Helilooja, dirigent, pedagoog, need on selle võimsa kivirahnu Gustav Ernesaksa kolm põhitahku lisaks hulgaliselt selgi piirilisi ning eriilmelisi kõrval tahke organisaator, ühiskonnategelane, seltskonna inimene, spordimees, kirjamees, foto ja filmimees, loodusesõber ja nii edasi ja nii edasi. Vastates noorte hääle küsimusele, kuidas elavad ühe mütsi all helilooja, koorijuht ja pedagoog, ütles Gustav Ernesaks ise. Hästi nad läbi isa. Helilooja ei salli kuur juhti, kes ta loomingulise aja ja energia endale haarab. Koorijuht nuriseb, et helilooja vähe, kirjutab pedagoog, aga tänab mõlemaid tundide ettevalmistamise eest. Nuriseb ainult töö segamise pärast ringreisile ja nii edasi. Täna räägime Ernesaksast kui pedagoogilist. Seda ulatuslikku töölõiku aitavad valgustada kolm tema õpilast. Eesti NSV Rahvakunstnikud Kuno areng, Olev Oja ja eriklass Ernesaks. Pedagoogiline töö algas 1929. aastal. Siis oli ta õppinud konservatooriumis kolm aastat klaverit ja teda rakendati algteooria õppejõuna praktikandina. Samal aastal astus ta kooli muusikaklassi juba kindla eesmärgiga saada muusikaõpetajaks. Et temast saab pedagoog, selles on omajagu süüdi. Juba nagu pärilikkus isa oli tal koolmeister ka tugeva muusikalise ettevalmistusega. Oma parimateks muusika pedagoogideks juba õpingute algaastail loeb Gustav Ernesaks augu Stockmannid ja Karl linnust. 1931. aastal soovitas augu Stockman. Noore konservatooriumi üliõpilase Gustav Ernesaks Tallinna teise tütarlaste gümnaasiumi lauluõpetajaks. Ernsakse töökohta kuulis, kirjutab sirp ja vasar ras 1955. aastal Malleerija villandi. Ta räägib sellest, kuidas ta oli tookord teise tütarlaste gümnaasiumi õpilane. Meie laulutunni ootel oli klassis nagu, ütleme niisugune rabelemine, kõik juba jooksid, kohtadele tuleb, tuleb ja söödi pärast jõulu ja keegi viskas Justi tagumisest tehast selle õunasüdamepaberikorvi õunasüda, läks paberikorvist mööda ja just pärassi. Sel ajal sisenes lauluõpetaja uus mees, kes oli alles paar tundi andnud. Ja Viljandi kirjutab niimoodi rahulikult sammus õpetaja oma kohale klaveri juures, pöördus siis hiirvaikseks jäänud klassi poole ning küsis, kes viskas. Vastuseks oli veelgi sügavamal, vaikus veel ja veel kord esitasite küsimuse ning uuesti ja uuesti kostis sellele vaikus. Siseägestus õpetaja ning põrutas klaveri kaanele nii hoogsalt, et sellelt kõik keeled korraga vastu kamasid. Tal endal must juuksesalk silmile langes ning klass enam hingatagi ei julgenud teha, julgete, aga üles tunnistada mitte, põrutas ta. Pikkamööda tõusis süüdlane kuskilt tagumisest pingist, mina pomises ta häbelikult. Nii, ja miks te kohe ei öelnud, kes midagi teeb, peab julgema seda ka tunnistada, mitte veeretada kahtlust teistele. Ning ütelge, mida te kartsite selle sündmusega leida endale jäädava populaarsuse ja austuse selles koolis, kes teeb, peab julgema tunnistada. Hoolimata sellest, et laulutunde mudu peeti õpilaste seas kergemat läbiajamise silma pilkudeks, kus võis juturaamatut lugeda või järgmist tundi ette valmistada ei kehtinud see tema tundide kohta. Neist võeti alati suure huviga ja täie tähelepanuga osa seal polnud peaaegu kunagi korrarikkumisi. Järgmisel aastal jätkab tema õpetaja töö linna poeglasse kommertskoolis ja 