Reporteritund küla eluke rannaliival. Tere kuulama saadet, milles toome Teieni pildikesi eesti küladest pimedal ja rõskel novembrikuul aastal 2019. Soomaa äärel Põhja-Sakala vallas Ilbaku külas Pärna talus elavad ja toimetavad juba neli aastat restauraatorid Kertu küünarpuu ja Ergo Leilop nende tütar Loore Tuuli ning kolm jutukad, papagoid, Kerttu ja Ergo ühise perefirma nimi, ajataju ning Est aja tajumine on see, mis on nende perele tähtis. Nii otseses kui ülekantud tähenduses. Viljandimaal käis meie reporterina Eva Luigas. Paljud Telia kliendid jäid Lõuna-Eestit oktoobri lõpul räsinud tormi järel telefonilevita peo kolmeks nädalaks kuna tormituuled murdsid pikali ka mobiilimasti. Kuidas mõjutas torm ja telefoniühenduseta jäämine Tatjana Nikolai Moraudeni elu Matsuri külas, uuris Mirjam Mõttus. Põlvamaal leevi külas loomakliinikut pidav Aire Ilves-Luht pälvis äsja tiitli aasta loomaarst 2019. Aire abikaasa Riho Luht on aga üks neist, kes taasavas koos kaasa mõtlejatega levil kogukonna kaupluse. Ma olen tulnud salvestama seda lõiku Põlvamaale, leevi poe, et kuhu siis perekond Aire Ilves-Luht koos abikaasa Riho Luhtiga on peale Põlva Tarbijate Ühistu kaupluse sulgemist rajanud kõigepealt uue leevi kaupluse ja siia kõrvale veel ka veterinaar meditsiinipunkti, sest Aire Ilves-Luht on loomaarst, kes pälvis asjaga suure tunnustuse kui aasta loomaarst. Aga Riho, miks te seda kõike siin leeven? Teemegi sellepärast, et et näidata, et maal oleks ka ikkagi elu võimalik, et kui suured kontsernid panevad poe kinni siis mõned väiksemad teevad sulle lahti. Salvestame siin pühapäeva lõuna paiku paar autot maja ees ja üks klient ka keeras ette, aga milline see tavaline pilt siin on? Oleneb kõik päevadest, et kui suvel on tervesse, platsin jalgrattamatkajaid täis. Mõni pühapäev on täiesti vaikne päev. Aga mõni pühapäev on ka niimoodi, et on ikka rahvast hästi palju. Aga oma rahvas just nimelt inimesed liiguvad, käivad Põlvasse või Võrru tööle ostavate peale tööd sealt kaubanduskeskusest kõik toidu kogub ära ja pärast teie poodi tule keegi. Noh, eks ta ole selline kiirabipood, et, et me ei saa ju mitte mingil juhul ennast, võrreldasin koobigetidega Selveritega. Astume Leevi poe uksest sisse ka vaatame. Iga päev avatud 10 kuni 18. Tere vikerraadiost tülitan, mis toob pühapäeva lõuna ajal leevi kauplusesse. Tegelikult oli täna nii, et pidin lapsed sünnipäevale saatma ja siis kaks ühest poest läbi. Sefiir, kompvekid, tikud, tikud, põhiline, mida ma pojast käite ostmas? Siit poest tegelikult kõike niimoodi ekspromt, mis kodus vaja on, sest ma tean, et siit saab Põlvast Võrust suurest kaubanduskeskusest keti poest on ilmselt odavam osta asju kui väiksest maapoest või? See on väga suhteline mõiste, kuna ma ise töötan Põlvas, siis on jah, Põlvas lihted poest läbi ja võtan, mis vaja on. Aga kui siin maapiirkonnas elad, siis on siin ikkagi transpordi poolest odavam. Vahepeal läks levi poodi kinni. Aga nüüd, kui kohalikud aktiivsed inimesed tegid Leevi pojale lahti, mis teie jaoks tähendab? Ma arvan, et esiteks liitis kogukonda, teiseks on selline ta küla süda, ütleme väga vahva on, tegelikult ma saan poisid poodi saata, kui midagi on vaja või, või, või siis ise käin korraks läbi, siin saab täiesti poes inimestega kokku, saab suhelda, saab poemüüjaga suhelda. Et see on selline kui saamise koht ja tegelikult siin ju poes vaadata kauba väljapanekut, see on selline kohaliku kogukonnatöö väärtustamine, ka on see tavaline selline vaatepilt pühapäeva lõuna ajal siin leevi poes vaata näiteks ühtegi õlut joovad, viljalina siin poes ei paista. Kas nad on juba ära läinud või pole veel tulnud? Ega siin sellise külmaga enam sellist traditsiooni ei olegi. Aga see on täiesti tavapärane vaatepilt, suvel on muidugi teine asi, siis on siin pingid väljas, siis saab siin õues istuda, me oleme ise siin poes popkorni teinud ja siis istunud õues lastega ja kui päike paistab ja ilm mõnus, siis tõesti saab siin istuda ja olla, aga praegu on kõla ilmunud natukene sügis maal, novembri keskpaik maal Põlvamaal külakogukond ka midagi korraldab. Mingisuguseid õhtuid on teil üldse kohta, kus koos käia ja meil on kohalik kultuurimaja ja ausalt öeldes visse kalendris ei olegi vaba päeva, kui mitte midagi ei toimu. Et võite kultuurimajas isegi ei vaadata. Seal on meil ju võimlemised, spordiringid, lastele, tegelusringid, mänguringid, naised käivad koos kudumas, saun on ja raamatukogu on kultuurimajas, teisel korrusel. Leevi püsib elus? Just. Ja poel on ka oluline koht sellele absoluutselt, kellega ma rääkisin. Mina olen Olga nuuskark. Tere, härra vikerraadio salvestab saadet siin, mis tõid pühapäevasel päeval leevi poodi, toob. Õlut tehakse paar mudelit ja ilma poeta külasaks hakkama. No mina saaks, ma käin tihti nagu Võrus ja Põlvas, jaga vanurit päris ikka ei saa, kindlasti. Muidugi saavad kuidagi, aga noh, ma pole ka õige elu enam kõrvale loomaarsti juurde ka teil või teie perel asjal on küll jah. Meil on koerad ja kassid ja naine käib seal nendega tihtipeale ja ikka noh, hästi mugaga lähedal, muidu pidi Põlvas käima. Loomaarst ise on ka, ta sai nüüd veel mingisuguse aasta tiitli ka ja seda uhkelt võib-olla siis oma koera sinna viia. Koer saab kohe aru jahedal tiitliga totter. Ühesõnaga, temaga on hästi läinud Melek, kellega ma rääkisin