70 aastaseks saanud Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik Harald Keres. Juubilar on tuntumaid teadlasi teoreetilise füüsika erialal meie vabariigis. Praegu ma olen juba vana mees ja nagu siin vanale mehele tavaliselt kohane on, tegelen oma varasemate ideede realiseerimisega. Mõnega. No näiteks on mul oma idee gravitatsioonivälja olemusest ja tema tema energiast. Siis püüan ma lahendada mõnda klassikalist ülesannet, mis seniajani on relativistlikud lahendamata näiteks kahe keha probleem. Või siis tegelen matemaatikaküsimustega. Sihipärane ja katkematu mõttetöö on akadeemik Harald keresele igal ajahetkel omane. Olgu siis too hetk poole sajandi taga, eilses või tänases päevas. Aastad pole vähendanud tehtu väärtust. AEG kinnitab olemasoleva paikapidavust ja kaalu. 35 aastat tagasi kaitses Harald Keres doktoriväitekirja ja tema teaduslik töö on jätkunud relatiivsusteooria valdkonnas. Sõjaga kuulub raskeimate hulka, mida teadlased lahendavad. Harald Kerese üksikasjalikke uurimusi. Albert Einsteini teooria. Selle olemuse mõte ja võimaluste lahtimõtestamisel on krooninud loominguline edu. Oma töödes on Harald Keres näidanud, et üldise relatiivsusteooria võrrandid sisaldavad klassikalise piir juhuna. Peale Newton'i gravitatsiooniväljade veel pöörisvälju. Kolleegide arvates võib neid täie õigusega nimetada Kerese väljadeks. Albert Einstein oli niisuguse füüsikalise intuitsiooniga teadlane, kelle sarnast pärast teda ei ole enam olnud. Moodsamad. Füüsikateadlased. Mõtlevad kaugelt rohkem formalistlikult ja formaalselt sageli lähtuvad probleemidele teisest otsast, kui Einstein sena tegi, nimelt hüpoteeside aktsioonide ja Bostolaatide seisukohalt otsides päralt tõestust ja kinnituste faktidel, things in aga vastupidi, lähtudes faktidest ja konstrueeris nende peale oma teooria. Sageli õige vähestest faktidest. Oskas neid näha niisuguse pilguga ammu tuntud fakte mille peale keegi ei tulnud. Niisuguse intuitsiooniga füüsikalise intuitsiooniga teadlast ei ole pärast teda enam olnud. Aga te võtate ka oma mõtlemise ja arutluse aluseks siiski fakti Fakt tuleb niikuinii varem või hiljem sisse, olen ka nii proovinud, katsuda interpreteerida mõningaid tuntud fakte teisiti, kui seda on tavaliselt tehtud. Aga olen ka töötanud vastupidi, aksumaatilistest positsioonidest lähtudes. Kumb teile hingelähedasem on? Mõlemad on ühteviisi oleneb sellest, missugune niisuguse tööotsa põle parajate just olen trehvanud, mõlemad on ühteviisi hingelähedased. Teine mõeldud on rohkem matemaatikule sobiv, esimene füüsikule sobiv. Kas teie peate ennast nüüd sellest lähtudes rohkem matemaatikuks või füüsikuks? Ma olen ikka oma põhiolemuselt vist matemaatik, rohkem kui füüsik. Olgugi et ma teoreetilise füüsika alal olen viimased aastakümned töötanud, aga teoreetiline füüsika ja matemaatika tänapäeval sulavad ju peaaegu kokku. Kui te olete olnud eluaegne teadlane, mõni inimene on eluaegne põllumees, teine eluaegne arst. Mida tähendab olla teadlane praegu ja on tähendanud teile kõik need aastakümned. Põhiline suhtumine töösse ja põhilised eetilised printsiibid on ühed ja samad kõikide elukutsete jaoks. Teadlane ei ole selles mõttes mingi erand. Mina olen ja muud muud ametit pidanud ei ole. Kui teaduse alal kas siis ülikoolis õppetööl olnud või siis teadusasutustes tööd teinud. Ja selle tööga ma olen rahul olnud, ma pean ütlema, et ma ei ole kui kunagi oma tegevust ja oma elu planeerinud pika aja peale ette. Kõik