Vikerraadio Reporteritund. Head kuulajad alanud nädal toob fookusesse Lennart Meri isiku põhjusel, et tema sünnist saab mõne päeva pärast 90 aastat. Õnnelikul kombel on Lennart Meri oma elus Eesti raadios töötanud ja algav saade ajabki jälgi. Kuidas võis siin töötatud aeg siin kohatud inimesed, ideed ja mõtted mõjutada Lennart Meri elukäiku kuni ajani, mil sündisid talle rahvusvahelist tunnustust toonud raamatud ja dokumentaalfilmid. Poliitiku ja riigijuhi karjäär sealt edasi on juba ajalugu. Meil on saates kolm külalist. Meenutusi on lisanud veel mitmed kunagised raadio kolleegid ja varuks on pandud salvestusi, millest mõni pole mitte kunagi varem Eesti raadiokuulaja kõrvu jõudnud. Esimene saatekülaline Mart Meri. Tere Brist. Kui te hakkasite oma isa ainelist pärandit sorteerima, oli seal käsikirju, raamatuid, fotosid, mis on selles mõttes huvitav, mis puudutab tema perioodi töös Eesti raadios. No juba päris varajasest lapsepõlvest ma mäletan suuri makilinte, mis olid neil alati kodus, mida kodus Te ei mängitud, sest et makki meil minu mäletamist järgi ei olnudki võimalik, et kui ma olin päris pisike, siis, siis meil võib-olla kodus oli üks mac. Aga makilintide kuulamisest mul mälestust ei ole. Ja siis neid linte oli tubli poolteist meetrit ja umbes 10 aastat tagasi ma lõpuks otsustasin vaadata täpsemalt, mis nende lintide peale on. Lindid ei olnud mitte heas olukorras, seisid meil keldris, võib-olla see lintidele ei mõjugi halvasti, aga noh, ikkagi aastakümneid olid nad seal seisnud ja lindiümbriste pealt seal oli päris huvitavaid pealkirju, seal oli terve ports linte muusikast, mis ilmselt oli siis lindistatud Lennarti poolt, et raadiomajas, maletuna sellist džässimuusikat ja Köffhrini ja kes seal oli. Aga seal oli ka jäi mulje, et oli ka mingeid lindistusi saadetest ja, ja siis ma helistasingi n sädela ütlesin, et kuule, tule appi, vaatame, et kliendid endast kujutavad. Ja Enn oli muidugi nagu viis kopikat kohal ja siis ta tegi mingeid imevigureid nende lintidega ja leidis sealt tõesti ühteteist huvitavat, mis täpselt seda tead, ma teen ise kõige paremini. Kas need helikatked on noh, kuidas ma ütlen siis originaalid Eesti raadiost või või maha lindistused näiteks Soome raadiosaadetest, aga ma usun, et n oskab sellele kõige paremini vastata. Nii et see on, oli jah üks selline põnev materjali kogu. Ja väga tore, kui, kui me sealt midagi suudame välja võluda. Ma olen kuulnud oletust, justkui oleks Lennart Meri raadio huvi saanud alguse nendest aastatest Siberis, kui ta oli vanemate ja vennaga välja saadetud. Noh, tegelikult Lennart on ennast nimetanud BBC kasvandikuks. Ja kuidas Nende just seal Siberis oli, seda on mul raske öelda, seal oli see asi keerulisem sinna ikkagi. BBC ei ulatunud vee all vähemalt vahendeid selle kuulamiseks väikesel poisil. Aga siis, kui ta juba Venemaalt tagasi oli, käis nõmme gümnas. Kui Lennart oma vanemate ja, ja vennaga elas Kaare tänaval nõmmel, siis ta ehitas maja pööningule sellise kahetoalise poiste korteri. Seal nad käisid umbes kümnekesi. Ja kuskilt olid nad leidnud ühe raadiovastuvõtja, noh, ütleme siis vrakki, mida nad hakkasid siis üles ehitama. Ja imekombel leidsid ka siis neid vajalikke patareisid, mida tol ajal tal peale sõda oli ikka vist juba raske saada. Ja nad said selle raadiovastuvõtja käima. Ta on mälestusi, on Lennarti end ei, mis tema venna mälestustes on see kirjas, et nad suutsid sealt kätte saada Ankara venekeelsed saated. Aga kui juba noh, Ankara sinna sisse kostis, siis ma usun, et, et nad said sealt kätega muid saateid, mis ei tulnud mitte otse Moskvast. Selline tehnikahuvi muide jah, Lennartil oligi omale noh, ta võib-olla noores põlves toyota kolbi hoidis käes, ma ei tea, hiljem küll mitte, et see tehnikahuvi oli rohkem selline inimlik uudishimu. Ta tahtis aru saada, kuidas tehnika toimib ja see raadiohuvi noh, igal juhul süvedes sel ajal, kui nad siis olid juba Venemaalt tagasi Eestisse pääsenud ja kui Lennart Tamme gümnaasiumis käis Kuidas te suhtute teise oletusse, et Lennart Meri raadio huvi oli põhjuseks, miks ta pärast Tartu ülikooli lõpetamist ja lühikest tööperioodi Vanemuise teatri kirjandusala juhatajana ja ajaloo õpetajana Tartus tulid Tallinnasse tööle just nimelt Eesti raadiosse. Kas seal on mingi seos? No ma tean seda, et, et veel Tartus olles kirjutas ta ühe käsikirja või sellise kuuldemängulaadse teksti sellise romantilise teksti Tallina ajaloost Tallinna legendid ja saatis selle Eesti raadiosse. Kuna dramaturgi palk Vanemuises oli väga nigel, siis lihtsalt kuskilt tuli leida ka lisateenistust. Ja siis ta sai Eesti raadiost vastused, et