Reporteritund külaelu. Tervist aasta kõige pimedamal kuul salvestatud saates keskendume tubastele tegevustele nagu traditsioonilise toidu valmistamine, laulmine, näputöö ning saunaskäik. Ta tuli tapu rakan lõhna peale vä. Eva Luigas uuris Muhumaal, kuidas valmib pärimustoit hapurokk jõulude ajal ikkagi tuleb palju süüa, söök peab kogu aeg lauset lookas olema. Mirjam Mõttus tegijaga koos laulvate Karula naistega piparkoogitainast. Mina olen Arp Müller ning võtsin leili Kadrinas, et saada aimu, mis jutte räägivad. Mehed külasaunalaval, head kuulamist. Külaelu. Nii Kadrina saun avatud naistele pühapäeviti kell 14 null null meestele 18 30. Astub uksest sisse. Ütlen tere kassapidajale. Tere, palju naisi täna juba käis, palju mehi on sees? Naisi oli 18 ja mehi on praegu 10 25 30. Tavaliselt naisi rohkem, aga täna on ta vähem millegipärast, eks võib-olla advent ja need kõik mõjutavad põldudel pilet maksab. Pensionäridele on kolm ja teine viis. Kui paljud on kohalikud tuttavad näod ja kui tihti tuleb siia teie piletimüügiluugi juurde inimene või seltskond, keda te ei tunne? No väga harva kõik, põhiliselt on ikka omad inimesed, Sid oma Kadriga ümbrusest, mõned vahest tapalt tõmmet Rakverest ja võsult ja aga põhiliselt ikka omad inimesed. Lähme vaatame edasi. Astusin sisse Kadrina sauna riietusruumi, mis on täis leilist auravaid mehi. Keda on umbes 18 20 siin eesruumis ja teist sama palju paga mõnel rätik ümber, enamik Aadama ülikonnas, nagu see sauna ehtsas eesruumis peab olema. Tegemist on traditsioonilise saunapäevaga siin Kadrinas ja minu jaoks tuleb natukene üllatusena, mina mõtlesin, et külasaun on selline, võib-olla natukene lagunenud ja ja arhailine, aga seinad ongi kenasti värvitud ja lausa uued ventilatsioonitorud siin sees ja Rein Sikk üks Kadrina saunaklubi alustaladest. Miks see pilt nii ilus teil siin on? See pilt on ilus, sellepärast Kadrina saun on 62 aastat vana saun, mis on tõesti tegutsenud eestimaal ainsama küla sauna 62 aastat jutti ja siis, kui oli juba natuke kõne, selliseid väsimuse märke võttis meil kratist kinni toonane Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum, ütles mehed. Eurorahasid on nii palju liikvel ja teie istutasin natuke räämas saunast kirjutasime projekte, panime asjad käima, tegime korraliku remondi ja nüüd on meil saun, mille üle täiesti uhke olla ja oleme sellega rahul ning püüame kogukonda teenida iganes, kuis võimalik. Isegi laud on kaetud suitsuvorsti laua peal ja ja põdrakonserv tundub siin olevat ja ja õllepurgid on ka ikka meestel käes. Ülo kais, te olete Kadrina saunaklubi president, miks see saunaklubi üldse loodi? No me oleme juba 15 aastat vähemalt rohkem, eks kohalik rahastamisel saunas käia, mehed said siin kokku ja seal oli mõnus ja iga nädal käisime koos ja, ja siis hakkas nagu asi natukene minema seda teed, et oleva sauna remontida ja taheti kinni panna ja siis me hakkasime selle vastu võitlema, et me sauna kinni ei paneks, kohalik võim, ei, raha polnud ja ja nüüd me majandame ise. Me ostsime sauna iseenesest ära ka MTÜ-le. Ja nüüd meil on ühiskondades korras, teeme seda niimoodi, et asutus töötab, need mehed nagu on näha, siin kõik pesevad, kiidavad ja saad, leiduvad Ta ja viheldaja. See saun siin, kus me oleme, Kadrinas on Eesti vanim tegutsev külasaun aastast 1957 on see 57, on ta küll Kadriorus oli, siis oli MTÜ Ott masina-traktorijaam kõigen, Tibar elumaja ja siis tehti kohe saun. Sel ajal oli alevis majad, ehitati ilma saunad võtta ilma duširuumi, tõtta eramajandust ja rahvas hakkas nagu siin tulemas. Tõelise tulija õpetaja arenes või tähendab see ettevõtte MTÜ. See arenes, aga vedas ja siis rahvas, kes saunas, aga nüüd nüüd on natuke muutunud asi, et et igas majas on oma väike saun juba ja suvilatest saunad ja just täiesti arusaadav, miks vald siin 15 aastat tagasi ka ütles, et miks me peame seda sauna siin tänapäeval igaüks saab panna endale korterisse boileri dushinurga, miks seda sauna on vaja? No siin on ikka põll, on kuidas öelda see seltskond ja see saunasumin, mis meil praegu osav siin, aga noh, siin kõik asjad aetakse joonde, kõik on sõbrad ja ja noh, kuidas öelda saunast olnud head mõtted ja saab kõik kokku leppida. No ühesõnaga, tuleb ise käia saunas, siis saab teada, mis see on. Ma ei oskagi seda sõna sõnastada. No tore koht on saun, mehed, mis te siin teete suure panni ümber? Vannata pool tundi saab teada? Ma ei ole elus nii suurt vanni näinud, mitu kilo vorsti siin peal on, nüüd? Siia peale läheb kuni viis kilo vorsti umbes ja tegemist on Kadrina sauna legendaarse roaga nimega Kadrina saunavorsti pann. Kuidas seda valmistada? Siia peale saab panna igasuguseid vorste, rasvasemaid ja vähem rasvaseid verivorsti kindlasti kulub ära ka paprika kulub ära, sibul kulub ära, küüslauk, kulub ära, pekk ja kõik, need pannakse kokku ja siis pannakse kerise peale. Ja kui ta on kerise peal umbes tunnikese või natuke vähem olnud, siis tuuakse siia, süüakse ära, kõik on õnnelikud ja mis lõhn leiliruumis saab õige pea olema. Seal leiliruumis saab olema