajal olid käinud sellised meie rahvuskultuuris suured kujud nagu Jaan Kärner, Friedebert Tuglas Konrad Mägi, Leopold Hansen, Olav Roots ja mitmed mitmed teisedki Helmi Mäelo, kes muide on kirjutanud sellekohast väga toreda memuaarteose talutüdruk kus on väga toredasti üldse selle Moderna kandi ajaloost ja oma perekonnasaagast räägitud. See oli väga tore kohal, aga millegipärast kuna koorilaulutund oli viimane tund, siis me poistega otsustasime kakofoonia kuid mängida ja meid vabastati koorilaulutundidest, kuna me pigem segasime seda, tüdrukud tõstsid protesti, et miks nemad peavad laulma ja meie oleme vabastatud siis meid, bändi kaldjoontega vihikut, kus see ilukirja õppima ja siis me küll vaatasime, pigem oleksime võinud laulda, kui seda mitte eriti meelepärast ilukirja teha. No kas kooliajal bändiga esinema, seal olid ju ka koolipeod ja kõik sellised kohad, kus hea häälega poiss näiteks solistina võis laulda, tuli sõda. Ei jah valgutas eriti tänu Kaljo Kärtnerile olid seal nii klassiansamblid kui koolikoorid ja, ja laulmine oli üsna heal järjel kaudernas algaastatel. Aga noh, nagu hiljem oli juttu mitmedki tolleaegsed koolikaaslased küsisid imestunult, et kuidas sa said valida niisuguse ameti, kui seal koolis olid laulust vabastatud. Aga millised laulud need olid siis mõni number tuleb meelde, millega sai seal ta loorbereid lõigata. Põhiliselt ikka need koolilaulud. Ma arvan, et võib-olla mõni Karl August Hermanni koolis enam kasutatav laul kodus kasvas neli last, aga kõik teised olid juba üsna suured. Ja kuna see eelnev nisugune tusamäel neelu oli pere laiali pillutatud, nii et meie põhiliselt olime emaga kahekesi, teised olid siis nagu mujal. Olid nad juba kodunt välja lennanud. Teie hilisem kursusekaaslane konservatooriumi päevilt ja kolleeg Mati Palm selles samas laste ta saates jutustas sellest, et lapsepõlves tuli teha hästi kõvasti tööd ja töö tegemine oli nii loomulik, et tänapäevalaps on nagu rohkem hellitatud pillitatud, aga et siis oli see osa, mis kuulas lapsepõlve juurde. Seda kindlasti, seda kindlasti sellepärast, et ma poisina tuli kokku puutuda igasuguste talutöödega, alul muidugi kergemate ja lihtsamatega nagu karjaskäimine ja suplemine ja rohimine ja aga hiljem juba Nov sovhoosis sai igasuguseid töid tehtud lihtsalt majandusliku olukorra tõttu, nii et see oli täiesti iseenesest mõistetav nähtus ja ja muidugi isegi kahju, et nüüd ei ole näiteks selliseid õpilasmalev, vaid kui vaadata neid mõttetult liikuvaid laste kampasid, suvevaheaegadel kellelgil, midagi ei ole teha ja kes noh, igasuguste rumalusega omi. Kokkusaamisi sisustavad nii, et tööl on ka kasvatav mõju. Nendest kodustest töödest oli mõni lemmik, teiega võib mõni jälle selline, et kui saaks selle kuidagi kellelegi Teisele sakutada eks aastate kasvades et enam nagu karjas käia, kuna see tundus natukene nagu seisvusele vist mitte vastamise karjapoisiamet, siis muidugi sai igatsetud põllutööde ja, ja muude tööde järele, mis oli esiteks muidugi tasuvam ja ka meelepärasem heina kaared, olid need sõbrad. Enno heinatöö on üldiselt raske töö, eriti kui noh, ütleme väljas värske õhu käes on see veel vastuvõetav, aga, aga küünis seal kõrgel heinakaare all ümberringi neid heina Peprasid ja seda tolm oli meeletult palju ja Alt hommikuti ikka nii tihedalt neid uusi hangutäisi sinna üles, siis ega seal see nii eriti meelepärane ja kerge ei ole. Aga kuna perekonna pesa, kuna oli emaga kahekesi jäänud ja ema põhiline abimees siis tuli