Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku pühapäeva, 26. jaanuari olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Bret pere. Hiinas levivad koroonaviirustunne sümptomite avaldumist raske tuvastada ja seega ka levikut piirata. Toomas Sildam ütleb nädalakommentaaris, et Eesti riik ei töötanud, kui holokausti mälestusfoorumile meie esindajat polnud. Kadrinas arutati tunduval haridusmaastikul peaks valla haridustempel jätkama keskkoolina või põhikoolina. Haapsalus esitleti maailmakuulsa šoti poeedi Robert Burnsi laulude eestikeelset plaati. Siin on naistest, siin on väga palju armastusest natukene ka maksudest. Et puudutab meid selles mõttes nagu igat lehtedega laiali. Eesti kooriühing jagas täna Estonia kontserdisaalis koori- ja puhkpillimuusika. Meil aasta dirigent on Triin koht. Ilm tuleb öösel ja homme päeval pilvine ning vähese vihmaga. Õhutemperatuur on öösel üks kuni neli, Kirde-Eestis null kuni miinus kaks kraadi. Päeval on õhutemperatuur kaks kuni viis ja Kirde-Eestis miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Hiinas leviv koroonaviirus igav inkubatsiooniperioodil, mistõttu on seda enne sümptomite avaldumist raske tuvastada ja seega ka levikut piirata, ütlevad Hiina tervishoiuametnikud. Peiteperiood kestab kuni 14 päeva, mil sümptomid puuduvad. Meedikute sõnul näib viiruse levimine hoogustuvat. Viimastel andmetel on viiruse tõttu surnud 56 inimest, peamiselt vanemad inimesed, kel oli ka muid haigusi. Nakatunuid on pea 2000. Wuhani linnapea arvates on nakatunud seni arvatud tule lisaks veel üle 1000. Hiina keelas tänasest metsloomadega kauplemise, sest arvatakse, et uut tüüpi viirus hakkas levima Wuhani linna turult, kus müüakse toiduks eri liiki loomi ja mereande. Nüüd on aga selgunud, et viirus levib kiiresti ka inimeselt inimesele. Samal ajal hoiatavad Suurbritannia teadlased võimaluse eest, et Hiina ei suuda viirust kontrolli all hoida. Saksamaa välisminister Heiko maas hoiatas Saksamaalt lahkuda, kui pead tõstvat antisemitismi ei suudeta välja juurida. Maas kirjutas Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 75. aastapäeva puhul nädalakirjas piinl, et juudivastased rünnakud nii füüsiliselt kui ka internetis on saanud Saksamaal igapäevaseks. Hollandi valitsus vabandas esimest korda juutide sõjaaegse tagakiusamise eest. Peaminister Mark lute ütles, et nüüd, mil meiega on viimased ellujäänud, vabandab ta valitsuse nimel selle eest, mis võimud tol ajal tegid ja kodumaale. Ajakirjanik Toomas Sildam ütleb nädalakommentaaris, et Eesti riik ei töötanud, kui neljapäeval holokausti mälestusfoorumil Jeruusalemmas polnud teiste riigijuhtide kõrval meie esindajat. Lõppev nädal jääb Eesti välissuhtlemise piinlikuks arusaamatuks leheküljeks holokausti mälestusfoorumile Jeruusalemmas kogunesid kümned presidendid, peaministrid ja parlamendi spiikrit, et tähistada Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 70 viiendat aastapäeva. Kohal olid maailma suurriikide, nende seas Baliidu kõigi liikmesmaade tipud meie lähiümbruses, Soome president, Rootsi peaminister, Läti ja Leedu spiikrit kes esindas Eestit, mitte keegi. Miks olnuks meie osalemine holokausti mälestuskeskuse seadvašemm oluline? Sest kui tahame, et teised mõistavad eesti kannatusi läbi 20. sajandi kahe okupatsiooni, siis peame näitama, et meie mõistame ka teiste kannatusi. Sest kui me ütleme, et inimsusevastaseid kuritegusid ei saa unustada, peame olema nende mäletajate seas nähtavalt ja veenvalt kohapeal ja oma sõnumiga. Lisakohustuse selleks kõigeks paneb meile ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmestaatus. Iisrael ootas holokausti mälestusfoorumile ainult riigipäid, parlamendijuhte või peaministreid. Eesti president Kersti Kaljulaid sai kutse Jeruusalemma juba mullu veebruaris kuid tema on praegu ekspeditsioonil. Antarktikas teatas pool aastat tagasi, et ei saa jäädvašemm foorumil osaleda. Peaminister Jüri Ratas oli kuni neljapäeva õhtuni Davosis maailma majandusfoorumil. Riigikogu spiiker Henn Põlluaas viitas sellele, et ei saanud nimelist kutset ja samal päeval oli ta Riigikogus kunstinäituse avamine. Nii jäigi eesti tool Jeruusalemmast tühjaks. Võimalik, et oma osa oli selles ka presidendi, peaministri spiikri keerulistel soetel, kus Ratase