hea lõhn. Ja huvitav on see, et kui alguses oli nagu lihtsalt niisama ainult rasvased vorstid, siis oli seal natukene rasva lõhna, aga samas on näiteks patrikkal ja Sibulal omadus ära neelata, see Rasaleb ja on ka kindlad reeglid, mis kellast alates võib see pann peale minna ja mis kellast mitte ja ütleme, kui inimestel on nagu rõõmu, mida teistega jagada, ütleme külarahva näiteks niisugune traditsioone, rõõmune, traktorsa pojad, eks ju, nagu näed, koja koerad saavad niikuinii poegasid. Et räägi uuesti, traktor, sa, pojad, see tähendab, no ikka juhtub, perre tuleb uus traktor või disaini vana traktor, pojad saadavad siis elada, tähistada sellega, et paned siia, tood siia natukene vorsti ja jagad sõpradega. Ja täpselt samasugused asjad juhtuvad siis, kui sa oled ostnud endale uue auto või vana auto maha müünud, korteri vahetanud või, või mõne puhul juhtub ka, et naist vahetanud, et siis seda kõike tehakse. Aga see, kes kõva häälega räägib, eriti kõva häälega, räägib seal meie direktor direktorit püütaksegi meil konnaks. Kuigi tema nimi on Andres. Aga see naiste vahetamisega on kõige rohkem tuuakse kui tihti Kadrina meede. Naised vahetavad? Vahetame nii nagu õhtaks ainult. Öeldaks vahetab hommikul tulles tagasi. Aga välja teistele ikka teha, jah, peabki tegema või näit saada. Ja nüüd astume sisse. Kadrina sauna pesuruumi, betoonist valatud pingid, kas need on mingid on originaal? 57 täpselt? Üles on seatud dušid, aga ma näen, et enamik härrasid ikkagi eelistab pesta traditsiooniliselt kasutades kaussi, valmis tehtud, vett dušiseina peal üleval, aga teie otsustasite ikkagi pesete jalgu kausis, miks? No mul on lihtsalt paksu tahate siis nagu läheb pehmeks ja need on spetsiaalsed jalanõusid. Veel kord tõmmata tolm ja pesen ära. Avaldata korralikult Eviili, mis Horizon. See on vana riide harjuma, lõikasin varre tagant ära, peab mitu aastat vastu. Aga see on, see tunneb, lõhnad, ei tunne tõrvaseep ja kelle oma? Onu Vova oma Narva tänavad seljapesemise eest ei tohi öelda, aitäh. Miks olen kuulnud minule vanemat saunalise lõpetanud, et siis tulevad kärna selga. Kas karjasaunad ongi ikkagi tavaks, et et sõber laseb sõbral selga tulla? Negatiivsel tüübil pelgab, et ta ära ei ütle siis kui küsib? Ei, seda pole olnud. Nad vaatavad mulle näkku. Lollegaarlotto lükkame üle ja enne pesemist mitu korda laval käsite. Kolm korda. Ma lähen veel ette, ma ei oska öelda, tänasel sauna õhtul mõnda huvitavat juttu kuulata, kuulad juba? Teate, ma ütlen, jutu jaoks on vähe õli. Aga läheme nüüd pesuruumist edasi. Rein Sikk, ma ikkagi imestan, et jälle see pesuruum kasin Kadrina saunas näeb välja nagu euroremont on üle käinud. Aga meie saunas on hästi olulised talgud, see on ju üks, suhtlesime vormi ja vähemalt kord aastas talgu korras. Me peseme sauna otsast otsani puhtaks. Rääkimata sellest, et me teeme talgu korras saunapuud valmis, et me lõikame puid veel spordirajalt ja nii edasi, et see on, see on üks normaalne asi ja teine on see, et ega musta saunas ei saagi käia või lihtsalt hoolime sellest. Nii, aga prooviks teie leili ka need siis ära? Tere, mehed, lihtne leiliruum, 15-le inimesele ja tihti on ta ikka nii tuugalt täis, et siia rohkem ei mahugi. Ja keris on teil ka ikka päris suur nii suured keevitajagi mahub sisse täpselt selline, nii et kui vaja on, siis käid keevita, seisja keevitab jälle seest ära, kui mõni koht kipub ära väsima. Ja meil on Avageerita ja see pole selline lihtne Saunet, vajutad nupule ja tunni aja pärast jõuad koju, on sul saun valmis? Selle sauna kütmine võtab ikka päevakese aega, hommikul hakatakse kütma, siis õhtu kell seitse jõuavad mehed seal täpselt paras ene, käivad naised, Calebi, mitu kraadi siin ülevalpool on? No 120 kuni 140, ma arvan, üleval 40 andur on seal üleval 10 senti laest allpoole ja seal on kuskil 140 kraadi. Aga sinna on ma siin on kaks meetrit. Aga millest sõltub, kas on hea leil või ei ole? Niiskusest trepiastmed? Praegune olukord kirjeldame kuulajale Kadrina saunas. Üks mees istub esimesel trepiastmelt, teisel lavaistmel koos minuga neli meest, kolmandal üks mees ja kõige kõrgemal on siis istub kaks meest. No millest see oleneb, kui kõrgele keegi ronib, ei pea olema üleval Ast Lastmetav, igaüks valib nagu oma astma. Kas tahad sulatada või tahab lihtsalt niimoodi nautida? Ise temperatuuri vahe siin on esimese ja neljanda tasandi vahel. 