Head kuulajad täna on taas mõnekuise vaheaja järel eetris intervjuu Eesti vabariigi presidendiga. Tere Kersti Kaljulaid. Tere päevast. Ilusat kuldset sügist. Mina olen vikerraadio ajakirjanik Mirko Ojakivi ja me räägime täna keskkonnaprobleemidest, majandusest, sise- ja välispoliitikast. Aga me alustame regionaalpoliitikast, me praegu asume kurvastas kohas, mis paljudele Eesti inimestele toob meelde märksõnad Pokumaa, Edgar Valter, Contra imeline loodus. Millised on need märksõnad, mis teile sellest paarist nädalast siin Kagu-Eestis Võru ja Põlvamaa meeldejäävad. Need märksõnad võib-olla on üsna ootamatud, aga see on tagasitulemine looduse juurde tulemine, pealekasvav põlvkond, kes võib-olla erinevalt minu enda põlvkonnast hoopis vähem väärtustab materiaalset, kes on tulnud siia selle elukeskkonna pärast ja kes teeb tööd täpselt, et noh, nii vähe kui võimalik selleks, et ära elada selleks, et oleks aega elada oma elu, nagu nemad seda ütlevad. Ja sellise loodussõbraliku eluviisi austajaid paistab nooremas põlvkonnas üksjagu. Et siin oleme järjest käinud külades, kus inimesed viskavad nalja, et Maale elama programmiga jaoks ei ole enam ühtegi tühja maja anda. Teame kohti, kus, kus inimesed aktiivselt otsivad, et kas keegi veel müüks ära, sest et noh, muidugi mahajäetud ja räämas hooneid on, aga, aga nad ei ole tingimata kõik turul. Näeme seda, kuidas noored on tulnud, võtnud, võtnud külavanema rolli, aitavad toime tulla tegelikult läbi kodanikuühiskonna inimestel, kes on mitte ainult et väga selgelt teisest põlvkonnast, aga elanud terve oma selle elu, kui nad aktiivselt ühiskonnas osalesid tegelikult nõukogude liidus, et siin on Lüübnitsa küla, on hästi vahva näide, et seal on suur vene kogukond, kes tegelikult tõepoolest vajabki vajabki mõningast tekkimist meile ja meie poolt sinna tagasi. Ja nüüd teinud siis sinna noori inimesi, kes tahavad seda vahendustegevust ka teha, ehk et tohutu väärtus, minu arvates, mis siin piirkonnas on, on tekkinud just sellise aktiivse külaliikumise kaudu. Huvitav kogu eesti poisina mulle nagu kangastub siiski teistsugune Kagu-Eesti, et ka tänaseks saateks valmistudes võtsin hoopis statistika ütleb, et Kagu-Eestis tähendab Eesti kõige kiiremini vananevat piirkonda. Ka mõtle korraks, kui sa väike poiss olid, jooksid, Ma ei tea, Meenikunno raba ümbruses kuskil ringi, näiteks, eks ole, või käisid Peipsi ääres ja mõtle kasvõi selle peale, kui palju oli tol ajal näiteks sügiseti seda kurba niitmata jäänud heinamaad ja angervaksa ja põdrakanepit, mis käis ülepea, mitte ainult sinul, aga su isal ka täna ei ole korda tegemata seda maalappi, et maa on kasutuses. Kui sa vaatad neid katuseid külades, kui palju on uusi katuseid, et statistika jah, ei peegelda seda siia tuldaks väga tagasi. Aga see tuleb sellest, et eestlasel on eurooplase ainulaadne nagu luksus elada kahes kohas. Tegelikult on siin hästi palju teisi kodusid. On ka neid, kes on päriseks tulnud ja teinudki selle otsuse. Aga on palju teisi kodusid ja inimesed veedavad siin üha rohkem aega vastavalt sellele, mida paindlikumaks muutub töö ehk see, millest me oleme teoreetiliselt rääkinud, et see juhtub, see ongi nüüd juhtumas, me näeme seda täna. Aga võib-olla te olete valel ajal kogu Eestis, sest ma just mõtlen selle peale, et need, minu tuttavad inimesed, need suve kagueestlased, et nad ongi võtmas tiigist oma veepumba välja, nad on oma maja talveks ette valmistanud kohe nad lähevad ära Tallinnasse ja tulevad tagasi siia alles märtsi lõpus, aprilli algul. Nad ongi juba läinud, aga see ei tähenda, et nende maja ei oleks ilusasti korrase, nende muruplats oleks niidetud ja see ei tähenda, et nad ei mõtleks häid mõtteid selle kohaga seoses, et ka need inimesed muudavad, muudavad seda piirkonda kindlasti uuesti elujõulisemaks, ei ole mõtet selles kahelda. Ja teine asi, mis on silma torganud, on see, et ma olen, ma olen ka ise harjunud, ütleme, et, et noh, ütleme suurtes linnades on ikkagi kergem ligipääs noh, kasvõi sotsiaalteenusele või haridusteenusele või, või raviteenusele. Ja tegelikult olen ma siin veedetud aja jooksul näinud, et tänu sellele kogukonna väiksusele ja sidususele noh, võtame kasvõi Räpina inimene, kui tema jääb haigeks, siis ta ei lähe kuhugile. Haigla EMO ja EMOsse labürinti sisuliselt, eksju ekslema. Temal läheb rahulikult oma pisikesse haiglasse. Mis tema jaoks endiselt on haigla, kuigi ta meie jaoks on tervisekeskus ja kiirabipunkt ja veel mitmed erinevad sellised administratiivsed, määratlused, õendusabi osakond, ta läheb sinna, tal on seal ütleme, ta saab üsna kiiresti, et kui on vaja saata teda edasi, läheb ta siit edasi juba korraldatud juhtumina. Vähe sellest, arst helistab ette, Tartusse, küsib, kas tuleb tulla täna või tullakse homme või tullakse siis, kui aega on. See tundub kuidagi isegi parem ligipääs ja Põlva haigla inimesed ütlesidki, et neile tullakse just sellepärast, et siit saadakse noh, kiiresti ette korraldatud juhtumil, ma ei tea, sama sotsiaaltöös, kui me vaatame, kuidas siin piirkonnas, kuna inimesed, noh, näevad 11 tunnevad, ei kuku inimesed sotsiaalsüsteemi ja hoolekandesüsteemi nagu võrk võrgu silmadest läbi, nii kergesti. Põlvas on ka Eesti vanim marak võrgustik, mis tegeleb kõrge ristiriskiga koduvägivalla juhtumite lahendamisega. Eks ole. Põlva Roosi kool imeline koht, et, et tegelikult on siin seda hoolivust rohkem meie Tallinnas ja suurtes linnades oleme jäänud noh ütleme ametlikus keeles öeldes teenuste kõrbe mitteametlikult hoolivuse kõrbe, aga siin seda kõike ei näe. Kuulajale jätta muljet, et mina olen selline Kagu-Eesti pessimist ja teie Kagu-Eesti optimist, et kindlasti minus peitub ka optimistliku kagueestlast, aga mulle meenub, et näiteks kevadel kolleeg Mirjam Mõttus siin rääkis perearstiprobleemidest, kus Vastseliina kandis perearst läks pensionile ja tema praksis jagati jõuliselt laiali niimoodi, et pereema pidi käima ühes kohas pereisa teises kohas ja Eesti riik ütles, et niimoodi ongi normaalne. Ma olen oma elus mingi perioodi tundnud ka vastutust selle eest, et mis saab meie erinevate õpeta tulemus tulevikust ja seejuures karsti tulevikust ja 2011 kuni 16, kui mina olin ülikooli nõukogu esimees, siis 2011 mõtlesime ministeeriumite ka siis nii haridus- kui sotsiaalministeeriumiga läbi, et 140 arsti aastas vastu võtta on liiga vähe. Ja kui mina lahkusin ülikooli nõukogust, oli see NATO arv 178 ja ma loodan, et ta jätkas kasvamist sele loodetud 200 suunas. Me lihtsalt vahepeal tegime liiga vähe arste, arvestades ka vaba tööjõuturgu, meil on vaba tööjõuturg mingi osa inimestest, ükskõik mis erialal kahtlemata. Ta