Eesti on saamas endale uut valitsust, üle 10 aasta on möödas, mil Venemaa ja Eesti president ametlikult kohtusid. Majanduses on head ajad. Kas meie ettevõtjad on suutnud neid ka ära kasutada ja siseneda niinimetatud meistrite liigasse? Head kuulajad. Nendel ja teistel teemadel nüüd juttu teemegi ja Eesti vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi. Tere proua president. Tervist. Alustuseks ma pean kiitma teie haaret, et kui me eelmisel korral kohtusime, siis me kohtusime Narvas siis täna, seitse kuud hiljem. Me oleme Tartus, võimalik et 2024. aasta kultuuripealinnas ja no see pole küll nüüd otsustatud, sest Narva on endiselt kandidaatide nimekirjas, kuid selge on see, et kandideerimisprotsessi raha panustamata narval väga raske võita, et või teie hinnangul on narval endiselt võimalust saada kultuuripealinnaks. Ma ei oska seda hinnata, sest ma olen kõike muud kui kultuuripealinnade valimise spetsialist, aga ma tõepoolest endiselt olen valmis seda ütlema ka Tartu linnapeale Urmas Klaasil endiselt, et onu Urmas Narva tegelikult vajaks seda rohkem, sest Tartus on nii palju, mille üle me juba täna oleme uhked, saame uhked olla ja millele Tartu areng toetub. Tartu on tegelikult ilmselt eesti targim linn, mitte sellepärast ainuüksi, et siin on Tartu ülikool, aga kas maatsiti kontseptsiooniga sinna linnapea on südamest ja aastaid tegelenud, nii et muidugi, kui see nüüd nii läheb, siis on see väljateenitud preemia, aga mina endiselt veel loodame. Et ka Narva siiski vähemasti võitleb ja seisab enda eest, sest minul ei jäänud seda muljet, et Narva inimesed ei tahaks selle selle tiitliga midagi kasulikku ette võtta. Ta teha Narvas palju toredaid kultuuriüritusi ja lihtsalt elada kaasa tulevikule. Ma ei valinud seda Narva näidet, saate alustuseks juhuslikult, see on tegelikult üks näide sellest, kuidas vaidlema. Üks otsus võib muuta millegi toimumise tõenäosust oluliselt, et mis teie arvate, et kuivõrd Eesti poliitikud üldse tajuvad seda, kas ka näiteks riigi tasemel, et üksikutel otsustel on väga selgelt mõjud ja seda kaugemat tulevikku arvestades? Ma arvan, et ikkagi tajuvad, sest ka viimasest 30-st aastast meile meenub ikkagi väga palju üksikotsuseid, mis on määranud meie riigi tulevikku. Meenutame näiteks Arnold Rüütli otsust asuda Euroopa Liiduga liitumist toetama. Ma arvan, et sellel oli oma mõju hääletustulemusele referendumi ajal. Täna on kogu Eestimaa rahvas üksmeelt selles, et Euroopa liit. Ta on andnud meile väga palju ka maaelu arengule. Aga tollel ajal oli vaja just nimelt Arnold Rüütli sõna, selleks, et maarahvas seda uskuma jääks. Eesti liitus Malta järel teise tulemusega Euroopa Liiduga. Me olime Malta järel kõige skeptilisemad, kõik teised olid tollel hetkel optimistlikumad. Nii et kahtlemata üksiku inimese ühest valikuste positsioonist võib sõltuda riigi tulevik. Te olete korduvalt, kui ma ei eksi, siis vähemalt viiel korral Keskerakonna esimees Jüri Ratasega valimiste järgselt kohtunud, et arutada olukorda Eesti poliitikas, et mis te arvate või isegi tegelikult, mida te teate, kas Jüri Ratas tajub selgelt neid ohte, võimalusi, mis kaasnevate fakto juba sündinute juure, veel sündimata koalitsiooniga? No ma arvan, et iga poliitik loomulikult on mõelnud kas või nende sündmuste peale, millest mina just siin rääkisin ja tajub selgelt ka omaenda vastutust aga kõikidel inimestel on omaenda lahendused ja omaenda käigud selleks, et selles labürindis orienteeruda, mis meid igal ajahetkel ümbritseb. Et kahtlemata ma usun küll, et ka Jüri Ratas on, on mõelnud selle peale, millised on valikud ja milliseid valikuid ta tahab teha ja me oleme neist tõepoolest omavahel ka mitmeid kordi rääkinud. Samas on kahtlemata on nagu selge, et need arvud, talud, mida, mida mina pean erakondade esimeestega, mida vähem me räägime sellest sellest avalikus ruumis, seda siiramad, südamlikumad, kohesemad, need vestlused kahtlemata on. Ja sellest tulenevalt ma arvan, et nii tema kui mina kui ka kõik teised Eesti erakondade juhid tegelikult oma südames tahavad ju Eestile head, lihtsalt me näeme erinevalt võib-olla mõnda mõnda sammu, mõnda lähenemist. Ka teie lepitaja, parlamendi ükskõik millise enamuse tahtega, sest presidendina teil lihtsalt muid võimalusi ei ole. Nagu ma ka ütlesin parlamendi avaistungil, siis kõik juhindume põhiseadusest ja kui need ettevõtmised, millega parlament või vabariigi valitsus välja tuleb, on põhiseaduse piires, siis see on loomulikult õigus. Ma võin mõnda ideed toetada või mitte toetada ja, ja tõenäoliselt oma arvamust iseendale hoidma ei hakka. Aga oma tööd tehes juhindun ma üsna üsnagi konkreetselt ja ühemõtteliselt ikkagi sellest, mis on see põhiseaduse raamistik. Teisiti oleks võimalik olla Eesti vabariigi president. Ma olen parlamentaarse riigi president, ma ei unusta seda mitte kunagi. Aga inimesed ootavad vahelt pilka midagi muud. See on see vastuolu alati parlamentaarse riigikorra juures ja tegelikult igasuguse noh, jagatud vastutuse võimude lahususe juures alati leidub üks seltskond inimesi ühiskonnas, kes arvab, et kui meil oleks selline kõvem käsi või nagu ühes kohas otsustamine, et siis me saaksime kiiremini edasi liikuda. Tegelikult maailma ajalugu ei tunne pikaajalisi hästi arenevaid stabiilseid riike millel ei oleks demokraatiat. Aga mida te ütlete nendele inimestele, kes juba ligi kuu aega küsivad, et kas me nüüd sellist Eestit tahtsime? Aga esiteks, osa inimesi jättis valimas käimata, ülejäänud käisid ja nende, kes valimas käisid. Nende kollektiivne otsus on see riigikogu koosseis, mis meil täna on ja kõik absoluutselt kõik koalitsioonid, mida erakonnad riigikogus kokku suudavad panna. Ja need on, need on legitiimsed. See ongi see, millest me peame lähtuma. Tegelikult me kõik Kõigi Eesti korraldab eeloleval pühapäeval lauluväljakul kontserdi. Ühed ütlevad, et see on poliitiline manifest. Statsioon, kas teie kavatsete sellele sündmusele minna? Ei, ma ei kavatse sellele sündmusele minna just nimelt sellepärast, et mitte mitte sattuda väga sügavale selle arutelu erinevatesse kaevikutes piltlikult ütles, et ma näen oma rolli siin ikkagi mõlema osapoole kõnetajana, nii, nii nende, nende inimeste eestkõnelejana, kes tunnevad, et see 30 aastat meie edu ei ole nendeni jõudnud, kui ka nendeni, kes kardavad et muudatused riigijuhtimises võiksid viia nende vabaduste vähenemiseni või nende äriedu kuidagi pidurdada, sellepärast et neil tekib raskusi siia mujalt