see tekst ei sobi. Vastuse autor nähtavasti olid ilma Jüri Salu. Kirjandussaadete toimetaja ja teenekas inglise keeles. Aga samas oli seal nähtavasti soovitused, võib-olla see sobib soomesaadetele ja nii vist siis läkski, nagu ma aru saan, et soomesaated võtsid selle vastu, tegid sellest midagi, ma ei tea täpselt, mida Lennart jätkas selle Tallinna legendide sarja kirjutamist kuni siis mõned aastad hiljem siis kui ta noh, tegelikult tema soov oli tõesti Tartust Tallinnasse tagasi kolida ja siis, kui ta oma töösuhteteatriga lõpetas, siis ta tuli tõepoolest Eesti raadiuksest sisse ja küsis, et järsku on teil tööd anda. Ja kuidagi siis nii läks, et mitte päris raadios, et see oli võib-olla keeruline, aga niimoodi ta sinna Soome saadetes maandus. Ja kuna nähtavasti siis mõned Tallinna legendid olid juba eetris olnud, noh siis ta päris tundmatu raadio inimestel ei olnud. Jah, sellest on ju õieti vähe teada, nii et siin oleks võib-olla päris põnev just nimelt Eesti Raadio arhiivis veel tuhnides võiks oletada, et ka need Tallinna legendide käsikirjad on kuskil alles. Aga tuleme siis tagasi nende salvestiste juurde, mida Mart Meri poolteist riiulitäit mahus leidis. Meie teine saatekülaline helimees Enn Säde. Mis olukorras need lindid olid ja mida Teil õnnestus sealt välja? Võluda endine iili mees, see on veidi segane küsimus minu jaoks ja need on suured raadiolindid 1000 meetrised, mitte amatööride kettad. Mul oli õnneks siis kodus suured stuudio makid, kaks tükki, restaureerisid oma linte siis. Ja õnneks ma sain need siis suht kiiresti arvutisse võtta. Ja kuivõrd nad olid täiskiirusega nagu meie rääkisime 76 sentimeetrit sekundis, mida kusagil mujal ei tarvitatud kajut raadius siis mul oli arvutis tükk manipuleerimist taas kuuldavaks teha, sest need, minu stuudio makid olid uue aeglasemad ja need enam nii kiiresti ei vändanud. Ja siis ma hakkasin tasapisi neid noh, nii-öelda katalogiseerima ja jumal mäletab, mis järjekorras. Aga üks esimesi, sest see oli kõige pigem. Ja kui ma olin selle kiiruse õigeks saanud, siis oh imestust, see oli lindistatud oktoobrist 1962 Ameerikast. Kuuba kriisiaegsed uudised kogusid ÜRO Russovi kõned, Rakitati vedama seda libest poolteist tundi väga hästi lindistatud, ma kahtlen, et, et need võisid siin majas olev profi vastuvõtjatega. Ja siis üks teine lint oli hoopis naljakas. Üks soomekeelne mees hakkas rääkima ja nendel lintidel algust ega lõppu ja selle järgi oletan, et nad ei ole mingid valmis produkt vaid Lennart oli tassinud koju siin raadios jääkidest kokku kleebitud traadise alati jääke. Lintsi defitsiit oli suur ja mul läks natukene aega, et aru saada, et see soome keelt rääkiv inimene, kes hakkab rääkima Kaljo Kiisast on okei, Jokinen. Ta räägib pikalt-laialt kiisast, siis on lõige. Ja siis ütleb Lennart selges eesti keeles, mida me ilmselt täna kuuleme. Et noh, kuidas siis nüüd on nende filmidega ja, ja mis teie tuleviku kavatsustest on ja seda on 50 sekundit. Ja karbi peal oli Lennart omaga kirjutanud Lennart Meri soome raadius, nii 1958. Minu jaoks on see kõige varasem Lennarti hääle kuulamine üldse, võimalik, et ka raadius. Toredasti küsib. Kalju pahvatab naerma, et mikrofoni ees mamma tuleviku kavatse, eks me kuulasime. Aga miks ma seda räägin seal esimest korda, kus Kaljo räägib et ta unistab teha Mait Metsanurga Ümera jõgi filmi ja siis katkeb lint. Kuulame siinkohal lõiku, mis Enn Säde restaureerimise tööna meieni on jõudnud ja see viib meid tagasi siis aastasse 62. Ja see kõneleb meile Lennart Meri huvist kuulata välisjaamadest päevauudiseid. Nagu enne seda ütles, neid salvestusi on rohkem kui poolteist tundi siit. Me kuulsime tõesti ainult lühikest lõiku. Mart Meri, mul on see küsimus, et kas Lennart Meri, jälgides uudiste kaudu ühe poliitilise ja rahvusvahelise kriisi anatoomiat, kuidas see sünnib, kuidas see areneb, kes mida valetab, kuidas kriis raugeb. Kas ta põhimõtteliselt õppis raadiost, kuidas kriisid kulgevad? Noh, ta raadio kaudu sealt jälgis, kuidas maailm toimib ja kui sa midagi jälgid, siis loomulikult õpid ka nii et see moos, alali täiesti selline loomulik protsess, et see püüdlus tookord Eesti NSV-s oligi see, et mõista, mis maailmas tegelikult toimub ja kuidas maailm toimib. Raadio selleks pakkus ikkagi kõigest hoolimata kõige lihtsama võimalused, midagi tuli ikka läbi õhu kohale. Kui kirjad hästi ei liikunud ja kui inimestevahelised suhted olid takistatud, siis eetri kaudu ikka midagi kohale jõudis, nii et see oli muidugi, see oli uudishimu ja õppimine. Üks minu lapsepõlvekogemus on ju see, et raadio kahises kogu aeg mõnikord vajus jama pealt ära, siis