30 40 kraadi. Mina istun siis praegu kuskil 90 peal ja ülemised mehed istuvad, ma arvan, 140 pea. Uskumatu. No hea küll, 100 kolde. Ülemist leili viskamiseks. Helista ja anna mulle kõige äärmine lihtsalt. Eelolev nädal Rapla linna peal oli ka väga huvitav ja need olidki kõigile. Ma vaatan, et teil palju linnamehi tekib siia, Kadrina sauna, kas seda üldse on õige enam külasaunaks seletada või? Kus asub külas asuva? Olengi külasaun? Linnamees on paljas, on samasugune nagu maameesheitel ikka, päris maamehi, ka põllumehe esimees põllumehi ja, ja käib ikka seal eesruumis, seal oli paar tükki sellised. Kuidas teil siin jagatud, et see leili viskamisega seal kindlad vanemad mehed, kellel see luba on või kuidas tavadele on? Leiliviskamisega täitsa viisakas asi, et kui küsitakse, siis visatakse, kui mõni mees lahkub saunalaval, siis ta küsib ikka viisakalt, kas tahab keegi juurde? Kui ei taheta, siis ei visata, kui tahetakse juurde, siis visatakse niipalju kui tahetakse. Mis mu turi ütleb, kui tõusta üles sellele neljandale astmele? Paralleeli. Lõige noob anala. Mul igal juhul tahud ei ole, sul ka vist ei ole. Mul ei ole taudi, mul ei ole ka, siis anna vihane, villand see on nüüd küll vist esimest korda vikerraadio eetris, kui saatejuht saadet salvestades vihaga selga vihub. Raivo Vare lähiajal Veel kahte asja oma mehele. Laura. Aia et kui on hea, kas seal omatehtud ja Aitäh sulle vale praegu tagasi. Kui tihti bee siin Kadrina külasaunas käite? Püüan iga nädal, aga juhtub tõenäoliselt iga kahe nädala tagant. Aga miks te siin käite? Ohhoo, see on väga hea küsimus. Kas teil ei ole tussi kodus on, oi, aga sauna ei ole. Sauna ei ole, nii et see on võib-olla üks, üks põhjus, miks tulla sauna tulla. Teine põhjus on, siin kohtab väga erineva taustaga inimesi. Kes, kes on õpetaja, kes on ajakirjanik, kes on poliitik, kes on põllumees siin-seal igasugu jutte kuulda ja oma arvamust avaldada, kui nad kuulavad. Mis teie enda eriala, mina olen lasteaia direktor, Raido Parve. Härra torr, kui meil enamus on siin saunaklubi liikmeid, siis härra sõrman, saunaklubi fännklubi esimees ja mees suure hingega Kalamees, kes on käinud pea auku kõigil otepää kuldkala kõigile Otepää Kulkale võistlustel. Ta oli fantastiline keevitaja, sellepärast kui meil keris läks siis oli väga lihtne, kuna ta ei ole ka mitte kõige suurem inimene, siis tehti saunaahi lahti, lükati ta ahju sisse, läks sissepoole, keevitas ära nagu niimoodi edasi ja praegu praegu tahan teenekas vorstilõikaja, aga, aga kõik, mis puudutab, ütleme, Kadrina paisjärve kalas alati käiakse tema käest küsimas. Härra sõrm, jah, ja mina, miks teie tulite pühapäeva õhtul sauna puhta rutiin? 44 aastat ei, praktiliselt iga pühapäeva õhtu olen siin. Kas kodus tussi ei ole, siis on ikka, aga see pole see, seal ei ole seltskonda. Aga millest te siin saunas räägite, mehed kõigest ilmast, naisest, poliitikast, millest iganes ka. Kui pikalt, eks saunaõhtu kestab. No minul kestab pikalt, tavaliselt ma olen pool seitse siin. No pool 10, kolm tundi kestvat, minul küll kannab, mind tegelikult huvitab, millest mehed meestesaunas räägivad, mis teil pooleli jäi, praegu? Hetkel jäi kadripäevapoliitika kui päris aus olla. Nii, kas on hästi sellega halvasti? Nagu poliitikud ikka, sõltub vaatevinklist, aga ma arvan, et enamus on ikka üsna hästi ja see on nagu pensionäride klubi on, need inimesed teevad koos, eks, meil on siin samamoodi, sa, igaüks on erinevates kohtades tööl, eks ju. Aga nädala lõpus tuled siiani, kui kokku sa saad kõik asjad teada nagu. Noh, mis nädala jooksul on juhtunud. Näiteks viimane küsimus, siinolijad, mis siin nüüd, mis me siin arutame seda, et päästa ära Kadrina raudteejaam, panna talle rattad alla ja leida, noh, alevi rahva käest tuleb ka küsida, et kõige parem sobivam koht alevi sees, et see vana hoone päästa ära? Ta ei läheks kuskile, ma tea, jaanituleks, mis otse ähvardab. Ei no mitte miski oht ei ähvarda, aga raudtee tahab ju kõikuma need raudtee ligidalt kõik asjad ära likvideerida. See jama olen, ma isegi ei tea, kui vana ta on. Et kui nüüd ütleme selle Kadrina jaamahoone näiteks, et noh, siuksed arutelu, et meil siin käivad. Näed mul versioon õlledega segaduses nimed peale kirjutada, muidu läheb see asi kukele. Ega selge on see, et õlut on alati saunas vähe. Härrasmees nimega rolli, nii on siis sauna ajalukku läinud sellega, et tema on tõenäoliselt ainukene inimene saunas, kes on läbi lugenud koraani ja ka lugenud laval projekti, et me ütlemegi just seda, et Kadrina saun on saun, kus eesruumis Mägitud Pärti ja lava loetub rehti ja härra rull võib sellel teemal pikalt rääkida. Aga saunafilosoofiks, palju te räägite siin ühiskonna elust ja poliitikast ja sellest, mis Toompeal toimub, jah, aga, aga mis mõtet on sellest rääkida, mis loopial toimuda siis me võtame ajalehe ja loeme 50 perekonda, kes Eesti riiki juhivad. Ega siis Toompealt juhita Eesti riik, Eesti riiki juhitakse, ikka perekonnad juhivad, eluaeg on perekonnad. Ja Eestis on praegu umbes 50 perekonda, kes teda Eesti majandust juhivad ja ütlesin, mis siin arutada, kes meil siin president talvegi vetel meil minister on, sa vaata, kus ministrid käivad, kelle käest nad luba käivad, küsimas, mida teha tohib? Kui paras, kõrge On sul end kaad leiba alati nii mõni keskeltläbi vend ju pronksi valati. Kui jaga, kipud püüdlema lik kõrgeid ideaale, pead virelema, nälgima või sõitma välismaale. Kelle poes nüüd oli, see on üks august ja seal on kirjutanud selle kuskil 1000 944938 kuskil sellel ajal. Et sul on vabariigiaegne luuletus. Ma vaatan ülikonnas mehi minister lipsuga kui panna seale selga sadul katistast ratsu saab. Rein Sikk, mina pusin lava peal, istusin, sain niimodi