Jaan Kiluske ja kõike head päeva teile nõndaks, ma jõudsin siia Leevi loomakliinikusse pühapäeval lõuna ajal ja hoolimata sellest, et on pühapäev, on üks patsient valge, ilus kiisu laua peal. Mis patsiendiga ja mis töö teil praegu käsil on? Tegemist on siis 14 aastase isase kassiga ja omanik helistas mulle tegelikult juba eile õhtul kell võis olla mingi pool 10, et kas on üritanud urineerida päev otsa, aga ei ole õnnestunud. Ja siis me leppisime kokku, et tuleb siis täna hommikul kella 10-ks vastuvõtule ja nüüdseks on siis võtnud uriiniproovi ja vereproov ja üritame välja selgitada, et mis sel liisul siis mureks on. Valmistan ette vereproovi tsentrifuugi panna. Kui tihti juhtub nii, et pühapäeval peab tulema tööle, sest mõni loom on hädas ja vajab ravimist. Tegelikult on pigem see nädalavahetus ja õhtused ajad, pigem reegel, isegi et kui ma, kui ma vähegi nagu kodumail olen ja mul endal ei ole ei ole mingeid muid plaane, et siis ma olen ikka üritanud nendega tegeleda. Paneme käima. No mis see aparaat praegusel tsentrifuuge, ütleme siis? Vastavalt osa kätte ja siis. Analüsaator analüüsib Uskumatu, ütle minu kohe alustuseks, et ühel väikesel loomaarstikabinetil peab olema nii palju erinevat tehnikat ja nii palju erinevaid aparaate ma juba siin ja töölaua juures näen siin väga keerulist mikroskoopi ja miks neid tänapäeval nii palju peab olema, neid oleks võinud võib-olla kogu aeg nii palju olla, aga võib-olla tänapäeval on jätka sellistele väikestele kliinikutele kättesaadavamad. Et võib-olla vanasti oli pigem siis suuremates kohtades, ainult et ega kui ma sinna valasin selle praksise, siis ma nagu isegi ei osanud algul mõelda, et ma kunagi need endale saanud muretsen. Aga lihtsalt vajadused paraku sellest ei ole röntgen pilku ja ja noh, on ju vaja millelegi tugineda, et diagnoosi panna, ravi määrata. Et siis esimese asjana sai kirjutada Leader projekt, Franken muretsetud, see oli siis eelmine eelmine aasta ja see aastasest vereanalüsaatorite komplekt varem siis mis pidi tegema, pidite analüüsi saatma linna või? Jah, Võrru, et Synlabi, aga selleks on vaja siis ühele aega, et sinna viia. Tore, kui omanik oli nõus ise viima ja seal ei saa nagu vastust ei saa, kohe kätte saad, kas siis järgmine päev või ülejärgmine isegi jätta, aga tavaliselt oleks ju hea, et ma saaks nagu kohe otsustada. Seemned, röntgen, kui suur loom siia alla mahub? Põhimõtteliselt nii suur, nagu mulle ruumi mahub. Looma suurus on piiritletud ukse suurusega? Jah, et eks mul on tingimused, on siin sellised kitsad mida need loomad, kuidas murravad aga see ei pea olema tingimata seotud just ütleme siis traumade või luumurdudega, et ka igasugused näiteks ummistused, kasvajad põhimõtteliselt mida iganes. Mida on võimalik siis röntgen, pildiga diagnoosida. Aga põhimõtteliselt kuidas saavad loomad traumasid? Kõige sagedasem on vist auto alla jäämine, et eriti siin maal ja enam enamjaolt jääb auto ikka peale. Et siin on mul siis see, mis meil nagu hiljem ka tegime, lihtsalt tekkis jälle vajadus spetsiaalne ruum siis operatsioonideks, kirurgilisteks, menetlust, eks siin on siis hapniku, kontsentraator, kõiku vahenditeta, instrumente steriliseerida, kõik steriilsed kitlid, maskid, kõik vahendid olemas. Jällegi ma ütlen uskumatu, ühes väikeses Põlvamaa külas on selline võimalus olemas, et looma saab opereerida, teda ravida. Aga inimene ma ei tea, samasuguse vea puhul tuleb Tartusse kliinikumis viievist. Ei noh, eks siin võõras ja Põlvas ikka midagi tehakse, päris nii ei ole. Ja noh, ma ka päris kõike siinide, et ortopeedi lihtsalt asjad on kindlasti vihma Tartusse Maaülikooli edasi saadan. Et aga ütleme, need striliseerimised, kastreerimised, kasvajad noh, sellised asjad, et et saab tehtud. Nii, et käib siis selle valge kõutsi, puurioleku protsess praegu on hästi lihtne, ta magab, aga kuidas algus välja näeb, kui kastile sisse tuleb tõsta, saate talle esimesed protseduurid ja narkoosi teha nõnda et kas teid terveks jätab Mona hääletail käsivarrele kriimustamata? Et tegelikult enamus, kas on täiesti sellised käsitletavad. Aga ma alati loomulikult omaniku käest küsin, et mis iseloomuga on ja kui tõesti on tegemist sellise agressiivse loomaga, siis on selline spetsiaalne abivahend meil süste puur, et siis saab selle kassi sinna sisse panna ja siis seal fikseerida, niimoodi jääme terveks ja rassi kusagilt lambi otsast alla korjama. Et seda on ka siin loomulikult ette tulnud. Mille poolest erineb loomaarsti töö näiteks võib-olla linna proksisest Tartus Tallinnas väikeses maakohas levil? Võib-olla inimestel ei ole nii palju raha kulutada loomade peale, kui linnas nagu muud nagu ei olegi, ma arvan, räägin 80.