oli rohkem kahinat kuulda, aga jah, isal oli see komme enne magama jäämist raadiot kuulata ja ta tegi muidugi märkmeid ka, nii et on terve, terve hulk märkmikke, kuhu ta on üles kirjutanud just seda, mida ta raadiost kuulnud, kas märksõnu või mõni mõni tsitaatlause. Nii et see eetris elamine oli, oli väga tavaline, et oligi nii, et mul ju ka vanaisa alustas oma igapäeva. Igal hommikul alustas ta hommikuvõimlemisega just BBC uudiste ajal. Hommikuvõimlemine kestis täpselt 15 minutit, kui olid päevauudised ja kommentaarid BBC-st. Ja siis õhtuti, nii palju, kui see võimalik oli, oli noh, Ameerika hääle kuulamine, vanaisa vanaema juures täiesti igapäevane asi. Noh, see sõltus aastatest oli aastaid, kus Ameerika hääl tuli päris kenasti läbi ja aastaid, kus segajad olid võimsast juurde saanud. Muidugi see, eks see ka minu elus oli, nii et kui ma ülikoolis juba Tartus olin, seal seal sai tihtipeale kätega vabaduse raadio, mida Tallinnas enamasti kätte ei saanud ja isegi Tartus olles ma suutsin ükskord kätte saada ka Vatikani eestikeelse saata, mida mul vist Tallinnas ka kunagi polnud õnnestunud. Nii et see eetrimaailm oli igapäevane asi see eetrimaailm, mis tuli teiselt poolt siis seda raudset eesriiet, mis oli väga roostetanud, tegelikult. Enn Säde, ma tahtsin siia ühe repliigi vahele öelda teile Lennarti ja BBC ja kõige muu. Ta ütles mulle kunagi niimoodi, et püksis oli ta pereliige, et ta juhuslikult kahjuks ma ei mäleta nime. Juhuslikult sattus BBC saate peale, kui BBC välispoliitika Põhiankur läks pensionile. Viimane saade esines ele järvest, ütleb, et ma nutsin. Sest see oli ta, nagu ta ütleb, 20 aastat teda. See oli välispoliitikaakadeemia, tema jaoks muud võimalust. Kuulame nüüd seda teist helilõiku, milles teen seda varem, rääkis, kus on raadiost lühikesed lõigud kokku lõigatud ja siis see viiekümnesekundiline lõikus Lennart Meri. Kaljo Kiiska küsitleb. Me ei ole poolteist tundi ja Hayden Assadi valmiksi vann poole tõstesekundi ja filmi tiirustasime ohja kiiskelda on kui kõiki filmi valmistamine hidasta, jään vastasi. Cesacum päivad Filmati pale, nobeamin 100. ta 100, kahtekümne metria täidesse. Teatrirahvaga rääkida, siis selgub, et ühel või teisel näitlejal või lavastajale on ikka olnud oma suur unistus mingisuguse osa suhtes või tüki suhtes, mida ta tahaks lavastada. Ma usun, et võib-olla režissööril on ka mingisugused lemmikteemad, mida ta tahaks kunagi filmilinal näha. Milline oleks teie suur unistus, kuni küsimust esitada tohiks? Unistust ei tahaks just siin ikka jah, mikrofoni ees reeta kõikidele, muidugi On olemas ka minul omad väikesed salajast mõtted, mind isiklikult erutab ja ma loodan, et võib-olla kunagi. Ehk tuleb moment, kus ma hakkan ehk Ekrealiseerima. Mait Metsanurga Ümera jõge. Enn Säde kommentaariks sellele lõigule. Seal on pikem kommentaar, sest seal ees räägib Eesti filmist üks selline mees nagu ooge Jokinen. Ja nüüd, kui ma olin natukene mõelnud ja lugenud Lennart mälestusi, on asi hoopis huvitav. Okei, Jokinen oli tegelikult Soome ringhäälinguvabakutseline reporter, asjatundja. Ta hakkas tegelema Eestiga veel keskkooli päevil enne sõda 38. Ja laseb oma elulukku kirjutada lauset pärast sõda oli esimene soome reporter, kes tuli Eestisse 1958. aastal, põhiliselt laulupidudest rääkimata siis tutvus Lennart Meriga. Ja sealt edasi kogu see asi, aga Lennart jätkab seda oma mälestustes hoopis põnevalt, mis viib mind kui filmiinimest õudset põnevate mõteteni. Lennart ütleb niimoodi, et kui ta raadios töötas Soome saadetes tulid kõrged ülemused ja ütlesid meile tulevad Soome külalised, käituge väga kenasti, ärge allu provokatsioonidele ja kõik nii edasi. Muide ma arvan, et sama seltskond, kes ka Tallinnfilmis mul on meeles samal ajal ja siis astub sisse üks mees, tutvustab ennast, okei, Jokinen hakkab rääkima puhast eesti keelt. Ja siis nad saavad esimest korda tuttavaks. Ja Lennart ütleb, mul on piletid Estoniasse, don Joannile, lähme vaatame. Tõsi ja mõlemad on ebalevad, sest mõlemad ootavad provokatsioone aastal 58, Nikita aeg. Nad vaatavad öövaatlusära ja siis taipavad, et nad on väga ühes suunas, vaatavad mehed ja ütlevad, et me oleme seda ooperit enne näinud, lähvad kukusse. Elar tõstab pudeli konjakit, selgub, tooge, jõudsin, on täiskarsklane. Elevant jätab mälestustes tühja augu, kes konjak ära jäi. Aga ka. Aga, ja edasi tuleb see koostöö, okei, Jokinen, tegin neid Tallinna vanaajaloosaateid leidis muidugi lennates hiilgava kolleegi ja nüüd see lõik, mida me ka kuulama hakkama on ilmselt üks nendest, ma käisin Soome ringhäälingu pea arhi vari, Kadri ventinen oli ta nimi juures, kes väitis, et okei, Jokinen on teinud üldse 500 saadet Soomes ja neist ilmselgelt on neli saadet koos Lennart Meriga tehtud, et millest üks, mida me saame siin hädiselt kuulata, on olemas ja kahjuks ma ei näe enam õhinapõhiseid Leikute silmadega Eesti raadioajakirjanikke, kes tormaksid Soome ringhäälingus ja otsiksid ülejäänud neli üles, et see on meie kultuurilugu. Ja miks ma seda Ohiogisest edasi tahan rääkida. Lennart väidab, et tänu okei Yogisele tema üldse maandus soome-ugri maailma ja kui järele mõelda, siis enne seda tal ei ole tõesti ühtegi vihjet, et oleks huvi tundnud selle vastu. Jutt on siis 1965.