Poistekoor oli kolmeaastane, tuli raadiosse esinema. On teil veel meelisse? Pean küll mina alla vanduma ehk paistvalt parem mälu kui minul. Aga siin siin on. Siin on jah meie kõrval noormees, kes, kes alustas poistekooris laulmist poisipõlves. Siis ma olen päris noor alles viiendas klassis ja mäletan sedagi, et tookord, kui mina poistekoori tulime, oli veel niisugune kurioosne lugu, et ma ei tahtnud kuidagi tulla. Arvasin, et mängudeks ja õppimiseks vähe aega. Aga siis solvumise peale siiski tulin, hakkas meeldima. Hakkasingi laulma. Akesed sundis esialgu isaga pärast, nii, kui tulin koori, siis nägin, et oli huvitav, et kogu see kooris laulmine seisneb mitte ainult laulmises, vaid seal õppis enda jaoks ka väga palju vajalikku. Poisid, kas teid on sunnitud sinna laulma minema, kuidas teie läksite poistekoori laulma? Jõgesid, kassid, klassikaaslased, Nemad meelitasid. Ja kuidas see meelitamine käis? Alguses rääkisid nad lähvad igale poole esinema ja seal oli niimoodi huvita või? Sa tahaksid ka ja mina tulin koori omal tahtel. Sarnaselt elektrivarustuskooris kaks aastat Kristjani põhikooli astmes teha. Ise õppisin muusikakeskkoolis ja minu teada koguneb kahte eriala valinud kuidas jõudsite klaverit. Kuidas sa jõudsid õppida muusikakeskkoolis viiulit, klaverit ja käijaid poistekooris laulmas? Tea, kas mänguks jäi aegadele? Raie peale natuke jäi, nüüd te olete seitsme aastaseks saanud. Venno Laul, te ise ütlete alati, et kui muusikalist osa kasutate, siis võtke ikkagi viimase aja repertuaari. Kas on nii, et esimese, teise kolmanda aasta poisid laulupoisid laulsid pisut teistmoodi kui need, kes praegu on kooris. Kui me varem lausume mõnik koori Bachi kantaadist või laulsime mõnd lühemat fantaati siis ajapikku on meie teoste ulatus aina kasvanud. Nakk kui jah, näiteks kas või tänasele saatele otsiks muusikalist sisu siis pakuks kindlasti välja meie viimase suure ürituse Mozarti Vesperi, mille ettekanne toimus Estonia kontserdisaalis möödunud aasta viimasel päeval 31. detsembril 77. Kui see lõpuks valmis sai, siis oli see laulmisrõõm kõigil nii suur et kohe õhinal võtsime vastu Neeme Järvi ettepaneku laulda ka järgmisel aastal vana-aasta õhtul Estonia kontserdisaalis. Sellist suurteost oleme jälle valmis, uue Mozarti ka seekord Mozarti kroonimismessiga. See on muidugi suur õnn et meile on pakutud välja võimalus muuta traditsiooniks vana aasta õhtune esinemine Estonia kontserdisaalis mingi vokaalsümfoonilise suurvormiga. Ma mõtlesin, et te räägite pisut laululaagrist ka, sest eks need suurvormid ju saavad küpseks just nimelt tänu sellele, et te saate suvel olla laululaagris. See on nüüd küll täiesti õiget, et üks tingis teist ja kui jälle võib öelda, et, et mida ta on muutumas traditsiooniks, siis kindlasti meie suvine laulu laadal. Viimane laululaager toimus Porkunis ja no paremat kohta laululaagri jaoks vist ei või mitte soovidagi anni poisid. Kui me käime koos tegelikult kaks korda nädalas siis need proovid, mis said teoks parkunis saame öelda, et me tegime parkimisest nädalaga ära umbes poolteist kuu töö. Kui te enne küsisite, et kas on mingit vahet sellega võrreldes, et kui poistekoor üldse alustas oma tegevust ja poistekoorid tänase päeva töös siis kindlasti üks, üks olulisem erinevus on see, et poiste omandamise kiirus on märgatavalt tõusnud. Oleme püüdnud kõigile poistele avardada silmaringi ka noodikirjaoskuse küsimustes. Ühest küljest tänu sellele, et teisest küljest tänu kogemuste kasvamisele on meie õppimise tempo märgatavalt tõusnud. Eks iga kontsert ole omaette suursündmus, eks ole, ja ka mõni kontserte eriti hästi meelde. Öelge, missugune nendest tänavustest kontsertidest on teile kõige rohkem meelde jäänud. Ernesaksa kontsert, see meeldis mulle sellepärast väga, et siis seal autasustati väga palju Ernesaksa ja meeldisid ka kõik need laulud, mis me ette kandsime. Tema auks. Sisel oli poistekoori mul täiesti suur lillekorv. Nende laulude ja lillekorvi tänus anti suur kommikott, mis