1934. aastal kalendri naisgümnaasiumis. Nüüd, 1936. aastal kutsutakse ta lauluõpetajaks Inglise kolledžisse, kus omal ajal oli inglise keele õppejõuks praegune professor Jüri variste kellele Gustav Ernesaks soovitas jätkata oma muusikaõpinguid Tallinna konservatooriumis kus ta siis ise 37. aastal asus kooli muusikaosakonna õppejõuks ja kus üks tema esimesi õpilasi oligi JÜRI variste. Põhiline pedagoogiline töö algasega Gustav Ernesaksal pärast suurt isamaasõda, kui ta asus tööle Tallinna konservatooriumis koorijuhtimise kateedri õppejõuna. Ja nüüd tahaksimegi natukene rääkida sellest, kuidas kulges töö selles klassis ja kes on lõpetanud tema juures. Mina õppisin Tallinna konservatooriumis koorijuhtimise asja 54.-st kuni 59. aastani tema klassis. Ja peab ütlema, et igal inimesel, ükskõik, mis alal ta on õppinud ja mina töötab kahtlemata õpingute aastatest, jäävad meelde üks või teine õpetaja kahtlemata eredamalt kui võib-olla teised ja üheks selliseks meheks on ta muidugi Ernesaks, kes oma isiksus, oma pedagoogi, vaeste talendiga mehesse, tema õpilastesse jätnud väga tugeva jälje. Ja võib-olla just see isikupärane stiil, mis saksa kui pedagoogi iseloomustab, see on üks niisugune ala, mida peaks nagu uurima Tallinna riiklikus konservatooriumis. Kui rääkida nüüd võib-olla meetodist, kuidas ta meile lähenes ja mismoodi ta seda muusikat meisse püüdis istutada, siis see on võib-olla ka erinev, kui me võrdleme teda teiste tolleaegsete pedagoogidega, sest ilmselt on ta kõigepealt ikkagi oli. Teoreetik ta ei armastanud näiteks kunagi, et tal on silm silmaga õpilane, on üks klassis ja teised oodaku oma järjekorda võib-olla vaid tema armastas seltskondade armastasid kollektiivset vähenemist, me pidime alati klassis kõik koos. Ja minu arust on see üks väga tore ja juba praktikas läbi proovitud, et asi, et seda peaks võib-olla teadlikult ja kas või sundviisiliselt suusatama ka praegu rakendada. Muidugi öeldakse, et on tunniplaan ja kõike seda asja ei saa korraldada, et ma tean, et näiteks Leningradi ja Moskva konservatooriumis seda väga laialt praktiseeritakse. Ja sellega me saime nii-öelda mitmekordse koormusega, kõigepealt ei pidanud, me oleme seal võib-olla üks tundvaid, pidime seal kolm, neli tundi järjest olema ja vaatama, mida teised teevad. Need kõik, see juba testis selle tunni ülesütlemine või nii-öelda juhatamine, seal see ka võib-olla Niukest publiku närvi või publiku väljakannatamise närvi nagu tugevdas. See suutis nagu rohkem tööd tegema, et mitte ainult õppejõu ja sul piinlik, vaid piinlik oma kaasõpilaste kaastudengite ees. Siis kui rääkida sellest tema sihukesest. Põhilisest taotluses ei olnud mitte tehnika tagaajamine, mis kahtlemata ka üks väga oluline komponent vaid õpetajast, kõigepealt meid muusikas emotsioone leidma, muusikat kuulama ja lähtuma muusikast. Ta ütles, et koolijuht, näitleja kõigepealt peab seda kohasse tisse kasvama, seda osa uskumist ta teeb. Fantaasia peab olema ja kõigest sellest peab nagu kogu see spekulatsioon, mida me võib-olla seal konserttormis kõige, kõige rohkem, millega me tegeleme just see nagu välja kasvama ja just interpretatsiooni ja teatrikunsti omavahelist seost ei ole ta hästi palju oskas meile too näiteid. Ja ma tean, et