Kanatähe. Mina olen Andres Kasekamp Torontos. Eelmine nädal algas lõpuks president Donald Trumpi tagandamise protsess USA senatis. Demokraadid said ametlikult esitada oma kaks süüdistust. President kuritarvitas oma ametiseisundit, et pressida välja teiselt riigilt abi ees seisvate USA valimiste mõjutamiseks enda kasuks. President ületas oma võimupiire, sellega salaja, peatas kongressi poolt kinnitatud relvaabi Ukrainale. Sellega ta püüdis survestada Ukraina presidenti avalikult teatama kriminaal menetluse alustamist Trumpi tõenäolisema vastaskandidaadi, endise asepresidendi Joe Bideni poja suhtes kes oli Ukraina naftafirma nõukogu liige. Teine süüdistus on lihtsam õigusemõistmise takistamine. Selle tõestamine peaks olema kerge. Trump on keelanud oma nõunikel koostööd tegemist kongressiga andma tunnistusi, väljastama dokumente. Ükski varasem president pole nii jõhkralt eiranud põhiseaduslikku institutsiooni nõudmisi. Põhiseadusevastast käitumist ei ohjeldata nüüd sisse loob ohtliku pretsedendi tulevased presidendid. Olgu nad vabariiklased, demokraadid saavad samamoodi ignoreerida kongressi. See tähendaks, et pole ühtki instantsi, mis saaks presidendi oma valitsemist piirata. Presidendi kaitsemeeskond ja nad on muidugi kõik mehed püüab musta valgeks rääkida ja päts sogada väidetega, et demokraadid kongressis eksisid protseduurireeglite järgi et demokraadid pole piisavalt tunnistajad kuulnud. Kuigi president ise takistab seda. Et Ukraina sekkus Ameerika valimistesse. Et ukrainlased ei teadnudki abi peatumisest. Et Trumpi peamine eesmärk oli puhtalt korruptsiooni vastu võitlemine. Kokkuvõttes kaitsjad püüavad väita, et president ei ole midagi valesti teinud. Ja isegi kui ta oleks, siis poleks veel piisav põhjust ametist tagandamiseks. Ennustatakse, et tagandamine ei lähe läbi, sest vabariiklastest senaatorid, kes moodustavad ülemkojas enamuse, hääletavad truu parteisõduritena. Võitlus käib hetkel selle üle, kas sõnad kutsub uusid tunnistajad ning avaliku arvamuse mõjutamiseks. Vabariiklased tahavad protsessi võimalikult kiiresti ära lõpetada. Demokraadid omakorda soovivad, et rohkem tõendid tuleksid päevavalgusesse. Meil Torontos oli humoorikas nädalavahetus, sest siin toimus esimest korda Eesti ikka möödersasse val Fanijast. Eestis lendas kohale improteater impeerium, kes reede õhtul improviseerimis kõiksuguseid absurdseid olukordi teisel õhtul esinesid. VälisEestis tähendab koomikud. Mitmed nende naljadest olid sellest, kuidas kohalikud hääldavad eesti nimesid. Helle Vihmann kurtis, kuidas tema nime ei saa lühendada. Nagu siin on kombeks lühendada näiteks Tšažikast džäss pekast äkki tema nimest hell teha oleks põrgu. Üks keskkooli õpetaja oli tema nime eksami paberil kunagi ka parandanud lisades lõppu n-tähetähes Hellest Heleni. Vanameister Andy valvur, kelle nimi on päriselt Andrus. Rääkis, kuidas tema eesnime hääldakse andros mis kostab nagu riiet lahti. Võin kinnitada, et see on juhtunud ka minuga Kanadas. Valvur lohutas, et veelgi hullem oleks olla poliitik nimega Andreas Ansip ehk Andrus Ansip. Kahe kanala hääl. Tänane Kanada muusika tuleb Montreali bändilt. Arkeid far, kes oli 10 aastat tagasi maailma kuumim indi punt. Valisin nende loo Veditus start. Sest üks laulutekstilõik kirjeldab tabavalt olukorda, milles vabariiklastest senaatorid on president. Ta ees, sest nii on parem kui jääda üksi. Raave kahe kanala hääl, kuulasite ka tahad? Mina olen algas, kõverdab järgmise nädalani. Raadio kahe kanala hääl.