kuulates, ajal, kui mokke mikrofon ei käinud. Osa nii mitmeski teemast räägiti Kadrina keskkoolist keskkooli osa võimalikust sulgemisest. EKRE SDE Reformierakonnast räägiti natukene laste kasvatamisest, räägiti, et milline peaks olema kooli roll ja milline peaks olema kodu roll. Kas ma sain osa sellisest tavalisest teemade balletist? Raske on leida teemat, millest siin räägitakse. Kui võtta seda, et Kadrina saunas käivad inimesed päris tipp-poliitikutest kuni lihtsate küla inimesteni välja. Vahepealt ka tublid tublid tööinimesed, ärimehed ja nii edasi, sest igaühel on oma teema. Ja kõik need teemad jooksevad siit läbi. Ja ma arvan, et iga inimene õhtul läheb koju natukene rikkamana, kes tal on mingeid uusi huvitavaid mõtteid, ütleb, et mis nendega siis peale hakata. Rein, te tegite septembrikuus vikerraadio eetris päevakommentaaris üleskutse, et järgmine aasta 2020 võiks Eestis olla saunakultuuriaasta. Aga sõnasta, palun, mis asi see saunakultuur üldse on? Ma kõigepealt ütlen seda, et eks neid kommentaare pole ju mõtet tehtud, nii palju vastukaja kui sellele kommentaarina pole iialgi saanud järelikult inimesele saunakultuur korda, aga mis see on? Saunakultuur on see, milles ta saunas rõõmu tunned. Seon leil viht, hea seltskond, kõik, mis sellega koondub tegelikult saunas, on nagu väikene soome-ugri maailm sees käinud ja ma arvan, et saunakultuur nagu kogu see meie kultuur tegelikult aina muutub, saab uueks, aga hoiab alles hästi hoolega ka seda, millest on alguse saanud iga kerisele vee viskamine, vihad ja kõik, kõik see muul ja rääkimata sellest, et noh, et saunas on kõik võrdsed, et ühiskonnas, kus ikka kipub nii olema, et mõned arvavad, et nemad on võrdsemad kui teised, siis õnneks saun on koht, kus kõik on võrdsed ja see on hea ja tore ja see toob väga paljusid inimesi saunadesse kokku. Kadrina külasaunas olid mikrofoni ees saunaklubi president Ülo kais ning saunalised Rein Sikk, Raido Parve, Andres nukk, Arvo Sõrm, Aivar Truu, ver, Indrek Kalja ja teised pilte Kadrina saunast, aga ka teiste kuuldava saate intervjuude tegemisest. Panime üles ka vikerraadio veebilehele ja Facebooki. Mina olen praegu Karulas ja kuna väljas on juba praegu väga varakult pime, siis ega ma täpselt ei teagi, kus ma olen, ma olen kuskil mähkli külas alamähkli talus ja ma kuulen, et siin kaks suurt koera hauguvad. Ilmselt on need lammaste valvekoera, aga ka põhjus, miks mina olen siia täna, meil on nelja Pääle tulnud oma mikrofoniga, on selles, et siin Karula kandis kogunevad ja saavad omavahel kokku. Karula kandi naised. Nonii, tere. Tere. Tule sisse, aga tulge ta sisse. Tere. Vikad. Kahe tervitab meid siin vaiba peal maja, kas suur paks karv, punane punase-valgekirju kass, kelle nimi on vikad, nagu perenaine ütleb. Mis nimise kassil on selline siin Karula kandis, mida ta niidab sul õigupoolest sa ise arvad? No ohvrite rotte ja hiiri ja ma kuulsin, et rotte pidi tänavu väga palju olema, ehk meil ei ole, aga kuidas siin teistel naistel on? Tere, tere. Tere. Mis sa teed siin liin, eraldan munakollaseid munavalgetest, siis piparkoogi taina sisse paneme ainult munakollased. Meil on selline hea vana retsept, mis on koemetsavana perenaise retsepti mis on käinud juba aastaid, mille järgi tegi tema tõenäoliselt oma ema, tegid tema lapsed ja tema lapselapsed ja läbi läbi arstiproua, Krista on see jõudnud meie kätte ja me oleme kõik. Sa oled teinud selle retsepti järgi täpselt nii, et täna läheb suuremaks tõsimeelseks piparkoogitaigna tegemiseks on iga-aastane ka oluline rituaal. Niimoodi siuke peale esimest adventi, Karula naised tulevad kokku mesest advendist, nagu ei peagi lugu, me vaatame seda, et oleks niisugune detsembri alguse aeg, et saaks, eks ju, tainas tõmmata advendiga meile on üsna vähe niimoodi emotsionaalseid sidemeid, siin kõigil näed viie- nagu esimene adventsüsteem, mingeid tulesid ei süüta, küünlaid ei pane, see ei ole, see ei ole Meie komme, see on tulnud tegelikult palju hiljem, et tegelikult vaha rahvajõul hakkab ikkagi pööripäevast. Aga ettevalmistused, noh näiteks nagu täpsel piparkoogitainas, et need tuleb teha aegsasti ära. Noh, ja me vaatame siin leppisime kokku, millal vorsti tegemine ette võtta, et jõuaks enne pööripäeva, eks ju ära teha ja kõik niuksed asjad. No ja siin peab kohe kuulajale kirjeldama ka, et on ikkagi tõeline taluidüll, et on pliit, kus nii toredasti põleb tuli kõik, praksub. Nende häälte kohta mina ütlen lapsepõlve hääle, et see oli kõige parem, kui ema tegi pliidi alla või ahju tuld. Mina pikutasin Leisol või diivanil ja siis, kui tuli praksuma hakkas, see oli nagu unelaul minu jaoks. Tere, tere. Nüüd tuli vürtsi saadik, proua tuli vürtsidega. Mis sa siin need segad, ma lihtsalt, ega need see suhkur oleks, see on see suhkrusiirup praegu. Nii. Mürtsid tood kuumasaale, kui maitsetaimed ei taha üldiselt kuumutamise lõhn, siis vürtsid tahavad kuumust mõtlemist, et siis nad alles annavad oma selle poweri välja. Nii ongi, et lõhna ei ole kahjuks võimalik raadiosse edastada. Aga lõhnad on siin vägevad, nii