-st aastast umbes tema pilviku majja astub sisse üks selline härrasmees nagu Risto orgu, tutvustab ennast ja ütleb, et okei, Jokinen saatis mind siia ja panen ideolooge. Johinen seob Lennarti soome-ugri filmidega. Ja see mees oleks sihuke vend, kelle vastu võiks Eesti rohkem huvi tunda. Nii et Lennart paneb isegi kuupäeva paika, millal ta astuks soome-ugri maailma. Tõsi, see oli päris täpne, see on see, kui ta käsikiri vastu võeti. Esimene märts 1966 tegelikult ta tegeles enne seda juba sellega. Ja see lugu läheb edasi, aga. Kuulame siis seda lõiku saatest, mis on samamoodi Enn Säde restaureeritud, aga ütleme siis, et kas see on salvestatud üle saatest eetrist joon. See on Lennarti poolt ja martsa kunagi ütlesid, et sa mäletad, et isa siiski mingi kasteli kodus lindistamiseks mäletad, mingi hall või must kast äkki seal kodus lindistatud? Võib-olla jah, mingisugune kast meil Vabaduse puiesteel oli, aga mul ei ole nagu ühtegi selget. Aga kuulame, võib-olla mälu värskeneb selle. Kuulajatele vabanduseks on ilmselgelt otse-eetrist raadiost lindistatud kesklainelt ja seal on suured häired sees. Ja kõige hämmastavam ees on pikad igavad soome meeste jutud nende esipõlisest aadlisuguvõsast Hornidest, mida nad hääldavad, Hurn. Ja siis tuleb lõik Lennartiga ja siis muutub erakordselt halvaks levi erakordselt halvaks, nii et minu asi ei ole siin vabandada kuulajate ees, asi läheb käest ära ja on kuulda, kuidas Lennart krutib nüüd häälestusnuppu, püüab ise ennast päästa ja teeb muidugi asja veel hullemaks, salvestamise ajal salvestuse ajal. Nii et kuulame selle ära, jah. Korba kive tööli on hävinud. Enn Säde seda lõiku kommenteerides te olete rääkinud kondensaator mikrofonist, Eesti raadio hõbehallist. No ja seal naljaga pooleks, see on niivõrd halva kvaliteediga, mis on eetrist kätte saadud, et mina kunagi säili mehena kuulasin ainult seal lindistatud tõepoolest kõlavas ruumis, see tähendab tõepoolest Tallinna Toomkirikus mis iseenesest au ja kiitus teeb oge Yogi, selleks et seda oleks võinud lindistada ka stuudios ja kajamasinad kae juurde panna, aga ilmselt oli see dokumentaalsuse haigus ikka juba siis kallal ja Lennart läks sellega kenasti kaasa. Ja kuulates seda suhteliselt mahlakat heli, ma oletasin, et see ei ole mingi käsimikrofon, vaid see on kvaliteetne stuudio mikrofon ja sealt edasi. Minu paranoiline fantasm läks edasi, et kas seda toomkirikulõiku mitte Eesti raadio hõbehall ei lindistanud. Lennart oli Soome saadetes siis tegelane siin ja asjaajaja, nagu ta oli, ta võis selle oge jõgi see palvel selle hõbehalli sinna Toompeale küll ajada. Sest see tundub, et son professionaalse süsteemiga lindistad ta nüüd eetris nässu läheb, see ei ole enam lennati süül. See võib nii olla, võib mitte olla nagu Kärna Ärni ütles, et mis siis, et vale, aga vaata, kui ilus. Ma võtan selle vastutuse omaks. Enn Säde veel üks märksõnaloost, mis võib olla tõsi, võib ka mitte olla, märksõna on Štekkeid. See on ilus lugu seal Lennarti enda suust ja nagu nüüd selgus, kui me kaheksa teiega kontrollisime, see ei olegi müüt. Lennart, räägid korra. Ja kuivõrd ma olen temaga krutskid üsna palju kaasa elanud, tema ütleb, kui ta oli siin Soome saadetes, tööli oli juba oma poiss ja nüüd ma taastasin jälle kaare, mis on väga kahtlane. Ta tahtis helistada, hauge jõgi, selle nõukogude inimene tahab helistada Soome otse. Mina mäletan, kuidas see käis, kõne käis üle Moskva, Leningradi, kiirgene oli alla nelja tunni, sai juba ühenduse kaugekõned, olid kaugekõne, vabandust ja, ja lehmad teadis, et raadiomaja all kusagil on mingi keskjaam. Ja tema läks õhtul vaiksel ajal sai võtme kusagilt ta oskas seda tööd ja Stekkeridel need asjandused, mis telefoni kommutaatorid ühendada saavad, et oli siis surkinud, seal on alati sildid peal, kuhu, mis ja talise surkinud, kuni tuli Soome otsa ja ta rääkis soome kliendiga tirit, selgub, et see võis täiesti olla ja see oli küll raadiomaja sisemine kommutaator, meil oli Tallinnfilmis ka nihuke. Aga kuivõrd Soome saated