-test oma lapsepõlvemälestustest maal. No ega keegi ikka kassi loomaarsti juurde ei viinud. Õli, kas haige kooles ära küll sai naabrimemme käest? Uue, see tundus nii, nii tavaline. Tänapäeval on see muutunud, maal on muutunud, aga endiselt tuleb sellist juttu, et vanasti ei olnud ükski loon haigena ja kui ma küsisin, et, aga kui vanaks teil vanasti see kastis täpsemalt elas? Ei, ma ei tea, kadus ära kunagi kassid ringlesidki, vanasti võeti kassipoeg, siis ta kasvas suureks, püüdis hiiri, rotte ja, ja lõpuks Rebalaviis ja võeti urkas. Et Angeli või arvati, et rebane. See ei tähenda, et arvati, et Rebane viis ära, et võib-olla ta suri hoopis mingisugusesse haigusesse, aga kuna keegi ei süvenenud, siis nii oli, et tänapäeval ikka kilt kassid elavad siin kusagil 15 20 aastat. Et ma ka oma lapsepõlvest ei mäleta, et mõni kass nagunii kaua-kaua oleks elanud, et tõesti oli, iga paari aasta tagant tuli uus, kas majas ja oligi, et külvis Rebane ära. Aga te olete oma taustalt ise olete ju hoopis maaülikoolis, olete suur loomaarst ja jumala spetsialiseerusin veistele, et kuidas nüüd nii et maale loomaarstiks ja siin tuleb tegeleda kõiksuguste loomadega? Jah, nii ta on, et ega see mul algselt plaan ise on, ütleme, et kui ma läksin ülikooliõppena, siis mul oli kindel plaan, et ma lähen äike laama ja peale seda, kui ma olin peale esimest kursust väikeloomakliinikus praktikal ja ma põhimõtteliselt terve see aeg ainult nutsin siis ma vaatasin, et ei, see on liiga emotsionaalne mu jaoks, ma ei suuda seda teha ja ma näen, suur laama ja ma tõesti olen spetsialiseerunud suurloomadele töötanud ka farmis õppisin ka doktorantuuris, kus minu teema oli siis seal ka suur loomadega. Aga alati on sealt ära iial ütle iial, et tavaliselt kui ütled, et seda ma kunagi tegema ei hakka, siis just hakkad. Ja lihtsalt puhtalt vajadusest sattusin siia maale elama ja jutt läheb ju kiiresti laiali, et loomaarst siis oli niimoodi, et põhimõtteliselt küll iga nädalavahetus olid mul hädalised ukse taga ja sealt tekkiski nagu mõte, et see ei ole päris normaalne, et minu kodus kogu aeg toimub, mingisugune sisse-väljauurimine ja pluss ei ole ka nagu tingimused vastavad, onju, et oleks vaja vaja teha mingi eraldi vastuvõtukoht. Aga miks ma nagu farmiarstina enam ei taha töötada, et lihtsalt tervis ei kannata, et olen selja opil käinud ja ei kannata enam neid iga siin nabisid vastu võtta ja nii edasi, et kumb on keerulisem patsient loomaarsti jaoks, kasvõi lehm või mis eristab patsiendil lehma ja kassi? Ma arvan, et eristab Ta isegi mitte nagu patsient, aga eristab see omanik ja omaniku emotsioonid. Et väga raske, võib-olla vahel. Aga lehm on, ta on ikkagi võetud, selleks piima toodaks, raha tooks. Kui ta enam kasumlik ei ole, siis lõpeb tema kombinaadis, onju. Aga teie jaoks arstile Ma mõtlen meditsiiniliselt. Kumb on keerulisem ravida lehma või kassi? Pigem ma arvan, ikkagi kassi lehmal suurem organid on paremini kättesaadavad. Ei, mitte seda, aga aga ma tunnen, et jah, kassi on ikkagi keerulisem, nii näed, meie järgmine patsient piilub sealt. Tere. Kes meile siia tuli, üks tumeda kõrvaline kass ise omal jalal astus, astub üle ukseläve. Häälestas siia. Küll vaja vaktsiini, kui tihti juhtub, et kas ise tuleb arsti juurde, et ei pea puurist tooma. Pigem on see väga harv. Jätkassi üldse laseb endale traksid panna ja niimoodi jalutab, et pigem ikka tuuakse transpordipuuris. Alustas siia, oleks kohe nuusutama puuri, kus sees on, on narkoosis tärkav, meile varasemast tuttav valge kuts. Kui tihti puutub niimoodi teiste kassidega kokku tegelikult üldse mitte niimoodi seal oma kodukass ja oma küla vahel paaria näinud ja siis jääb mulje, et ta ei oska nendega suhelda. Kas istun juba tehtud, miks ma kuulud Kreulatust? Vot ma ei oska öelda. Käibki tavaliselt niimoodi sihukese valmis, et natuke kipitama ja ei ole hullu. Nojah, mulle ka ei meeldiks, kui tuuakse kusagile nimodi võõrasse kohta ja siis hoitakse kinni ja hakatakse küüsi lõikama, mida mul on väga vaja. Ja kas jälle ise omal jalal Trutas veterinaari juurest välja? Käpaluud. AK naha mingi terava asja otsa astunud natuke puhastama vägalasid, vaata siit seest nagunii puhtaks ei saa. Metsas olime eile jahis kuskil otse jahimõrv. Kust te teadsite, et siia tuleb arsti juurde tulla, et ma olen siin? Käin? Kumb ta ise rohkem olete, kas kassiinimene või koerainimene, ma vaatan, et teil siin kabinetis on, kui ma õigesti lugesin, kaheksa koera pilti ja kolm kassi pilte, aga samas kõrvarõngad on kassikujulised? Jah, mul on kodus endal kaks koera ja kaks kassi aga arvestades minu sellist natukene võib-olla laiska loomust, siis pigem kassiinimene. Milliste loomadega tuleb maal loomaarstina tegeleda, täna pühapäeval nägime kaks kassi ja koer tulid vastuvõtule. Aga siiski, kas ka helistab memmekene, kui tal on lammas haige või ma ei tea, kas teil on veel ühe lehmapidajaid, kas kutsub, kui lehmal udaraga probleem? Need on küll väga harva, viimasel ajal, aga on ka põllumajanduslaamadega vaja tegeleda. Et jah, enamus neid ühe lehmapidajaid on kahjuks ära kadunud, millest mul on väga kahju, sest ma minu suurim armastus on endiselt lehmad, et ma väga hea meelega tegeleks nendega, aga kahjuks jah, neid näeb järjest harvem. Aga jah, lambaid on vahest, aga nende raviga on paraku see, et odavam on anud realiseerida kui ravida. Millised juhtumit eile arstile endale huvitavad olla? Võimalikult keerulised võimalikult ütleme, omaniku jaoks tegelikult nagu hirmsad. Mis pakuvadki, midagi sellist, mida ei ole nagu varem näinud selle nädala näide. Ta üks kass, kes oli saanud kunagi siis pikemat aega saanud hormoontablette ja ta jõudis minuni ta Ma ei söönud, ei joonud, ta kõht ei läinud läbi. Ja lõpuks jõudis ta meile operatsioonilauale ja 10. lahti lõikasime siis. See kass oli kasvajaid niimoodi täis, et noh, ma ei olnud midagi sellist kunagi varem näinud. Sel ajal on kahjuks midagi enam teha. Aga noh, kui suur on ikkagi üldse