on toimunud nii spontaanselt ja ainult plaanid on olnud nüüd lähema tuleviku palja ülikooli tulek oli samuti. See huvi matemaatika vastu tekkis muidugi varakult, juba algkoolis. Juba pakkus huvi lahendada aritmeetika ülesanded oma kooliõpikust. See oli mõnevõrra sarnane, ütleme, mänguga intellektuaalse mänguga, nii nagu malemäng pakub rahuldust. Nii oli ka nende aritmeetika ülesannetega maadlemine pakkus teatud rahuldust ja oli lapsele mäng. Hiljem, kui ma aga gümnaasiumi läksin, seal tutvustati mind kõrgema matemaatikaalustega ja see pakkus mulle erakordselt huvi, sellepärast et mul oli arvudele või arvu vallale ligi inimesel teatud niisugune müstiline hoiak. Ma nägin arvude taga reaalset maailma. Ja kui arvusüsteemid keerulisemaks läksid, ütleme, imaginaar arvude juurde minekul juba siis ma mõtlesin selle taga ka realiteet ja see oli väga huvitav asi. Mõisteliselt niiviisi mängida noorel inimesel, mis seal taga võiks olla, muidugi taga ei olnud midagi, nagu ülikoolis selgus, aga huvi kõrgema matemaatika vastu, eriti lõpmatuse küsimuste vastu ja see oli piirituseuuris, oli huvi looduse nähtuste vastu. Ja seal tekkis mul huvi matemaatika vastu ja ülikooli tulles ei olnud mul mingisugust muud valiku mõtetki üldse mujale minna, kui edasi uurida. Kuidas need asjad päris on? Muidugi ülikoolis varsti illusioonid muidugi hajutati õige pea ja tuli välja, et matemaatika on ikka suur formaalne süsteemi formaalne ehitus ja seal ei ole seal müstikaga midagi tegemist. Aga sellegipoolest eriala huvitas ja sinna ma olen jäänud. Te olete öelnud, et üks asi saab siis selgeks, kui ta lõpuni mõeldakse. See on väga lihtne, kui mõni ülesanne tuleb lahendada, siis ei tule mitte nii teha seda, et kui on tabatud üldine idee või üldine Ehitamine resultaat kuidagi saadud, et siis leia selle peale käega ja hakata kohe uue asjaga tegelema vaid see ülesanne tuleb lahendada viimase kriipsu ära, et oleks asi paar ja selge viimase finišini, siis ei jää midagi kahe silma vahele, sest muidu võib juhtuda niiviisi. Oluline jääbki kaheselt paistab esialgu tühine olevat, aga oluline jäeti kahe silma vahele ja inimene muutub pealiskaudseks. Et kui ükskõik mis asja inimene ette võtab, ta peaks ta ikka tegema põhjalikult läbi viimase, nii kuhu tema mõistus ja võimed üldse küünivad. Kas see viimase niidikeseni tegemine kehtib teie elus ka kõige muu suhtes, mida te iganes olete ette võtnud ja võtate? No eks ta teatud määral kehtib, aga muudel aladel ei ole seda alati võimalik teha, see oleneb ka olukordadest ja. Ja võimalustest. Aga ka. Printsiip on ikka niisugune, et kui sa midagi teed, siis tee seda põhjalikult ja nii hästi, kui sa saad. Norris oli tehtud töö, see on ju kõige halvem propaganda inimese enesekoht. 1936. aastal lõpetas Harald Keres kiitusega Tartu riikliku ülikooli matemaatikateaduskonna. Kaks aastat hiljem omistati talle magistrikraad. 1947. aastal anti Haarald keresele füüsika-matemaatika teaduste doktorikraad, töö eest ruumi ja aja, relativistlikke teooria. 