pärast ära jalalt tervel koori vahel. No Indrek, ma tahan sinu käest ka paar sõna küsida. Sina ja veel üks teine poiss, teie seisite professor Gustav Ernesaksa juures peaaegu terve selle aja, kui teda autasustati. Mul läks väga hinge ja seal seistes. Ja kogu aeg nyyd ausõnum tema kohta kuuldes läks mõni ikka väga südamesse. Ja siiski tema püsti tõusis, tõusime ka meie. Sest ega ei sobi ja niimoodi, et tema seisab püsti ja meie istume. See oli tublijateni oskasite mõtelda ja igatahes tuli väga hea vaadata, Te kaunistasid, keda riik kallistas, ka teid natuke, eks ole, ja aga teil oli seoses Gustav Ernesaksa juubelipidustustega veel üks hästi suursündmus, tamme istutamine. Professor Gustav Ernesaksa 70. sünnipäeva märkimiseks istutab RAMi poistekoor siia täna Ernesaksa nimelise tamme. On ju Gustav Ernesaksa kogu elutöö kõige paremini võrreldav ühe suure ja tugeva tammepuuga mille tüvest hargneb hulgaliselt oksi paljude paljude torukestega. Ja et tammepuu iga mõõdetakse sadade aastatega, siis sümboliseerib meie istutatav puu Gustav Ernesaksa elutöö kestvust üle aegade. Soovime meie armastatud maestro-le, õnne, tervist ja paljusid rõõmsaid kohtumisi oma tamme Tõrukestega. Istutatava tammepuu alla paigutame vasksilindri millesse paneme tänased ajalehed ja kunstnik Vello Tamme poolt kujundatud pühenduse. Siin näeme juubilari autogrammi. Ja siia andsid oma autogrammi ka laulupoisid, ravimid, poistekoorist. Iga istutatud puu vajab hoolikat kastmist. Täna usaldame selle töö Gustav Ernesaksa pojapojale mardile, kes laulab RAMi poistekooris. Soovime sellele tammele siin kõike seda, mida te kuulete laulusõnadest kes selle tamme istutas. Mina olen esinenud kaks korda Ernesaksa kontserdil, siis me laulsime päris lava peale, kui me laulsime seda Mahleri sümfooniat laulsime nagu kaasa ainult ja olime seal rõdu peal ja kuidas on, kas on suure kuurid on niisugune teistmoodi tunne minna esinema, natuke närveerid ka. Alguses närveerin kella, kui ma juba laua peal on, siis pole veel midagi, aga kui koorijuht annab hääle kätte ja kas vahel on ka niimoodi, et missugused need sõnad edasi tulevad, mitte ei tea, kas on nii mõnelgi? Ei ole, sellepärast et ikka enne seda juba nagu muu peale ei mõtlegi, et kuidas need need on ja kui me sinna lähme. Tavaliselt on ikka ennem juba nii palju peadelt tega, Myllylä. Minul küll ei ole näinud, ei ole, teist viga ei ole. Kas te märkate ka teie koorijuht ise ka natukene nii sabinaski närvis. Ja on seal nii kõi. Hästi palju on vehkimist. Näen krimpsus, meetike? Pigem ikka näeb, Ellet tuleb kõvasti laulda, koolijuhile, närv pinges. Ega te vist oma kurijuhti alt ei ole vedanud, mis ei ole, oleme. Ei ole, seda peab küll ütlema jah, et poisid on olnud suutelised väga vastutusrikasteks esinemisteks ja alati auga kõigest välja tulnud. Sellega mind alates sügavalt rõõmustanud, nii et lähen nendega välja alati päris julge meelega ja ja kindla peale. Enne esinemist peab siiski kõigile oleme ikka hea tuju. Seda me oleme püüdnud üksteisele alati meelde tuletada, et, et püüame nii olla, et, et keegi ei pea kellegi peale pahandama ja kellelegi midagi enam meelde tuletama. Kui me hakkame lavale minema. Kui sa laulad oma paarilise kõrval pinginaabri kõrval, kas sa kuuled ennast ise siis kuule küll, kuule ma niimoodi kõrvadele kuulaga, teesidest, kuulet ja ma kogu aeg mõtlen laulu peale. Tundub kohe mõnikord läheb natuke valesti, kahtlane teismelise tundmisega. No seal ongi niimoodi, et et ise nagu mõtlen kogu aeg, siis laulan kas samamoodi, kui mõtlen. Aga kui vahel naaber laulab natuke teistmoodi, kas kontrollid ise või ütled naabrile, et kuule, sa laulsid teistmoodi praegu? Proovideks ikka pean ütlema? Jah, aga võib-olla eksisid hoopis sina. Ise ära parandama, kas naaber ütleb mõnikord ikka nats on hea. Aga kas te võite mulle poisid ausalt öelda, kumb teile proovis? Rohkem meeldib, kas laulmine? Ma olen märganud, et poisid tulevad tund aega varem proovid ja Antslast hokimängust nii