On alati raskeks kaotuseks perekonnale, sugulastele, sõpradele, kolleegidele. Kuid surm, mis viib meie keskelt tuntud rahva poolt armastatud andeka kunstniku ja õppejõu kes oleks võinud veel luua suurepäraseid heliteoseid anda edasi noortele oma teadmisi, on eriti valus. On lahkunud Tallinna riikliku konservatooriumi kauaaegne õppejõud professor, helilooja, Eesti NSV rahvakunstnik Edgar Arro kes kuulub oma elutööga nende ande rikaste inimeste hulka kes on jätnud sügava jälje Eesti Nõukogude muusika kunsti arengusse. Nii oma heliloominguga kui ka pedagoogilise tegevusega. Jõudnud 1939.-ks aastaks lõpetada konservatooriumis kaks klassi oreli ja kompositsiooniklassid. Näeme noort muusikameest juba suure isamaasõja karmidel päevadel Nõukogude Liidu tagalas. Tegelemas heliloominguga. Kutsumus pedagoogitöö vastu sai alguse sõja päevil Jaroslavlis loodud Eesti riiklike kunstiansamblite liikmetele muusikateoreetiliste teadmiste jagamisel. Ja see jätkus peale Nõukogude Eesti vabastamist Tallinna riiklikus konservatooriumis. Kuni teda tabanud raske haiguseni. Seega 33 aasta jooksul. Tema pedagoogitöö paistis silma järjekindluse põhjalikkuse ja metoodilise läbi Mõlduse poolest. Oli ta siis vanemõpetaja dotsent, professor viimased 10 aastat ka muusikateooria kateedri juhataja alati jäida nõudlikuks eeskätt enese suhtes. Oli sallimatu pinnapealsuse ja ükskõiksuse vastu. Oma õpilastes jagas töötajates teoreetiliste ja praktiliste teadmiste diapasoon silmapaistev pedagoogiline vaist, suurt töövõime ja tahe ning põhimõttekindlus tegid Edgar arrost lugu peetavaima. Õppejõu ja kolleegid. Edgar Arro Anne oli heldelt suur. Seda jätkus loominguliseks tegevuseks mitmes muusikažanris. Oma loomingus kujutas ta eeskätt Nõukogude inimest, tema rahupüüdlusi, tema tööd. Ta laulud on leidnud tee. Paljude kooride repertuaari. Kõlanud üldlaulupidudel saanud armsaiks rahva hulgas. Paralleelselt loomingulise ja pedagoogilise tööga tegevusega heliloojate liidu juhatuse liikme ja vastutava sekretärina leidis Edgar Arro veel aega teaduslikuks tööks. TEMA solfedžoõpik ja ühe ja mitmehäälset diktaatide kogu on oluliseks panuseks muusikateooria preetilise mõtte arengusse. Edgar Arro elutöö on leidnud väärilist tunnustust nii riiklike preemiate austava rahvakunstniku nimetuse kui ka kõrgete kutsenimetuste näol. Tööpunalipu orden. Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi aukirjad medalid, diplomid ja muud tänuavaldused on tähistanud tema suuri teeneid meie rahva ees. Nüüd on väsimatu töömees igaveseks lahkunud meie hulgast. Kuid vabariigi kultuuriellu ja kõrgkoolipedagoogikas jääb temast kustumatu jälg. Aidaku leevendada omaste leina ja muret teadmine et lahkunu elu oli lõpuni õige ja aus. Aidaku korvata meie kõrgkoolide peres seda kaotust. Tema poolt sütitatud töö entusiasm. Tallinna riikliku konservatooriumi kollektiiv on sügavas leinas. Meie hulgas ei ole enam professor Edgar arrot. Kuuldes professori raskest haigusest. Lootsime ja inimene on juba kord sellisena loodud. Et senikaua, kuid tuksub veel haige süda tõrjumi, kõri kõrvale kõik sünged mõtted ja usume tema tervenemisse. Kuid meie kõikide sügavaks kurbuseks lakas Edgar Arro süda tuksumast 24. detsembril. Jäädavalt. Edgar Arro sündis Tallinnas töölisperekonnas 24. märtsil 1900 11. aastal 1900 89.-ks aastaks oli Edgar Arro Arold lõpetatud alg- ja keskharidus. Tema asus õppima Tallinna konservatooriumi. Edgar Arro oli üks neist õnnelikest, kes sai muusikalise hariduse esimestelt eesti professionaalse muusika viljelev tegijalt Peterburi konservatooriumi kasvandikelt professoritelt August tockmanilt ja Artur Kapilt. Seega said ka Edgar Arro teadmiste ja arengu vundamendiks progressiivne vene koolkonna klassikalise muusikatraditsioonid. Saanud tugeva muusikalise hariduse ja oma teadmisi pidevalt täiendades sai Edgar arrost 1000 944. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi õppejõud. 1956. aastal nimetati teda dotsendiks. 