et nii intensiivsed võtavad praegu võtmele aevastama. Kuidas üldse selle ilmaaegu see ühine kokkusaamine on, kõigil inimestel on ju nii kiire ja omad elud ja tegemised ja pidev tempo on peal ja mida seal ei olegi, küsimust, et iga aasta saame kokku detsembrikuus üldse küsimustki ei teki, et 2008 tuli, muide, kellelgil tuli see mõte, et võiks piparkoogitainast teha ja siiamaani pole ühtegi korda vahele jäänud kellelegi põõsa sihukest mõtet tekkinud, et see aasta küll ei viitsi. Ostame poest piparkoogilai, et pigem on see, et mõni teeb kodus salaja ka veel, et sellest jääb väheks. Sotsi kodus ära ja siis tuleb siia ka veel tegema koos tegema, et kui sagedasti siis teie kokku saate kord kuus, mis puhul te siis kohtute lihtsalt selleks, et olla koos, mis te teete lobisema ja siis laulame, kas saunaga teete? Ikka teeme ja vaatan seal saunas ka kokku, aga, aga rohkem me ikka niisama saame kui laulmise ja saunas käimine nagu otseselt teine, teine Istuaal ja teistsuguse rütmiga. Miks on vaja saada maal elavatel naistel kokku tugev tugisüsteemi, mis niimoodi sest meil on, me oleme käinud omavahel koos, noh, palju rohkem veel kui see piparkoogitegemise aeg, mis me, mis aastast me hakkasime laulma, hakkasime laulmas koos käima regilaule ju? Nii kaua iga kõik need aastad iga kukkuma, kui saame, siis see tähendabki, et on tekkinud selline sõpruskond, keda sa usaldad jäägitult, kõik oma mured, kõik probleemid, me kõik saame siin räägitud, lahendatud ja see on hästi sihuke iidne, sest et kui me mõtleme ajas kasvõi 100 aastat tagasi, siis samal ajal meie esiemad tegid setomaal tehtistiaid, kuidas neid Võrumaal või kuskil mujal Eestis nimetati, et naised tulid kokku ja tegid koos käsitööd. Tule, ma näitan sulle. Lähme vaatame nüüd lähme salakambrisse, uks, uks tuleb lahti. Uhke tahveluks. Siin on kangastelgede püsti ja kangastelgedel ei ole mitte mingi tavaline kaltsuvaip, vaid hoopis peenvillasest valmiv lambavillast karule lambaving, looduslike värvidega värvitud ja panime küla naistega koos ülesse, teljed siia. Igaüks värvib lõngad küll ise, aga noh, meil on nagu selles mõttes, et ja siis teeme selliseid Karula seelikuid, kangas tuleb siit ah kevadeni tõenäoliselt või võib olla ka mõni viimane lõpetab suvel oma seeliku, aga siin on põhimõtteliselt meil on kokku vist kolme kin seeliku jagu. Lõime, nii et selline talvine seltsielu. Ma just see aasta tundsin, et selline vana rahvariideseelik, et see nii hea soe võiks täitsa rohkem kanda. Nüüd ma olen päris mitu korda juba käinud siin mu seelikuga, lihtsalt soe on, käib poes ja linnas ja siis küsitakse, et kas oled tantsija või ma ütlen, et ei ole tantsija, et ma panin selga, et soe oleks. Lähme siis vaatame vahepeal, kuidas see piparkoogitainas selle vajab ka tegemist. Naised võtavad nüüd suure paja kahe vahel ja läheb välja jahtuma. On ju kogu elamine mõnusaid vürtside lõhnu täis. Nüüd, kui jahtumisaeg on, et mis siis nii kaua tehakse? Ime näemegi enega skee Caniga ei vähekene mägenega. Tule ranna ka Emaiega, tule veel kahe kaanige kasvamini meelelinega käega. Keeleline, ega, ega kas paras pangale ka haigekassa paraslangele ka käega nike vaia Tuckedoverylega Canige vaiendugedoverylega kani pime, näeme genega. Canige nägene memme geenega. Canige, tule valla, kaeva aega. Canige, tule veel kaema. Nii tõi kodu kure Mariaga kannid myydee kordrugore, Mariaga, Canike, Miidu, Emaiemaatik. Hea küll, paras pangale ka ka neid, kelle pärast pangahäälega ka nagu küllam Dukerduaarile ka, et ega neid küllandugevdoveridega teil oma kintsugu Kerese kiviga. Veegaanike tuharatorupilliga kaanige tuharatorupilliga keegaanige nisa on kui Nietzsche keele, aga ka nige nisa keeraga kaanike andnud kaaru kanule ka kaanige anti kaaru kannule ka Canige Sõrnu, Anija Arinesega. Canige üsna harjunud sellega, et elanike seas kana kasu Sõvega Canige ühesõnaga na kaduselega. Selles laulus küll kiideti selle naise vägevaid jalgu ja uhkelt taguotsa ja korraliku püsti ja. Vaata vanasti olid naised tegelikult väga kõhnad, nad unistasid olla ikka paksud ja mõnusad, siuksed prisked ja tänapäeval on täpselt vastuToodoloni tohutult peenikesed, aga see on üks pulmalaul ka, miks te laulate regilauludega? Minul on täiesti omaette suhe, sest ma hakkasin kunagi lugema tekste lihtsalt ja sattusin nende tekstide kütkesse sellepärast et seal on nii uskumatult kaunis sõnakasutus ja kujundikeel. Ja siis ma laulda nagu ei oskanudki midagi ja siis laulma me hakkasime ja siis, kui me käisime, siis siis mul tekkiski huviga laulmise vastu ja koolis töötuba siis sai hakatud neid laulmas, ei tulnud sugugi kergelt. Aga see mõnu neid neid laulu ja koos laulda ja otsida neid tekste, mis meiega kokku kõlavad ja ja uusi viise ja see, mida me ei käigi laulmas selleks, et minna kuhugi esinema, vaid see on ainult ongi meie enda enda lusti enda mõnulaul sai lauldud siis vahepeal piparkoogisiirup ka nüüd niikaugel Vara ja temperatuuriga kahe naisega pead tassima seda. Aga piparkoogitainas ju ei ole ainuke, mida te koos teete, et verivorsti ka