kolleegide meelitamisega, sest et noh, lihtsalt ütleme, et Tallinna suhtlus kliima võib-olla ei vasta vasta nende nende ootustele. Väga paljud inimesed tahaksid, et Tallinn oleks rahvusvahelisem, kui ta on väga paljud inimesed pelgavad rahvusvahelist Tallinnat ja, ja ma arvan, et rahulik, rääkimine arutelu, jaga demonstratsioonid, manifest, statsioonide kontserdid on igati teretulnud selleks, et me 11 julgustaksime tulevikku. Aga kas me liigselt ei pelga, liigselt ei karda, Ühed ütlevad, et uus koalitsioon on ju tegelikult kahe kolmandiku ulatuses sama, mis eelmine äsja valitud parlamendi koosseisus on kahe kolmandiku ulatuses vähemalt teist korda parlamenti pääsenud inimesed, nad on ju meid siia tänasesse päeva toonud või demokraatia häda ongi selles, et vaid üks erakond ma ei tea, minu pärast ka üks poliitik võib midagi muuta, nii et kõigil on halb. Tegelikult, mida me ju natuke põhjusega pelgama on, on radikaalsed väljaütlemised, mis on vastuolus nii meie põhiseadusega kui ka Eesti senise kolmekümneaastase valitud kursiga, olla osa multilateraalset maailmast, kuuluda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mõistliku konstruks, Aktiivse, partneri ja kaasarääkijana mitte mitte sellise kraakleja ja nõudjana. Ja ma ei ütle, et nüüd niimoodi peaks minema, aga mööngem, et senised väljaütlemised ju annavad alust muretseda. Jüri Ratase veel ametisse astumata valitsuse koalitsioonilepet. Te olete kindlasti lugenud. Ei ole, ei ole, miks, lihtsalt sellepärast, et ma olen teinud ettepaneku moodustada valitsus valimised võitnud erakonna esimehele ja ma liigungi protseduuriliselt täpselt nii, nagu me praegu oleme. Täna peab Kaja Kallas mõttekaaslastega mõttevahetust selle üle millise pakkumise saaks tema teha. Eesti parlamendiliikmed. Kuidas te soovitate avalikkusel sellesse dokumenti, mida siis, mis on juba kolme parlamendierakonna esimehe poolt allkirjastatud, tõsi, miskipärast ei ole sinna oma allkirja andnud need saadikud, kes siis tulevikus võiks moodustada ühe koalitsiooni. Ma ei pea sellesse dokumenti täna mitte kuidagi suhtuma ja kui päris aus olla, siis põhiseadusest tulenevalt võin ma ka öelda, et tahtis olla võimalikult sõltumatu arbiiter põhiseaduse protseduuriliste küsimustes, siis ei tohikski ma võib-olla öelda midagi, aga teisest küljest selles on muidugi on muidugi asjaolusid, mis teevad mind murelikuks näiteks see, mis võib juhtuda meie pensioniplaanidega. Kindlasti teeb mulle mulle väga muret isiklikult ja noh, nagu ma siiani Ki. Ma olen ausalt välja öelnud, mida ma arvan, aga ma olen ka tihtipeale lisanud, aga see ei loe, mida mina arvan, sest mul ei ole rolli selles protsessis. Teie olete teise sambaga liitunud? Loomulikult, ma olen teise sambaga liitunud, mul on ka kolmas sammas ja ma olen täiesti veendunud isegi kuigi mul on suhteliselt suured, säästutasin mitte teises sambas, sest ma olin 12 aastat Eestist ära ja selle aja jooksul kogunenud sinna ju pennigi. Et professionaalid investeerivad ikkagi minust paremini, et kui me, kui me praegu vaatame, noh, mul ei ole praegu üleüldse aega mõelda selle peale, kuidas midagi kuhugi paigutada, siis lihtsalt et raha pikaajalisel hoiusel teenib selgelt veelgi halvemat tulemit kui pensionifondis. Ja meie pensionifondid võib olla häda on olnud see, et, et nad peavad hajutama oma investeeringuid riskide kontrollimiseks Eestis, Eestist väljas. Ja, ja samal ajal Eesti on üks kiirema inflatsiooniga piirkond, eks ole, Euroopas, mis tähendab, et paratamatult reaaltootlused kipuvad jääma madalaks. Et see tootlus, mis tuuakse ära piiri tagant, kui seda kompenseerida meie inflatsioonitasemega, siis see tootlus jääbki madalaks, et noh, suur suur probleem on see fonditasud loomulikult võiksid alati olla väiksemad ja neid on ju ka ümber vaadatud, võib-olla tuleb veelgi vaadata, sest fondi mahud on kasvanud. Aga samas on ka selge, et kui me, kui me paneme fondivalitsejad olukorda, kus nad peavad Osama varasid tegema kiirkorras igaks juhuks kättesaadavaks ehk likviidseks siis on see halb meie kõikide pensioniplaanidele. Saan ma aru, et teie kui selline võimalus tuleb teisest sambast raha välja ei võta. Seda peab vaatama sellepärast et kui ikkagi ütleme, teisest sambast raha väljavõtmine tähendab seda, mul õnnestub ka optimeerida sotsiaalmaksu, siis miks mitte. Aga kui, kui vastav seadusruum muutub, siis tuleb käituda arukalt, aga veel kord, mul on ka kolmas sammas. Mul on ka kolmas sammas ja ma kindlasti ei kulutaks neid säästa sealt teisest sambast niisama. Räägime natukene siis, kuna me koalitsioonileppe sisust rääkida väga ei saa, siis räägiks natukene sellest valimiste-eelsest ja valimiste järgsest olukorrast. Miks teie hinnangul on Eesti valijad premeerima mõningaid poliitikuid, reljeefse tahumatu otsekohese ma ei tea, lihtsamalt väljendades värvika kõnepruugi eest. Sest nad on pettunud selles, mida meie 30 aasta areng on meile kaasa toonud. Kas nende analüüs, et, et seda pettumust aitab leevendada lihtsalt see, kui me kasutame karmimaid sõnu, kas see on adekvaatne, mõeldes paremast tulevikust, see on hoopis teine küsimus, aga lihtne vastus on see, et inimesed ei ole tundnud, et et see on ka nende riik, mida me oleme üles ehitanud ja neil on õigus niimoodi tunda, meil on, meil on vaja kõigil mõelda selle peale, kuidas me saaksime niimoodi teha. Et inimesed ka näiteks pealinnast kaugel külades tunneksid ennast ennast kaasas olevana ja ma arvan, et üks, üks suur probleem, mida alguspunkt on see, et kuna minul olnud ikkagi väga killustunud kohalike omavalitsuste süsteem, siis see ressurss, mis kahtlemata ei ole ju 30 aastat olnud väga suur, eks ole, ta on nüüd juba päris korralik, aga mida me saame suunata kasvõi kohalikele omavalitsustele. Kui see oleks olnud kontsentreeritumalt kujundanud meie maakonnakeskustes, ütleme inimestele teenuseid, pakkumist üle terve elukaare ja kui neil oleks korralikud teed, mis viivad küladest sinna maakonnakeskustesse siis võib-olla ei tunneks inimene ennast riigist kaugemal olevana, kui nõmme. Inimene Tallinna kesklinnast, aga see niimoodi ei ole ja seda tuleb tunnistada ja katsuda siis neid vigu parandada, maakonnakeskused tugevaks. Korda hiljaks oleme jäänud, aga parem hilja kui mitte kunagi sotsiaalteenused korda. Kõik see on, millega tuleb tegeleda. Paljud poliitikud, kes kandideerisid näiteks Kagu-Eestis, ütlesite probleem, kus inimesed on pahased riigi peale. On märkimisväärne, et 30 aastaga