kunagi oli üks niisugune periood, kus ta hästi põhjalikult ja väga tugevalt tundis huvi Stanislavski meetodi vastu, ma teada väga tihti meile soovitas lugeda tema raamatut minu elu kunstis ja seostas neid põhimõtteid, mis oli teatrikunstis Stanislavski põhimeetodid ka, et need tuleks ülekandega koorijuhile. Et ka seal on karakterite kujundamine ja kõik muu selline, mis on, tõi väga kenasid ja toredaid paralleele, üksikud momendid ja nihukesed võtted, mis hästi on meelde jäänud. Näiteks ma ühe niukse juhuse toon, kus ta tulime kokku kell üheksa hommikul juba läks valgeks, talvel palus seal ühte tudengit tuld ära kustutada, see tegi seda väga lihtsalt ja loomulikult järsku seda nüüd kujutage ette, et see te olete laval Debedasama lihtsalt ja loomulikult tule ära kustutama, kui te teate, et te peate tegema, tuli nii kohmakalt nii imelikult välja ja siis oligi just see, et kõik need liigutused, mis inimesed on olemas Temasestikulatsioonis ega midagi uut ei ole tarvis juurde õppida, vaid me peame oskama neid lihtsalt kuskilt alateadvusest võtta ja oskame neid kasutada. Ja selles on suur tõde. Muidugi oli kõige põhiline, milles tema nagu meelde on jäänud emotsionaalne, algem ja võib-olla mitte ainult pedagoogilises töös, vaid üldse tema terves elus on visse olnud prevaleeriv, kuigi ta meile ütles, et peab olema kuum süda ja selge pea. Aga ma arvan, et see võib-olla kõige rohkem selle vastu patustavad mitte halvas mõttes, vaid ega ta midagi poolikult oma elus teinud proovis end alati olnud nii 100 protsenti väljas ja samaga pedagoogilises töös. Mis tema juures kõige rohkem silma torkas, see ääretult täpne inimene, et ta kuskil oleks Silja, kas nüüd esimesse tunde või tööle või seda mina oma elus ei ole veel kohanud. Ja tihti ka niimoodi, kui tulime reisilt varahommikul rongi juhtisid, ütleme kell seitse, pool kaheksa Tallinna siis üheksa oli ta alati konservatooriumis õpilane, pidi ka muidugi tulema. Ja kuulamist siin üks, üks meenutus veel selle kohta, kus ta ükskord oma juubelit tuli. Ja maestro ootas, et pea küksilist Sellest pärast 50 aasta juubel oli, see juhtus just nii, et järgmine päev pidi tunnid olema. Ja pärast Me olime muidugi ka juubelile ja siis mõtlesin, et kas ta ikka tuleb, et et igaks juhuks peakski minema. Ja me muidugi jäime hommikusele ilusti hiljaks, vaatasime ukse siis vana, nagu me ta leidsime, juba istus seal klassis niimoodi ja kuna mees suurt uni tegijat ei olnud, siis ta lõi käega ja asemel mehe salati rõhutab. Täpsun kuningate viisakus, Ernesaks ise on öelnud, vastates küsimusele, millised on tema elu kõige helgemad hetked, mis on seotud muusikaga. Ta on öelnud niimoodi, et pedagoogina olen rõõmu tundnud, kui õpilane tuleb tundi korraliku ettevalmistusega olles ka ise midagi uut leidnud. Raskemad hetked pedagoogina kui andekusega seltsi laiskus ja vastutustundetus. Ja küllap seda kaunistama kõigis oma õpilastes kõige rohkem. Aga õpilastesse oli ka niisugune suur hirm või aukartus tema juurde tundi tulles. Muidugi, Ernesaks kui kuju ma ei mõtle isegi mitte muusikaline suurkuju, vaid kui niisugune isiksus ise kõikides tema õpilastes. Noh, ta oli niivõrd suur, autoriteetne. Tulime tund alati väikese väikese, ma ütleksin hirmuga, sellepärast