valmistate siin kambaga saate kokku ja hakati tegema. Ja verivorsti me teeme ka seekord ikka iga aasta teemia ütleme, et verivorst on need tänapäeval ikkagi väljakutse, väljakutse on ta juba ammugi enam ei ole väikseid talunikke ühe seapidajaid, aga nüüd kui seakatk on juba nii mitu aastat üle Eesti, noh, sisuliselt sellise väikese seapidamise välja ei uurinud, et kus te üldse siis produktid, saated verivorste teha? Selverivorstitegu on täpselt, ega ta on, ühtepidi ongi niuke ettevõtmine, et tulebki võtta Niukest jõulukinnitust või et sa annad nagu endast ja osa, et saaks ikka head jõuludega, jah, selleks tuleb tänapäeval tõesti vaeva näha ja nii kentsakad kui see ka ei kõla, selleks et meie siin Võrumaal olla saaks verivorste teha, peame meie oma soolit, aga mis selle vorsti jaoks vajalik on tellima Saksamaalt? Ei, väga hästi, puhastavad Saksamaal ilusti puhastatud, kõik on pakendatud ja me oleme paar astet ikka juba seda saksasoolikat sees vorsti söönud, pole häda kedagi. Aga lihtsalt omamaist soolikat ei õnnestu enam kusagilt kätte saada. Õnneks veri siiski on kohapeal, et seda ei pea veel tellima kuskilt mujalt kaugemalt verepulbrit kui raske, nagu on selliseid mööndusi teha või ikkagi elav kultuur tähendab seda, et tuleb teha toda, mida on vaja. No oluline need vorstid tehtud saaks, muidugi see. Ja see teeb ühest küljest hästi palju kergemaks, jääb ära ju endal koguses hoolikalt ja puhastamine, teisest küljest tuleb välja see oskus tegelikult jah, et et ega mul ei olegi, polnud enam võimalust oma lastele seda õpetada soolika puhastamist, õigemini ei tulnud ka selle peale, et seda oleks pidanud varem piima siin, et tundus, et see on ju iga aasta tegevused, küll seda jõuab õppida on äkki veel ka midagi? Muutub, äkki jõuavad, aga mina mõtlesin seda. Jõulu ettevalmistus on ju üks osa ja see on nagu see, see pärand ja seal elava pärandi vahepeale ütlevad, maitsmine käitus niimoodi. Naised torkavad oma sõrmedega siia suurde katlasse, limpsivad puht tahaks, otsustavad kas on hea või mitte. Kuuleme ainult mõnusaid Matsutusi, on vist hea õnn, suhkrute rasvade ole kereda, kintsud oled tuharad, oleks tore. Et ma mõtlesin, et see on, et noh, natukene muutub kogu aeg, et see tulevad, kuskilt tulevad mingid soolad, et see ei vähenda seda selle asja väärtust, et sa võtad aega, valmistuda jõuludeks, valmistuda aasta võib-olla üheksa, kõige tähtsamaks selliseks pöörde. Kas kõik hakkab valguse poole minema? Pööripäev on teadupärast 21. detsembril, et see on üks väga oluline päev tõepoolest, sest siis me lõpuks saame lootuse, et nüüd hakkab jälle valgemaks minema, enam pimedamaks ei lähe. Et siis 24. või 25. detsember on siis see päev tõesti juba päev on nii-öelda kukesammu võrra pikem ja teie jaoks on see hästi oluline kopsudes on ju, see on see, mis paneb jälle uue ringi käima Kuue kevadeootuse, uued ärkamise uue elu. Et selle selle jaoks peabki valmistuma. Kas on mõni selline laul ka, mida lauldi söögitegemise juurde? Liigsöömise laulu võiks küll siia laulda, et nüüd on see tohutu järjekordne moeröögatus, kõik ajakirjad on täis nõuandeid, kuidas mitte jõulude ajal liiga palju süüa. Jõulude ajal ikkagi tuleb palju süüa, söök peab kogu aeg laud lookas olema. Mingi mina ei ole nõus kõigi pea kõiki neid uuema aja asju üle võtma, et ei tohi süüa, ei tohi liha, süüa, verd, kõik Ma ma sureks nälga, siis hukkuks. Et mina olen siis ikkagi on nii tore. Ma ise mõtlen nagu meie vere peale, et mul on neli venda. Ükskõik kui me jõuluajal nagu kokku saame ja igaüks nagu noh Kui näidata, et mida tema siis süüa oskab see ükskord vigaseks õgida, miks mitte, et ega ma aasta otsa jõgi niimoodi kogu aeg lihamägesid endale sisse, aga siis, kui teie, naised juba kokkusaated, kui palju teie Jutades siukest päevapoliitikad leidub, kas õnne ka, et mis ikka sellest valitsusest saab ja mis kogu Eesti riigis saab ja me küll ei aruta omavahel? Ei muuda siin elus mitte midagi, kes seal üleval käivad koos nagu nende klubis. Pigem me räägime ikka sellest, et määne tee, läbisõidetav ja määne mitte ja mis mingid sellised elu eluks olulised asjad, mis on veel elus olnu ja kes mano sündinu ja kui paljudel meestest räägite, seda küll me ei räägi, vist ei räägigi meestest siis kui on. Kui on tõesti mõni mure, mis on vaja lahti harutada, aga muidugi ei räägi väga meestest, neil on meestega nii hästi lihtsalt, mis neist kõnelda kõneldes siis kui halvasti on küll hästi kaitsetu koledused. Ikka kõnelesid meeles, aga puldipidaja oli toda küll ikka mõnikord istume maha ja räägime ikka väga tähtsatest asjadest, noh, ma mäletan ühte sügisest rääkimist, kus noh, päris ausalt ju igaüks ütles ikka päris südame pealt, mis ta tahab ja ja siis minust näiteks mõnelgi on läinud need asjad ellu ka minusse. See meiega on selline, noh, tõesti, kus sa saad, kui välja öelda, aga siis saad tuge ka sellele väljaöeldule või kuidagi see, see jõud on suurem sellel asjal, sa ei ole üksi ja kuidagi see tugi on selline nähtamatu salajõud, mis siis oleks sellised jõuluaja soovi kõigile meile