oleme kiiresti-kiiresti suutnud valmis ehitada maja, mis on katusekorruselt ilusa vaatega ja võrdlemisi kenasti sisustatud aga igasse tuppa päike ei paista. Need on teie sõnad riigikogu avaistungil, et aga kui otsida lahendust või vastust, et aga kuidas nende päikeseta jäänud inimeste juurde pääseda, et kuidas neid poliitikud saaks kõnetada ilma populistlike sõnumitega, et kuidas dialoog saaks olla konstruktiivsem. Just ütlesin, ega jutuga ei saa ikka tegudega. Et me peame tegema kõik selleks, et meie maakonnakeskused oleksid tugevad, et inimesed saaksid sealt kätte võimalikult suure osa teenustest, mida nad elukaare jooksul vajavad. Noh loomulikult ma ei kujuta ette, et näiteks esimese tapihaigla võiks olla igas maakonnakeskuses aga elementaarne, elementaarne kui minna inimestele, peaks ikkagi olema vähemasti maakonnakeskuses ja teekond sinna peaks olema enam-vähem selline, et inimene saab kodust puhta jalaga, eks ole, et, et sa ei pea põhjatutel külateedel seiklema selleks, et sinna minna ja kui sul ei ole endal autot, siis peab selle jaoks olema välja mõeldud, kuidas sa saad sotsiaaltransporti kasutada ja kõik need meetmed peavad olema suhteliselt noh, ütleme kohapealse kontrolli, sest täna me teame, et väga paljud, näiteks transporditoed nõrgematele gruppidele tulevad ministeeriumist erinevate reeglite alusel ja neid ei saagi ratsionaalselt korraldada, kohad tegudega tuleb ikka näidata sõnadega, saab väga vähe ära. Meil alles oli haldusreform, see ebaõnnestus või tegelikult. Ma arvan, et haldusreform ebaõnnestus Mart Laari teise valitsuse ajal, et tol ajal noh, arutati ka, et kas üks üks vald üks üks maakond, siis võiks olla üks vald või üks maakond, võiks olla seal kaks-kolm valda, maakonnakeskus jääks tugevaks. Ja see põhiline ebaõnnestumise fakt on lihtsalt selle pikaajaline edasi edasi kukkumine, mis viiski selleni, et meie piirkondades kulunud ressurss oli killustunud. Ministeeriumid ei usaldanud väikevaldu, nad ei, nad ei näinud, et nad suudaksid olla kohaliku arengu mootoriks. Seal on palju probleeme, mis, mis on kuhjunud ja eks see tuleb siis nüüd lahti harutada see probleemipundar nüüd kui ta on väljendanud niimoodi, parem oleks olnud, mitte mitte sattuda sellesse olukorda, aga taaskord, et mis me ikka sellest minevikust vaatame tulevikku, mis siis teha saab? Just see on andnud võimaluse teatud poliitikutele kasutada, siis ütleme, värvikaid sõnu, aga kuulajatele meenutuseks, te olete Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja te olete ka Eestis, ma eeldan, üks kõige informeeritum inimene, et millal teie teada saite, et Eestis tegutseb eriteenistuste loodud võrgustik süvariik. Ei ole siiamaani kursis sellise nähtusega. Ma luban, et ma rohkem teile ei tsiteeri, aga parafraseerida täna rohkem Eesti poliitikuid, aga teate, suure tõenäosusega järgmine siseminister ütleb, et selline asi on ja tegutseb. On kaks võimalust, et kas teie eest varjatakse infot või see tulevane võimalik minister eksitab avalikkust. Noh, ootame ära, kuni me selleni selleni jõuame. Kahtlemata. Ta on mul plaanis, kui vabariigi valitsus tuleb ametisse kinnitada, teha vastutustundlik otsus, see tähendab, et ma kindlasti kohtun nende inimestega, kelle plaanidest ma kas ei saa aru või mitte, midagi ei tea. Ja, ja me arutame, arutame neid asju, et meil on ju ministrikandidaatidena praegu välja pakkuda tuntud inimesi, kellega võib-olla meist suur osa ei ole, ei ole diskuteerinud mitte millegi üle, aga nagu ma juba ütlesin, siis ma kindlasti ei rutta sündmustest ette. See tähendab, et praegu ikkagi on Kaja Kallasel tema võimalus ja see võimalus tuleneb otseselt, mitte sellest, et mina oleksin kuidagi põikpäine või, või venitaksin meelega vaid just nimelt sellest, et parlamendiliikmed on oma oma mandaadis vabad ja nad peavad saama parlamendisaalis otsustada selle üle, milline on siis see ettepanek peaministri kandidaatidelt või kandidaadilt, mille nemad vastu võtavad. Ja ma nimme ütlesin selle välja juba veebruari lõpus, enne valimistulemuste selgumist, selleks et oleks täiesti selge, et see on valija vastutus, sõltub valimistulemusest, kes hakkab, kes hakkab Euroopa Parlamendi ees endale valitsuse moodustamise volituste küsima. Ma jään selle juurde, et see on parlamentaarse demokraatia puhul ainuke viis edasi liikuda. Valitsuse moodustamise protsessi käigust nagu mainisite kohtutega võimalike ministrikandidaatidega, et kuivõrd üldse on neid võimalik ja tuleb veenda selles, et tõesti näiteks no ma ei tea, süvariiki pole või e-valimised on turvalised ja nii edasi, et on see vajalik tegevus, teie tegelete sellega. Ärme ruttame ette, nagu ma juba korra ütlesin, ma täna ju ka ei tea, kas, kas need välja öeldud sõnad ja mõtted ja üleüldse on, on need, millega need inimesed ministeeriumitesse lähevad, sest ega siis iga reklaami ei maksa kohe ka uskuda ja ma ei ole selle pooldaja, et inimeste inimeste sõnad ja inimeste teod võiksid, võiksid erineda, aga eks inimestel olla õigus ka areneda ja õppida lõbudele. Presidendi roll valitsuse moodustamisel põhiseadus paneb selle täpselt paika, aga seda saab ju sisustada ja tõenäoliselt president teeb seda ka erinevalt, et kas nendel kohtumistel? Ma ei tea Jüri Ratase Kaja Kallasega, et kas te olete arutanud ka Tõid võtmeministrid ja positsioonide osas, et milliseid inimesi teie sooviksite või ühiskond sooviks, ei sooviks valitsuses näha. Kindlasti mitte ikkagi seda vastutust ma peaministrikandidaatidega jagada kindlasti ei soovi, aga nagu ma juba ütlesin, siis minu allkiri sellel dokumendil on, kus vabariigi valitsuse ministrid on kirjas. Ma ise tunnen inimesena ja presidendina, et ma tahaksin suuta noh, vähemasti kui näiteks teie minu käest järgmine kord midagi küsib, et see mõne inimese seisukohtade kohta siis öelda, et mina olen vestelnud nendel ja nendel teemadel ja mul on selline arusaam, et ei taha teha pimesi seda, seda allkirja sinna, sinna paberile, aga see ei tähenda, et ma tahaksin võtta kuidagi osa sellest otsustusprotsessist. See ei ole parlamentaarses riigis presidendi töö ja ma seda ei tee. Sisepoliitika teema lõpetuseks, et kui nüüd Kaja Kallas eeloleval esmaspäeval riigikogus põrub ja ei saa enamuse toetust, siis teil tuleb esitada järgmine kandidaat, kellele ta järgmisena ettepaneku teeksite. Vot praegu on sellega niimoodi, et las Kaja Kallas töötab, teeb kukkumise parlamendile ja taaskord mul ei ole täna mitte mingisugust informatsiooni selle