et see, mida praegu kuu naine rääkis, et ta oskas selle tunni loomingulise õhkkonna viia ka selleni, et kuna ta on nii rikkalik komponist mitte ainult hell vallas, vaid ka mõtete vallas ta võis nii-öelda luua midagi sellise situatsiooni, millest sa välja tulla ei osanud, vastata ei saanud. See oli nii teravmeelsete peenelt kõik tehtud ja seda ta oskas nii huvitavalt improviseerida, tähendab loominguline moment oli niivõrd suur, et sa pidid olema vähemasti oma tunni ettevalmistusega jõudnud vähemalt nii kaugele, et sul omal ei oleks vastamisi ja jaa jaa, sellepärast häbi, mida sa siia tundi oled toonud. Samuti see punkt, mis puudutas nende suhet kaastudengite sisse. Ja minul oli muidugi veel ka see hirm, et tihti olid ju meeskonnareisid vägagi pikad ja teda ei olnud kaua aega ja vahel kukkus isegi nii välja, et pärast meeskonna reisi sõitsin mina minema ja siis kui me kokku saime jälle ennem eksamit, siis ta ütleb, et ma olen kuskil näinud, nimi tuleb nagu meelde tuttavaga. Ahah, tuligi meelde. Ma nägin televiisoris. Minu arvates selline loomeprotsess oligi. Ernesaks Pedagoogika Poolas ja vast kõige tugevam pool. Kõik tunnis viibijad nägid, kuidas loodi tund mitte ainult tundvaid loodiga teost loodi teos, tunnis otsiti teed, kuidas sellele teosele läheneda, kas nii või naa kas selleks pidi kasutama, sest või hoopiski mitte seda võib-olla piisas millegist muust ja, ja muidugi imeväärne või see, kui, kui nüüd me oma arvates parima välja pakkusime. Ta alati küsis teiste käest, et mis, mis teie sellest asjast arvate. Ja siis, kui tema nüüd oma selle otsuse või või lahenduse sisse tõi, siis see alati meil kõige rohkem üllatas, kui me nägime, kuivõrd see rikas on tema, nende mõtete maailm ja tema kui looja autoriteetne esinemisvististi oli kõige Suurem artistlik külg ja ta mängis ette kõika tunnis. Jänes küsilist vahel juhtus ka nii, et lihtsalt mõni tund läks, et uue repertuaari mängida, panin mitu, tikkisin klaveri taha ja siis hakkasin lihtsalt mängima. Ja ma tahaks lisada juurde veel seda, et mis mulle nüüd erijutu jätkuks nagu või täienduseks, nagu meelde tuli. Nii et meil konservatooriumis koorijuhtimise asi käib klaveri taga, klaver, klaver mängib oma noodid õiged ja ma tõusud ja crescendot timinendatud ja kõik on olemas. Tema sundis meid, kujutame ette siiski koori, missugust tämbrit tarvis, missuguse tooniga laulda ja vot sellest ajast olen kogu aeg meelde, just tema on niisugune. Vastupandamatu võivad sihukese värvide otsimine, missugust materjalist toon peab olema just materjalist, ta läks väga palju. Nudistide pani meid kõiki laule ja, ja kõik tunnis ja me laulsime, kõik need, see repertuaar, mis meil seal läbi võeti, sai läbi lauldud. Ja siis, kui rääkida nii-öelda dirigeerimist, kunstist endast, siis tihti mõeldakse selle all seda liigutuste gümnastikat, selle koha pealt ma ei mäletagi, et oleks nii väga palju käsi või luid murtud seal, et sellega nii väga palju oleks tegeldud. Ja julgeksin isegi öelda, et, et ta äratas minus selle mõtte, et ühesõnaga, kuna tavaline dirigeerimise algharidus, eriti koorijuhtidel on seotud nende kahe käe paralleelsusega, et see peab tingimata nii-öelda ühendama nagu kuhu koori kokku siis kasvõi tema enda seltsi klatsiooni