liigub siit välja. Et ma loodan, et nüüd juba siis me oleme 2019 esimesed nendest juurde võetutest nii-öelda varsti hakkavad lõpetama, et me lihtsalt saab olema natuke rohkem arste, aga ma olen väga mures meie õendusõppe pärast, meil on ka alates noh, õdede arvu rahvaarvu kohta tegelikult seal ei ole ka piisavaid numbreid natuke vähem mures võime täna olla õpetaja õppe pärast, sest et noh, on. Me näeme õpetajaks, õppijaid tuleb juurde ju, neid hakkab jõudma ka maapiirkondadesse, sest taas kord üles kasvab põlvkond, kes väärtustab seda rohelist. Väga paljud neist on ka käinud ja elanud kusagil Kesk-Euroopa riikidesse, et see paneb kohe eriti rohelist ja vabadust ruumi väärtustama. Et loomulikult on meil muresid nagu kõikidel riikidel, aga mulle tundub, et me peame natuke võib-olla hakkama vaatama, vaatama, kuidas me nüüd neid tekkinud positiivseid muudatusi maha ei maga, selleks et siis nende peale kasvatada ja need on kõik sellised pisikesed tunnetuslikult saarekesed, mis on head ja sinna saab ehitada ja ma loodan, et kohalikud omavalitsused, kes selgelt on saanud jõudu juurde sellest reformist ja juhtimiskvaliteet, on ka tõusnud, mulle tundub, et, et nad oskavad nendele saartele. Tarvis on raha, sest ka meie eelmistes intervjuudes te olete öelnud, et sellele omavalitsuste haldusreformile peaks järgnema siis tulubaasi, maksubaasi reformed, riigil praegu ei paista raha üleolevat, et milline on see teie soovitused, kust omavalitsustele raha juurde saaks. Ma arvan, et me peaksime tõesti ütlema, kas ei peaks olema kohalikul omavalitsusel rohkem sellist maksubaasi, mis tuleb talle otse maksudest, ilma et see oleks juba väga määratud sihtotstarbega, ma arvan, see osakaal võiks olla palju suurem, kui ta täna on. Aga siin kaasneb üks teine küsimus, et kes annab kohalikule valijale erapooletut informatsiooni sellest, tema vald on hästi juhitud või halvasti juhitud, me teame, et inimesel ei olegi sugugi lihtne aru saada sellest. Ja meil ei ole täna riigikontrollil näiteks omavalitsuse tulemusaudit õigustega võimalust, võib-olla ei ole see hea lahendus, võib-olla oleks miskitsorti selline kollegiaalne vaade asjadele kuidagi lahendatav, nii nagu noh, teadlased tegelevad Peeerrvjuuga, eks ole see termin üksteise suhtes. Et lihtsalt seda raha võiks anda neile omavalitsustele rohkem iseotsustamiseks, aga sellega peaks kaasnema mingisugune tagasiside mehhanism. Kahtlemata juhtuks sellisel juhul nii häid kui halbu näiteid ja meil oleks peaks olema võimalik saada aru, kas asjad on hästi või asjad on, on halvasti, aga ma arvan, et see aeg on nüüd kindlasti käes, sest omavalitsused tegelikult on oluliselt suuremad ja tundub, et nad ka ütleme siin maakonnakeskuste saeldena maakonnalinn, sest meil teine omavalitsustasand, eks ole, kadus ära. Aga kõik teavad, mis need tõmbekeskused on, et nad tegelikult saavad aru, et 90 protsenti inimese elukaare teenustest ilmselt tuleb selle keskkonna juurest sealt sealt keskusest ja nad teevad hea meelega koostööd ka selle maakonnalinna ümber, et see teeb uuesti tugevaks meie, Põlva, meie Võru, meie Valga, et kiirem haldusreform oleks need asjad meil olnud võib-olla kiiremini. Aga nüüd me ikkagi näeme, et see asi liigub. Aga need ei oleks sellised kohalikud maksud varamaksud. Ma ei tahaks liiga palju omas rollis siin noh, see on minu jaoks põnev teema ja ma olen oma elus palju mõelnud maksusüsteemide üle, aga praeguses rollis ma arvan, ei ole mõistlik, kui mina hakkan neid ideid väga välja pakkuma. Aga ma arvan, et kõikidel parlamendipoliitikutel ja kohaliku omavalitsuse poliitikutel on põhjust kokku tulla ja mõelda, kuidas süsteem võiks saada nüüd niisuguseks, et omavalitsus siis tõesti oleks raamatu ja tegelikult ma olen täitsa nõus peaministriga, kes ütleb, et noh, selle maksukoormuse juures teha sotsiaalset riiki on keeruline. Et kui me 30 aastat tagasi tegime oma proportsionaalse maksusüsteemi näiteks, siis me ju ei teadnud, kas meie inimesed tahavad piltlikult öeldes elada Singapuris või elada Soomes. Täna on aru saada, et noh, ilmselgelt meie kodanikud eelistavad sotsiaalsemat riiki ja siis tulebki arutada, kas 35 protsendiga SKT-st seda sotsiaalsemat riiki saab pakkuda. Sest ei saa olla Singapurist mõnevõrra kõrgem maksukoormus, aga teenuseid, mis on peaaegu Soome, eks ole Aga valijad ongi ju valimistel andnud mandaadi võimalikult madal maksukoormus, aga tahaks saada palju, aga seda ju ei saa. Jah, ma arvan, et teatud ausus selles eestvedamise kunstis, mida me poliitikaks nimetame, on igati teretulnud ja ma tahaksin kiita peaministrit, kes on üha üha selgemalt, ma olen mitu korda kuulnud teda viimase mõne aasta jooksul ütlemas seda, et et me peame selle arutama, talu esile võtma, sest noh, ilmne on, et meie inimesed tahavad rohkem teenuseid saada, kui 35 protsendiga saab. Kagu-Eesti teed tolmuvabaks, see on siis see sõnum, mis jäi sellest eelmisest nädalast, kui ta siin kogu Eestis olite kõlama, et miks see vajalik on. Milleks kõvakattega teed pääsnasse burka külla koorkülla. Ma tsiteerin ühte kohaliku omavalitsuse tegelast, niipea kui mustkatte peale sai, müüsime maha kõik tühjaks jäänud talukrundid, mis seal ääres olid. Aga eile lugesin lõunalehest, et eelistate, et inimesed saaks maal puhta jala ja riietega keskusesse, ehk siis kõvakattega teid ülikiirele internetile, et miks te sellisele tõdemusele jõudsite? Väga lihtsal põhjusel, et internet on, on oluline teenus ja ja mulle eriti meeldis veel see aeg, kui meil kõik telekomiteenused arenesid erasektoris valdavalt ja nad arenesid konkurentsi toel ja riik sinna ei sekkunud ja üks murekoht ongi, et niipea kui riik kas siis toimetama ja ma möönan, et see on Euroopa liidus noh, üldiselt tehtud nagu tekitatud probleem, et et hakkas ise toimetama siis seda internet vähe küladesse viia, siis sellest hetkest mõnevõrra nagu pidurdus, võib-olla isegi seiskus nüüd see erainitsiatiiv viia siis piirkondadesse rohkem internet ja ma arvan, et me peaks mõtlema korra, kuidas see tagasi tuua, siin. Aga vahepeal ei maksa ära unustada, et ikkagi inimene tunneb, et ta ei ole jäänud abita Ta ja toeta, juhul kui ta saab noh, ütleme poole tunniga, kuhugile, kus ta saab 90 protsenti Talle elukaare jooksul vajalikest teenustest kätte. Ja kas ütleme, pääsküla elanik või, või Lüllemäe elanik, eks ole, üks Tallinnasse ja teine valk ka, eks ole. Noh, sinna teenuse juurde sinna inimeste juurde, kes saavad teda vajadusel aidata, võiks saada noh, enam-vähem sellise 25 30 30 minutiga kohale ühesugustes tingimustes, sest see, mida me taotleme, see ongi see, et see Eesti edu, mis on meid viinud rikaste