1000 972. aastal aga kinnitati Edgar arr kompositsiooni ja muusikateooria kateedri professoriks. Omades suuri teadmisi ja kogemusi, jagas Edgar Arro neid heldelt enam kuid 1000-le lõpetajale. Sõjajärgses Tallinna riiklikus konservatooriumis andis seega mitme põlvkonna noorte muusikute kasvatamisel hindamatu panuse Nõukogude Eesti muusikakultuuri arengusse. Heliloojana oli Edgar Arro mitmekülgne ja viljakas. Ta kirjutas paljudes žanrites. Tema meloodiarikkad puuri ja soololaulud püsisid ja püsivad pidevalt kollektiivide ja solistide repertuaaris. Eriline koht Edgar Arro loomingus oli tema patriootilistel ja tüüttimaatilistel lauludel, mis võlusid kuulajaid, suur meloodia, lisusega ja Reifbussiga. Sellised laulud nagu punaarmeelaste laul. Võidule lähme poisilt, väljadele, kiigelaul ja paljud teised kõlasid viiekümnendatel aastatel pidevalt estraadil ja raadios. Aga ott rootsi sõnadele loodud kodulinn Tallinn oli lauluks sümboliks sõja päevil ja on ka seda veel täna meie rahvuskorpuse sõjameestele veteranidele. Tallinna riiklik konservatoorium on sügavas leinas. Professor Edgar Row isikus kaotas õppeasutus suurte teadmistega professori kes kogu oma elu oli pühendanud muusikale ja noorte muusikute kasvatamisele. Oleme kaotanud jäädavalt ülimalt kohusetruu. Printsipiaalselt targa ja hea sõbra kolleeg. Kummardume sügavas tänutundes tehtud suure töö eest konservatooriumis kummardule sügavas leinas sinu ees. Edgar arr. Mälestusprofessor Edgar Arrast jääb meie südameisse. Õppeasutuse nimel avaldan kaastunnet lahkunu abikaasale lastele, lastelastele ja omadustele. Vabariigi muusikamaailma on tabanud raske kaotus. 24. septembril uinus igavesse unne. Tuntumaid heliloojaid ja Tallinna riikliku konservatooriumi kauaaegset pedagooge professor Edgar Arro. Tema muusikaline anud sai Tutuks juba konservatooriumi üliõpilasena ja sai ta tuntuks just muusika üldsusele kuid 1936. aastal ühel võistlusel pälvis tema poolt loodud legend viiulile ja klaverilepp preemia. 1939. aastal. Ta lõpetas konservatooriumi nagu teade kahel erialal orelikunstnikuna ja heliloojana. Kuid noor helilooja ei saanud kaua oma loomingulist tööd jätkata, sest kärgatas sõja kõu. Suure isamaasõja karmidel päevadel. 1942.-st aastast viibis Edgar Arro ENSV riiklikes kunstiansamblites ja sest ajast algas tema aktiivne ja viljarikas helilooja loominguline tegevus. Tollest ajast meie mäletame tema laulude sarja partisanid. Lavastust muusikat võitlev koduma. Ainult relvaga ja paljugi teisi. Instrumentaalheliloomingu valdkonnas kuulus tollest ajast. Ja teisigi helitöid. Tagalas loodud teosed kasvasid välja otse elus endast. Kajastasid rahva õiglast ja kangelaslikku võitlust oma maa ja vabaduse eest. Kujutasid nõukogude inimese iseloomujooni. Ja kindlust, sõjapäevade loomingulist aktiivsust jätkas Edgar Arro ka vabastatud Eestis uurides süstemaatiliselt rahvaviise selle olemust, meloodia ja harmoonia seaduspärasusi ilmusid tema sulest õige pea rida rahvalikke laule milledest eriti kutsetööle lähme poisid väljadele. Heinal said üldsuse tähelepanu ja tunnustuse osaliseks. Selle lauludetsüklile omistati omal ajal vabariiklik preemia. Tema suurest ja sisukast kooriloomingust erilise populaarsuse sai koorilaul rahvaste sõprus millele laul oma rahvaviisist tuleneva meloodia seosest nõukoguliku temaatikaga. Tõepoolest on üks populaarsemaid laule meie masskooride repertuaaris. Alates 1952.-st aastast on Edgar Arro muusika korduvalt kõlanud ka meie diaatrite lavadele ja üheks tunnustavamaks ja menuka maiks. Lavateoseks vabariigis on olnud loodud koos helilooja Leo normitiga. Muusikaline komöödia Rummu Juri. Suure kohustus tundega on Edgar Arro täitnud Wabariigi heliloojate liidu juhatuse vastutava sekretäri ülesandeid 1952.-st kuni 66. aastani. Aktiivselt võttis ta osa ka ühiskondlikust tööst, olles rida aastaid NSV Liidu Muusikafondi Eesti vabariikliku osakonna kirjastuse ret Kolleegiumi kaua-kauaaegne liige. Wabariigi rahukaitsekomitee, ENSV üldlaulupeo segakooride sektsiooni Nõukogude Saksa sõprusühingu Eesti osakonna juhatuse liikmed. Edgar arrod on kahel korral valitud 1963. ja 65. aastal Tallinna linna töörahva saadikute nõukogu saadikuks. Sagedased ja oodatud on olnud tema loomingulised kohtumised kooli õpilastega ja töötajatega. Silmapaistvate saavutuste eest massi koorilaulu arendamisel on Edar arrole omistatud kahel korral Nõukogude Eesti riiklikud preemiad. Tema viimase aja ulatusliku maks ja väärtuslikumaks tööks on olnud Eesti rahvaviiside töötlused orelile, millest, millest viimane seitsmes vihik osutus ta luigelauluks. Meie tunneme kaasa kadunu omastele heliloojate liidule, konservatooriumi üle kõigile, kes teda armastasid ja tundsid teda. Inimene kaob, kuid jääb järgi tema töö ja mälestus temast. Puhka rahus, kallis kolleeg.