jälgides või see, kuidas ta suudab haarata, tähendab temal hakkasid selle resultaadid väljatoomiseks kaasa mängima mitte ainult kaks paralleelset kätt, vaid vaid kuni näpuotsani, rääkimata muidugi tema miimikast, tema kui näitleja, kui, kui teose režissöör võib-olla oleks võib-olla õigem öelda. See võib olla lummas nagu kõige rohkem. Käib selle aja jooksul, mis Gustav Ernesaks töötas Tallinna riiklikus konservatooriumis on tema klassist läbi käinud ju terve rida. Ühtlasi ka minu arvates on üks 40 õpilast, kes tema juures konservatooriumis lõpetanud, peale selle on veel, mis siin ja seal nagu tema käe all töötanud nimetavad. Võib-olla siin on kaks professorid, professor Ariste ja professor Vahter. Tema õpilaste hulgas on rida rahvakunstnike viis meie kolmekesi siin, kes me siin praegu täna räägime, siis lisaks veel Jüri varistonikule, Järvela. Keemilist kunstnikud Harald Uibo, Silvia Männik ja kui vaadata üldse tema õpilasi, siis kõigi vabariigi parimate kooride ees me näeme tema õpilasi näiteks. Viljandis juhatab meeskorsakkavat Raivo Laikre segakoori Koit. Jaak Moks. Pärnus on meeskoorijuht Vivian Traks. Millal siis veel on? Taimi Merzin Tallinnas Haarald syyakud kaks koori millistega, ta on saavutanud väga häid tulemusi nii vabariiklikel ülevaatustel kui ka üleliidulistel ülevaatustel. Samuti Laine Karindi ene, Kangron, ene lilleber. Siis oli pikka aega, oli Vanemuise peakoormeistriks, oli sirmais. Nüüd need nimed on, mitte ainult need või võib veel ka rohkem juurde lisada. Võib-olla veel üks niisugune mõte nimelt noh, ega need noored inimesed, kes tema juures õppisid ja kes ei, temal on oma koha, nagu me koorimuusikas kätte võidelda, ega see ei ole mitte ainult pedagoogi enda teedel 100 protsenti, vaid ta on osanud suunata inimesi, kes seda ala on hakanud armastama. Ja võib-olla siin veel niisugune mõte põlvkondadevahelise suhtumise suhtes on ju teada, et noored mehed, naati, vihased mehed, kes tahavad revolutsiooni teha ka seda teistmoodi kui eelmised põlvkonnad teinud. Ja selles mõttes, kui hakkad tagasi, vaatame, kas me olime täpselt samasugused, kui me konservatooriumi koridoris ringi liikusime. Aga meie, maestro ja õpetaja Ernesaks ei olnud mitte niisugune keelan, käsin tüüpi mees, kes vot seda sa ei tohi, seda, sa pead tegema niimoodi. Aitan alati püüdnud nendest noortest inimestest aru saada ja omalt Modreid suunata. Sest ta ei ole kunagi olnud. Võib-olla natukene terava ja uue suhtumise vastu, vaid on hea muusika puhul seda alati soodustanud. Näiteks me võimega tuua näiteid, kas või meie üks juhtivaid helilooja Veljo Tormis, onju võib-olla paljudki teosed on just selles mõttes sündinud, et ei laseks, on läinud, keeranud nööpi, et olen mees, kirjutas lugu ära ja samuti test nooremate Liisortega väga hea kontakt olnud. Aga see on tema kui organisaator tuli praegu. Ma mõtlen ka, et et pedagoogiloni alati kergem saada kätte selline materjal, kellest on nii-öelda kindel teadmine, et sellest vormid hea spetsialisti ja tavaliselt selle materjali nii-öelda selles lakmus, eks ju selleks näitajaks on on tema hea atestad pärast muusikakooli lõpetamist. Ernesaks aga ei peljanud võtta oma õpilasteks ka selliseid, ehk kuidas ma ütleksin. Madalama mainega isikuid, kes