olid, võid tõesti üks ots sinna panna kirjaga Soome näiteks, et ta nagu ei öelnud mulle, et oleks mingit pahandust olnud, sest tookord neid asju siiski vist ei lindistatud, nii et noh, niisugune lugu on olemas. Otsesaade Soome. Ma olen küsinud oma kunagise raadiokolleegi Avo-Rein Tereping ei käest ka komment Taarja, ta ütleb, et tegelikult oli Lennart Meri üsna kõva tehnikahuviline ja üks mu kolleegidest. Kui töötasin juba Eesti Telefonis ja pärast riigi infokommunikatsiooni sihtasutuses, on rääkinud nii mõndagi. Meri suutlikkusest tehnikat kasutada. Eesti raadiotelefonimehed olid Tallinna telefonivõrgu kolleegidega heades suhetes. Ja raadiomaja telefonikeskjaamast võis Soomega ühendust saada küll, sest jaam oli ühendatud linna võrguga. Jaa, keldrikrossis võis olla küll mingi otseliin ka Soome partneri, teie mäletate, et Lennart Meri on koolipoisina esid, tänud telefonijaama ise. Kas see on tõsi? Kas need telefonijaama, aga üks selline lugu on tõesti, et noh, peale sõda oli ju sellist sõjavägede träni päris palju ja neil oli siis saksa armee telefonikaabel kuskilt leitud. Ja siis nad tõesti ehitasid ühe telefoniliini seal kaare tänava kandis ühe Lennarti ilmselt siis koolikaaslase majja ja see oli natuke pikem kui 50 meetrit see liin. Ta läks sealt majade vahelt läbi aedade ja ja ka ühe tänava alt läbi, noh tookord aiad olid tihtipeale sihukese betoonist alusmüüriga ja loomulikult see telefonikaabel oli maa sisse kaevatud, aga mitte läbi betooni puuritud. Ja siis nad saidki omavahel ühendust pidada, aga ükskord oli siis tõesti nii, kui Lennart just koolist tuli Nõmme gümnaasiumis, siis ta märkas, et seal, kus tänava juures, kus ka see kaabel üle selle betoonmüürid näha oli, seisid kolm ohvitseri ja uurisid seda andmed, hoidsid näpu vahel ja vaatasid, mis see on. Ja no see oli tookord ikka tohutult ohtlik, aga need ohvitserid siis läksid kiirel sammul eemaldusid kuhugi ja siis poisid reageerisid väga kiirelt, nad lõikasid selle kaabli läbi, aga noh, jätsid seal nähtava osasid nagu ripnama ja siis kadusid ära. Ja siis õige pea tuligi terve rühm tegelasi Willisega ja siis seal tehti kohe selline turvatsoon, hakati siis seal vaatama, mis, mis siin toimub. Hakati kaevama, aga siis selgus, et see oli ainult selline meetrine jupp, niisugune, eks ole, katkine kaablijupp, mis juhuslikult siis paistis sealt betoon servaatsest üle. Nad jäid pika ninaga, leiti, et noh, et see on mingisugune mingi juhuslik jupikat siin siin taga ei ole midagi. Nii et see oli, see oli see lugu sellest telefoni keskjaamas, noh keskjaam on võib-olla palju öeldud, aga üks ots oli tal igal juhul. Ma loen nüüd mõne lehekülje Pekka Lehtoneni raamatust ülesandega üle lahe. Pekka Lehto, näen on aastaid tagasi töötanud Eesti raadio soomekeelsetes saadetes. Lõik algab siis nii. Nendest, kes 1950.-te aastate keskpaiku Soome keelsetesse saadetesse tulid väärib eraldi mainimist Mart Meri hilisem Eesti-Soome suursaadik, välisminister ja president. Tema sulest ilmus lugusid, mis värskendasid ja mitme kesistasid saateid. Muuhulgas tegi Meri populaarse saatesarja Tallinna ajaloost. Tema toimetas ka magnetofoniklubi, mis kandis mingil ajal nime rütmiklubi. Nendes saadetes mängis ta Eesti vahel ka välismaist kerget muusikat, kat tihti natukene Tšassilikke meloodiaid. Osale soome kuulajatest, need meeldisid osa sõimasid neid selliseks klimberduseks, mida võid kuulata oma riigi raadiostki. Arhiivis on säilinud soomekeelsete saadete esimene tõeline jõuluprogramm, mille Lennart Meri koostas 1955. aastal. Varem oli räägitud küll rahupühast jutustatud näärivanast, kuid sõna jõulud oli välditud selle sõna mainimist Peeti usu propageerimiseks ja see oli keelatud. Meri toimetatud saates oli lausa peapiiskopi Jaan Kiievit jõulutervitus, milles sõnad olid seatud väga hoolikalt. Ikkagi oli tsensuur nende seast mõne maha tõmmanud. Kiiviti, rääkis soomlastele. Lõppev aasta on olnud meile armu ja rahu aasta. Selle tõestuseks on olnud paljude südamete ja kodude rõõm otsekui elustav kaste ka jõuluajal. Need kaks viimast sõna olid maha tõmmatud. Pärast tervitust jätkas Lennart Meri. Õige jõulurahu valitseb kodus ikkagi siis, kui pere on koos ja küünlad süüdatud. Oma käsikirjas oli meri saate lõpetanud jõulutervitusega vanast Tallinnast, kuid see oli muudetud rahu tervituseks vanast Tallinnast. Lennart Meri tegi raadio soomekeelsetele saadetele tõelise kultuuriteoga 1965. aastal, kui ta enam raadius ei töötanud. Kui algas laevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel, tellis toimetus temalt soomlaste jaoks eesti keele kursuse mis algas 1965. aasta lõpus ja jätkus