1954, teoreetilise füüsika professori tiitel 1961, Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks valimine 1970 Nõukogude Eesti preemia uurimuste tsükli eest üldistatud inertsiaal süsteemid ja vastavuse printsiip üldises relatiivsusteoorias. Oma tööd teeb Harald Keres suure põhjalikkusega ja kõike lõpuni mõeldes. Ülikoolis oli professor sarv niisugune minu õpetaja, kes mul ja olin oma mentaliteedi ja oma teadusliku meetodi poolest kõige lähemal. Tema tegeles matemaatikaalustega, tema tahtis ka teaduses jõuda juurteni selle kõige viimase juureni välja. Ja see tendents on minul ka olnud. Nii et selles mõttes on professor farm mulle kõige rohkem hingesugulane. Kui palju on teil õpilasi? Või ka suurel hulgal lugenud mitmesuguseid kursusi paarikümne aasta vältel, aga ma ei söandaks nyyd oma õpilasteks lugeda, sest teised õppejõud lugesid samuti ja ja see kontakt on ikka ainult ühekülgne ühes väikses sektoris olnud, niiet Ma julgeks kõiki üliõpilasi oma õpilasteks nimetada. Kellega ma olen tihedamalt koostöös olnud, on võrdlemisi vähe neli aspirant ja seda neid ma võiks nimetada oma õpilasteks. Nad on kõik oma kandidaadi kaitsmida, töötavad praegu solitsetel kohtadel. Teine on Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika dotsent Aare Koppel. Kolmas on selle kateedri juhataja Ivar Piir ja neljas on äsja pensionile siirdunud Rutt liias, kes oli ka teoreetilise füüsika kateedri õppejõud. Nad olid kõik mul väga tublid õpilased, aga ma pean ütlema, et ma ei oska juhendada õpilasi. Ise ei ole ma juhendamist saanud oma töö tegemise juures ja ma ei oska ka õpilasi juhendada, ma olin jätnud oma pead ja omapead on, nad on nad oma tööd kirjutanud ja minu abi on seal minimaalne olnud. Tänapäeva ülikool pürgib ka sinna elektrisära poole, olgugi et see lamp või perel seda sära annab, on pisike ja ta ikka ei küüni hiiglasuurte keskuste tasemele oma võimsuse poolest. Aga ta särab siiski täiesti hulgas küllalt heledasti. Omal ajal oli ju kõik teadvus koondatud ülikoolidesse. See oli aegus, kus teadvus oli tükk maad kitsama piirilisem kui praegu aga teadvuse diapasooni suurenedes ülikoolide suutnud kõiki mahutada ja siis hakati asutama ülikoolide kõrvale eri uurimisasutusi spetsiaalse profiiliga ka Nõukogude liidus ja eriti eriti intensiivselt just siin. Ja sellega on minu arvates liiale mindud omal ajal et ülikoolis ka need teaduse harud, mis oleksid väga hästi võinud ülikooli juurde edasi jääda, ka need viidi ülikoolist eemale ja niiviisi ülikoolid kippusid jääma. Teadvuseasutuste võrgust nii kuidagi isegi kõrvale, see on lünk muidugi, likvideeriti selle teele tuli kooli hakati ka teadusliku potentsiaaliga uuesti tõstma ja parandama nende materiaalset baasi ja koosseisust ja nii edasi, nii et ei tekiks paratamatult kaks liiniteaduses, üks on Teaduste Akadeemia liin oma paljude teadusasutustega, teine on siis ülikoolide liin mis paralleelselt töötavad. Mõte, mida ma olen väljendanud, et seo paralleelsus ei tule kasuks teadvusele. Kusjuures muidugi kõik väljaspool ülikooli ei maksaks ülikooli tagasi viia, võiks ju jääda ka mitmed spetsiaalsed akadeemia liin, teatud akadeemilise teaduse tuumik võiks ikka ülikoolides olla, see ei ole ka minu ja tee seda, ma lugesin isegi literatuurne, aga see talt professor kid Taivorodski kirjutises väljuda sedasama ideede tulijaid ülikoolis võiks olla niinimetatud puhtad teadused ja akadeemia liinis võiks olla siis rakendusteaduslikud instituudid. Nii et see on ka laiemalt liidus levinud ideed kõigi teaduse eranditult ülikoolist väljaviimine kas siis osaliselt või täielikult, et see ei ole otstarbekohane. On avaldatud arvamust, et see teadlane, kes lisaks oma Igapäevasele teadlase tööle tegeleb ka küllaltki suure koormusega üliõpilastega õpilastega järglastega. Et ta suudab rohkem kui inimene, kes tegeleb ainult nii-öelda puhta teadusega. Kuidas teie sellesse suhtute, sellesse väitesse? See on