olid töötanud restoranides või, või mänginud tantsuorkestrites või neid, oli terve suur rida. Et kui nendes inimestes jätkus energiat ja aktiivsust, midagi muud teha ju siis selles inimeses mingit teinegi tera sees on ja, ja seetõttu tihti niuksed ümmargused viied teda isegi rahuldanudki, kui ta nägi, et inimeses on mingisugune loominguline aktiivsus. Nii näiteks ütleme selline, praegu meie televisioonis töötas režissöör Elmo lööve, kes vahendab muusikat televisioonirežissöörina oli ka Ernesaksa õpilane ja paljud teisedki, kellel oli lihtsalt palju aktiivsust, jätkus nende üle tavalise õpilase õpilase piiri ja minu arvates see nihuke ta teadis oma võimete, ei peljanud võtta omale lihtsalt loomeliselt aktiivseid noori. Ja olgu nad siis vihased või mitte, tegi nendega huvitavat tööd ja need on, need inimesed on meile kõigile palju kasu ja rõõmu tundma, mõtlen muusikale. Seda ka veel või tema juures nimetada, nimelt et ta ei surunud enda vaadet peale, vaid leidis just õpilastest just temale omased liinid ja töötas nendega. Kui nüüd seda pikka nimekirja vaadata, kes tema juures sinul õpetada kõiki oma nägu dirigendid ei ole ükski Ernesaks nagu tõlgin aga ta just leidis selle selle kõige parema koha. Sellel õpilasel oskas seda hästi suunata. Oleme teda püüdnud matkida temal loomingu ampluaa suuruselt Ma mõtlen selles mõttes, et et tahaksime olla sellised loojad, ma mõtlen improvisaator it, et me mõtte liiguks nii, nii kiiresti ja värskelt ja suudaks luua midagi. Kuid tõesti, keegi ju ei püüdnud imiteerida tema festikulatsiooni või tema nägu või tema miimikat, vaid igaüks nagu leidis iseenese. Ja tema ainult juhtis ja suunas meid. Meil oli siin juttu, on sellest, et tundides oli väga palju improvisatsiooni artistlikust aga kas temal oli ka mõningaid oma lemmikvõtteid ja näiteks traditsioonilised ütlemised, kas seal oli oma raudvara, mida ta rohkem armastas, klassis kasutada, kas võiks ka siit midagi meelde tuletada? No võib-olla mitte seda, et mingisugust konkreetselt väljendit oleks kasutanud, aga seda ma tean küll, et näiteks Raivo Laikre Viljandi kolleeg, temal oli üks suur paks blale, kus ta kirjutas, oleks tabavaid ütlemisi, ülese, mida venelaseks tunni ajal võib-olla kasutas. Ja kahjuks praegu meil siin ei ole, oleksid võinud üksikuid lauseid nagu välja tuua ka tähtsa seto leidis alati suunamiseks väga tabava ja väga selge väljendi vahel koomiline, vahel sarkastiline ja mulle tundus, et ta ei läinud Militeleid otsi, vaid need tulid momentaalselt. Tähendab, kui ta nägi kuskil viltu, siis kuskil leilis niukse niisuguse väljendamisele, kõvera koha keeras veel 10 korda kõveramaks ja ka selles suhtlemises, tähendab kui ta meiega noh, arutles või, või mingid tunni käigus midagi mingit probleemi lahkas või pidi selgeks teha, see ei olnud kammitilisega ametlik kuivessoriga tingimata niisugune väga elav, väga, väga niisugune agressiivne ja emotsionaalne kohta, valetan, kui muidugi ta ei sallinud seda, kui, kui ta näiteks oli kaks-kolm korda sulle ühte asja üle rääkida, muidugi sama asja ta ei armastanud. Ja üks selline tore juhus on mul meeles, kui tudeng tuli juba kolmandat korda, ilmselt ei olnud aegadel Porstadesse nooti välja võtta. Ja ikkagi sama vana vigadega