riikide, küll sabas, aga siiski rikaste riikide hulka, et see jõuaks kõikideni ja et kõikidel oleks ühetaoline ühe, väärin ligipääs nendele nendele asjadele, mida me ühiskonnalt. Me vajame kas või raamatukogul. Aasta tagasi olite ligi kuu aega tööl Ida-Virumaal, et kuidas teil, muuseas ka selle aasta jooksul on õnnestunud seda toona ehitatud. Koosta silda toimivana hoida. Nojah, nüüdki lähen jälle Narva ja olen ka vahepeal käinud rääkimas Eesti energias energiasektori tulevikust ka sealsete ametiühingutega ja ja ma usun, et me oleme seal piirkonnas endiselt üksteisele nii palju lähedale, et rääkida noh, ausalt ja avameelselt, mida keegi mõtleb ja arvab. Nojah, see kontekstis kuulaja jaoks, et Ida-Virumaa on sotsiaalmajandusliku krahhi kartuses energeetikasektoris on murepilved. Ja selle suve hakul juunis te käisite ka Auveres Eesti Energia juhtidega kohtumas ja kohtusite siis energeetikute ametiühinguga, nemad ootasid teilt toetust just ja head sõna, selle asemel kutsusite te kiirendama põlevkivist loobumist, mispeale ma nüüd tsiteerin ka, et Andrei Zaitsev, kes, Ma olen ka muidugi kõikide nende tsitaatidega kursis ja, ja tegelikult ma tahangi seda öelda, et Mirko ja teised sõbrad kõikides teistes Eesti majandussektorites. Me läbisime restruktureerimise kümneid aastaid tagasi ja kas me kuidagi täna tahame tõesti öelda, et Narva Kreenholmi naistel oli kergem kohaneda sellega, mis toimus Narva Kreenholmi ümber siis kui ta toimus, kui täna seal, kui nüüd, kui tegelikult meie üldine jõukuse tase, meie üldine sotsiaalne võimekus, kus toetada, aidata neid, kes peavad leidma ka oma elus teise pöörde on kordunud noh, ikkagi väga palju tõusnud, võrreldes selle ajaga, kui Kreenholm läks kinni. Kevadel, me vaatasime järele, 16 protsenti Eesti vabadest töökohtadest asus Ida-Virumaal, kusjuures seal on 10 protsenti Eesti tööjõust ja kõike seda ma ütlesin selles mõttes, et me peame ära lahutama sotsiaalse teema ja energeetika teema, me ei saa kohustada Eesti Energiat, Eesti energiasektorit tervikuna, kuna lõppude lõpuks läbi võrgutasude ja kõige muu, eks ole, kellega ta e-arved ja, aga see ei ole minu eesmärk, poliitiku eesmärk on olla aus ja tegeleda mõnikord ka eestvedamisega. Aga mis annab kindluse nendele Narva energeetikutele, et nendega ei juhtu nii, nagu juhtus Kreenholmi kangrut, ega kes siis välismaa Norra abiprogrammi raha eest koolitati koduabilisteks? Narvas on täpselt kaks inimest, kes vajavad koduabilist. Ma ei taha üldse öelda, et tollel ajal oskasime teha juba nii hästi tuge nendele, kes ütleme, majanduse restruktureerimise käigus jäid ilma tööta luba endale ka meenutada, et tol ajal ei olnud restruktureerimine lõppenud ka sugugi teistes sektorites veel ja ka palju teisi tehaseid pidevalt Läks sulgemisele. Täna otsivad Narvas väga paljud ettevõtjad omale tööjõudu juurde. Apafor rääkis 100-st, Fortaco rääkis 200-st töökohast mähiste mähise mähise tehas, mul ei tule hetkel nimi meelde, ütles, et võtaks ka kohe juurde, aga noh, ei saa, et nad tegelikult käivad, otsivad tikutulega inimesi endale tööle. Loomulikult on need töökohad eriti esialgu, kuni su kuni su ütleme, osavus ei ole selles uues ametis veel piisavalt kõrge, tihti on ka tükitööd, ei ole nii tasuvad, aga siis tulebki tegeleda selle toetamisega võib-olla ka seda vahet kinni maksta, aga selle asemel et probleemi edasi lükata, eks ole ju niimoodi. Ja sellest ausalt rääkimine näidates ka, kuidas meie võimalused tegelikult ikkagi on täna väga-väga palju paremad on minu arvates vajalik. Aga nende inimeste jaoks on see osa identiteedist ka põlevkivisektoris töötavad energeetikud, nad saavad piirkonnas kaks korda keskmisest kõrgemat palka. Nad ütlevad. Minu isa oli kaevur, mina olen kaevu ja mulle meeldib see töö. Kahtlemata, aga meil paljudel on olnud sarnaseid pettumusi siin elus, mina väga tahtsin saada teadlaseks, aga Eesti Eestis oli võimalik saada teadlasena tollel hetkel palka, minul alustavana vähem kui kahe lapse lasteaia kohamaksumuse ja minust ei saanud teadlast, ma olen siiamaani natuke sellepärast õnnetu, kipun ülikooli nõukogudesse ja geenivaramu nõukogudesse olla, sellele maailmale lähedal. Ega ei olegi kerge, kahtlemata. Aga samas ütleme olukord ei ole selles mõttes väljapääsmatu, et me täna ei räägi pikaajalise töötuse tekkest. Me räägime uutest töökohtadest, kus võib-olla tuleb ka maksta palgatuge mõnda aega. Ja kõik need meetmed on ju Euroopas kasutusel, ära proovitud, ega siis tööstusettevõtet sektorite restruktureerimine on ju on ju üsna tavaline tegevus tegelikult ja ma arvan, et, et ka kui me ausalt räägime nii sellest, miks me seda teeme, kui ka sellest, millised on võimalused, siis hakkabki see kõika juhtuma ja tõenäoliselt saab sellest ühe sektori restruktureerimisest edulugu milletaolist me ei suutnud pakkuda sellel ajal, kui tekstiilisektor Narvas hävines, näiteks. No me juba räägime tagajärgedest, aga räägime siis probleemi olemusest ka, et aga ma ei tea, olete nõus, et ei aastal 2020, aga ka aastal 2025 ei suuda Eesti hakkama saada ilma põlevkivienergeetikat milleks maalida koli? Kui veel meil on mingisugune kindel periood, kus põlevkivisektorile ei ole alternatiivi. Sellepärast, et kui me täna ka aktiivselt tegelema alternatiivi esiteks väljamõtlemisega ja teiseks siis rajamisega, siis ei ole meil võimalik 30 aasta pärast teha midagi muud, kui öelda jälle, et meil ei ole alternatiiv. Täna on meil tegelikult päris palju niidiotsi, kust me saame sikutada ja hakata harutama näiteks Põhjamaade tee sood või siis süsteemihaldurid peavad plaani 100 mereülekandevõrk noh, kus piltlikult öeldes pistiku otsi saab siis oksjoni kaudu erainvestoritele pakkuda tuulepark teede rajamiseks. Kõik mõtlevad, kuidas saaks rohkem ütleme, puhast kuuma reservi, mis siis nendel, kellel on hüdrovõimsusi, on nagu lihtne tekitada nendel, kellel ei ole noh, põhimõtteliselt ei ole välistatud kroonio Leedus, eks ole, on pumbajaam neid pumbajaamu on koopas mujalgi väga palju. Ka meil on võimalik tõenäoliselt arendada mingil moel, kas kuskil noh, ütleme suuremate või väiksemate võimsustega, seda ei oska ma nüüd täpselt täna öelda, eks seda tuleb küsida Taavi Veskimägi käest Eleringist ja teiste käest sellist reservide turgu, aga selleks tuleb nose reservide turg eelkõige muidugi tekitada ja avada, et seal on vaja administratiivselt muudatusi teha. Meil on ka oluline mõista, et, et kuna Euroopa liit tegelikult ikkagi ütleb, et me selles sektoris kehtestame turu moonutuse, mis viib meid aastaks 2050 noh, kas neutraalsuseni või 80 protsendini sellest tegelikult ei ole oluline töövõtted sinna jõudmiseks