loomataluvuspiir, et nad ei nuta, nad ei anna kino teistmoodi märku, kui, kui nad lihtsalt küsitavad töö juures on käinud ka seitsme varbaga, kas jah, on lausa mitu? Ei ole ju tavaline? Ei, see ei ole tavaline, aga need, kes minu arust käisid neutronite omavahel sugulased, noh, see on selline, ütleme, geneetiline häire siis, et lihtsalt on rohkem varbaid, kui peaks olema. Ja kust nad pärit olid pärit Lätist ei oldud loomorst kahtlemata puutub kokku nii looma kui ka selle looma peremehe või perenaisega. Milliseid väljakutseid see on pakkunud teie praksise jooksul? Jah, võib-olla isegi see omanikuga suhtlemine on tegelikult meie teeäärsel keerulisem. Et esiteks seda väga koolis ei õpetatud, et see tuleb kõik nii-öelda töö käigus ja kogemus, aga enamus on siiski tõesti väga toredad ja saame suheldud ja mõistvad, aga on ka on ka muidugi teistsuguseid inimesi. Tegelikult mul on väga toredad kliendid, kõiki enamusega, ei ole mingeid probleeme, aga noh, nagu igal pool on, inimesi on igasuguseid, onju loomadel, erinevalt inimestest, haigekassat ei ole olnud selliseid juhtumeid ka, et memmekene tuleb oma loomaga siia ja siis kui selgub, et kui palju see ravi maksab, siis memmekene ütleb, et ei, minu pensionist me ei saa seda lubada. Ja ikka, et ma arvan, et see on peaaegu iga nädal. Olen vastu tulnud, teeme pikema maksetähtaja, maksab mingi osa ära, aga kahjuks on siin ka inimesi, kes on seda ära kasutanud ja väikseid probleeme tekkinud. Kui kaugel siin levil inimeste arst on perearst Põlva ja Võru. Kas mõnikord mõni memmeke teie juurde oma inimliku probleemiga onko pöördunud, et või tulnud küsima, anna mulle seda head hobuse salvi, millest räägitakse ikka ikka on tulnud siin jalgu siduda ja ja hobusesalli soovitakse ja ja muidugi mis, mis ma tunnen, et ma olen siin kohati võib-olla? Noh, ma ei tea, kas päris psühholoog, aga hästi palju tahetakse lihtsalt tulla ja rääkida, et kui mul on tõesti vaktsineerimiseks pandud aeg tund aega, mis on ju väga pikk selle väikse protseduuri jaoks, et tihtipeale ei tule sellest välja, sest inimesed lihtsalt tahavad rääkida, oma muresid kurta ja saada võib-olla sellest natukene erapooletut hinnangut oma muredele. Eesti loomaarstide ühing ja Eesti väikeloomaarstide selts tunnustasid teid oktoobris siis Tartus üle antud tiitliga aasta loomaarst 2019 ja ootan selline ilus kuldne silt on ka sellega kaasnenud ja, ja on teie kabinetis väljas ja seda selgitati, kui põhjendati just loomaarsti ameti populariseerimise ja edendamise eest maapiirkondades. Kuidas ta populariseerides oma ametit? Ega ma ju ei ole siin nii-öelda sihilikult midagi populariseerinud, et teen oma igapäevast tööd nii hästi kui ma suudan ja väike käite koolides kusagil rääkimas või või seltsimajas kõnelemas? Ei päris nii ei ole, eks ma selles mõttes lapse lasteaias ikka olen käinud ja on siin kokkulepped, et tulevad mõned kooliekskursioonid ja niimoodi, aga, aga nimelt ma kusagile nagu ei tüki, et oma tööst rääkida, et kui kutsutakse, siis ikka, aga aga üldiselt mul on nii palju tööd, et ei ole. Ei ole väga aega mõelda selle peale, et kas nüüd tunnustus teile endale tuli see nagu välk selgest taevast? No see on isegi rohkem kui välk selgest, et täielik šokk. Aga nagu hästi tõesti väga-väga armas, et on märgatud siin pisikeses maa külas minu toimetusi ja tegemisi, et hästi hea. Kas ma saan õigesti aru, et te ise olete ka siit Lõuna-Eestis Põlvamaalt pärit? Ei, ma olen tegelikult Tartust, tulin siia mehele ja niimoodi ma siia sattusin, ilmselt ka, võib-olla raha liigub siin maal vähem, kui näiteks oleks tartus mõnes suures loomakliinikus, miks ikkagi selline võib-olla siin maal koha peal mitte käia tööle näiteks Tartusse? Minu jaoks esiteks ei ole vastuvõetav veeta kaks tundi päevas autos lihtsalt, et sõita tööle tagasi. Algul ma seda tegin, aga kui ma jäin lapsega koju, siis ütleme niimoodi, et tuleb ka väikse lapsest hoolitseda, kodu eest hoolitseda, seda enam see aeg on nagu väärtuslikum, et ja siis sai nagu selline endale töökoht loodud. Et jah, loomulikult linnades liigub rohkem raha, töö oleks kellast kellani, palk oleks kindlasti parem. Aga ma olen väga rahul siin, ma ei vahetaks seda millegi vastu. Minu vestluskaaslaseks oli Põlvamaal leevi külas loomakliinikut pidav ning äsja aasta loomaarsti tiitliga pärjatud Aire Ilves-Luht. Aga järgmine Mirjam Mõttuse helilõik on salvestatud veelgi enam lõuna pool. Mina hea kuulaja, lähen oma mikrofoniga tulnud säpina külla, mis tegelikult on endine Matsuri küla, see on täitsa eesti äärealal Eesti-Vene piiri ääres, Koidula piiripunkt, Petseri on täitsa siinsamas, paari kilomeetri kaugusel ja olen tulnud mikrofoniga Nikolai Tatjana Smaroodina juurde rääkida nendega, kuidas neil elektrikatkestus möödus ja kuidas nad siin hakkama said. Ja kui sellest matsiorist rääkida, siis tegemist on endise ilusa suure keskusega, siin oli koolzin, oli pood, sidejaoskond, elu kees, aga nüüd me näeme, et see koht on nagu iga piiriäärne mahajäetud asulakene, kus majad tegelikult tee ääres on lagunenud. Endised sovhoosi laudad on varemed, S kooli pole enam ammu, poest on järele jäänud ainult vundamente. Külast läheb läbi suur magistraal, mis ühendab Tartut ja Koidula jaama. Ja noh, see on see samane tee, kus veel ennem kui Koidula piirijaamas valmis siis ooteala parkla