läks, lugesin, vaatasin, maestro keeras lihtsalt selja, vaatas tänavale ja kui lugu läbi sai, siis oli klassis niukene haudvaikus. Ei palun veel üks kord. Ühesõnaga selle peale ja siis jälle vaatas välja, teist korda sai lugu läbi kontsertmeister, tudeng vaatavad äraootavalt, nüüd peaks tulema. Ja ma tahaks veel lisada ühte momenti, mida, millest täna pole nagu siin veel räägitud, seal see, et et ega te seda klaveri juures juhatamist, noh, see on kontsert, oli niisugune välja pääsmatu olukord või sundolukord, aga ta kogu aeg käis meile peale igaühel, et, et igaüks teeks omal koori või ansambli või ükskõik kui vilets tagasihoidlik ta siis oleks. Et sa saaks kontakt inimestega, saaks juba seda, seda õiget mekki suhu, mis, mis koorijuhi töö siis on. Ja nii ta meid poolvägisi pani. Ma mäletan siin kõik, me oleme väiksed koorikese juhatanud ja siis vahel panime need kokku ja tegime ühise kontserdi. Siis näiteks ma tean, et konservatooriumi kooriga klast organiseeris ise väljasõidu Tartusse, tegime kava ja laulsime need niisugune side tegeliku eluga või teadlikult selle elu tunnetamine. See oli ka üks tema pedagoogilise meetodiks põhiline komponent. Väga tihti juhtub niimoodi, et lõpetab inimene konservatooriumi ära ja kuidagimoodi juhatab selle riigieksam ära ja see on kogu tema praktiline pagas. Tegelikult ta veel ei seisa üldse püsti, kui ta tegelikult töö juurde satub, siis järsku ilmneb, et ta ei ole selleks üldse valmis. Veel. Me räägime praegu siin tööst kooridirigeerimise klassis, kutt on teada, wet samas klassis juhatajatega orkestriteoseid ja kaks Ernesaks, õpilast pole vaja, eriklass on ju ka sümfooniaorkestri dirigendid. Eri Klas, praegult riikliku akadeemilise teatri Estonia peadirigent. See oskus sai ju alguse samast klassist. Tihti ta juba nii-öelda vanematel kursustel küsis, et mida te tahaksite juhatada, mis teid huvitas, tähendab, on olemas oma kindel programm, mida peab läbi võtma konservatooriumis. Kuid mul oli naguniski huvi sümfoonilise muusika vastu või noh, ütleme kasvõi suurvormide vastu, siis tema vastupidi, ainult see aitas sellele kaasa ja sain, sai seal juhatatud oratooreaalset teoseid ja isegi selliseid sümfooniat, väikseid. Mis olid, olid ooperikoolid muidugi loorid, vaid terved suured lõigud ja tema nagu tiivustas ja innustas sind kaasa seda. Aga kui sinul oli huvi selle vastu, siis palun ja vastupidi, ta ainult püüdis seda nagu edasi arendada ja selle eest muidugi me oleme talle kõik väga tänulik. Tema pedagoogilise töö jätkuks võib-olla sihukeseks. Omamoodi avastuseks oli ju 58. aastal ellu kutsutud vabariiklik koorijuhtide segakoor. Eks see on ka juba selle vajadus seda tööd nagu viia edasi, kui sa oled konservatooriumi põrandalt või konsulteeri vist juba lahkunud ära lõpetanud, siis sellega peaks nagu lõppema kõik, aga vajadusest kontakti hoida ja vajadus jälgida, kuidas üks või teine oma tööd teeb kohtade peal nendega olla kontaktis, neid võib olla juhendada ja et meie terve see korjejuhtide kollektiiv, kes Eestis töötavad, üht-teist tuleksid, teised tööd järgiks, vaid see on ka jällegi Ernesaks idee olnud ja minu arust üks väga tore leid, mis on nüüd juba 20 aastat reaalsus olnud ja loodame, et ta tulevikus ka koormatööd jätkab.