olla mehe eest väljas. Seda küll, kuidas emaga suhted olid? Oli, oli see selline hea ja lähedane ja hinge pealt sai kõik ära rääkida. Väärtust osanud nagu enam hinnata, no kasvõi näiteks niisugune mõtet, ära unusta kunagi neid inimesi, kes sulle elus on head teinud. Väga sageli unustame seal kasvõi tänamine, see ei ole ju raske kellelegi. Ja muidugi see muusika ema laulis ka ja. Emal oli võrdlemisi tore ja helistada hääl ja, ja noh, kõiki omi tegemisi-toimetamisi sahtlis ikka laul ja võrdlemisi hea tuju. Eks sealt on võib-olla seeni nagu verre jäänud. Mõned niisugused koos lauldud laulate ajad meelde ka praegu või? Eks ikka kasvõi seesama loojangul ja mitmedki muud. Mida on siis juba hiljem lauldud juba täiskasvanud lauljana? Ja millised laulud ma olin vahepeal täiesti unustanud. Ja nüüd oma esinemistel, kui ma olen neid kavva võtnud, siis eriti noh, niisugune keskmine generatsioon kohe tunneb niuksed äratundmisrõõmu nendest lauludest ja nad on tõesti aja sõelale vastu pidanud ja, ja täiesti võivad jälle uuesti ülessoojendamist ja esitamist. Ja, ja hiljem juba kui Tartu muusikakoolis muusikaliteratuuri tunnis oli suur äratundmisrõõm kui mõnegi Bachi koraaliprelüüdi. Tundsin ära selle ema poolt lauldud kirikulaulu järele. Sellest oli kasu nii laulu pealkirja meeldejätmisel. Ja kui ta Ei nõustu, uurin ju. Tõnis. Meenus veel. See. Peitu. Meenus sellega ei saa. Siin. Teil on selles mõttes olnud eriline lapsepõlv, et kui me siin saates oleme katsunud piire tõmmata keskkooli lõpuga või gümnaasiumi lõpuga siis teie koolitee selline põhikoolitee katkes ja tegelikult üsna noore poisina tolleaegne seitse klassi vanust ainult 14 aastat. Ja, ja siis tuli juba mitmesuguseid maatöid teha küll põllu peal, küll masinate peal kraavi kaevatud, metsa lõigatud, nii et olen elu mitme külje pealt tundma õppinud varasest noorusest peale ja ma ei kahetse seda. Kas emaga koos arutasite ka, kui see seitsmes klass juba käes oli, et nüüdse kodune lähedane koolis käimine lõpeb, et mis nüüd edasi saab, et mida nagu oleks tahtnud teha või mis ametit õppida. Tööd tuli hakata hästi varakult tegema, aga võib-olla mingisugused unistused, mõtted käisid ikkagi poisi peas ringi? No ja mitmeid soovunelmaid oli, aga need jäidki esialgu unelmat, eks. Nii et see muusikakooliminek juba tunduvalt hiljem see tuli pooleldi juhuse läbi või oli see siiski mingi igatsus? Jah, ma usun, et sellele sai alguse tõrva kultuurimajas töötades. Paratamatult tuli laulda väga paljudes lauluringides ansamblites koorides ja ka seal sai astutud esimesi samme arglikke samme lauljana ja ja sellest võib-olla innustust saades ja tänu mõningale autoriteet sellele inimesele, kes soovitasid, nagu sellest harrastusest elukutse valida saigi see lauljade valitud. Et kui te nüüd katsute ise lühidalt kokku võtta oma lapsepõlve ja Kodulähedased, kõik need inimesed, kes teid mõjutasid tollal sündmused, mis te ise arvate, mis oli see kõige olulisem, mida te iseenda jaoks oma täiskasvanu ellu sealt kaasa võtsite? Ja kindel soov, sellepärast et ilma sihipärase töö ta ja, ja julge pealehakkamisega ei saa elus midagi. Eks võib-olla sellest noorusest alates. Laul on mind ikka saatnud ja see oligi võib-olla. Oma lapsepõlvest jutustas Voldemar Kuslap. Temaga ajas juttu reetmade. Voldemar Kuslap on kodust ja lapsepõlvest laulnud väga palju laule ja üks nendest jäädki lõpetama. Seda saadet. Samal ajal vead. Ja leida. Võib hävitada ja kõik, mis oli. Sky küla üle. Võib-olla samana?