Põlluaas mõtlesid, et kutse sai kaljulaid ja kui tema ei taha minna, siis miks teised peavad. Igatahes kukkus oluline kutse toolide alla või kapi taha. Eesti välissuhtlust kujundav koordinatsioon puudus. Mitmed riigijuhid lahkusid Tagoosist päev varem, sest lendasid sealt otse Jeruusalemma. Ei olnuks keeruline küsida näiteks kantsler Merkeli või president Macroni kantseleid ehk kas nad võtaksid oma lennukisse ka Eesti peaministri Ratase koos mõne saatjaga. Aga selleks pidanuks keegi panema kanna maha ja ütlema nõudlikult Eesti kohalolek, headwašemm, mis on tähtis. Võib-olla pidanuks olema välisminister. Võib-olla pidanuks president Kaljulaidi rääkima otse peaminister Ratasega et valitsusjuht esindaks Eestit holokausti foorumil või paluma Riigikogu spiikrit Põlluaasa. Aga Eesti riik ei töötanud? Kadrinas toimunud hariduskonverentsil Kadrina 2030 millist kooli me tahame, arutati selle üle, kas muutuval haridusmaastikul peaks valla haridustempel jätkama keskkoolina või põhikoolina jätkab Rene Kundla. Kadrina hariduselu suurima mõjutajana toodi hariduskonverentsil esile järgmise aasta sügisel Kadrinast 15 kilomeetri kaugusel Rakveres valmiv Lääne-Virumaa esimene riigigümnaasium, mis võib osavalla lapsi endale meelitada, räägib Kadrina keskkooli direktor Arvo pani. Mul ei ole konkurentsi vastu mitte midagi ja konkurents on see, mis edasi viib, see tähendab, et me peame ennast järjest rohkem tõestama, et siis, kui riigigümnaasium 22. aastal avatakse, et me suudame pakkuda avatavale riigigümnaasiumile konkurents. Loomulikult ei muutuga riigigümnaasiumis asjad üleöö ja eks see, kuidas riigigümnaasium üldse tööle hakkab, see selgub võib-olla siis lähema kolme aasta jooksul, aga igal juhul me peame selleks valmis olema ja vastavalt ka siis nüüd edasi siit minema. Selleks, et Kadrina keskkool oleks jätkusuutlik, on vaja koolikeskkonda nüüdisajastada, kuid selleks on vaja teha valla eelarvet puudutavaid olulisi otsuseid. Arvamuse kujundamiseks ongi Kadrinas aktiivselt kaasatud kogukond ning konverentsile järgnevad hariduskohvikud, räägib Kadrina vallavanem Kairit Pihlak. Selle protsessi eesmärk on välja selgitada, mis on kogukonna ootused siis on vaja kogukonnaga need läbi rääkida ja otsustada, kuidas me neid ootuseid siis ellu viime või, või mida me selleks teeme ja kuidas me neid nii-öelda ka praktiliselt lahendame, ükskõik mis suunas meil lõpuks otsustame liikuda, siis igal asjal on mitu külge ja need kõik küljed tuleb läbi arutada, et kõikega kogukond ise saaks aru, mida ta võidab ja mida ta kaotab. Sest igal asjal on oma hind. Kokku õpib Kadrina keskkooli gümnaasiumiosas 111 õpilast Kadrinas, raadiouudistele Rene Kundla. Eesti kooriühing jagas täna Estonia kontserdisaalis koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiaid. Aasta koori tiitleid jagati kaks ning aasta dirigent on Triin koht. Klassikaraadio muusikatoimetaja Marge-Ly Rookäär vahendab muljeid kohapealt. Loomulikult oli ette arvata, et äramärkimist said laulupeoga seotud inimesed ja ka sündmused nii Tartus toimunud laulupeo 150.-le aastapäevale pühendatud kontserdid kui ka siis suur laulupidu. Minu arm said aasta teo preemia. Kuid aasta koori tiitleid jagati seekord kaks ja märkimisväärne on see, et mõlemad koorid läksid naiskooridele. Aasta dirigent on Triin Koch ja tema käe all tegutseb Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor, kes sai siis ühe tiitli, aasta koor aga Silvia, Männiku käe all tegutsev naiskoor vanaemad sai sama auväärse aasta. Koori Preemia aasta dirigent-muusikaõpetaja on Kuusalu kandis suuri muusikategusid tegev Taavi Esko, kes seisab selle eest, et Kuusalus peetakse oluliseks Veljo Tormise mälestust. Veel nimetan ära, et on hakanud ka spetsialistid hoogsalt tähele panema neid koorimuusikasündmusi, mis astuvad kusagile edasi. Ehk siis mitte ainult traditsiooniline kontserdi vormis. Koorielu ei ole pärjatud, vaid ka igasugused püüdlused siduda koorimuusika kunsti teiste kunstiliikidega. See on ainult väike valik. Aga Eesti kooriühingu aasta teo tiitlile ja aasta üldse nominatsioonis oli üle 80 kas teo või inimese või sündmuse, nii et see, see hulk oli erakordselt suur. Eesti Šoti kultuuriseltsi eestvedamisel nägi ilmavalgust maailmakuulsa šoti luuletaja Robert Burnsi laulude eestikeelne plaat. Plaadi tegemiseks kulus ligi kolm aastat ja selle esitluskontsert peeti täna pärastlõunal. Haapsalu kultuurikeskuses jätkab Juhan Hepner. 