veeta, aega koos olla, mitte midagi enamat ei olegi vaja jõuludel kõige rõhk, nii nii palju koos olla ja see on niuke läbi aastased, tuleb ikkagi inimesed omavahel lisaks kokku ja oleks aega 11 ära kuulata ja see on tegelikult ju see, mis meie elus tegelikult meile selle õnnetunde või hea olemise annab, kui meil on neid inimesi, kes meid kuulavad ja ja kui meil on neid inimesi, keda saame meie rahust ja kellega on hea koos nalja teha ja ja niisama ka mitte ainult mure, mure, muresid rääkida, vaid koos nalja teha ja saunas käia, niisama maailma parandada. No mina lisaks veel selle ikka ka, et laul laulda võiks ka inimesed koos rohkem, et et selles mõttes ma arvan, et see laulmine on ka ikka üks hea asi. Mina oma pereski kas või jõulude ajal, meil on täitsa oma traditsioonilised laulud, mida me laulame ja võib-olla aastas rohkem mõned ei laulaga. Jõuluajal me tõesti laulame, see nii see nii kuidagi ilus tunne jääb. Nii ilus tunne. Nende ilusate mõtetega on hea lõpetada naistel piparkoogitaigna tegu on täies hoos, viimased neli kilo on jäänud veel jahu panna, siis tuleb hakata tainast sõtkuma. Üks oluline etapp jõuludeks ettevalmistamisest saab tehtede. Minuga rääkisid, tänasin lauluhing, Tseelia roose. Vürtside jumalanna, kohalik Tiia morfiin, kunstnik Epp Margna ja Alamäe talu perenaine, maavillase üks eestvedajaid Lilian Freiberg. Aitäh teile. Ilusat jõuluaega ja aitäh ka sinule. Hea kuulaja. Nii mina olen jõudnud Muhumaale nõmmküla külla seaninateele ja olen siin mihkli talus on see õige ja Mihkli talus ja keset hapu Rocca tegemist ja mulle näitab seda kena nimega toidutegemist Reet hobust, Koppel, tere, Reet. Tere. Ütleme kõigepealt, mis, mis asi, see hapurokk on seal muhulaste jaoks üks väga mõnus asi. Hea ja pehme, magus. Nii et üks lemmikuid kõlaga kõlab tegelikult mitte nii magusalt ja mõnusalt. Tegu on juba ju poole peal, mida läheb tarvis hapu rokka tegemiseks. Põhiline on kartul ehk puhulase viisi tublis, öeldakse ka tuhvli ruk, tuhvli, rokk või hapraks ja kartuliga. Täna on pühapäev, millal sa alustasid. Alustasin reede õhtul kooreid kartuli ära, keedad ära, nii, mis siis tuleb edasi tanpinda? Tahad ikka veel ära ka, ei see seal keedunii palju, et kartul kaob siia vee alla ära napilt üle kartuli ja siis, kui ma nad pehmed on, ma lõikan nad veel väiksemateks tükkideks, et kiiremini läheb. Ja siis siis tambib nad nagu pudruks. Ja siis mina olen pannud sinna peale v jahutan ta natukene ära ka, et mitte väga kuum ei ole, selge, sinna panen natuke või ühe, ühe liitri jagu, kui mul on üks ütleme, viis liitrit kartuleid, siis liitri jagu panen peti, et hakkab õigesti hapnema, et muidu võib juhtuda, et ta läheb vale teed. Ototot keedad ära ja tambi tara. Kanjon siis pane juurde letti nii jahu ja segan nisujahu, nisujahu, teise sordi nisujahu või tumedad Annikast tumedamat, selge. Ja siis segan selle kõik ära. Niuke hapukoorest paksem. Niisugune nagu pööre üle. See panen siis sooja kohta niimoodi hapnema ja kaua peab aknaga ma teda aeg-ajalt liigutan ja, ja järgmise päeva õhtuks või oleneb, kui, kui hästi tapnema läheb kiiresti, kui soe, ainult. Ma liigutan ja when, aga ta hakkab mullitama, nima manuse tahtma. Mingi hull lõhn? Ei, üldse mitte, üldse mitte. Tead, ma kujutasin ette, et keedad kartuli ära ja siis saaks laset hapnema ja ma olen ju näinud küll seda nagu hapuks kee, too kardavad, et sellele modeti panengi. Ahah, et, et noh, ma olen ka näinud, kui läheb halvaks läheb vale teed ja siis siis ei ole enam ja ahhaa nii ning ja kui ta nüüd siis on parajalt hapov siis jätma maitsa, maitsen näpu kaotavad, võtan näpuga. Aha hapu missugune, hapu ja kartulina. No väga lemmik on, ei ole, aga, aga no vaatame edasi. Kõlakat soolaga panete keetma ei pane ja kõik siuksed, naturaalsed maitsed. Tead, kui ma hakkan neid mõtla, pole viga midagi. Jah, ma arvasin hullemat, kui ta on hapu, siis ma võtan sõela. Ja tõesti, koolitüdrukute lõpetasin ka täitsa naturaalselt käega. Hõõrun teda seal sõela sees, ta tuleb sealt läbi, see vedelik ja mis on kartulitükid ja need tulevad välja, sest need ei, see ei lähe mitte, ei, ei. Selline siidi jah. Ja kui see on ka tehtud, siis lähed keema. Ula peale mägist jõudsimegi sea lisame keema panna, paneme keema. Kuule, aga kuidas sul selline nagu püree all, kas ta põhja peale kinni ei hakka, lahkab hakkab, jah, aga väga kergesti hakkab ja võtan. Puulusika ahah, noh, mingi nihukese, pikema. No see on selline, õigemini oleks parim pidevalt passid kõrval ja just täpselt ja passime kõrval nii kaua kuni siis tõusebki keema või mis, ja ta läheb keema ja ta läheb siis paksemaks. Ja siis, kui ta juba mõni keedab üle tunni, aga ma olen aru saanud, et läheb tunniga, noh, ta hakkab läikima niimoodi see tulemus. Ja ta näeb päris paksuks. Aga ikka ei pane mingit soola, ega see ei suutnud ka veel ei pane. Ma lõpuks panen natukese Harest mulle lapsepõlvest jäänud meelde, et kõige parem on ta siis, kui ma talle peale puistan, seda suhkrut ja all on, ühesõnaga suht vähemagus asi. Aaesselgi. Kui ta on juba