on ju samad. Järelikult on ka Euroopa ühendamise rahastust võimalik olulisel määral selliseid projekte, mis loovad uute võimsuste ühendamiseks võimalusi nagu tekitada kogu Euroopa ühendamise rahastu iseenesest ka noh, aitab kaasa sellele, et võrguühendused oleksid paremad, mis tähendab, et ka oludes, kus me seda ütleme perioodiliselt tekkivate sisele kaduvat taastuvenergiat ei oska väga hästi salvestada, siis suur võrk tasakaalustab ise muutub ise oma etakse salvestiks, et kõik need, kõik need teemad on kõikide meie laual, mitte ainult eestlaste laual ja hästi oluline on olla esimese ringi kaasamõtlejate hulgas, sest nagu alati esimesed võidavad ja tagumised maksavad. Kul sõites siia Urvastesse, kuulasin vikerraadiot, kolleeg Märt Treier tutvustas Hiiu lehte, seal oli suurepärane kokkuvõtte kolmapäevasest rahvakoosolekust. Kõlas loosung, jätke hiiu merirahule, ma küll ei tea, millist Mernad seal Hiiu mere all mõtlevad, aga sinna avameretuulepark ei taheta rajada Saaremaa alla ütlevad rohelised. Väga palju oleks tarvis uurida Ida-Virumaale, me teame, et uusi tuulikuid riigikaitselistel põhjustel väga palju juurde ei saa ehitada. Kust tuleb elekter? Just nimelt sellepärast räägitaksegi sellest, et tuleb ehitada merealune elektrivõrk võrdlemisi kaugete pistikuotstega. Tänapäeval on võimalik muide rajada juba Cabontonidel toimetavaid tuulikuid, kindlasti on nad kallimad kui need, mis on merepõhja kinnitunud, aga aga selliseid projekte on esimest projektid ka, aga mitte Eestis. Esin jah, mitte Eestis esimesed projektid ka mere peale hulpivate päikese päikesepaneelidega tegelikult et maailmas täiesti on nii, et neid uusi uusi huvitavaid tehnoloogiaid tuleb iga päev ja neid tulebki just sellepärast, et kõik saavad aru, et need, et selline turumoonutus CO2 emiteerib emiteerimine pädema kehtestatakse, kehtestatakse Euroopa, aga on ka teisi piirkondi maailmas, kes on valmis seda tegema ja mida rohkem on selliseid saarekesi, kes on valmis täna tegelikult noh, investeerima nii teadus-arendustegevusse kui ka elektrivõrkudesse tuntud tehnoloogiat. Kas selle nimel, et sa ära teha seda kiiremini jõuab terve maailm sinna, need tehnoloogiad on majanduslikult mõttekad ja siis saavad neid kasutada ka need, kes esiteks ei usugi, et kliima soojeneb inimtekkeliselt ja kes täna idee neid piiravaid samme emissioonide vähendamiseks. Aga Ma tahaks küsida, et kõik, kes ütlevad, et, et me ei peaks niimoodi tegema, mis see teie alternatiivne plaanud. Mis see teie alternatiivne plaan siis on mõlemast aspektist, esiteks selle koha pealt, et maakera soojeneb. Et mis on teie pakkumine, omaenda lapselapse, lasteaia küsis teilt, see on esimene ja teine on see, mis on teie alternatiivne plaan, kui me teame, et Euroopa energiaturul kehtestatakse need piirangud nagunii. Aga ma küsiks teilt vastu, et kui mitu tundi teie olete aastas valmis olema ilma elektrita ja kui palju te olete valmis ühe kilovati eest maksma? Ma arvan, et me peamegi seda vaatama natuke võib-olla meie e-riigi analoogi analoogi kaudu meie eestlastena oleme saanud fantastilise e-riigi raha eest, millest täna ei saa e-maksuamet hetki ehk taas kord, olles kohe kaasas ja tehes praegu mõningaid kulutusi. Tõenäoliselt oleme me hiljem ka nende tehnoloogiate olemasolul ja müügist võitjate hulgas, seda tuleb silmas pidada, jah, Mirko, sina ja mina maksame selle eest. Aga lisaks sellele suurele võidule, et meie lapselapselastel on üldsegi planeet, kus nad saavad elada on ka meie lapselastel võimalik, et nende tehnoloogiate arvelt arvelt võimalik toime tulla ja ütleme täna väga paljud seda ka mõistavad, et eesti Ta kogukond on ju allkirjastanud protokolli ja sinna tuleb iga päev liitujaid täna juurde ütlevad, et nemad kavatsevad olla aastaks 2030 neutraalsed ehkete minul avaliku sektori esindajana tulebki luua piisavalt kaugele etteulatuv ette vaatav seadusruum, eks ole, kõigil meil koos Euroopas Eestis igal pool ja majandusele tohutu kohanemise võime, ta kohaneb, uskuge mind, me näeme täna juba kuidas, et kohanevad, ettevõtjad kohanevad, nad kohanevad nii, nagu nad on kohanenud meie tööturuga, kus öeldakse alalist elamisluba peaaegu keegi, eks ole, ei saa, on leitud ajutised meetodid. Jah, meil jääb saamata, võib olla riigina mingisugust maksutulu, aga majandus kohaneb alati ja kehtestada vajalik seadusruum ja lasta siis turul vabalt toimetada ja kohaneda. See on see, mis annab meile optimaalse tulemuse. Ma olen selles täiesti kindel. Küsimus on ju hinnas, et paljud Eesti inimesed on väga vaesed. Täna meil on inimesi, kes ei jaksa elektriarvet maksta, igakuiselt lülitatakse väikeste lastega peredelt tasutamata tasumata arve pärast elekter välja. Ja aga kus on öeldud, et see, kui me näiteks täna teades, et meil ei mahu Narva jaamad turule ja me võtame nad siis reservina pikaks ajaks arvele, et see meile pikas perspektiivis odavam tuleb, sellest hakkame läbi võrgutasu maksma tõenäoliselt kohe, eks ole, ja, ja siis, kui tuleb lähemale see olukord, kus neid nagunii enam kasutada ei saa, teised meie ümber, meie enda partnerid Põhjamaades on läinud edasi, on leidnud, et uued tehnoloogiad. Kas te tõesti arvate, et siis, kui nendel on võimsused või tehnoloogiad, et nad müüvad seda meile oluliselt odavamini kui, siis, kui me täna ise investeerimises osaleme, taas kord lahutame ära majanduslikku probleemi ja sotsiaalse probleemi sotsiaaltoetused ongi selleks, et toetada neid, kes ei tule toime. Me oleme seda juba ükskord meie põlvkond näinud. Võib-olla ütleme, teie põlvkond on liiga noor, aga meie mäletame, kui Eestis üldse energiaturg liberaliseeriti, siis oli täpselt seesama hirm. Aga me pidime viima hinnad turu tasemele, milleks selleks, et inimesed hakkaksid investeerima energiasäästu pankadel tekiks, ütleme ka võimalus anda inimestele, et sinna tekiks vahele, tekiks vahele nagu see ütlen piisavas koguses raha, selleks, et need investeeringud energiasäästu ennast ära tasuks, ei oleks seda kunagi saavutanud ja meie elamufond näeks välja nagu täna Ukrainas, kui me ei oleks liberaliseerinud energiaturgu täna taaskord võrreldes ajaga 30 aastat tagasi. Ei, peame jätma hätta neid, kes ei tule toime tol ajal, möönan, meil oli suutlikkus väike ja väga paljudel on sellest väga raske mälestus. Aga täna on Eesti riik, kordan veelkord, ei ole enam see riik, kus keskmine palk oli võib-olla 50 dollarit. Täna on 1400 ja see on riik, mille sotsiaalsed võimalused on oluliselt avardunud. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles nädala eest kliima neutraalsuse konverentsil, et ma tsiteerin teda. Energeetika peamiseks probleemiks ei ole mitte tootmine, vaid energia salvestamine. Akus saadav energia on 400 korda kallim kui elektrijaamast otse tulev ning seepärast on oluline uute tehnoloogiate, nagu siis vesinikutehnoloogia kasutuselevõtt. Ma nüüd siis rõhud 400 korda. Ühesõnaga meil pole olemas seda tehnoloogiat, mida Meile soovitatakse. Aga meil on olemas töötav, toimib põlevkivitehnoloogia. Õige, ja loomulikult me ei pea põlevkivivõimsuse maha lammutama enne, kui meil on need alternatiivid leitud, eks tõenäoliselt mingisuguseid reserve seal ka hoiame ja muide ka selle eest maksame, see ei ole ka sugugi tasuta tegevus. Aga nagu ma ütlesin, suuremad võrgud toimivad ise paremate salvestitena, paremad ühendused väljapoole. Ja teine asi on see. Uutel tehnoloogiatel põhinevad salvestuse salvestused on salvestid, on tõesti võib-olla kallid, ma ei oska seda arvutust kuidagi kommenteerida. Aga terves Euroopas töötab tuhandete Negavatt Nende kaupa pumplaid, mis on suhteliselt vanaldane tehnoloogia ja samal ajal täiesti loodussõbralik. Et siin piirkonnas samamoodi neid saab arendada ja, ja tuleb ilmselt juurde teha. Ma ei kahtle teie ütleme eetilises moraalses palest, kui te räägite keskkonnast, kahtlemata need eesmärgid on õilsad ja ärge saage Ei kahtle ka minu eetilises ja moraalses paleskonna, palun lahutada keskkonnamajandusprobleeme ühelt poolt sotsiaalküsimusest, neid kahte asja tulebki menetleda eraldi ja sellisel viisil ainult saame neid lahendada, sellepärast et vastasel korral ei jõuame mitte kunagi millegi lahendamiseni, sellepärast et alati on kusagil keegi, kelle jaoks selle progressi kõrvalefekt on valus. Ja ma arvan, me olemegi olnud siiani riigina tervikuna nõrgad arengu kõrvalefektide maandumisel sellest kõik meie regionaalsed muret, sellest suur hulk inimesi, kes tunneb, et nemad ei ole Eesti edust osa saanud. Kui on mingisugune muutus mingisugune edenemine, siis seal on alati kõrvale, mitte need kõrvalesektor, tuleb analüüsida ja moondada, aga mitte jätta sellepärast edasi minemata. Täiesti nõus, kahtlemata oluline on nii varustuskindluse küsimus kui ka hinna küsimus, mis on oluline sisend näiteks majanduse konkurentsivõime osas, aga ma saan aru odava energiaajastu niiehknaa läbi. Ma tahaksin väga kiita ka veel kord Jüri ratast selle eest, et sellel hetkel, kui oli vaja kokku leppida, kas kliima neutraalsus on Euroopa riikidele kättesaadav, oli Eesti üks selline riik, kes meid mõisteti ka valesti natukene selles osas, et me ei taha sellega kaasa minna, aga aga peaminister ütles, et Me võtame natuke aeglane, arvutame ja me arvutasime. Ja ilmselt on võimalik sellel arvutusel põhinedes siis teha ka paremini analüüsi, millised on need kõrvalkulud, mida me peame katma selle muutusega kaasa minnes ja mis on kõige efektiivsem viis edasi liikuda. Ma arvan, et see, selline rahulik analüüs on, on kasulik ja sellega me kõigega iga kord, kui me peame paratamatult tegema suuri muudatusi ja see kindlasti ei ole ainuke, meil on näiteks ka vaja minna üle eestikeelsele koolile, rõhutan, eestikeelsele koolile mitte tugevdada eesti keele õpet, mis on ka muidugi vajalik vahemeede. Aga iga eesti iga Eestis kooli minev laps peab tulema eestikeelsest lasteaiast ja minema südamerahuga eestikeelsesse kooli. Ka siin on üleminekukulud ka siin on see keeruline ette näha, et kuidas me siis esimeses etapis suudame luua Pidoe nendele algklasside lastele, kelle vanemad omaenda puuduliku keeleoskusega. Ta ei suuda lapsi aidata, aga see ei ole põhjust seda mitte teha. Eesti ettevõtjad on praegu seilama purjelaev Admiral Bellingshauseniga Antarktika suunas ka sellel reisil on kanda oma keskkonnaalane sõnumit. Kas teie, muuseas, plaanite selle reisiga enne sihtpunkti jõudmist veel liituda? Mul plaane täna ei ole, millest ma saaksin rääkida, aga ma väga elan kaasa ja vaatan, vaatan rõõmuga, kuidas Bellingshausen edeneb ja ja noh, mingil määral ka suure merekartliku inimesena ma ikka loodan, et neil läheb kõik hästi, kuigi mind ümbritsevad sõbrad, kellel on rohkem purje elamise kogemust, kinnitavad, et see on üks maru tore ja põnev ja üleüldsegi mitte nii ohtlik retk, aga mina ikkagi natukene aeg-ajalt mõtlen nende peale ja muretsen Aga kõik tahavad tänapäeval rääkida kliimast, keskkonnast ja nii edasi, räägiks natukene kliimast ja noortest, et üks noor Tallinna 12. klassi õpilane ütles hiljuti vastusena Delfi ajakirjaniku küsimusele, et kas on midagi, mis talle maailmas eriliselt korda läheb? Ei, maailm on väga tühi ja mõttetu paik ja inimesed peaksid välja surema, sest kliima soojenemine ja kõik poliitikud on nõmedad. On noori naisi, kes oma nime all ütlevad, et nad ei plaani sünnitada sest see oleks lisanduv koormus planeedile, et ma küsiks näitleja Mari-Liis Lille sõnadega, et mis sellel pildil valesti. Selle esimese väljaütlemise tiražeerimisse mine tekitas minus üleüldse mõtteid, kuidas ajakirjandus oma rolli täidab ja, ja mis saab sellest noorest inimesest edasi, keda läbi pealkirjade on paar päeva niimoodi esile tõstetud, kas ta tajub seda positiivsena või negatiivsena, kes võtab vastutuse selle eest, et võib-olla tal oli noh, väga tükk aega, tuju halb, võib-olla on siiani, et ma tahaksin vabandada tema ees sellepärast et, et see niimoodi Tartus ja läks, minu meelest see ei olnud hea ajakirjandus, mida me seal nägime. Aga inimesi, kellel on, kellel on hirm tuleviku ees, on alati olnud ja, ja ma arvan, et seda ei tohi ühelgi juhul pisendada ega naeruvääristada, et inimestel on hirm. Kui see hirm tuleneb inimese elukogemusest, sellest, et miski siin elus ei ole talle tuge pakkunud. Me teame noori inimesi, kes kelle käest, kui nad on lõpuks jõudnud noorsootöötajate või sotsiaaltöötajad vaateväljas küsitakse, et ütlesi suur inimene, keda sa usaldad ja ta ütleb vanaisa koer, siis noh, see näitab, et meil on hästi palju minna sellel teel, et me märkaksime, meil oleks, et meil oleks toetavaid, et inimesi ja tegelikult täna näen ka, me istume siin täna Urvaste erivajadustega laste koolis, siin on saalis omavalitsustegelased ja HEV koolide õpetajad ja juhid. Tegelikult täna näen, et üha paremini ka kohalikud omavalitsused üha paremini seda märkamise kunsti tegelikult teevad ja mõistavad, et heaoluühiskond ei ole kõrge sissetulek, ainult heaoluühiskond on ka see, et et me pakume ükskõik mis põhjustel hätta sattunud inimestele tuge. Aga ikkagi, see keskne küsimus on see, et miks me oleme oma noored, ma ei pea silmas ainult eesti noori kogu maailma noori ette pannud vastutama asjadest, milles nemad ei ole süüdi, vähemasti nemad tunnevad, et nemad on süüdi. Me oleme keskkonnaprobleemide eest pannud vastutama