järgmise aasta kevadeni. Keelekursus oli kultuuritegu ennekõike sellepärast, et tollal ei olnud Soomes eesti keele õpik, kuid avalikult saada eesti keelt õpetati küll ülikoolis, kuid see oli vaid väikese ringkonna harrastus. Teiseks oli keelekursus suurepärane, sest selle tekst oli Merile omases ladusas keeles ja lustakas kas stiilis ning andis palju teavet Tallinnast selle ajaloost ja kohalikest kommetest. Kursuse nimi oli Pekka ja Malle Tallinnas see rääkis soomlasest pekastkis eestlanna Malle juhatusel, tutvus Tallinna linnaga ja tallinlaste eluga. Õppetunde korrati mitu korda. Piaid aitas seegi, et sõnad ja ülesanded avaldati ajalehes Kanson uudised. Keele kursuse õpetaja oli Hillar Laane, pekad kehastas näitleja Mikk Mikiver ja Mallet Iivi Lepik. Kolmeteistkümnendas õppetunnis. 1966. aasta jaanuari alguses käisid Pekka ja Malle Tallinna kohvikus ja Malle tutvustas oma külalisele kohvik Kuu piruka valikut lihapirukas kapsapirukas, porgandipirukas, riisipirukas, singipirukas, viineripirukas, seenepirukas, õunapirukas, pähklipirukas. Seejärel õpetas Malle pekale kohvikukombeid eesti kohvikutes armastatakse üle kõige täpsust. Kui te soovite tellida konjakit, likööri või veini, peate suutma hinnata oma janu täpselt grammi pealt. Seitsmeteistkümnendas õppetunnis seisis kursuse teksti järgi noortel ees lahkumine, sest Pekka valmistus Soome tagasi minema. Kuna aga Tallinnas oli veel palju vaadata raekoja piina Kambergi alles nägemata ja näised Pekka oli oma giidi kiindunud, otsustas ta jääda linna veel mõneks ajaks. Kui Lennart Meri õpetaja suu läbi sellest kuulajatele rääkis, oli sõnavalik Merilikult üllatav ja õhutas kindlasti õpinguid jätkama. Tsitaat. Armsad kuulajad. Kui Pekka otsustas oma Tallinnas olekut pikendada, ei ole vaja selle põhjust otsida piinakambris, vaid palju arukamast soovist. Ta koos Mallega. Kuidas pöördub verb lihtminevikus? Siis oli katkenud Pekka lehtedeni raamatust ülesandega üle lahe ja pikaajaline Soome saadete toimetajale inimägi ütles, et seda keelekursust korrati veel 70.-te aastate alguses, aga hiljem, kui oli raadio selle tohutu lindi põud, siis salvestati sinna midagi muud päevakajalist peale. Ja need saated tõesti ei ole olles. Ja kui mulle tundus, et sellest keelekursusest Pekka ja Malle ei ole tõesti mitte midagi säilinud, ei käsikirja ei lindistusi siis häda, aga tagasi õnnestus aru saada, et midagi siiski on, alles meil on Malle tere tulemast saatesse näitleja Ivi Lepik Ferrarit. Jutustage, mida te mäletate, sellest, ega palju ei mäleta, väga huvitav oli kuulata, et mis teemad kõik olid. Ma mäletan, et keegi tegi sissejuhatuse sellele saatele ja siis oli see dialoogi. Dialoog oli hästi vaimukas, mida me Mikuga siis rääkisime. Et seal ilmselt oli siis Lennart Meriliku vimkat ka sees ja just mul on ka meeles, et see arenes nagu sümpaatiaks või mingisuguseks niisuseks. Et see oli väga huvitav. Kohvikut ma ei mäletanud küll, aga iga kord oli jah, mingi ise teema. Täna räägime pargist, täna käime kohvikus ja tähendab, mina rääkisin eesti keeles ja miks siis soome keeles ja siis vahest ka Mikk õpetas mulle mõnda soomekeelset sõna eesti keeles ja mina siis muidugi eesti keelt temale. Nii palju ma mäletan, kuidas teid välja valiti, sellesse rolli? Ei tea, ei tea, ma arvan, see oli ju 65. aasta meie teine kursus, Panso teiseks lend lõpetas ja loodi noorsooteater. Et ju siis kuidagi jäime silma. Mikk oli Draamateatris ka noorsooteatrisse üle tulnud. Et ju siis keegi lükkas ette või keegi valis välja. Ei, ma ei tea seda. Kes teid õpetas soomekeelseid sõnu ütlema või? Kas oli mingi näitejuht, näiteks selle juures oli, oli, ma isegi mõtlen, et päris alguses oli Lennart Meri ka kuulamas, et kuidas, kas meie hääled sobivad või või kuidas me seda teeksime või see oli ikka väiksed näitemängud või niuksed stseenid olid ikka väga toredad, ma arvan, et see, nii, ma mälu võib petta väga palju. Aga kaks nime, keda ma meenutan, on siis Artur Ader. Ja teine oli siis Hillar Laane. Kumb neist meile õpetas õigesti hääldust, seda ma ei oska öelda. Kas selle saate peale saadeti toimetusse mingeid kirju või näiteks teie nimele isiklikult? Ma mäletan paari kaarti väga värviliste ilusat pidama, kaua alles hoidsin ikkagi Soomest tulnud ja nii edasi. Küllap toimetusse ikka tuli, sellest oli, oli vist küll juttu ja ja huvitav, eestlased ka kuulasid nüüd kui ma rääkisin, et ma tulen raadiosse sellest rääkima, hoia ma mäletan ka seda saadet. No see oli niisugune natuke laiem siis. Leni mägi ütles telefonis, et ta pikka aega oli kontaktis nende soomlastega, kes kursusest osa võtsid ja ta vahetas nendega veel