täitsa valmis ja jahtunud, siis söömise ajal panen suhkrut peale, siis ta läheb üle hea maitse, see hapurokk, kas seal midagi Muhumaale omastva ja on, aga ma tean, et neid tegijaid on ju siin mitu ja päris ütleme vanal ajal või noh, tehti teda rukkijahuga kartuli-rukkijahuga ja sinna ei pandud üldse midagi. Lihtsalt last Nemo minna. Aga mina olen teinud nisujahuga, mul vanaema tegi ka nisujahuga, seda jäävad erinevad erinevad variandid, mõni ei pane, tehti, mõni paneb jogurtit, uuemal ajal. Aga mulle isiklikult see jogurti maitse hakkab natuke häirima seal, et nendel on oma maitsed, noh siis peaks panema seda maitsestamata ahhaa. Aga ma olen aru saanud, et näed sellised selliselt pärimussöögid, Need on tavaliselt hästi lihtsad, koosneb mõnest asjast ainult. Aga samas igas peres on erinev maitse on ja, ja siis näed, pered hoiavad seda sellest oma maitse jama harjapärasest sellest kinni. Ja mis oli veel huvitab, no mina olin siis väike, kui vanaema tegi siis ükskõik, kes külla tulid, kõigile pakuti, need oli kausse, oli hästi palju ja toodi debakatsu nüüd meie pere rokaga. Aeg, see oli siis nagu mingi pere ikka niimoodi, et maitseme meie oma, kuidas sulle maitseb, jah, kas on hästi korda läinud see tegemine, et noh, niisugune, kas siis võis olla ka vanasti see asi, jätan et hapu rokas tundsid nagu perenaist või? Apuraka tehastad mehele tont seda seda teha ja siis ma saan aru, et kui me seda nüüd mingi tunnikese siin keedame ja kogu aeg segame, see on selline töö, et hea, kui kui raadio või televiisor oleks olemas räpase kõrval, eks ole, või keegi külaline ei kõlba ja laua ääres ja siis räägib juttu ja siis hääled olemas ei lähe kuskil just, aga tänapäeval ongi nii, tulevad külalised, kõik tulevad kööki, ikka teed külgtoad korda, eks ju. Aga kõik kogunevad lõpuks köögis. Eks ta oli vanasti samamoodi köögilaua ümber, seal käis ju terve elu, lihtsalt kui sa selle valmis teed, kaua see kestab, siis sa paned, siis ma saan aru nendesse väikestesse kausside laussidesse, jale, siis, siis võib juba maiustama hakata, aga kaua ta säilib, kui ta jahedasse kastantsa lähebki hapuks pahaks? Tähendab, mina olen teda säilitanud nendes karpides, mis poes need kaanega karusja külmkapis ja nädalakese julgelt mitte midagi ei juhtunud, kuule, lase magan, natukene keerutan seda siis ma tahan saada seda käe sisse. Ma arvan, et jaa, Zaza käed ära pesta, lõpuks midagi muud ka teha. Selline kuule, sa näeb natuke välja nagu tapeediliim, lihtsalt ilusam, ilusam, ilusam. Pavel juba ette ennustada, nagunii hakkab põhja natukene. Aga sellest ei ole hullu way. Meil on siin päris elava tulega pliid ka. Et siin tuleb seda meelitada, staabub kuumust natukene elektripliidi aha, eks see tunde järgi Tulad, sest kui sinna selle puulusikaga sees nii tunned kohe ja, ja, ja, ja siis saab jälle sättida siis kui Väimised ja meil vanaema keetis, siis me olime liigutamas, pikkust eriti polnud. Ja eks ta ikka tüdinesin ära ka sealjuures, sest ta võttis ju päris palju vähk, jaja jajah, aga see oli lasteaias, meile oli see töö, sest vanaemal olid loomad ja. Ta pidi ju need ära toimetama ja oli muud teha. Aga unistuseks ka midagi peale pannakse? No ma ei tea, lahklutsu võib panna maitse. Aga mina olen harjunud, et sinna peale tuleb suhkur ja krõbiseb ja kõrvale külm piim. No näe, külalised, tule, tule sisse. Labori külalised olemas. Sa tulid Aporacalle lõhna peale vä? Ma suur proga kutsume. Tere, Karla. Mis ta teinud lähevad, ründi kott, kuule, kuidas teie pere saab puraka tähte? Samamoodi ma arvan, reed, selle oskuse sealt teie merend. Ma mäletan oma vanaema aru. Ahah, ja eriti mul on meeles see liigutus mul vennal ka kui ta selle potid, kartulid veel ära keeb. Läks leidsime leiva niinimetatud Leva künas leivasegamise nõu, sinna valas poti seest nüüd auravad kartulid, siis kõik aurudulise rehetuba täis ja vana nänni nägu oli, tilkus viis, oli soe ja kuum, kogu see töö, kui tal ta sedasi tampisid puruks kartulid ja see oli. No head isu siis näila. Hakkame söömaaja, häid tola, ka. Missa koperdas seal. Lohja servast lahti lööma ja näed, see on servast lahti. Aa servast lööb, noh ja mul on ka. Kui ta jahtub, siis tähendab servast lahti lööma. Et nagu liin jääb, kelge ahah. On jah, servast lahte. Vaat see oleks hea, et sa tulid, reit ei öelnud midagi sellist. Kurb on see vallis mandrilt muidugi naine. Absoluutselt seda voolu ei hinda. Õpetussõnad ka ütlesin ju, täita. Kuule, ma pean, ma panen ka selle mikrofoni käest ära, sest ma tahan ka maitsta ja need tule ka ja kõigile teistele jäävad praegu ja, ja kõigile teadmiseks siis, et ta tehka Buroka ja need, kes Muhu oma juurtega Need kohe peavadki tegema. Ja diso. Muhumaal nõmmkülas õppis Reet hobust Koppeliga ajal pärimustoitu ka tegema. Eva Luigas Karula naistega, Tseeli Roose, Epp Margna, Lilian Freiberg, Ki ning Tiia morfiniga käis kohtumas Mirjam Mõttus ning mina, Arp Müller. Võtsin leili Kadrina külasaunas, kus rääkisid Ülo kais, Reinsid ja teised. Külaelusaates kohtume taas juba uuel aastal. Reporteritund külaelu.