kohta, milliseks võiks kujuneda hääletustulemus Parlamendis põhjusel, et iga parlamendiliige on oma mandaadist täiesti vaba. Laseme asjadel kulgeda omasoodu ja siis vaatame sealt edasi. Aga kahtlemata on see, mida ma pean otsustama. Ratsionaalne ma teen ainult ratsionaalseid otsuseid. Kas sisepoliitika puhul me jätsime millestki rääkimata? Ma arvan, et me võiksime võib-olla rohkem rääkida sellest, kuidas iga inimene, iga kodanik ise saab seda, seesama, mida mina saan teha selleks et Eesti elu oleks, oleks parem. Et me võiks kulutada selle peale rohkem oma energiat ja aega kui selle peale, et püüda iga iga üksikut sõna iga väljaütlemist analüüsida. Et räägime rohkem sellest, mida kõik saavad oma heas usus Eesti heaks teha. Meil on hästi oluline aktiivne kodanikuühiskond ja, ja nende sõna peab siin riigis maksma, me kõik peame neid ka kuulama. Et ma ikkagi tahan näha seda õmblusteta ühiskonna arengut ka edaspidi. Ja ma loodan, et meie, meie kodanikke, aktivism, mida me täna näeme kultuuri, spordisündmuste, ka tegelikult Reaalse raske sotsiaaltöö tegemise seda aktivismi julgustatakse, tunnustatakse ja toetatakse riigi poolt edasi. Vot nendel teemadel tahaksin mina nagu rohkem vestelda, et, et kus, kus täpselt, on igaühe igaühe roll, et kuidas ta saab teha ise meie Eestit enda ümber ja kust ta peaks lootma, kus ta peaks lootma siis valitsusele või kohalikule omavalitsusele. Malene väga suuresti detsentraliseeritud juhtimise pooldaja, ma tahaksin näha, kuidas, et suuremad ja võimekamad kohalikud omavalitsused saaksid paremini koha peal terviklikumalt otsuseid teha, et nende ressursid oleks killustunud. Aga seejuures peame me küsima, et kas kõik meie kohalikud omavalitsused on nüüd ikka saanud sellised, et nad suudavad neid teha, et noh, võrdleme näiteks Saaremaad, mis toimib põhimõttel üks maakond, üks vald ja siis hoopis teistsuguse ülesehitusega üksusi. Meil on väga palju küsimusi, mis on seotud näiteks erivajadustega lastekoolidega, mis on definitsiooni järgi põhikoolid ja mida ministeerium hea meelega annaks valdadele üle. Aga nende koolide juurde valgala või see ala, kust nende õpilased tulevad, on palju suurem kui üks vald, kas siis vald peab hakkama seda koolini sisu poole pealt juhtima kui ka ümbritsevatele turundama? Mina arvan, et see on näiteks plaan, ma tean, et osad vallad ka ei ole selle plaaniga nõus olnud. Meil on hästi palju sisulisi küsimusi, millega, millega me peaksime tegelema. Aga liiga palju näen, et me tegeleme selle analüüsi kandmisega, mida keegi kellelegi ütles. Ikka juhtub, et öeldakse, lähme edasi ja proovime oma väljaütlemistes olla vaoshoitud ja oma mõttelennus vabad. Eesti tulevikule pühendunud. Eelmise aasta 11. novembril viibisite esimese maailmasõja lõpusajanda aastapäeva tähistamisel Pariisis nädalast rääkisite, et saite ka Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putiniga jutule, et kuidas see täpsemalt juhtus. Te rääkisite, aga mis seal ikka juhtuda, 70 presidenti olid kõik, kõik koos ühes telgis väljas 100. Ladinal vihma ja ikka ostetakse üksteisele ligi ja öeldakse tere ja nii minagi astusin ligi, tutvustasin ennast ja ütlesin, et naabrid oleme ja mõnikord võiks rääkida, kuigi me milleski kunagi kokku ei lepi ja edastasin selle mõttevahetuse, mis meil tekkis, ka oma nõunikega, kes rääkisid sellest kohal on teiste Venemaa administratsiooni liikmed, et ega, ja ja niimoodi niimoodi mulle tundub, et on, on mõistlik asju ajada naaberriigi me räägime. Tema tundis ja teadis teid. Vaat ma ei oska öelda. Nädala pärast neljapäeval viibite Moskvas ja kui kõik sujub, nagu soovite, siis kohtute Putiniga taas, et see kõik on arusaadav, aga aasta eest, 22. mail ütlesite kolleeg Artur Raukoonile raadio neljaeetris kõlanud intervjuus, et te olete valmis Moskvasse minema ja kohtuma president Vladimir Putiniga. Pärast seda, kui Venemaa ratifitseerib Eesti-Vene piirilepingu. Miks see sellega on alati see asi, et ma olen seda alati öelnud selles kontekstis, kui minult küsitakse, kas te Venemaale läheksid siis minu vastus on alati olnud, et miks mitte näiteks see oleks üks hea põhjus täpselt nii olema, seda vastanud kaks ja pool aastat, põhjusi võib olla ka teisi, aga see oleks tõepoolest üks üks hea põhjus. Ehk siis see on jällegi näide sellest, et võetakse üks sõnum kontekstist välja. Noh, antud juhul oli tegemist mõningase lihtsustusega, millel ei olnudki erilist tähtsust, senikaua kui me jõuame nagu tänasesse päeva, et olgu see lihtsalt ära parandatud, et see on olnud minu standard, vastustest, et loomulikult on mult küsitud esimestest tööpäevadest peale paljudega ka balti ja vene telekanalite raadiokanalit ajakirjanike poolt, et aga kas te Venemaale läheksite ja noh, vastus ongi see, et mina, mina tegelikult usun sellesse, et rääkima peab ja suhtlema peab. Te lähete Moskvasse, renoveeritud Eesti suursaatkonda taas avama. Kas sellel sündmusel osaleb ka välisminister või mõni valitsuse liige, eriti arvestades selle sündmuse iseloomu? Aga taaskord, ma ei ole sellega isegi hetkel kursis, et selle selle tööga ettevalmistustööga tegelevad minu kantselei välisministeerium, et ma saan aru, et kõikide jaoks on see kohutavalt põnev, aga minu jaoks on täna siin käimas Läti riigivisiit Eestisse ja esmaspäeval algab Eesti riigivisiit Portugali. Minu jaoks on see sündmus alles üsna kaugel. Nii et ma ei suuda ühelegi detailile vastata sellele, kust see kohtumine toimub. Mis kell see toimub, kes veel kaasa tuleb, et see tera me oleme muidugi arutanud, et mis võiksid olla need positiivsed asjad ka, mida me arutame peale selle, et me peame kinni Euroopa Liidu viiest põhimõttest räägime Ukrainast ja Gruusiast. Teemasid me oleme, oleme mõnevõrra mõelnud, aga, aga see on ka kõik. Just nimelt sisu loeb, räägime sisust ka, et kuidas mahutada ühele lauale siis Euroopa Liidu ühtne välispoliitika märksõnad Krimm, Kertši väin, vangistatud Ukraina meremehed, Donbass ja sõjategevuse õhutamine, minski lepete mittetäitmine ja siis Eesti-Venemaa kahepoolsed suhted. Ja tegelikult, minu jaoks on see päris põnev küsimus olnud natuke paremini mõista, miks neid samme täpselt nii on astutud, nagu neid on astutud ja mul on olnud siin-seal võimalus ka kusagil ürituste kuluaarides rääkida rääkida erinevalt, et Venemaa administratsioonile, vähemal või kaugemal seisvat isikut, eks ma olen alailma küsinud neid asju just nimelt niimoodi, et milleks võib olla on see üks hea lähenemisega küsidagi