seisid ju rekkade kilomeetrite kilomeetrite järjekorras, kunagi oli siin tõesti väga koloriitne elu, aga nüüd me näeme ainult autosid mööda puhisemas ja üksikuid suitsusid oma rahulikku elu hingitsemas. Tulen sisse, jah. Nii. Pale värava kinni, Habs, lähen tuppa. Lähen otse sisse. Tere, tarre perenaine, telekas ei jää istuma ja rääkida maast ja ilmast. Vanasti oli Matsuri küla, aga nüüd on seal, ma ei tea mikspärast, mis sellest Matsuri külast nüüd järele on jäänud, see oli kunagi ju tegelikult suur keskus, oli küll, aga nüüd on väga väiksest vägedage rahvast vähe jäänud, noored küll tulevad mõni juurde ja väga vähe. Vanasti ikka oli siin suur tegutsemine, ärad, karjalaut oli, härrassigala oli ära, aga nüüd mitte midagi ei ole väga lagunenud, kõik ära ja kõik võimeline. Missid on jäänud põhiliselt, aga siin on ikka elatud ja need, kes siin elavad, elavad oma elu aga rõõmsalt edasi, et aga midagi teha ei ole, eha rami, peame elama. Muidu ei saa midagi. Milline teie igapäevaelu praegu on, ma nägin, et sa ilusasti akna taga istud lambi valguses, sul sõrmed käisid igatahes kood või heegeldad. Vool on teil tagasi? Kuna too ära ja ka ma ei tea, kas oli eile või üleela tulija Hare internet ja kõika tagasi sooni, et see on nüüd ikkagi suur sündmusnumbrist sündimust ära, mina läksin, neljapäev Venemaal ei olnud veel ära. Tuli tagasi ära juba oli. Kaua teil see elekter siin ära oli, peremees? Merli palve. Elektrisõitjaid üsna kähku tagasi siin matsu ris ka, tegelikult. Päris kähku, aga mitte kõik talud ei sammuta ära. Mõni sait kuue päeva pärast seda ja niiviisi ära. Kuidas teie siin siis toimetate, kui elektrit ei ole, kuidas te hakkama saate? Küünel elama, vett meil on kaevust võtta ei ole midagi hätta. Zoega saami küttetuled elama, mitte midagi ei saa teha. Ikkagi isemajandav Eesti talukelder on ka kraami täis ja ka ikka oma kartul kõik oma oma saadused ära, kurgid ja kõik. Ratiga ilva nendel ei saa, no praegust, väga soe sügis ja need tulevad ka, ikka ei saa nendest lahti. Kui nüüd on selline pime aeg ka, et siis ongi niimoodi, et lähed vara magama ja elad nii nagu vanad eestlased, et looduse rütmis, kui elektrit pole, kui elektrit pole ja siis lähed. Pooltooted ja voolas jää olgi Xio. Vanasti õdede õhtu on ja küljepalli veinil labad. Aga teil oli siis ikkagi hoopis suurem mure, sest Koidula on ju see kant, kus ikkagi tormituuled jõudsid ühe hirmatu suure telefonimasti ka pikali visata. Praegustki on vist maast ikka härral, kelle telefonimast see on siis? Et sina oled Telia klient ja, ja sul siis oli see elusin. Null helistada ei saanud. Kolm kolm nädalat, sina ei saanud helist, ma võttisioon. Me võitsime teise liini oma kaardil lihtsalt kõnekaardi haarad stardipaketi ära ja saime noh, lahendust. Kui midagi juhtub, pead kuhugi helistama. Kas see on nagu hirmus ka tänapäeva inimese jaoks on ikka, see on hirmus, kui sul enam ei ole telefoni levi, aga mina ei sai kiirabi kutsuda, ei, mitte midagi. Ei saa oma lastele helistada. Pisarad kohe tulevad, silmad ikka ei ole niisugune asi, õige asi, ei ole keegi, tule appi ka. Tuleb mida te üldse saite pöörduda oma murega? Nummi käisime Võrus. Klienditeeninduses ütlesime ära. Nii et ikka peab võtma 50 kilomeetrit matka ette, kaugele linna, et oma mure üldse kurta, Ta, ja mingit lahendust leida, mis siis teile lubati, et arve esitatakse samas mahus nagu alati, meile lubati hara, et oktoobris, mis viimase päevast nagu läks see katkenud seitsmendal läks ära ja meil lubati veel novembri ja detsember ilma arvelda. No ma ei tea, see oli lubadus. See postkastis home kires. Nad on head mehed, kes lubavad. Aga nüüd siis töötab televiisor ka jälle eile. Ja ma tuli eile noh, laupäevane äramatule Venemaalt ära, käisin külas seal sebra talle ära, aga neil tuli Vareparressal ka neile ka oli väga palju ka puit murdnud ja kõik ära, aga no neid sai kahepäev, no kus kahe päeva, kolme päeva pärast tuli vool ära ja neil phony kõik oli seal, ei olnud sihukene harra, et ei olnud kohe, ei saanud helistada või? Tänan sind ikka oli, neil kõigil on, aga kui paljud sarjad ja need filmid nägemata jäid, nendest ei ole väga murred, härra. Mul on vene, saad kogu aeg olema 20 programmid, ilma rahalda oled ära need kõik ära. Aga mis te arvate, mis siis üldse nagu need kogu selle elektrikatkestuse, kõik selle nagu õppetund oli Eesti inimestele tuli välja, et teie olete ju väga hästi valmistunud, Te võite pikalt vastu pidada ei ole valmistanud, meil oli suur muret, olgu, elektrit ei olnud meil külmkapid, sügavkülmad, kõik, sellepärast melon, varustus, liha, kala, kõik on olemas kõik marjad ja kõik pantud ära. Need sügavkülmad on ühed sellised asjad, millest peab eraldi rääkima, et sellest ikkagi ma kahtlustan, et ta, paljud inimesed, eriti linna piirkonnas ei saa täpselt aru, miks on maainimesele nii oluline on, et, aga kas see ongi nii, inimesed, te käite suvel marjul ja seenel, jääte tõemeeli kogute sinna endale toidukraami. Aga kus me võtame, kui meil? See rändkauplus või Gustada auto Alavka käib küll üks kord nädalas ära, aga no doga käib niiviisi ära, et tal ei ole siukest grammi vahepeal ära olema ara või Joom juba siukest gram tuuakse siia, härra, mis on ju peaaegu viimane kumu päev, sügavkülmad on ikkagi üliolulised, kui elekter läheb ära, siis ongi nii suur mure, nüüd