inimesed, kes ei ole veel ütleme, iseseisvat elu elanud. Ja, ja ma arvan, et meil ei ole mitte mingilgi moel õigust nende muret pisendada, pigem on meil tõepoolest põhjust vaadata nagu ise peeglisse ja küsida, kas meiega ühiskonna eestvedajad täna, kelleks on nii ajakirjanikud kui poliitikud, tegelikult kas meie oleme teinud, kas ei oleks võinud juba paarkümmend aastat tagasi hakata rohkem mõtlema selle peale, kuidas siis ikkagi vähem saastada meie planeeti ja lõpuks ka meie ise igaüks, et kas me oleme poest alati valinud, noh, tegelikult tänagi poodi minnes näed riiuli peal näiteks pakendatud kääre ja pakendama vaata kääre on ju, et kas me oleme alati valinud selle väiksema pakendi pakendisurvega valiku ja ma arvan, et nendest asjadest peabki rääkima, noori tuleb kuulata ja toetada ja siis noh, tegelikult muutub ka meie enda käitumine isegi meie enda põlvkonnal, sellepärast me tegelikult tahame teha oma lastele head ja kui ikkagi noh, väga paljud ütlevad, et kui koolides on sorteerimist ja siin olen ka siin näinud Kagu-Eestis koole, kus on kus on rohelise võrgustikuga liitunud liitutud ja tehakse keskkonnateadlikku tööd, kasvatustööd koolides. Õpetajad ütlevad, et siin ei ole näiteks prügi sorteerimisega maal sugugi nii hästi, et aga kui lapsed ikkagi lähevad koju, ütlevad emme-issi ma väga tahan seda teha siis lapsed, muudavadki maailm. Teie ise olete valmis lennureiside arvu vähendamine vähendama, ma mõtlen, et lennukisse astudes kas teil tekib süümepiinad jälle? Ma lähen seda retoorikat kasutades. Ma mõtlen saastamalani. Ja ma mõtlen selle peale küll, ma mõtlen selle peale, mitte suuga lennukisse istudes, aga minu auto ja minu kaitse automa siin ikka aeg-ajalt ütlen inimestele ja, ja see on osaliselt ka, ma arvan, tõsi, et ma pean väga palju oma elus edaspidi jalgrattaga sõitma selleks et et see ökoloogiline jalajälg kompenseerida, mis, mis praegu tekib, et kahtlemata ma mõtlen selle peale ja otsingu ise, elektri, mikrotootja püüan olla toota sama palju, kui ma tarbin kodus, et otsin ka neid lahendusi aktiivselt ja ma loodan, et et üha rohkem inimesi noh, jõuab seda teha ja tegelikult, kui me mõtleme jõukuse kasvule ühiskonnas, siis eks, eks kasvava jõukusega ühiskonnas rohkem tekib inimestel kõikidel võimalusi, nagu ka ise omaenda tarbijakäitumise muutmise kaudu olukorda mõjutada, aga kui me sellest asjast ei rääkinud siis ega ei muutu, nii et las meie noored heidavad meile seda iga päev ette, et me oleme selle planeedi selliseks muutnud, nagu neile täna ei meeldi ja kuulame siis kõrvad lontis ja teeme midagi. Teile teadaolevalt, millal saabub see päev, mil presidendi ametiauto sabula elektriraudtee? See seda küsimust peab esitama PPA-le, sest et see auto ei ole kuidagipidi vabariigi presidendi kantseleiga seotud. Teie oleksite valmis sõitma elektriautoga. Mina oleksin kindlasti valmis, aga ma möönan, et peavad olema täidetud. Teatud tingimused. Meie läbisõidud päevas on päeva jooksul on kohutavad. Tõenäoliselt vajaksime vähemasti kolme elektriautod selleks, et see distants kata, aga ma olen nõus, jah, üksjagu nägema vaeva selle nimel, et olla olla keskkonnasõbralik. Minu andmetel pole teile võõras ka eralennukiga lendamine, näiteks eelmisel nädalal Ukrainas käisite. Kui ma tulin sealt tagasi konverentsi korraldajate transpordiga, see vastab tõepoolest tõele, aga seda on, ma arvan, juhtunud jah, konverentsi korraldajate transpordiga, ma arvan, selle kolme aasta peale kolm korda mulle on pakkunud oma lennud kis kohta teised riigipead, kolm korda, ma arvan, umbes ja ühe korra vist olene või paar võib-olla ka paar korda oleme rentinud selleks, et ühest kohast teise jõuda, nii et kolme aasta peale see jääb jah, vaatamata ÜRO kampaaniale Se eraline kasutamist arv on alla 10 ja ma arvan, et enamjaolt on see olnud ka tõesti kuhugi konverentsile jõudes tulles, et või siis olen käinud ka näiteks Ukraina presidendi lennukiga, seal tema tema andis oma lennuki selleks, et me saaks lennata ta sinna 100 piirkonda. Et niisugusi kohti, kus tõepoolest on õhku tõusnud lennumasin, kus peale minu peal meeskond ja, ja veel mõned minu meeskonna inimesed on muidugi ette tulnud. Jah. Teil on olemas keskkonnanõunik, küll aga pole teil õigusnõuniku. Põhiseadus paneb teile selged kohustused seaduste välja kuulutamist veel ja nende põhiseadusele vastavuse kontrollimisel, et kas on õige loovutada pädevus advokaadibüroole. Meil on näiteks puudub keskkonnaosakond presidendi kantseleis, küll aga on õigusosakond, nii et pädevust ei ole kindlasti loovutatud, sellepärast et neil puudub üks ametnik. Meil on olemas struktuur õigusosakonna näol, kes pidevalt jälgib ja monitoorib seda, mis toimub. Et mis puudutab konkreetselt juht, Meid, kus sa pead minema mingisuguses ühes spetsiifilises valt konnas kellelegi noh, ütleme siis riigikoguga vaidlema kohtusse, siis tegelikult universaalseid spetsialiste on meil võrdlemisi vähe ja nad on ka kõrgelt makstud ja, ja tagada neile ühtlast töökoormust. PBK-s on väga keeruline, mistõttu me kasutamegi seda mudelit, et meil on õigusosakond ja vajadusel me siis palume. Leiame selle spetsialisti, kas ta advokaadibüroos või üksinda tegutsev jurist tegelikult ei olegi oluline, kes aitab meile konkreetses küsimuses edasi liikuda, see on kindlasti ka eelarveliselt soodsam meetodunud meile senini. Kuulaja tarvis, siis me räägime kaitseväe korralduse seaduse välja kuulutamata jätmisest ja sellest, et õiguslik analüüs, mille toel siis teema riigikohtu töölauale liigub see osaliselt valmis ka siis Soraineni advokaadibüroos, aga muuseas, kui advokaadibüroo jõudnud arusaamisele, et vastuolu põhiseadusega pole kas see vaidlus siis riigikohtusse poleks jõudnud või Te palusite, et büroo pange kirja need argumendid, miks seadust ei saa välja? No ma arvan, et ei ole, ei ole võimalik paluda kellelgi usutavam moel kirjutada iseenda veendumusele vastukäivat teksti, ka mitte juriidilist juriidilist teksti, ma ei ole selles valdkonnas ekspert, aga aga, aga ma arvan, et hästi oluline on alati leida, noh ütleme eelmine koht, kus ma ei kuulutanud seadust välja, oli seotud suhkrumaksuga. Noh, ma arvan, et need eksperdid on üsna erinevad, kes peavad tegelema nagu suhkrumaksusobivusega ja need, kes peavad tegelema selle seadusega, kus me nüüd vaidleme, et, et kus on siis see koht, kus tuleb helistada politseisse kõikidel, ka kaitseväelastel ja kust võib-olla on neil siis suuremad õigused ka ühiskonnas ringi vaadata. Et need on hästi erinevad pädevused ja, ja need on meie ühiskonnas kõik olemas ja neid on võimalik üles leida ja tõepoolest, ega, kui näiteks kui arutades, siis