ausalt, et ma ei saa aru, miks rääkigem. Aga millised on need Eesti huvid või siis laiemalt küsides, et mida me ootame Eesti ja Venemaa kahepoolsetele suhetele, seda siis teadmises, et ei meie ega Euroopa liit ei ole suutnud Venemaad muuta. Ja aga meil on palju kahepoolselt tehnilisi küsimusi, mida me ikkagi koos teeme, meil on ju ka Euroopa Liidu Eesti-Venemaa ühised programmid, projektid selles eelarve raamistikus tulevad arvatavasti ka järgmises eelarve raamistikus on päris palju üliõpilasi sealt, et sealt siin meie inimesed reisivad eriti, sest väga paljudel inimestel on meie inimestel on ju ka seal sugulased, meil on päris palju selliseid igapäevaseid praktilisi teemasid, mida me saame arutada, seda tulebki teha ja kui me vaatame ka ütleme, teiste Euroopa riikide juhte, siis nad kõik suudavad ja kahtlemata suudan ka mina lahus hoida selle väärtuskonflikti, mis meil on, mitte seda kunagi ära unustada. Mitte kunagi neid väärtusi ka ohvriks tuua, selleks et mingisuguses praktilises küsimuses saavutada nagu parem tulemus. Aga minu arvates ei ole see päris õiglane, et me nagu käime, räägime Venemaast ja see ei ole ju mingi saladus, et meie poliitikud ja diplomaadid räägivad rikkama kolleegidega palju Venemaast. Aga Venemaaga üldse ei räägi, on ju natuke nagu taganeda rääkimise moodi, kui me toome selle tavalise inimese tasemele ja ei ole ilus, võib olla Ta teistele riigipeadele seda kohustust käia ja rääkida nendel rasketel rasketel teemadel. Ei ole ju lõppude lõpuks president Putinile mingi saladus, et mina olen nende teada just nii on, et ainukene ametisolev riigipea, kes on käinud ka Ukrainas, sellel konfliktijoonel, et minu seisukoht on ju hästi teada neile et keegi eelda ilmselt, et, et ma nende eest ei seisa täpselt nii, nagu seda teevad teised presidendid. Viimati, kui Eesti ja Venemaa president 2008. aastal kohtusid, siis tõstis Venemaa president Dmitri Medvedjev piirileppe kahepoolsete suhete keskmesse, et olukorras, kus uues parlamendis ja ka võimalikus valitsuses on Isamaa kre piirileppe vastu või siis skeptilised siis kas nüüd, kui Venemaa peaks piirileppe ratifitseerimisega edasi liikuma, kas ka Eesti peaks oma tegudega seda näitama? Tänasel päeval me saame öelda ainult seda, et iga kord, kui meie parlamendiperiood lõppeb ja tuleb ametisse uus riigikogu, siis peab see leping jõudma uuesti riigikogu menetlusse ja täna on meil rohkem selle kohta informatsiooni ei ole nii et täna ei ole see õige päev ja aeg rääkida, rääkida piirilepingust aga pärast nii pikka suhete pausi kõrgemal tasemel, ma arvan, et me ei taha sattuda rolli, kus me läheme Moskvasse midagi, midagi väga konkreetset küsima, et tegelikult on mõistlikum ikkagi alustada takte lihtsalt rääkides lihtsalt saades paremini aru, mida, mida teine pool mõtleb. Ja see ongi selle kohtumise eesmärk seal kohtades, eesmärk on see, et see kohtumine toimuks. Et mingisugust pikemat plaani, mis edasi, et kuidas jätkuvad Eesti ja Venemaa suhted siis 19. aprillil ja sealt edasi, et kas see jääb ühekordseks visiidiks ja ma tea fotoks teie töökabinetis või mis peaks üldse järgnema Venemaa Eesti suhetes, et neid plaane, illusioone ei ole? No mina loodan, et see viib dialoogini, mis on nii avameelne kui vähegi võimalik ja, ja süvenev kõikidel tasanditel mitt ainult nüüd presidendi tasandil, et on palju teisi tasandeid, kus meie inimesed võiksid ja peaksid suhtlema, lahendama neid igapäevaseid tehnilisi küsimusi saama saama üksteisest hästi aru. Aga täpsemalt, et mida muudab see kohtumine ja kas üldse midagi muudab, on täna minu arvates vara öelda, kui nood, et mina arvan, et see on hea märk, et see kohtumine aset leiab ja ma tunnen, et ma võtan niimoodi koos teiste Euroopa riigipeadega seda vastutust, mis meil kõigil on lihtsalt selle fakti ees, et meil on selline naaberriike ikkagi peame temaga ka suhtlema, ükskõik kas me täpselt saame aru või ei saa aru, miks tema vaated on sellised, nagu on, millest on muidugi kahju, demokraatlikud printsiibid. Ma arvan, aitaksid ka Venemaailma Venemaa majanduse arengule oluliselt, et oluliselt kaasa sanktsioonid kindlasti vähendavad ligipääsu tehnoloogiatele ja ma arvan, et kui kõiki neid arusaamatusi ei oleks, siis oleks Venemaal täna piisa vabam liikumine, vähemalt mingisugune lihtsustus, režiim, Venemaa võiks osaleda nii nagu kruus ja Euroopa Liidu teadus-arendusprogrammides. Minu meelest oleks see kõikidele nagu parem maailm ja ma ei saa aru, miks see nii ei ole. Ja ma arvan, et arutelu selle üle on ju on ju igati mõistlik, me saame niimoodi ka rohkem informatsiooni, ma lähen tegelikult üldse märganud, et kas või siin ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania käigus. Vaat midagi ei ole teha, aga kui sa ei ole käinud Lõuna-Ameerikas ja Kariibi mere saartel, siis sa ikkagi täpselt ei taju seda, mida arvavad sealse piirkonna liidrid näiteks Venezuela kriisist rääkimine ja paratamatult on ainukene selline selline töö, mis toob sulle tõsiselt informatsiooni diplomaatias. Nii see kord juba on. ÜRO juurde me kohe tuleme, aga ma arvan, selline keskmine Eesti inimene, tavaline Eesti inimene mõtleb Venemaa puhul ennekõike ju sellele, et kuidas saavutada olukord, kus Venemaa ei häiri meie julgeolekut ja stabiilsust. No ma arvan, et meie enda julgeoleku ja stabiilsuse võti ei ole Venemaal, see on ikka meie enda käes ja meie NATO liikmelisusest Euroopa Liidu liikmelisusest, selles mõttes me oleme hea hea partner ja liitlane oma oma samameelsetele riikidele, et see oleks väga kurb lugu, kui me leiaksime ühel hetkel, et meie tuleviku võti on jälle Moskvas, et praegu see kindlasti nii ei ole ja nii tuleb seda ka hoida. Operatsioonid presidendi ametiraha, need on teemad, mis Moskvas jutuks ei tule. Ma arvan, et me püüame rääkida nendest teemadest, mis meie inimestele võiksid sellises lihtsas praktilises läbikäimises kõige rohkem täna täna kasu tuua, eelkõige tõesti need järgmise eelarveperioodi projektid, et see on üks üks valdkond, kus me saame kindlasti vestelda. Putini viisakusest külla Eestisse kutsuta meenutaks taas kuulajale, et vaba Eestit pole kahepoolsete suhete raames ükski Venemaa president, peaminister ega ka välisminister siiani külastanud. Me oleme saanud palve eesti soome-ugri kongressilt nendel tulnud Tallinna Eestis järgmine kongress, et, et me võiksime seda kaaluda, aga, aga mida me täpselt tegelikult jutuks võtame, seda ma täna öelda öelda ei oska. Kuid me teame, milline