mu toit sulab üles. Aga no hea, et ei sulatanud ära, meie ei puutunud ära, uksed. Päeva pidasi ära, aga kui veel pole veel olnud kaks-kolm päeva, siis rohkem ei saanud siis lärmi kõik absoluutselt ära. Kuidas siis veel ette valmistada, lisaks majapidamiseks võiks siis olla tilluke generaator, ma sonar ja võinud olla generaator kindlasti ära, aga no need on nii kallid, et isegi väikesed Pühapäev tuli Dormera esmaspäev, kõik kauplused oli Võru, Põlva, Tartu, kõik oli tühjalt. Missugune elu siis praegu on, teil on toredasti, on ka praesaiad laua peal, mis on ikkagi vana hea klassika lesioon, seen, pommi hovi, kommi võtame, igatahes pärast teeme pistame põske. Aga missugune see igapäevaelu praegu välja näeb, et kellan nakkab siin pool kolm, saaman, pühapäevane. Pliidi paneme natukene told, me teeme hommiku ja õhtu, jah, no mis, sööme, vaatame televiisorit, mina teen käsitööd, käsil on praegu, kus mul on mitu tööd ära, mina ei tee kogu aeg ühte tööd, aga kellele sa kood, seda kraami kõike? Sõbradele ära ja sale ja lastelastele ja kõiki neid lapselapsi siis ka niis, Ogiga jumaluke. Kõik poisilt ära. Kõige vanem 17 saab jaanuaris ja kõike noorebom seitse läks esimesse klassi kaugelt need jõulud on see ikka siis selline ilus eestimaa klassikad, vanaema ikkagi teeb jõuluks uued sukad jalga ja uued, kindla ära tehtud, kolm barressodgetkaks mütsid, eks Saljakeik minejale den veel kampsunid ja olid sihukesed asjad, seto riided ka või need peavöösid ja kirjavööd, nii et ikkagi kes tahab, saab tellida ja ja sa ise oled ka seto, Vernane ei ole malet mitte päris venelane. Kõik need peened näpud, kunstid on selged. Jah, see on, aga mina käisin ära koolitusele ka kahe aastaga Viljandi kultuurikooli, sest igatahes elu läheb edasi peale kolme nädalat on ka teil nüüd vähemalt mingigi telefoni levi, televiisorit saab jälle vaadata ja kui elekter ära läheb, siis igatahes nälga ja külma kätte joomata ei jää. Nii see elu on, aitäh teile ja. Pidage siis ikka hästi vastu. Peame Matsuri külas perekonda Samorodni juures köis Mirjam Mõttus kuid nüüd edasi Viljandimaale. Tere, mina olen Eeva jõudnud tänaseks saateks siia Põhja-Sakala valda, Viljandimaale Ilbaku külla ja metskonna tallu. Tulin siia sellepärast, et sinna siin elab ja töötab üks vahva perekond. Kertu küünarpuu. Ergo leiab ja nende tütar Loore tuuli. Mis ameti inimese teie ergoga alata? Restauraatorid? Minul on kogemust võib-olla 15 aastat ja üle selle, aga ergo seal all. Minu kokkupuude puutööga võiks lugeda mingi 23 aastat tagasi. No pool elu küll jah, et 13 aastat oleme nagu põhiliselt aknaid, uksed restaureerinud, kui me siin neid ringi käime, teie kodus, püüaks praegu teha nii, et raadiokuulaja hakkaks pilti nägema. Me oleme ühes sellises restaureeritavas või kõpitsetavas elamisesse. Gertot, kuhu sa oma pere neli aastat tagasi tõid? Mina ei toonud üksinda, et see oli meie ühine otsus, nii, ja näiteks meil on väga vedanud lapsega, kes tegelikult juba nelja-aastaselt arvas, et me võiksime maale kolida ja lehma võtta. Lehma sest ma nagu üldse vaimustuses ei olnud. Aga niikaua, kui me ergoga koos oleme olnud, me oleme alati tahtnud kunagi maale kolida. Ja siis juhtus väga järsku ja meid huvitas just eriti, et oleks vana ja võimalikult väärtuslik maja. Et mis oleks huvitav ja põnev meile, restauraator, ritele. Kas restauraatorid jaoks ei ole elu linnas? Eesti on tegelikult ju täis ajalooliselt väärtuslikke hooneid ja nüüd me oleme nagu tõdenud seda, et väga paljud restauraatorid ongi koondunud linnadesse ja maapiirkondades tegelikult on neid vähem. Samas restaureerimine on selline valdkond, et sa saad väga edukalt Ta elada maal, kui sul on piisavalt ruumi töökoja jaoks, nagu meil on ja teha töid üle Eesti. Loore, sina elasid enne Tallinnas, kummas kohas sulle rohkem meeldib elada? Ei väsinud väga palju rahulikul siin toredama, et võib-olla ei, ma ei tea, aga siin on rahulikum ja vaiksem ja kus koolis sa käid suure hääli koolis, aga kuidas sa kooli saad, Sul ei ole siin ju iga viie minuti tagant trammi hommikool tuleb buss ja siis ma lähen bussi peale, see, see võtab mõned mõned inimesed vee peale ja siis siis vii kooli, kaua ta sõidab sinna? Ta sõidab umbes pool tundi või natuke rohkem. Aga see ei ole eriti mingi aeg ja, aga kuidas tagasi saad ka koolibussiga või mõnikord koolibussiga ja mõnikord tullakse järgi ka. Aga kui sa parasjagu koolitundides ei ole, kas sa mingis trennis ka käib või mingis ringis? Millises aga need on kõik koolimas hobune jala koolimajas ei ole, neid koolimajas ma ei käi trennides, aga käin kooliväliselt ja räägin sellest ratsutamisest, kus see hobune siis seal kaugel seisja kodustele tool ajas ei ole üldse kaugel. Autoga sõidab võib-olla ainult üks, kaks laike, autoga peab sõitma jalakäija. Praegu a külm on ja mis trenni te teete? Paneme hobuse valmis. Lähme ta selga, siis teeme igasuguseid harjutusi ja sõidame ringi ja mõnikord teel kalovskiga või nii, siis. Mõnikord teeme teooriad ka teooriat leegis õpile hobuseleid vàlja pähe panemist, et kuidas keha jälil. Kuule, su vanemad on restauraatorid ennistavata vanu asju, ootas kassaga kätt oled proovinud. Ja no mis sa oled teinud, võib-olla kõige rohkem jale näidanudki, äkki võib-olla klaase puhastada ka vist? Aga nüüd ma küsiks siis nende suuremate inimeste käest, et mis