muidugi õige inimese tegevus peaks ikka mitmekülgne olema. Ainult ühe probleemi taga istudes ainult ühesuunalist tööd tehes. Ega see ei ole alati kõige efektiivsem viis. Jõuda eesmärgini, sest nii imelik, kui see ka ei ole, inimese mõte töötab teinekord ala teaduslikult ja teinekord on vahepeal hoopis millegi muuga tegeledes võib teinekord probleemi originaalse probleemi esialgse probleemi lahendini palju kiiremini jõuda kui, kui, kui, siis, kui ainult hommikust õhtuni laua taga istuda, ainult selle peale mõelda. Ja. Töö üliõpilastega ja noorte kasvatamisega järeltuleva põlve eest hoolitsemise aktsioon, üks väga tänuväärt töö ja, ja väga suurt rahuldustpakkuv töö. Kui kui sa ikka näed, et seeme sa külvad, vilja kannab ja sealt tõesti tulevad välja tüsedaid. Oma eriala spetsialistid ja avara ilmavaatega inimesed pakub äärmist rahuldust, nagu nagu iga pedagoog, seda võib öelda. Teie olete üks neist, kelle kohta öeldakse ta on koolkonna juht. Koolkond on liiga palju vastu öeldud. Meil on siin minu erialal on väike töörühm siin Tartus Füüsika Instituudis, Tõraveres Ülikoolis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis laiali nii nelja nelja asutuse vahel. Ja see problemaatika, millega nad tegelevad seda ma võiks öelda, et mina olen vaesti sihukesele isaselt, ma hakkasin sellega tõsisemalt tegelema kõige enne, olgugi, et juba kadunud akadeemik nuut kirjutas esimese relatiivsusalase populaarteadusliku raamatu eesti keeles ja tegeles nende küsimustega ka, aga, aga mitte selles suunas, kus mina. Aga need teised kaastöötajad, kes praegu tegelevad sellel alal, mina ei ole ammu enam nende juht. Nemad on juba kõik iseseisvad, oma ja omal jalal töötajad ja ja tegelevad ise oma küsimustega edukalt. Kuidas te oma aega olete kasutanud, kasutate? Kahjuks on ta noores põlves aru pillatud, aga ma leian, et inimene ei ole automaat ega robot. Kui päeva planeerida niiviisi, et hommikust õhtuni minuti pealt kõik tööd ette ära näha, siis inimene muutub robotiks. Niisugune elulaad ei ole mulle kunagi hakanud et minu elu on selles mõttes ikka mõnevõrra bohemlikku joonud, kannud. Nüüd, mis vanadusse puutub vanad vanas eas, siis tuleb mul suur hulk aega lihtsalt tervisele pühendada, lihtsalt ei kannata lauas istuda kuigi kaua. Nüüd on asi muidugi teistmoodi, ega see mõtle, mõtlemine ei nõua istumist ja kõige parem on vahest mõelda nii, et tõusen üles, lähen välja aeda ja jalutan seal paar tundi, siis tuleb mõte võib-olla kõige paremini, kui läheb uni nagu vanal mehel juhtub ööse pealt ära, siis liiguvad mõtted teinekord kõige paremini ja laua taga tulevad ainult paberile panna. Nii käib minul see asi. Kas teid on keegi kunagi millekski sundinud? Niipalju, et kui ma väike poisike olin, ema sundis klaveritundi minema mängima viie nelja-viie aastaseks. Rohkem ei ole midagi sunnitud. Ta on hingelähedane kuidagi, mul on muidugi teisi heliloojaid ka ütleme, vana Bach ja, aga nad on ikka teise koha peale kasupäeva on mul eriliselt hingelähedane. Väidetakse, et matemaatika ja muusika on üks ja sama oma. Mõtlemisaluste poolest on seni See oli varematel aegadel nii, sest. Muusika aluseks olev akustika, see on ju puhas, puhas matemaatika ja see oli komponeerimise printsiibid, on suurelt jaolt matemaatilised printsiibid. Aga musitseerimine ise ja tema olemas on. Mine võta nüüd kinni. Sellepärast etena. Seesmine rahuldus ja nauding on küll. Kvaliteedilt on ta nüüd erinev, mis on, mis on, ütleme muusikapala