ikkagi olnud ka Putini režiimi pahupool on tapetud opositsiooniliidreid, ajakirjanik, demokraatlik opositsioon on hävitatud, lihtsaid vene inimesi kiusatud. Kas ja kuidas te plaanite oma Moskvas viibimise ajal sellele tähelepanu pöörata? Ma ei tea, näiteks, kas memoriaali inimestega kavatsete kohtuda? Nagu ma ütlesin, siis mul ei ole praegu veel täpset ettekujutust sellest, mida me seal Moskvas tegema hakkame. Lisaks sellele kohtumisele ma olen üsna veendunud selles, et, et kokkupuuted kohaliku Cru tsiviilühiskonnaaktivistide, ka või ka näiteks pärja panemine kommunismiohvrite memoriaalil oleks igati igati kohased tegevused. Aga ma tegelikult täna ei tea tehnilisi detaile, mida, mis on meil seal võimalik või plaanis plaanis teha. Samas Ma arvan, et kui me lähtume kindlalt sellest raamistikust, mis Euroopa riigid on omavahel kokku leppinud, kuidas, kuidas me suhtleme ja püüame, ütleme, omaenda väärtusi väärtusi ja noh, võib öelda, levitada tegelikult ikkagi inimõigused. Universaalsed inimõigused võiksid olla kättesaadavad kõikidele inimestele meie maakera. Et sellest kinni pidades ei saa selle kohtumisega midagi ka valesti minna. Mis keeles te Putiniga üldse suhtlete inglise keeles? Kas lihtsalt ei taha vene keeles suhelda või tunnete inglise keeles tugevamalt? Ma tunnen jah, inglise keeles ennast oluliselt tugevamalt. Meie saatelõpp hakkab lähenema, mõned teemad vajaks siiski veel põgusat puudutamist, jätkas ta Putinilt. Muuseas, plaanite küsida ka toetust Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kampaania raames? B5, muide, traditsiooniliselt kunagi ei ütle kellelegi, ehk et siis alalised liikmed traditsiooniliselt kunagi kellelegi ei ütle. Nad võivad ja, ja tunnistan ausalt, et mõni on ka vaikselt edu soovinud, aga, aga, aga tegelikult ei tee seda kunagi, nii et oleks asjatundmatu seda küsida. Aga kas. Teie hingasite hiljuti kergendatult, kui lugesite, kuulsite, et meie peamine konkurents sellele mainitud ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale. Rumeenia otsustas, et tema viivad oma Iisraeli saatkonna Jeruusalemma. Ma arvan, et see tulemus seal valimistel sõltub väga paljudest teguritest ja hästi palju sõltub sellest, kuidas saadikud omavahel seal New Yorgis toimetavad. Mina ei ole siiamaani täpselt aru saanud, kui palju üldse neid ÜRO liikmesriike, kes saavad peamajast üldse instruktsiooni selleks, et kuidas nad peavad hääletama hääletus peale, seal ei ole ju avalik, ehk et mis nad tegelikult teevad, seda ei tea ka keegi, nii et see on meie jaoks üks suur müstika, kas me oleme teinud oma kampaaniat avatult. Me oleme rääkinud sellest, mida meie riigil maailmale pakkuda oma digikoostööd pakkunud omaettevõtete koostööd pakkunud. Kui sellest piisab, sinna, saame selle koha, kui sellest ei piisa, siis me seda kohta ei saa ja täpselt nii lihtne, lihtne see ongi. Aga kui võidab Rumeenia, siis millest Eesti ilma jääb või kuidas me suudame kogu selle töö, mida olete teie ja need kümned või isegi ma ei tea veel suurem hulk inimesi. Oi-oi, kuidas teil on ettekujutus, et meil on mingisugune väga suur meeskond, tegelikult ongi neid inimesi võib-olla 10 ja enam-vähem ja ka nemad ei tee seda ju ainsa tööna. Kuidas me suudame selle, ma ei tea, oma majanduse huvides näiteks ära, aga seda me juba oleme oma majanduse huvides ära kasutanud ja kasutamas. Et kui hakata minema näiteks mõnda Aafrika riiki, ehkki või, või ka lähisid Ta siis nimekiri ettevõtjatest, kes tahavad kaasa tulla peaasjalikult ka startup ja digiettevõtjatest on muide pikem kui siis, kui minna mõnda traditsioonilisse eurooperi. Nii et see kampaania just sellisena kindlasti ongi meile edu toonud. Ja seega me võidame sellest nii, ehk nii et minule on olnud see majanduslik efekt või see ettevõtete huvi positiivne üllatus. See on muutunud välisministeeriumi poolt pakutud jutupunktist nagu sisuga täidetud väiteks minu jaoks selle kahe aasta jooksul ja ma olen sellega rahul, tulgu see valimistulemus siis, milline ta iganes tuleb. Kas peale selle, ma väidan, et väga paljude maailma piirkondade suhtes kohta teab meie välisministeerium täna palju rohkem, kui, kui nad neid memosid nagu loevad, eks ole, mida nendelt kohtumistelt kohtumistelt on tulnud, ma loodan, et nad kasutavad seda teadmist. Kui see kampaania on läbi, siis me tahaks kindlasti teha ka sellise ürituse omalt poolt, mille nimi on piltlikult öeldes aadressraamat üleandmise üritused vaadata siis koos EAS-iga koos välisministeeriumiga, kuidas me saame seda aadres raamatut, mis meil on, mis sisaldab noh, tõesti väga palju aktiivseid kontakte, väga palju riikide unistusi digimaailmast väga palju rahvusvaheliste organisatsioonide nagu WHO ja rahvuslane telekommunikatsiooni liita, koosneb pakkumisi, et et kuidas me sellest kõigest saame veel ja veel seda majanduslikku kasu. Aga ootame selle valimistulemuse ära ja siis ütleme, et minu jaoks on see selles mõttes nagu ÜRO aspektist see projekt mõnevõrra lõppenud, et edasi võtab välisministeerium ise üle selle selle töö korraldamise seal julgeolekunõukogus. Kuigi noh, suursaadik Jürgenson on, on, ma olen, ma olen ise kuulnud teda teistele suursaadikutele lugemas, et kui kui me korraldame mõne avatud debatti, siis ta, ta võib tahta küll, et mina tuleksin neid avatute, et seal ka vedama, nii nagu meie oleme lubanud paljude suursaadikute poolt armastatud Sven Jürgenson jääb sinna, kui ma sinna julgeolekunõukokku saame. Aga see pikendus on tingimuslik, oleme neile öelnud, kui ei hääleta meie poolt, jättes rennist ilma, et noh, lihtsalt sellepärast, et kuna meil tõesti ka seal on tekkinud nagu päris hea kontakt ja pidamine kõikide nende suursaadikutega, et siis ma arvan, et et mingis mõttes siis jätkub, see jätkub see tööga minu jaoks. Millise kogemuse see julgeolekunõukogu liikmelisuse püüdlus teile endale on andnud, et kas vahepeal kahetsete ka nagu noh, niimoodi, et. Kas sa enam? No ei, selles mõttes kindlasti ei kahetse, et et see on minu töö. Mul on võib-olla natuke vähem olnud praegu aega, nüüd tõesti viimastel kuudel ja sellel aastal mööda Eestit ringi liik, kui ta sellepärast, et see kampaania nii aktiivses faasis on. Aga teades, et me teeme sellega nagu head Eestile, eesti tuntusele maailmas ja, ja Eesti majandusele, siis loomulikult ma ei kahetse. Ja loomulikult on neid hetki, kus sa tõuseb teisel pool maakera üles ja tead, et, et sul on ees kohtumist ja sul on häält umbes kaks detsibelli, et et ja sa pead