jõulukaarte, aga nüüd juba viimasel ajal on kaardivahetus jäänud väga harvaks, nii et inimesed tõenäoliselt on lahkunud juba. Nojaa, Mart Meri, mida teie mäletate sellest petta ja Malle Tallinnas kohtumistest? Selles mõttes, et kas te teate, kuidas Lennart Meri 100 kirjutas või? Ei, no siis ma ikka olin liiga noor, panin viiele kuuele. Aga jah, ei, ma mäletan tal laua peal Pekka ja Malle nime. Ma mäletan, et ma olen näinud mingisuguseid lehti, kus ta neid seenekirjutus ja võib-olla need käsikirjalised materjalid ka kuskil on. Aga, aga ma ei oska praegu öelda, kas koduarhiivis seal selles meie koduarhiivis on. Noh, on hästi palju põnevat materjali, aga nad tulevad silme ette ikka juhuslikult, et jah, nii et ma usun, et võib-olla mingeid jälgima isegi leiaksin kodust spekaste Mallest. Ma olen seal mardi Lennarti arhiivis saanud sobrada, ta on uskumatult paberid ja papad, lipakad kõik alles, et nad surmkindlalt on see Pekka käsikiri olemas mis kujul tema mu hiilgava käekirjaga lihtne lugeda ja seda oleks hästi põnev. See oleks huvitav küll, ma arvan, et meile need nii väga koju ei antud ja tagasi ka ei antud, et need ju signeeritud jäid vist raadiosse või kuidagi, nii et minul küll ei ole mingit jälge sellest. Nüüd me kuulame lühikest lõiku Lennart Meri filmi heliribal Kaleva hääled aastast 1986 ja see oli siis kolmeosaline dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste ajaloolistest kultuurisidemetest ja filmi eest sai Enn Säde tunnustuse parima helikujunduse eest. Niisama hämmastavat mälu ilmutavad põdrad ja lõheparved oma iga-aastastel. Rännete liikumine on vahend, enesesäilitamine, eesmärk. Traditsiooni kõige kõrgem vorm on inimese kultuur. Kooli PUR needge Xi veene Henn vaalitava akti. Ni loog u ambur. Enn Säde, siin me nüüd näeme, kuidas Lennart Meri, kes on saanud väga euroopaliku hariduse Saksamaal Prantsusmaal on pöördunud soome-ugri rahvaste kultuuri tutvustama ja ise sellega tutvuma. Kuidas see pöördumine, kas me saame seda kuidagi jälgida? Väga hästi saame minu jaoks Lennarti kogu kultuuris esinemine alati olnud ootamatu ja ilma stardikiirendused, teda lihtsalt on äkki kohal tal välispoliitika säki kohal, öelge, millal ta õppis sellega? Ta on ajaloolane, ta teab Tallinna keskajalugu ja Martin kinnitada. Mina ei tea, et Lennart oleks enne seda kusagil midagi rääkinud soome-ugri hindusest, nii põhimõtteliselt. Ja siis tuleb seesama eelpool nimetatud okei Jokinen piltlikult öeldes veate kättpidi sellesse maailma. Ja tuleb esimene film, mis saab nimeks poeetilise pealkirju veelinnurahvas. Mina seda ei teinud, ma tegin siis Eesti televisioonis Lindbriisid, Lennart kutsus, aga ma olin juba juba hangažeeritud. Ja alguses see pidi olema soomlastega koostöö. Ja Lennart natukene levitab müüte, nagu me kõik mälestused tema kirjutas siis juba Moskva kinokomitees aktsepteeritud käsikirja, sest nendel onudel oli täiesti arusaamatu mõistagi soome uurindus, sest oli olemas nõukogude rahvas, aga mitte mingid soomeugrilased olemas. Aga ime küll, see käsikiri, eks käiku ja siis selgus, et Lennart niimoodi väidab, et ei olnud režissööri ja Eesti kinokomitee esimees kutsus ta oma juurde, ütles, et sina keetsid suppi, sina sööd ise ära ja maksud on üks, mis on ilus. Aga see on vale, see on kirjutatud iseendale algusest saadik ja miks Lennart seda levitab? Jordan edev mees nagu Jaan Ruus ja võib-olla minaga. Vaadake Lennartil effi vaid kuue hõlmasid fotode peal. Ja tema hakkab seda filmi tegema täis metraažiline ja on jälgida väga huvitav, kuidas Kolleegiumi kunstinõukogu istungitel näiteks minu teine sõber Jüri Müür ütleb. Tule nüüd ometi mõistusele, et sa kirjutad sinna kokku materjali, mis kahte tundi mahu. Ma saan aru, et seal algaja hasart Levad vaidleb vastu küll mahub, ei mahu muidugi, film pandi kokku 80 minutit lubatud 50 aga tookord oli see nagu jumala vits oli, kus nüüd ligadi-logadi. Ja siis küll akadeemikute teadlased hüppasid appi, nagu ka järgmise filmi puhul sama probleem on, aga ei aidanud, nüüd Lennart pidi lõikamisel siiski 50-ks minutiks. Soome koostöö jäi igasugustel põhjustel ära selleks olnud esimene Nõukogude kinostuudio koostöö läänemaailmaga. Nii et selles mõttes oli Tallinnfilmi direktsioon iseenesest väga puhevil, et veelinnurahvas koos soomlastega teha, aga Risto orgu ja see aktsiaselts vajus ära. Ja nüüd see film on eesti variandina valmis. Mik loeb autori teksti ja Mikk loeb ka venekeelse autori teksti, kui mälu ei peta. Ja siis äkki see film Veelinnurahvas ilmub Soome ekraanidele ja Soome esilinastus üles raadio teisel kanalil on 12. novembril 1973, see tähendab, et kolm aastat hiljem