omaenda õigusosakonnaga toonitan veel kord, meil on õigusosakond Kadriorus, me ei ole selles mõttes katmata ka omas majas arutades oma õigusosakonnaga, oleks meil tekkinud kahtlused vast seda vastuolu ei ole, see oleks kontrollimisel leidnud kinnitust, siis ei oleks, me ei oleks me loomulikult teinudki seda, seda otsust, proua president, miks te rikute tavasid? Milliseid? Kogu esimees Henn Põlluaas ütles parlamendi ees selle hooaja avakõnes teie rikute tavasid, et Eestis on olnud traditsiooniks anda uuele koalitsioonile 100 kriitikavaba päeva. Seda on püütud siis jälgida ka teie seda põlluaasa hinnangul ei järginud, et kui teatasite suvel välismeediale, et vihkate ühte rahvalt mandaadi saanud parlamendierakonda, et tsiteerin teid siis kuulajale õigemale. Siiski siiski öelda, ma ei salli neid väljaütlemisi, eks ole, teatud isikute väljaütlemisi, et seda on võimalik laiendada ja tõlgendada ja tõepoolest vastab tõele, et ma ei ole ümmarguse sõnaga poliitik sugugi. Aga mida ma tahaksin öelda, on see, mitte kunagi ei sekku sisepoliitikasse poliitilisse debatti. D. See on parlamendierakondade õigus teha maksumuudatus, tõsi ja, ja seadusemuudatusi ette panna. Ja see tõepoolest ei ole meil põhiseaduses. Presidendi pädevus aga on. Poliitilisel debatil on üks oluline piiraja, eks oluline piiraja. See on põhiseadus. Ja minu töö on kaitsta sedasama põhiseadust. Et kui mul tekib tunne, et et inimesed ei usu ja on valmis valmis lähtuma eeldusest, et kõik et näiteks inimõigused ei olegi universaalsed, et teatud ühiskonnagrupp päev võib pidada teistest vähem väärtuslikeks, siis ma tunnen, et ma peaksin sekkuma oma ametisse astusin, siis ma lubasin kolmesse tegelikult. Ma lubasin, et ma ei ole kunagi vait, kui kõnela, meie julgeolek, meie liitlassuhted, eksole, on selgelt meie julgeolekuosa. Ma ei ole kunagi, vaid ka siis, kui ohus on meie vabadused ja meie universaalsed inimõigused on osa sellest meie vabadusest kahtlemata. Või kui liiga tehakse nõrgematele ja liiga teha nõrgematele on eriti lihtne, kui sa oled tugevas positsioonis näiteks ministriametis siis üritades seadusi rikkudes ametist vallandada mõne asutuse juhti, siis ka see läheb minu jaoks sellesse kategooriasse. Aga ma kordan veelkord, ma mitte ühelgi juhul ei sekku sisepoliitilisse debatti ainult põhiseaduse kaitseks meie õigusriigi kaitseks ja mulle tundub, et see on minu elementaarne tööülesanne. Jah, see sõna oli see, mida te siis kasutasite Hei, tempo, just Eesti ajakirjanduses ütleme liiga erinev. Ei, aga see ei ole mitte ainult selles mõttes, inimeste keeletaju on ka kahtlemata erinev, aga, aga inglise keeles on täiesti okei öelda kasutaksite just seda sõna, viha, inglise keeles kasutaksin ma endiselt konteksti Sai heid äpus eesti keeles on õigem seda tõlkida, ma ei salli sedalaadi väljaütlemisi ja minu valik ongi see. Ma teen ka seda teist, et ma alati ütlen ka sinna juurde, et vaadake, meie valitsuse otsuseid. Valitsuse otsuseid ei ole teinud mitte midagi selleks, et Eesti eemaldaks oma senistest põhimõtetest oma senisest välispoliitilisest kursist ja oma liitlassuhetest senikaua, kuni seda on võimalik väita, senikaua ma kunagi ei jäta ütlemata ka seda. Aga ütleme, sedalaadi väljund, ütlemised, mis noh, selgelt ületavad tegelikult noh, väga paljude inimeste arvates piire, mida poliitikud võiksid endale välja endale endale lubada siis nende puhul on kaks viisi kas pehmendada või olla selgelt öelda, et et minu meelest ka niimoodi rääkima ei peaks. Ja ma jätkuvalt olen seda meelt, et poliitikul ei ole võimalust rääkida niimoodi, et inimestele jääb mulje, et nad alandavad ühtesid või teisi ühiskonnagruppe. Ja see, selle juurde, ma arvan, me peamegi jääma sellepärast et meie põhiseadus on meile öelnud, kuidas selle asjaga täpselt on. Teie töö võlu ja valu on see, et ühed ootavad teilt vähem sõnu, mõned rohkem, kui raske see tasakaalu leida. Ma arvan, et minu enda jaoks on see raamistik paigas just nimelt sellesama kolme punktina. Ma ei ole kunagi vait, kui kõne all on meie julgeolekuohus, on meie vabadused või liiga tehakse kõige nõrgematele, ma olen seda lubanud Eesti rahvale ja ma pean sellest kinni. Kuidas peaminister Ratasega läbi saate, kas te räägite omavahel kohtudes vaid EKRE-st või muust? Ei, ikka räägime kahtlemata muust ka ja, ja ma arvan, et ka noh, kas või näiteks see arutelu, kus tõepoolest mina olin võrdlemisi avameelne, vesteldes Narvas energeetikutega energeetika tulevikust, jättis ka valitsusele ruumi noh, võib-olla natuke julgema sõnaga püüda edasi liikuda ja, ja ma arvan, et me oleme teinud tegelikult ka head koostööd ÜRO kampaanias, siin minister Reinsaluga, meil seisab ees kolme mere tippkohtumine Tallinnas, kus me taas kord peame. Ja teeme kindlasti kõik kõik koostööd, nii et ma arvan, et erimeelsused, mida esineb noh, vähemasti minu puhul ja ma olen veendunud, et ka kõigi teiste Eesti poliitikute puhul ei tähenda seda, et me seal, kus meil on vaja ja võimalik teha koostööd, me seda koostööd ka teeme, mina olen alati valmis seda tegema ja teen ka. Te võite rääkida, et rahandusminister ei sobi ametisse. Siseministri tegevusest rääkides pidite alles nädala eest ütlema, et peame neile andestama nende ebakompetentsuse, kas see on demokraatia osa parlamentaarses riigis või on see midagi muud? Ei noh, minu käest küsiti, et kas Eesti siseminister valmistub Eesti ja Ukraina vahelist viisavabadust lõpetama, mille peale ma ütlesin, et noh, minister niimoodi väljendudes näitas, et ta ei ei tea, et see lisavabadus on Euroopa Liidu ja Ukraina vahel, eks ole, et kus ta tegelikult ju on. Nii et loomulikult, et me peame ka ütlema, ütleme, üksteisele vastukäivad seisukohti, sellepärast et muidu ei tule ka poliitilisest debatist mitte midagi välja ja kahtlemata on kõikidel meil see õigus kaasa arvatud minul ja kõigil teistel. Sisepoliitikast Mulle tundub teiega ja, ja teie tegevusest sisepoliitikas on väga palju räägitud, aga saate lõpumaa pühendaks hoopiski Venemaa teemale, et pool aastat on möödas teie kohtumisest Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putiniga. Toona te lootsite, et see kohtumine võib aidata kaasa dialoogi tekkimisele, ma võib-olla ei oska märgata detaile, aga kui nüüd siis Admiral Bellingshauseni start kroonlinnast välja arvata, siis mina meie riikide suhetes erilisi arenguid ei näe. Et ärge olge nii kärsitu, tahaksin ma kõigepealt öelda, et Venemaaga suhtlemine on, nagu ma ka kevadel seda seletasin, et et sellel asjal on ka teine pool, mitte ainult Eesti ja Venemaa vahelised suhtled, vaid ka see, kuidas meie oma partnerite ja liitlastega koos tegelikult