kuulamisel või esitamisel või siis ütleme füüsikalis-matemaatilise töö tegemisel. Aga seesmine rahuldus siin nagu on mõnevõrra sarnane siiski tööst oma oma töölt rahuldus. Ja see isegi esteetiliselt mõttes. Aga muidugi muusika on muidugi kvalitatiivselt muidugi teistsugune, täitsa. Ma kujutan ette, et õiged muusikalist naudingut ja mõistmist saabki ainult siis olla, kui inimene ise proovinud seda ka teha, mõningal määral. Sest kuulamine on ikka üks asi. Ei oska seda hinnata, seda esiteks seda, seda, mida tehakse. Ja teiseks, et et ühe muusikapala olemus hakkab aegapidi paistma alles siis, kui sa temaga oled nagu tükk aega tegelenud ja kui ta on sul nii käes, et sa saad teda oma tahtmise järgi juba esitada. Te mängite flööti ja klaverit, ühtegi instrumenti küllalt hästi vallata, see võtab juba ise Käega flööt on mul rohkem raha teenimise vahend, kui ma ülikoolis käisin ja ka pärast ülikooli, kui ma väikse palga peal olin, siis ma lihtsalt teenisin flöödimängimisega, teenisin raha. Klaverimäng on mul oma oma muusikaharrastuse vahend olnud. Olete te enda arvates inimesearmastaja? Sama, ma arvan küll. Kas inimesed armastavad teid ka? See on nüüd teine küsimus, aga aga ma arvan, et iga iga inimest tuleb vaadata kui inimeste. Sokratese. Viimane ütlemine on üks väga sügav ütlemineti. Igas inimeses on päike, aga laske tal pasta. Akadeemik Harald Kerese panus Nõukogude teadvusesse on suur Osavõtt mitmete kaalukate ülemaailmsete ja üleliiduliste erialaorganisatsioonide tööst. Meie vabariigi Teaduste Akadeemia instituutide juhtimine. Õppe- ja teadustöö Tartu riiklikus ülikoolis. Õpetajast teadusprorektorina. Püsiva väärtusega on juubilari elutöö teoreetilise füüsika vallas. Millega te praegu tegelete? Praegu ma olen juba vana mees ja nagu see vanale mehele tavaliselt kohane on, tegelen oma varasemate ideede realiseerimisega. Mõnega. No näiteks on mul Gravitatsioonivälja olemusest ja tema tema energiast siis püüan ma lahendada mõnda klassikalist ülesannet, mis seniajani on relativistlikud lahendamata. Näiteks kahe keha probleem. Või siis tegelen matemaatika küsimustega. Matemaatika kirjanduses raamatutes on sageli niiviisi, et esitatakse aine. Küll täpselt, aga väga raskelt loetaval kujul suurte suurte loogiliste rünkadega nagu oleks ehitatud üks teaduslik ehitus, suur püramiid, aga väga järskude treppi ja kõrgete trepiastmetega, kus hüljes ronimine on lugejal raske. Mina püüan mõnda niisugust asja ka ehitada, aga, aga madalate trepiastmetega, kusjuures minek oleks hästi lihtne ja kerge ka võib vaadata, kui pedagoogilist tööd. On kirjutatud teie kohta, et ülikooli lõpetades olite silmitsi suure mäega ja olete selle mäe vallutamisega tegelenud kogu elu. Öelge, kas te olete lisanud sinna mäe tippu oma impli? 82.-ks aastaks? Kui oleme kuskile jõudnud Olen püüdnud ronida küll seda mäge pidi, aga kuigi kõrgel ei ole jõudnud, see on vana igivana tõde, et mida rohkem inimene uurib ja puurib maailma asju, seda, seda enam ta jõuab selgusele ta kui vähe ta teab ja mida rohkem ta puurib, seda vähendama teab ja seda enam temal selgub, kui kaugele tema jääb maha tõeliselt teadmiste tipust. Aga ega see ei ole alati kerge. Selles on asi Oma vimpli edasikandmisel kõrgemale mööda teaduse mäe külge ning elu ja maailmamõtestamisel teile, lugupeetav akadeemik Harald Keres ikka omast järjepidevust, jõulatust selleks palju õnne, jõudu ja edu. Lisame öelda õnnitlustele, mis tuntud teadusemehele Tartusse saadetakse.