ennast kokku võtma ja tegema kõik need kümmekond kohtumist ära, eks ole. Kus ei ole olnud alati kõige kõige kergem, aga, aga, aga aga samas jäävad neist asjadest kogu meie meeskonnale, ma arvan ka sellised väga soojad soojad mälestused, et seda tiimi ei lahuta enam miski selles elus, ma arvan. Muuseas, lubage õnnitleda, teil on pool sellest ametiajast täitumas neil päevil, et kas järgmine pool, see on rohkem Kersti Kaljulaidi nii-öelda siis eestikesksem pool, et see esimene pool siis oli seoses selle teemaga, millest me oleme pikalt juba siis rääkinud rohkem suunatud maailmale. No ma nüüd täpselt ei tea, aga vist umbes 30 oli neid kohalikke omavalitsusi volikogusid, kus ma eelmine aasta käisin, et kui see on, kui see on olukord, kus ma ei ole üldse Eestis justkui justkui ringi liikunud, siis siis jah, eks siis tulen jõupingutusi kordistada, aga aga ma loodan, et ma loodan, et me, et, et ei saa öelda, et kogu aur on läinud kuhugile kuhugile mujale. Me peame rääkima natukene ka majanduses, sest lugedes erinevaid majandusprognoos, siis mida kuu edasi, seda selgem on, et majanduskasvu viimane faas on käes või hakkab kohe kätte jõudma, pigem on käes, meenub, et ka Eesti vabariigi aastapäeva kõnes nentisid, et meil on vaja toimetada palju nutikamalt. Enam ei tulda meie õuele tehaseid ehitama, selleks on maailmas hulga odavamaid paiku ja lisaks on siis tööstusettevõtete rajamise nõuded, mida eesti rahvas esitab, väga kõrged, et ühesõnaga odavalt ei saa, kallilt veel ei suuda või lasta, et mis nüüd teha. No õnneks, mida te lõpuks küsisite, et see ei sõltu muide üldse sellest, millises majandustsükli faasis me parasjagu oleme, et et seetõttu peame seda arutama, kas see faas on nagu hari või, või samas või mida iganes, et see kehtib igal juhul, Eesti on nii kõrge kulutasemega riik, et suurem osa maailmast on meist madalama nii tulu kui kulutasemega, millest tulenevalt jah, kui me tahame oma tehtut müüa, siis on märksa mõistlik cum mõeldakse välja ja paluda see ära teha, lasta ära teha, pakkuda inimestele kusagil mujal, ehk et see rong, mis on olnud pikka aega, see meie sõiduk, tulge meile ja tehke siia oma oma tootmisettevõtteid ja võtke meid tööle, et see seisab ja, ja liikuma peab hoopiski see rong. Et kallid Eesti ettevõtjad, mida me saame selleks teha, et teil oleks julgust, võimaluste tahtmist minna ja võtta mujal maailmas inimesi tööle. Eesti on ju ka üks väga madala tööpuudusega riik, et ei tohikski olla kellelegi kellegi jaoks eriline õnnetus, kui mingisugused tööd palutakse ära teha nendele inimestele, kelle jaoks meist madalamad palgad on aktsepteeritavad ja siia koondub, siis ütleme, kõrgema lisandväärtusega töö. Et ei tohi ühelgi juhul muidugi süüdistada Eesti ettevõtjaid, et vaat millised nad on, et ei taha maksta kõrgemat palka ja maksku kõrgemaks palka, et see on väga halb toon. See, millest me peame aru saama, on see, et kuidas me nendele ettevõtetele aitame väärtusahelas ülespoole ülespoole nihkuda ja meil on tegelikult ja kui me vaatame kogu majanduse pilti hästi julgustavaid näit, et piirkondades, kus aeg-ajalt mõni tehas mõni aasta tagasi on, on kadunud, täna räägitakse tööjõupuudusest, mitte tööpuudusest, järelikult on kõik inimesed, kes tollel hetkel tõesti ilma jäid, leidnud kõrgema lisandväärtusega töö. Samamoodi nüüd kui siin Baltika teatas koondamistest õmblevad ettevõtted, kellel on kõrgema lisandväärtusega toodang või parem ärimudel teatasid, oo meile see väga meeldiks, kui ma Narvas olin, seal oli ettevõtted, kes rääkisid 100-st uuest kohast 200-st uuest töökohast. Et ma kujutan ette, et ka meie näiteks põlevkivitööstuse ümberkujunemine tegelikult ei pea tingimata kaasa tooma suurenevat tööpuudust, aga tuleb lihtsalt olla, nuttis rikas ja näha, et kuidas, kuidas me saame seda niimoodi teha, et et siin on meil kõrge lisandväärtusega kohad. Nii nagu soomlased ja rootslased seda tegid aastatel 90.-te aastate keskpaiku, kui nad tulid massiliselt siia, sest noh, tollel hetkel olid nemad enam-vähem umbes täpselt oma arengus sealmaal, kus, kus meie täna oleme. Ehk siis see ettevõtlus ei pea toimuma nii, et kõik see tegevus toimub Eestis, ise toodame riide ise õmbleme kokku, ise turundame, et ongi paratamatus, et praeguses globaalses majanduses, praeguses ühiskonnas, seal, kus on efekti Seepärast selle peale üldse mitte paratamatus, vaid, vaid see on väga tore, kui Eesti ettevõtjad rajavad tehaseid ka teistesse maailma piirkondadesse, siis on ikkagi see on meie rahvamajanduse kogutoodang, kas ei ole sisemajanduse kogutoodang aga on meie majandus kahtlemata ja me ei räägi isegi ainult tootmisest ega ju ka ei kujuta päris hästi ette, et näiteks seesama avaliku sektori teenuste eksport, et see võiks käia nii, et meie ettevõtjatel ei ole kohapealseid partnereid, loomulikult neil on juba keeleoskuse pärast kohaliku toe pakkumise pärast ja ma olen isegi seda päris palju müügiargumendina kasutanud, et vaadake, Eesti ettevõtja ei ole mingi Microsoft, see ei ole nii, et me toome teile Vöödi exceli ja kohandage oma vajadused meie meie pakutava võimalustega. Te võite on suhteliselt pisike, mobiilne, ta tuleb ja teeb teile sellise asja, nagu teil on vaja, tõstab teie eksime analoogse riigi kultuuri üle maailma kaasab kohapealseid inimesi, sest et meil lihtsalt endal ei ole nii palju inimesi, et ei ole nii suured. Me lämmataksime teie enda väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu ja sellisena oleme me arenevatele turgudele kohutavalt hea koostööpartner ja ma tõesti usun seda siiralt, et nii ongi. Valimistel sai mulle taas selgeks, et riik näeb oma keskse rollina muuhulgas või ennekõike taristu looja kohustust, et eks see osalt ole ka ju nii-öelda vajalik, aga kas riik peaks näiteks panustama rahaga ja ka aega Tallinna Helsingi tunneli ehitamisse või lasele teevad? Erainvestorid, et liigume, üksetab korraga Neeme Rail Balticu valmis ja siis siis vaatame, mis edasi võiks saada, aga, aga kui see taristu ei ole riigitöö, siis mis see veel on, sest et me ometigi ei taha, et minu arvates nagu see on just see kõige olulisem koht, et inimesed pääseksid liikuma, inimesed oleksid, oleksid maailmaga ühendatud see ainus asi, mida ka ettevõtja kusagil, noh, ütleme maapiirkonnas ise teha ei saa, eks ole, tema idee kooli ja tema ideed, et, et noh, näiteks kui küsimus on sellest, et kuhu panna inimesi elama, siis isegi selle küsimuse suudab ettevõtja ise ära lahendada, eks ole, et