on siis need kriteeriumi tähele restauraatorid, kui ta ühte uut elukohta või maja läheb endale vaatama. Meie jaoks oli oluline selle maja puhul see suurus. Et ta on piisavalt suur ja lisaks on siin veel ka 200 ruutmeetrine ait, sellepärast et meil on väga palju sellist nii-öelda vana kola, mis, mida meil on oma töös vaja ja, ja ütleme, see ruum oli meie jaoks oluline, aga mitte ka igasugune, et see maja on kuidagi nagu nii õnnelik. Ta on olnud ametiasutus nõukogude ajal ja seetõttu ei ole tahetud siia eriti raha panna. Seetõttu on siin alles originaalaknad, originaaluksed, originaalne plaanilahendus. Seintele jah, on pandud mitu kihti erinevat materjali, aga selle kihi all on vana kõikjal. Ja siin on, ütleme niimoodi, et 95 protsenti selle maja originaalist on säilinud, et meie jaoks oli see oluline isegi 155 aastat vanad klaasis. Et see on nii hämmastav, mida sa tegelikult linnas vaevalt et leiad. See oli meie jaoks siis nagu väga oluline, et me saame taastada seda maja niimoodi, et me saame restaureerida nii palju. Ja tegelikult ega see maja ei ole nagu väga mingi udupeenonju, et ei ole täiesti. Ja, ja näiteks köök, kus me praegu viibime, siis kui me siia tulime, siis see oli üks kõige hullemaid ruume selle ruumi all on kelder. Ja siis laudpõrandale siis paigutatud erinevat sorti põrandakattematerjale, kaasa arvatud ka linoleumi, mis, mis tegelikult nagu väga hävitas ära selle puitkonstruktsiooni. Nii et siit. Ma astusin põrandast läbi ühe korra, siis oli veel siia ehitatud üks lisaruum nii-öelda köögi sisse üks selline väike kuubik, pesuruum, mis on juba iseenesest niiske ja see oli ka hämmastavate erinevate põrandakihtidega keset põrandat, mille all on kelder, oli pandud pioneeripliit ja veel üks ahi ehitatud, nii et kõik oli väga kiivas ja ühesõnaga see põrand tuli täiesti uus teha, nii et vahepeal oligi niimoodi, et meil oli sinna keldri ja köögiruumi vahel ei olnud üldse põrandat, see oli üks suur, väga kõrge kõrge ruum. Ergo taastas selle põranda. Siin on põrandaküte, aga nüüd kõik muu, mis puudutab seinu ja lagesid, et see tuleb meil nüüd, see on meil plaanis talvel hakata tegema seda, et meil ongi selline stiil, et me teeme suurem jagu asju ise, sellepärast et see on meie jaoks nagu loominguline protsess. Me ei taha võtta mingeid ehitusfirmad peale, kes teeks niimoodi siuh-säuh kõik ära ja siis sa tegelikult ise päris täpselt ei tea, mida nad seal tegid ja kuhu nad midagi panid. Et ta, et me nagu arvame, et me peaksime ise nagu kontrollima seda protsessi. Ma avastasin hästi toreda asja, et teie perefirma, selle nimi on ajataju. Kas me võiksime rohkem oma aega ja olnud aega tajuda? Ma ei tea, kui palju Eesti keskmine inimene mõtleb selle peale, kui ta näiteks maja korrastab. Et sellel majal on see lugu. Ja kui palju ta nagu adub, et kõik selle hooned, detailid on osa tervikust ja on osa näiteks meie ehitusajaloost. Et ta inimene mõtleb väga tihti sageli ainult selle peale, mul on praegu külm ja mina pean panema siia igasuguseid kihte peale, aga ei mõelda pikaajaliselt ei ette ega taha. Et inimese keskmine eluiga võiks öelda, kus on 70 80 või, mis on nüüd juba vist. Nonii. Aga noh, sa oled selle aja siin maa peal ära. Aga mõni maja oli enne sind ja on pärast sind ja mis õigusega sina peaksid teda ära käkkima? Et minu jaoks on see nagu selline mõttepunkte, et kõike, mida me teeme, me ei tee ainult iseendale täna ja praegu vaid me teeme seda oma lastele, me teeme seda kõikidele Eesti inimestele, et Eesti ehituspärand on midagi sellist, mida me peaksime hoidma ja säilitama. Me võiksime selle peale natuke rohkem mõtelda, et just eriti nii-öelda nagu remondi tegemise käigus, et ta väga kergekäeliselt visatakse minema, näiteks vanad tapeedid kisu seina pealt maha, aga see on samamoodi interjööri ajaloo osa, näiteks, eks ole. Et on olemas täiesti inimesed, kes uurivad ajaloolisi tapeedis, on ka minu hobi. Et see on asi, lihtsalt visatakse minema, aknad vahetatakse ja tehakse kõik nii-öelda, et oleks ilus ja puhas, eks ole, ja uus. Aga, aga võiks, võiks mõelda ka selle peale, et seda kõike annab niimoodi kombineerida, et on tänapäevased mugavused. Aga sa ei hävita kõike ajaloost ja sinagi ütlesid, et sul on siin ajaloolises majas, kus teile siia suur köök, teisel pool on juba valmis. Aga ette ergo valas põranda ja siin on põrandaküte, et muldpõrandat ei pea alati olema ega muldpõrandat keldri peale ei vaata, ei annagi teha, eks ole, ja ei, absoluutselt ei peagi tegema ja, ja noh, nagu mõtleme selle peale, et, et ega me ei kavatsegi hakata nüüd noh, eks ole, tualeti vahetasime ka välja, hoolimata sellest, et meil oli seal väga autentne selline see kate luuke, eks ole, säilitasime selle, aga, aga noh, ütleme, et mingil määral me oleme, elame ikkagi 20 esimeses sajandis, eks ole. Et me ei pea küünlavalgel elama. Meil on elekter ja, ja me tahame kombineerida kõike väärtuslikku ajaloolisest, aga samas mitte nagu ohverdades nii-öelda mugavust, et nagu teine asi ka. Et üks asi on mugavusega, teine oluline aspekt on see, et me peame alati vanade hoonete puithoonete puhul mõtlema ka niiskustasakaalu peale. Et kui, kui me teeme remondi käigust oma hoones termose, et siis siis puitakse mädaneb ainult. Aga ütle, kui oleks sinu teha, millal sa alustaksid seda, seda ajada ju õpe keskkoolis ja