vaimustatud, et mul lausa kahju alustada proovige ja ära katkestada teie hokimäng, aga õnneks siiski ei ole kunagi näinud vingus nägusid, et too peab laulma minema üsna kiiresti jooksete kõik oma kohtadele ja läheb kohe lahti. Isegi seda olen tähele pannud, et kui vaheaeg tükib liiga pikaks minema siis hakatakse vaatama, et ei tea, mis täna lahti on. Kas, kas ehk on juba aeg laulmiseks võib-olla siiski kätte jõudnud, nii et päris ära ei unusta ennast tegelikult keegi. Vahepeale mahub mitmeid esinemisi ja ei tule meeldegi, millal mingi sõit toimub. Aga selle aastanumbri sisse mahub mõnelegi mehele esimene Moskva reis, nailarid, mille puhul me vastast käisime eestlaste puhul. Ja kus me laulsime. Suures teatris ja Kirjanike majas esimest korda ikad ja võib-olla veel oli seejärel kordoni suurde teatrisse. Poisid muidugi mõistsid, et nad olid seal tegelikult oma vabariigi esindajateks. See kohustus muidugi väga paljuks ja seda, seda vastutust poisid kõik tegelikult tajusid mille järgi korjut päriteid reisile kaasa. Kogun laul kogunemisest. Laulmise. Köika nägime slaid hääle järgi laulmise järgi korralikkuse järgi. Et väga paljudel nõutakse. Ja kas te teate ka, kui palju meil poisse tegelikult kooris on? 140 800 232. 132 ja iga päev see arv tegelikult muutub, sest ühest otsast tuleb poiss ju kogu aeg juurde, teisest otsast läheb nüüd hääle murdesse. Aga nii enam-vähem keskeltläbi 140 poissi meil tõesti on koorist. Kui me aga lähenen esinema, kui palju on siis laval näiteks kaheksa, 20 lahe 50 vahel 80? Mahleri sümfooniat alsemas aiapoisiga. Aga nüüd lähete Mozartit laulma 125-ga. Millest oleneb see arutamisest õppimisest tegelenud selgem, lahkun siis hakkan ja see on õige. Kui me laulan orkestriga siis ei olegi võimalik laulda seal 50 või 80 poisilik, siis peab meil olema taga niisugune pill, mis jaksab üle selle suure orkestri hüüda. Kui kaua keskeltläbi üks poiss laulab poistekooris? Poistekoor on jah, selles mõttes üks õnnetu voori like'd, sa jõuad just poisi välja koolitada. Ja siis ta läheb ära. Läheb ära sellepärast, et ta peab minema. Tihtipeale läheb ära üsna märja silmaga. Juhtub sedagi, et mõni poiss juba viiendas klassis läheb murderühma. Aga on neid õnnelikke, kes on üheksandas kümnendas klassis veel laulnud poistekooris. Kas see ainuke noormees meil siin, kuidas teiega oli? Mina isiklikult? Pidin loomsest lahti ütlema, seitsmenda klassi alguses oli kahju, kurb oli küll sellepärast, et parajasti siis valmistati, kontsert tõi siis Kiievisse ja kava oli juba ära õpitud, aga hääle mure jõudis vahele tulla. Sai üle elatud ja nüüd on jälle noortekooris. Olen püüdnud kanda kinnitada. Siinkohal tahan ja öelda, et, et sellest hooajast. Me oleme ühendanud senise rammi noortekoori ja poistekoori tegevuse. Nii et me kanname ikka üht nimetust. Oleme kõik RAMi poistekoor. Selliseid muusikalisi elamusi ei oleks kunagi saanud osaks noortegoorile. Kui me oleksime laulnud edasi ainult mees koorina. Eks iga poiss ja ma arvan, et, et teiega kindlasti, kes siin istute, ootate oma südames, et teie uksele keegi koputab aastavahetusel? Näärivana tulebki teile küll. Kuidas on usute veel näärivana? No siis ta ei tule teil päris kyll. Hollo veidi teistmoodi, mina olen liiga suuri, enam ei tule. Ja, aga ise soovid, tahan küll. Naasis, ta tuleb. Kes veel tahab, et tuleks nina, mis sa tahad, et ta tooks sulle? Ei tea üldse kingitused, mis NATO on väga huvitav. Vennal on, mida teie soovite, poistel uuel aastal? Eks iga aastat saab vastu võetud ikka ikka soovidega et oleks aina rohkem ja rohkem kontserte ja kontsertreise. Sest kuigi võib muusika olla väga ilus ja huvitav, mida õpime. Aga kui see jääb siiski ainult koduseinte vahele, siis kaob nagu see elevuses koori tööst. See on lihtsalt üllatav, kui palju, kui palju ollakse rohkem suuteline tegema, kuid teatakse, et selle teosega. Me saame esineda veel väljaspool, kodulinn. Soovid järgmisel aastal täituksid? Soovin veel ka teile kõikidele head vana aasta lõppu.