peame käsitlema seda riiki, kes ei täida oma rahvusvahelisi kohustusi, asub meie kõrval ja küll on küll kahaneva majandusliku võimsusega aga siiski oluline sõjaline võim, mis ei ole kõhelnud ka seda võimu kasutamast. Naaberriik, kelle suhtes, et hästi oluline on, et me suudaksime oma partnerite ja liitlastega suhelda koos Venemaaga. Aga see koos suhtlemine tähendabki seda. Et kui meie räägime Venemaaga, siis on meil võimalik vahetada muljeid oma rääkimistest Venemaaga ka oma partnerite liitlastega, ma võin öelda kevadest siiamaani olen ma kuulnud oluliselt rohkem teiste käest Nende kogemust võrreldes selle varasema ajaga kahe kahe aastaga, mis ma veel olen olnud olnud president, ehk et see eesmärk me oleme 11, jah, me mõjutame 11, vaidleme omavahel, mis on täpselt meie seisukohad, prantslased, sakslased, inglased, kõik teised soomlased, austerlased, aga lõpuks lepime omavahel kokku, need põhimõtted ja printsiibid ja siis me teeme seda rasket, Venemaaga suhtlemise tööd ka kõik koos. Et mulle tundub, et see on see positsioon, kus me peame asuma. Et ma ei ole ka kõhelnud ütlemast teistele riigipeadele, kes on toetanud näiteks Venemaa tagasitoomistemposse, et minu arvates oli see taktikaline viga. Ja ma arvan, et sama selgesõnaliselt tuleb meil ka oma arvamust, kui liiga kiiresti tahetakse liituda, välja öelda, ma olen ka seda öelnud. Vesteldes näiteks Euroopa Liidu suursaadikutega, ma juhtisin tähelepanu, et on oluline oht, et Venemaa, kes nüüd on ise asunud tegelikult ilmselgelt otsima seda väljapääsu, et ilmselt peale Gruusiat noh, läks ise üle peale Ukrainat, nad olid algul jahmunud, et ei läinudki ise üle, see halb suhe, eks ole, lääneriikidega nüüd nad otsivad ise kõige halvem, mis me teha saame, on see, et Venemaa teeb ühe protsendi. Me teeme 10 vastu, sellepärast et me nii tahame näidata, et noh, suhted nagu normaliseeruvad, et ma olen seda väga selge sõnaga öelnud ka oma partneritele. Aga see kõik endiselt ei muuda minu jaoks seda paradigmat, et Venemaaga tuleb suhelda. Vladimir Putinile meeldib suhelda Euroopa riigipeadega eraldi mitte rääkida Euroopa Liiduga koos teie teate, millest president Macron, kes hea meelega võtaks Venemaaga tagasi kee kaheksasse ja ma ei tea, milliste laudade viima. Ma kordan veelkord kevadest siiani on minu võimalus suhelda Venemaa teemadel oma kolleegidega oluliselt avardanud emaga teensena. Aga mis annab meile kindlust, et Macron ei teata ühel päeval, et pinge lõdvendust huvides ei peaks Prantsusmaa sõdurit tapal asuma või Putinile tuleb anda uus võimalus. Mitte miski ei anna siin maailmas mitte kunagi mitte milleski kindlust, aga üks on see, et üks asi on täiesti kindel, et kui president makrooniga kolm-neli korda aastas rääkida, siis on tal vähemasti ka meie argumendid laual ja seda tulebki teha ja seda ma kahtlemata ka teen ja mitte ainult president makrooniga, vaid ka Frank-Walter, Steinmeieri, Angela Merkel kõigi teistega, et Eesti on nii pisike riik, et meie välispoliitika, meie, meie välispoliitika, otsustajate välistegevus peab olema üli ülivilgas lihtsalt selleks, et meil oleks mingigi võimalus, et nendel inimestel oleks kogu aeg meeles, mis on meie positsioon, et see on koormav töö, ma olen pooled oma tööpäevadest Eestist ära umbes. Aga tulebki teha ja see on ka just nimelt osa sellest, et ma olen alati olemas, kui kõne all on Eesti julgeolek, ma lubasin seda eesti rahvale. Järgmisel nädalal olete Ameerika Ühendriikides taas kord viiteid sinna ÜRO temaatika ja ka seal on fookuses keskkonnaküsimused, millised riigijuhid leidsid aega ja soovi teiega kahepoolselt kohtuda. Tegelikult on meie kahepoolsed kohtumised seekord jagatud niimoodi. Kampaania ajal oli tõepoolest, minul ka neid väga-väga palju, aga täna ütleme ei maksa siiski arvata, et kui mina seda kampaaniat vedasin, siis minu vedada on ka Eesti Eesti tööjulgeolekunõukogus, seda teeb meil ikkagi välisminister ja välisministrina minust sellel korral kindlasti rohkem kohtumisi. Ma tean, et neid on kokku lepitud kümneid ja mul on väga hea meel. Urmas Reinsalu on aktiivselt kaasanud sellesse julgeolekunõukogu protsessiga. Peaminister tuleb meil kõikidel neid kohtumisi on ja me kõik seda tööd iga päev teeme. Lõpetuseks nädala eest, pühapäeval, kui väljas oli korralik koerailm, otsustasite teie ratta selga istuda ja 89 kilomeetrit Otepäält Elvasse sõita, et mina valmistasin ette seda lõppevat intervjuud ja pean tunnistama, et ma jälgisin teie sõitu alustasite tempos kolm minutit, 10 sekundit, et kolm 30 ühe kilomeetri kohta, siis aga viis null kuus viis null viis sellised keskmised kilometraažid, et ja nii kümneid kilomeetreid. Mitu korda te selle sõidu jooksul jõudsite kahetseda? Oma nimekirja panid. Start ei oleks mitte ühtegi korda, ma küll küsisin mööda rühkivatelt ja maha jäävatelt kaasvõistlejate, et tegelikult ka teete seda igal aastal, kõik kinnitasid mulle, et sellist asja nagu see aasta ei ole kunagi nähtud. Et nii nagu teie valmistusite, nii ka mina valmistusin selleks intervjuuks seal, sest et noh, õues värskes õhus liikudes tulevad kõige-kõige paremad mõtted pähe, uue tunnise võis olla ikka päris korralik ettevalmistus ja katsumus. Ma arvan, et, et sellest ei olegi mõtet selles mõttes pikemalt rääkida, need, kes olid seal, need teavad, mis oli, ja teistele seda seletada ei ole võimalik. Noh, seal on kombeks nii, et kui üks aasta lähed, siis järgmine kord jälle, et põhimõtteliselt kui sajab pussnuge, siis te olete aasta pärast jälle stardis. Ei ma kindlasti seda ei lubama, tegelikult panen aastas numbri peale võib-olla viiel-kuuel korral üleüldse ja teen seda võrdlemisi vaheldusrikkal moel erinevatel aladel, nii et ma lubadusi ei jaga ühegi jooksu ühegi rattavõistluse osas, et ma seal järgmine aasta olen, sest ma ka ju ei tea, võib-olla olen ma hoopiski kohtumas mõne oma kolleegiga. Proua president, Ma tänan südamest selle tunni eest, paljud teemad jäid taas käsitlemata, ehk jätkame kevadel, kuid kui vahepeal pole põhjust raadioeetris kohtuda, aga ma lihtsalt uudishimust küsin, et on teil aimu, kus me järgmine kord võiksime kohtuda. Ei, mul ei ole, võib-olla on isegi teil rohkem sellepärast et üldiselt mina olen hästi siin ja praegu ja tegelen sellega, mis on minu tänane töö ja nädalavahetusel võib-olla mõnikord on aega siis ette kirjutada, ette mõelda, aga sellel päeval, kus ma olen, seal, olen ma alati nende inimestega seal, kus ma olen. Suur tänu veelkord, selline oli intervjuu president Kersti Kaljulaidi ka heliaitasid Urvaste kooli muusikaklassis teieni tuua Andres olema Anton Ventsel, küsis Mirko Ojakivi kuulmiseni. Tänan, kuulajaid.