mul on tunne, et tegelikult viimasel ajal võib-olla koolis on ka nagu räägitakse sellest rohkem. Aga see oleneb ka nagu tegelikult mitte ainult koolist, aga see oleneb tegelikult kodust väga palju. Et kui, kui näiteks laps õpib koolis, et väärtustame vana talumaja ja, ja nii edasi, siis siis tal näiteks kodus isa laseb palkide vahele Macroflex siis ta arvab, et see ongi väärtustamine, et meil on lihtsalt seda teadmisi vaja natuke rohkem laiemalt levitada ja see on ka üks põhjus, miks Viljandis Rickiga taas asutasime. Seal siis Viljandi säästva renoveerimise info, just see, et see on nii lapsekingades, alles sa ütlesid, et peaks leidma kuldse kesktee. Et kui sul on kodus väiksed lapsed ja palkide vahel puhub tuul. Vanade majade puhul tasuks alati mõelda nii, kasutage neid materjale, mis on ennast tõestanud aastasadu. Et need materjal, mis on 20. ja 21. sajandil välja mõeldud, nendele ei ole nii pikka praktikat, et me teaksime öelda, et, et kui me selle seda materjali kasutame, siis 50 aasta pärast on vot nii. Ja sellepärast 100 aasta pärast on nii. Nii hea, et pigem tasuks rõhku panna sellele, et uurida, mismoodi ajalooliselt on tehtud ja palkide vahesid takutada on täiesti lihtne, see ei ole väga kallis ja, ja on spetsialiste üle Eesti, kes kes saavad nõu anda, sest tegelikult ei ole standardlahendus ja vanadel majadel alati on, on erinevused, on põrandakõrgused erinevad ja kõik need asjad on väga erinevad, aga spetsialiste, keda kutsuda kohale, kes annavad nõu. Neid on Ergo, kuule, tulemasina tagant. Siiapoole, ma küsin su käest sellist asja. Et kui nüüd üks niisugune puumees ja vanadest asjadest lugupidaja peab endale elatist teenima, et siis, milline see päev välja näeb, kus see töö tuleb, sa ei ole Tallinna linnas? Ta tulebki valdavalt Tallinnast ja Tartust ja suurematest linnadest, kus teatakse rohkem sellest valdkonnast ja nüüd vaikselt hakkab tulema siin Viljandi piirkonnast ka. No meil on veel muidugi selline lugu, et kui me siia juba olime kolinud, siis Ergo sai teada, et tema, üheksas vanaisa elas siin samas külas. Ja see maja ei ole Allasega vundamendijälg on olemas ja see on meie majas 150 meetri kaugusel, nii et me kogemata tulime nagu juurte juurde tagasi, et tütar ütles, et siin on nagu rahulikum ja, ja temale meeldib. Miks sulle siis sinna, kui ma helistasin selles suhtes, et no ma ei tea, kas mina olen õige inimene külaelusaates rääkinud? Ma ei ole nagu maainimene. No aga maal elad ja, ja, aga vot see ongi nagu see asi, et mõnikord on mul selline tunne, nagu ma elaksin välismaal, ainult et keel on sama. Et noh, kuna ma olen ikkagi sünnist saati linnas elanud, siis ma mingeid asju mõtlen ja teen hoopis teistmoodi, kui ma nagu saan aru sellest seal midagi on mõtteviisis nagu erinevalt onju. Ja ma arvan, et ei saa päris niimoodi öelda, et kui sa oled neli aastat maal elanud, et siis sa oledki nagu sihuke põline maainimene on, see ei ole ju reaalselt võimalik, et aga mina arvan seda, et on väga hea 21. sajandil Eestis, et meil on maapiirkonnas äärmiselt palju erinevaid inimesi ja see nagu rikastab seda elu ütleme, kui põllumajandusega tegelikult ei ole tänapäeval enam vaja, et oleks nii palju hulk inimesi hõivatud. Et ma olen aru saanud, et töö on palju lihtsam ja palju vähemate inimestega hakkama, siis see tegelikult tähendabki seda, et maale peaksid kolima ka muud erinevad inimesed. Väga palju saavad oma tööd teha nagu kaugtöö. No meil on siin muideks püsiühendus internet, eks ole, valla poolt veetud superluks parkimise eest ei pea maksma. Ja näitasime, kuna sõidame Viljandisse, siis see on umbes sama kauge maa kui Lasnamäelt Pääskülla. Aga ilma valgusfooride ta ei käe. Rahulikus ongi nagu see, mida, mida me tegelikult siiamaale nagu, nagu otsima tulime ja noh, ma arvan, et me leidsime selle, et et natukene nagu, nagu selles ajatempos tagasi tõmmata. Et siin on siin on kergem elada selle filosoofia järgi, et mis tulemus tuleb. Rohkem on aega kaaluda ja otsustusaega on on lihtsalt rohkem kui linnalises keskkonnas. Noh, minul minul on jah seda maaga kokkupuudet rohkem olnud kui, kui Kertule, et noh, mina olin ikka väiksena suvevaheajad, olin kõik kõik maal. Minul oli see, et ma olin kogu aeg kade, ma olin kogu aeg kade, kui suvevaheaeg lõppes ja siis kõik rääkisid, kuidas nad käisid maal vanaema juures tegid igast asju, mina olen suvilas, onju, mis, ma ei tea, mingi suvilas, kaks party oli üks aasta, eks. Et aga noh ja ei olnud neid maavanaema, seda on ja ja noh, see, et meil on siin natukene sihuke kribu-krabu, kõik see elu, eks ju. Mul on vahetevahel nagu selline tunne, et ma veel, ma nagu nautisin seda segadust, sellepärast et mul ei olnud lapsepõlvest seda mingit plekk, nõu vedeleb kuskil õue peal, eks ole. Et noh, mul ei olnud seda lapsepõlve. Teistel oli mul ei olnud, onju, et, aga Meil on mõnikord niisugune tormamine sinna päev otsa, aga, aga kuidagi, kui sa tuled koju, ümberringi on vaikne, lehmad undavad kuskil kaugemale, kuskil koerad hauguvad. Et hoolimata sellest, et me elame tee ääres, et, et meil on siin väga mõnus kadedaks teeb. Ma jätan teid need siia, seda Raikküla mõisaost nikerdama. Aitäh, Kertu. Aitäh. Ergo. Tänase saate tegid Eva Luigas ja Mirjam Mõttus. Mina olen Arp Müller külaelusaatust, ütleme kuulmiseni detsembris. Reporteritund küla eluka.