tegelikult pärast valmimist. Ja mina siis loen seda kuupäev, mõtlesin, et mis pagana moodi see film Eestist Soome läks, sest Nõukogude liidus filmidel monopol Soob eksport filmil Lennart mälestustes ettevaatlikult mainib, et kultuurivahetusorganisatsioon, kuidas, kuni ma taipasin, et selle asja nimi on sõprusühing, Soome NSV Liit. C5 teenelised koopia Soome ja seal taga oli loomulikult oge Jokinen. Kas ta nüüd füüsiliselt viis, ma ei tea nagu mina olen Lennarti karpe viinud läbi Vene piirivalvurid aitasid muide tassida. Igatahes okei, võtab selle filmi, tõlgib ise autori teksti, loeb ise sisse. Aga kuivõrd monopol siiski kehtis, siis Tallinnast nad ei saanud kätte ilma Mikiveri loetud autori tekstid renti ja nüüd on väga huvitav. Ma sain Soome filmiarhiivist lausa koodi, kuidas Mikk räägib eesti keeles ja siis tuleb login soome keeles peale. See oli uskumatult populaarne Soomes, seda näidati korduvalt. Vähe sellest, Soome ise tegi sellest 16 millimeetrise, et seda saaks koolides näidata 16 millimeetrit ei põlenud. Kui 50 minutit koolitunni jaoks liiga pikk, siis lõigati see pooleks. Ma ei usu, et Lennart sellest teadis. Igatahes film keerles aastakümneid Soome koolis kui õppefilm. Ja kui me 2002. aastal olime Lennarti Rein Maraniga kuulsamas ja Lennart püüne pealt äkki ütles ehtlennaratlikult, et need filmid on väga pahad. Me teeme nad ümber, siis tuli üks Soome, õpeta ei anna, valin juures nutta Nendes, kes herra presidenti. Jumala pärast, ärge puutuge neid filme. Noh, niisugune lugu. Mart Meri, kas te joonistate kuulajale lõpetuseks niisuguse võimalik, et oletatava mõttelisi ajajoone sellest, kuidas Lennart Meri raadiohuvist tema poisikesepõlves kasvas, huvi töötada Eesti raadios ja kuidas Soome saadetes kohatud inimesed ja ideed viisid teda raamatute kirjutamiseni, filmide salvestamiseni et sealt oli rahvusvaheline tuntus ja CD vormis Lennart Meri inimeseks, kellena maailm teda tundis ja nüüd mäletab? See on päris keeruline ülesanne, aga aga lähtekoht, ma arvan, on ikkagi see, et varajane lapsepõlv möödus mitmel pool Euroopas. Eestisse tagasi tulles oli seda rahulikku aega oli väga vähe, 38. 39. aasta siis juba põhimõtteliselt igasugust murrangut, mis viis ta siis Euroopa asemel Siberisse Marimaale seal, kus nad olid küüditatud ema ja noorema vennaga. Aga see noh jah, esiteks juba see Euroopa avaruse tunnetamine ja teiselt poolt ju ka selle Venemaa avaruse avar olid igal juhul, mis siis vaimselt maha surutud. Nende avaruste tunnetamine, ma arvan, andis talle selle sügava tahte mitte lasta oma edaspidises elus. Maailmaahelad on ja sealt tuli see soov tegeleda maailma, aga kui me kas mõtleme ta ülikooli stuudiumi peale, siis üks kursusetöö käsitles tal prantsuse vastupanuliikumist saksa ajal ta uuris Boriss Vilde tegevust ja tema ajaloodiplomitöö käsitles Deckab ristide tegevust Venemaal ja siis baltisakslaste ja Deckab ristida tegevust Venemaal. Mõlemad tööd andsid aimu, et ta tahab maailma vaadata avaralt. Edasi jah, tõepoolest siia, Eesti raadiost soomesaadetesse sattumine andis talle jällegi selle võimaluse tegutseda. Kuidas paatuslikult öeldud tegutseda Eesti kehtestamise või Eesti laiendamise huvides ja noh, ma usun, et kas motiiv, mis teda just sellest varajasest lapsepõlvest saadik on julgustanud tegutsema Soome saated siis isegi ootamatu huvi soome-ugri rahvaste vastu, kuna läänemaailm oli justkui suletud. Aga nõukogude liit tohutu lahmakas kõigi oma erisustega, mida ajalehest lugeda ei saanud, ajalehes oli kõik üks selline ühtlane hall mass, aga noh, tegelikult seal halli massi sees oli väga palju erinevaid põnevaid maailmu ja siis koguda see, see avara maailma energia suunduskisi lähema poole valis sealt välja just nimelt soome-ugri rahvad. Tegelikult tal ma kuskil olen lugenud tähelepanekut, et ta Soome saadetes tegi käsikiri Liilastest mis läks ka vist eetrisse ja mida ka Soomes märgati, nii et võib-olla see esimene võlts liivlastest saate tegemine on loomulikult selline romantiline ettevõtted juba tookord oli väga vähe ja kui see tal õnnestus, siis tahtis seda romantika liin jätkata siis laiendada teiste soome-ugri rahvaste peale ja noh, ma arvan, et need on need, need motiivid see raadioeetris igapäevane elamine tegi maailma avaraks või julgustas nägema maailma avarana iga päev ja siis see julgus andis talle siis need konkreetsed tegevused, mis siis lõpuks läbi hõbevalge lõppesid Eesti riigipeaks olemisega selles mõttes väga põnev. Selle mälestusega tõmbame tänasele saatele joone alla. Täname saatekülalisi Ivy lepikut Enn sädet partneril. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.