18. sajandil elanud Robert Börnsi peetakse šoti rahvuspoeediks. Eesti Šoti kultuuriseltsi eestvedaja Eike Urke ütleb, et börsiloomingu üks võlusid on, et selle üldinimlikud teemad kõnetavad ka mitu sajandit hiljem. Siin on naistet, siin on väga palju armastusest, natukene ka maksudest. Et puudutab meid selles mõttes nagu igat ühte taga laialt. Til astuvad üles muusikud Ilona aasvere, Tiit Kikas, Peeter Rebane ja Marko Matvere, keda tänasel kontserdil asendas Tõnu Timm. Luuletuste tõlkimisel oli abiks Kullo Vende. Ilona aasvere sõnul tuli plaadile kokku mitmekesine valikpalu. Seal on selliseid aeglasemaid, ballaade, aga ka krõpsakamaid lugusid, isegi sumpa sattus sekka. Aga Tiit ja Peeter on teinud äärmiselt maitsekad, seaded on väga suur rõõm, et nad sellel plaadil kaasa löövad. Eike Urke sõnul on börsilooming nii rikkalik, et välja valitud 12 pala on kõigest väike osa sellest. Varem on šoti rahvuspoeedi loomingul põhinevat muusikat Eestist teinud veel Kukerpillid, jätkab Eike Urge. Ta on šotlaste jaoks midagi sellist nagu Lydia Koidula on võib-olla eestlaste jaoks, kui peaks mingi paralleeli tooma aga need laulud on nii, et ta on tegelikult ühtekokku on temalt üle 450 laulu, et kui mõelda, et siia plaadile sai kaasa 12 et siis on, on ikka veel tööd vilja veel, kui tahaks teisigi välja anda. Plaadi esitlus pani punkti tänavustele haapsalu šoti päevadele rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu. Rotterdami filmifestivali üks oodatumaid väljapanekuid on vendade Timoti ja stiithanguay installatsioon liivakella sanatoorium Tõnu Karjatse annab teada Rotterdami kaasaegse kunsti keskuse stentis eile avatud väljapanek koosnenud marketitest filmilõikudest, mis käsitlevad tuleva täispikka mängufilmi, temaatikat ja motiive. Samas võib kunsti keskuse nelja saali paigutatud väljapanekut pidada teoseks omaette. Filmi. Inflatsiooni aluseks on Poola kirjaniku Bruno Sultsi 1937. aastal avaldatud liivakella sanatoorium mis ilmus mulluga Loomingu raamatukogus Hendrik Lindepuu tõlkes. Liivakella sanatoorium on jutustustekogu peategelaseks noor mees, kes sõidab rongiga oma surevat isa vaatama. Rongi uinutav rütm viib ta unenägude ja reaalsuse vahepealsesse maailma, kus mälestused segunevad viirastustega vennad, kuid on selle lahendanud läbi pimeduse ja hämaruse. See ei tähenda mitte niivõrd valguse puudumist, kuivõrd selle lavastamist. Näitusesaali pimedus aitab esile tuua klaaskapslites vaatekambritesse paigutatud installatsioone seintele kuvatud animatsioonid. Lõikude veiklev hämarus mõjub unenägu tena, mis segavat sügavamalt. Tund aega on liivakella anatooriumis elliptiline elamused ja nägemused korduvad iseendast ümber pöörduva liiva kellana tavamõistes arusaadav, lineaarne praegu on ladestunud objektidele, moodustades tolmuseid kihte ja samas kal lagundades neid, keda ta katab. Monstrumid tekivad mälestustest ja traumadest, millega ei oska midagi peale hakata, mida me ei suuda lahendada. Vennad Guey, Don Bruno, Sultsi loominguga tegelenud varemgi näiteks on nende 1986. aasta animatsioon krokodillide tänav valminud just Sultsi jutustuse põhjal. Liivakella sanatooriumi aitas installatsiooni koopasse tuua aga Christopher Nolan, kes seadis omalt poolt tingimuseks, et animatsioonilõigud oleks filmitud just 35 millimeetrisele filmile. Tõnu Karjatse Rotterdam. Täna oli pilves ja tuuline ilm, millal, milline tuleb homne ilm, räägib Helve Meitern. Eeloleval ööl on pilves ja Kirde-Eestis sajab lund ja lörtsi, lääne pool mitmel pool vihma ja lörtsi. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa, põhjarannikul idakaare tuul kuni 10, puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel Kirde-Eestis null kuni miinus kaks, mujal Eestis pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Homme päeval on võim kindlalt madalrõhualaserva, käes on pilves ja mitmel pool sajab vihma, Kirde-Eestis ka lund ja lörtsi. Puhub lõunakaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kraadist Kirde-Eestis kuni pluss viie kraadini saartel. Selline sai pühapäeva, 26. jaanuari päevakaja suur tänu kuulamast ning kena õhtu jätku.