hankida siis kohalikult turult üürikortereid või ostes näida, tehes korda, mida ka meie ettevõtet teevad. Aga just see taristu pool ja et see, see on ju see, mis on loomulikult riigi ülesanne. Pluss muidugi kõik, mis seondub hariduse ja sotsiaalteenuste pakkumisega, see on riigi elementaarne kohustus. Ja loomulikult tuleb ka nendest rääkida. Kas teie näete? Hiina kasvavate investeeringutes Euroopasse probleeme, sest lisaks rahahulgale kasvavad ka riskid Me võime Hiinast ja Hiina rahast sattuda sõltuvusse või tõsiseks ohuks te seda ei pea. Ma olen seda püüdnud selgitada ka meie kolmandatest riikidest pärit partneritele, kes on mures, et äkki Ida-Euroopa kuidagi satub Hiina kapitali mõju all, et vaadake Euroopa liidus kehtivat Meil reeglid, vaba konkurentsi tagamiseks välja töötatud reeglid ja avalike hangete kohta kehtivad veel eriti karmid vaba konkurentsi tagamise reeglit. Ehk et tegelikult see Euroopa Liidu raamistik kaitseb meid ükskõik mis kapitali ülemvõimu eest, sest et kõik kapitalid peavad alluma nendele vaba konkurentsi reeglit selles sellisena oleme me tegelikult ainulaadne piirkond, sest ka Ameerika Ühendriikides ma olen seda alati imestanud, kui ma olen sinna sisse vaadanud, näiteks riigihangetes on suhteliselt palju selliseid võimalusi eelistada eelistada mingil põhjusel ettevõtteid mingist piirkonnast mingisuguse töötajate struktuuriga, mingisuguse tööpuuduse tasemega, hästi selline paindlik süsteem, et Euroopa Liidu süsteem seevastu noh, aeg-ajalt võib oma jäikusega närvi ajada, aga see tagatki, selle ükski kapital siin noh, sellist klaaslage ehitada ei saa, et meie ettevõtted enam areneda ei saaks nagu Aafrikas tihti näeme, et kui ikkagi üks kapital on teinud riigiga suurtes sektorites mingid kokkulepped ära, siis väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele jäävad ainult autoremonditöökojad ja restoranid ja sellisena seal majanduses ikkagi oluline klaaslagi. Seda ei saa Euroopa liidus juhtuda. Kui sa pead kinni Euroopa Liidu konkurentsireeglitest. Terve aeg hakkab läbi saama. Eeloleval pühapäeval avaldab rahvusringhääling sõna, mis peegeldab eesti rahva arvates kõige paremini Eestit ja eestlust ning annab edasi meie keelele ja kultuurile omase, et mina seda võidusõna ei tea. Aga teie täiesti subjektiivne arvamus, et ma printisin teile korraga rahvusringhäälingu veebiportaalist, need siis sõelale jäänud sõnad meil, mille vahel rahvas valis välja, ma ei tea, kas teile sellest valikust tundub mõni sõna niivõrd hea, et võiks öelda, et see sõna võikski. Mul oleks kindlasti väga raske valida ühte sõna, et ma seda rahvussõnaotsingut väga-väga hästi mõista ei taha, et et ma arvan, et me võiks proovida noh, kas või iga kuu kohta mõne sõna öelda ja sellel kuul, sellisel juhul minu jaoks on see sõna sinililled, et et see on meie kampaania toetamaks Eesti veterane ja nende perekondi, kes on, kes on saanud viga missioonidel. Tänavu on kampaania eesmärgiks liikumisväljakud, mis on õues, mis on avatud ka kõigile teistele ja vaimse tervise probleemide lahendamisele kaasaaitamine, nii et selle kuu sõna minu jaoks võiks olla sinilill. Üks teema hästi põgusalt leiab veel käsitlemist. Meil on kuu aja pärast või natukene rohkem, on siin aega Euroopa Parlamendi valimised järgmised valimised, et andke mõni soovitus valijale, mida silmas pidada, et see Euroopa, kus me viie aasta pärast oleksime, oleks veelgi parem, mida seda valikut tehes oma häält jälle loovutades andes silmas pidada? Häält ei loovutata, vaid hääletatakse kellegi või millegi poolt. Euroopa liit on rahvusriikide liit, see on kirjas Euroopa lepingus. Euroopa Liit on on rahvusriikide liit, mis on seadnud enda eesmärgiks Euroopa tasakaalustatud arengu. Selle jaoks on Euroopa Liit teinud palju kulutusi. Euroopa Liit on seadnud oma eesmärgiks inimeste Pattaya teenuste vaba liikumise. Euroopa Liit on seejuures kindlasti teinud ka vigu ja püüab neid alati parandada, näiteks tugevdada välispiiri välispiirikontrolli. Et mõeldes kõikide nende kriteeriumite peale ja üle, püüdes oma peaga aru saada, mida me oleme Euroopa Liidust saanud, unustamata seejuures Schengen'it ja eurot näiteks. Ikka on ju hea küll, kui sa saad esmaspäeva hommikul kas või üle lahe tööle sõit reedel tagasi ja palka makstakse samas vääringus. Sul on õudselt lihtne hinnata, Ta, kui suur sinu palk siis tõeliselt on, eks ole. Et see, see kõik on ju väga tore, et mõelgem nende igapäevaseks saanud asjade peale ja tehke sellel sellel põhinedes ainult ainult üks otsus, mis on kõige tähtsam. Mingem valima. Et see on väga tähtis, minge valima, et need, kes on Vastu või ütlevad, et Euroopas on palju asju väga halvasti, siis neile vist tasub öelda ainult üks termin Brexit ja ma ei tea. Tea, võib-olla on paljudele inimestele on see ka kauge, mina ütleksin ikkagi Schengen. Euro. Me ei jõua küll Brexitist pikalt rääkida, aga noh, ei möödu päevagi, mil Brexitist ei räägita. Ülemkogu on, ma ei tea juba alaliselt koos sisuliselt, et iga kahe nädala tagant iga kuu tagant arutatakse seda teemat. Ma ei tea, mis sellest Brexiti teemast on meil õppida. Noh, vaadakem alati seda, seda hõbedast äärt, mis igal pilvel on, et eks me olemegi saanud ju pidajate majanduslikku võitu, sellest ei tule isegi suurele riigile segadust, tekib isegi suurele riigile ja lõpuks on oht kannatavad alati nagu ikka ühiskonna kõige nõrgemad grupid, ehk et paraku needsamad, kes uskusid, et, et just nimelt Brexit on see, mis mis lahendab paljud probleemid, mis on kuhjunud, aga tegelikult probleeme ei olnud ja mitte miski muu kui see, et, et ma tahaks, et elu läheks paremaks, aga ma ei näe, kuidas ta võiks, kuidas ta võiks paremaks minna, et siin on mõtlemisainet kõikidele kõikidele poliitikutele kaasatud meile endile, ärme räägi, hakkame tegema midagi selle nimel, et kõik inimesed tunneksid, et elu läheb, läheb paremaks ja nagu ma ütlesin, siis minu arvates on meil just nimelt vajadused toda piirkondadega, mis jäävad Tallinnast kaugemale suunata sinnani oma ressursse kui ka Euroopa Liidu ressursse ja teha seda inimestele arusaadavalt. Suur tänu, proua president. Me kohtume vikerraadio eetris pikemalt taas, ma loodan südiselt, aga lühemal kujul ehk juba palju varem. Selline sai tänane saade. Suur tänu. Nii Kersti Kaljulaidile helipuldis, Urmas Tooming MINA OLEN, Mirko Ojakivi kuulmiseni. Tänane oli taaskord väga tore vestelda. Saade on järelkuulatav, vikerraadio kodulehel võib mobiiliäpi kaudu.