Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab nüüd kokku tänased olulisemad sündmused meil ja maailmas. Stuudios on toimetaja Evelyn Villers. Riigikogus käib arutelu pensionireformi üle, mille vastu opositsioon võitleb kõigi vahenditega. Palun, riigikogu liikmed, kes on siia oma loosungitega tulnud, te võite nendega käia riigikogu hoone ümber, riigikogu kuluaarides aga jätame selle saali loosungitest vabaks. Keskkriminaalpolitsei pidas korruptsioonikahtlustuse tõttu kinni Ida-Tallinna keskhaigla juhi Ralf Allikvee kaks kirurgi ja ühe haldusosakonna töötaja. Nõukogul oli plaanis auditeerida sel aastal just hankemenetlusi, et need protsessid hakkavad käima paralleelselt. Politsei uurimine, auditeerimine ja vajadusel linna sisekontroll. Postimehe peatoimetaja ja vastutava väljaandjana alustab veebruarist Mart Raudsaar. Välisminister Urmas Reinsalu peab Ühendriikide Lähis-Ida rahuplaani positiivseks. Ta kavatseb esitada homme valitsusele Eesti esialgsed seisukohad. Euroopa parlament ratifitseerib Brexiti leppe. Euroopa Liit seab viiskee arendamisele piiranguid, kuid ei keela Huaweid ruumi, kus 100 aastat tagasi sõlmiti Tartu rahu, avati nüüd näitus. Näitusel on väljas näiteks rahulepingu mustand. Ta pandud sellepärast eelkõige, et seal on Ants Piibu kommentaarid pärast selle sõlmimist. Anett Kontaveidi laeks Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel jäi tänavu veerandfinaal kaheksa parema hulgas kaotas Eesti esireket üks. Kuus üks, kuus rumeenlanna Simona Halep pile siiski veerandfinaalkoht Kontaveidi jaoks suure slämmi turniiridel. Senise karjääri suurim õnnestumine ja ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega, mitmel pool sajab vihma ja lörtsi, mandril võib kohati ka lund tulla. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kolm kraadi, päeval null kuni pluss neli kraadi. Riigikogus on täna teisel lugemisel ja lõpphääletusel pensionireformi eelnõu, mille valitsus sidus enda usaldushääletusega päeva arengutest, annab ülevaate Kadri Põlendik. Pensionidebatt algas veidi enne keskpäeva Toompea lossi ees, kui toimus meeleavaldus pensionireformi eelnõu vastu. Refrääni lammutamine. Kavandamine. Mõne 10-st meeleavaldajatest enamik olid riigikogu, opositsioonierakondade või nende noortekogude esindajad. Vähem kui tunniga olid protestijad laiali läinud. Kell kaks algas riigikogu istung, mille esimene päevakorrapunkt ongi pensionireformi arutelu. Eelnõu tutvustama läinud rahandusminister Martin Helme ei jõudnud aga sissejuhatusest kaugemale, kui sekkus istungit juhatanud Helir-Valdor Seeder. Austatud ettekandja. Ma korra vabandan, ma katkestan teid. Head riigikogu liikmed, kes te olete siia loosungitega saali tulnud. Riigikogu töö hea tava läbi erinevate koosseisude on olnud selline, et me siia saali erinevate loosungitega ei sisene. Nii et palun, riigikogu liikmed, kes on siia oma loosungitega tulnud, te võite nendega käia riigikogu hoone ümber, riigikogu kuluaarides aga jätame selle saali loosungitest vabaks. Ei ole, soovi loosungeid võtan, juhataja vaheaeg 10 minutit. Riigikogu juhatuse koosoleku tõttu lükati istungit veel mitu korda edasi. Kuni 45 minuti pärast teatas Seeder juhatuse konsensuslikud otsusest, et plakateid ja loosungeid riigikogu saalis ei eksponeerida. Alles seejärel kadusid need opositsioonisaadikute laudadelt ja istung sai päriselt alata. Muudatusettepanekute üle küll ei hääletata, kuid opositsioonierakondade esindajad saavad küsida küsimusi. Seda võimalust on ka kasutatud ja väga erinevate nurkade alt. Näiteks uuris reformierakondlane Urve Tiidus, kas eelnõus ei ole enam vastuolusid põhiseadusega. Kas kõik need kõhklused on tänaseks kõrvale heidetud, te ütlesite siin enne ei ole põhiseadusega vastuollu. Põhiseadusega mitte vastuolus, vaid on olemas mingisugusel astmel põhiseaduslik riive. See ei ole sama asi kui põhiseadusega vastuolus. Põhiseadusliku riive on meil tegemist väga paljude seaduste näol. Küsimus on selles, kas see riive on põhjendatud ja proportsionaalne. Ja meie analüüs ütleb, et need riived on kõik põhjendatud ja proportsionaalsed. Sotsiaaldemokraat, Katri Raik tundis aga muret inimeste teavitamise pärast. Näiteks venekeelses sotsiaalmeedias levib praegu uudis, et mu sõbranna töötab Swedbankis, andke endast teada, panen teid järjekorda, saate esimesena raha kätte. Kas valitsusel on selge teavitusplaan, kuidas antud reformist inimesi teavitada nii eesti kui ka vene keeles? Ma esimeses järjekorras arvan, et kõige olulisem teavitus on see, et inimesed jälgivad seda ühiskondlikku debatti ja on räägitud teavitusest ka riigi poolt. Ehk siis kõik need asutused, kelle kaudu need erinevad liigutused käima hakkavad. Nendele tulevad eri infoleheküljed. Me oleme isegi leppinud kokku, et tuleb nii-öelda kuumid. Telefoniliin, kuhu inimesed helistada saavad ja oma siis küsimustele vastuseid saavad küsida. Võib arvata, et pensionireformi üle arutatakse täna hiliste õhtutundideni. Keskkriminaalpolitsei viis eile Ida-Tallinna keskhaiglas korruptsioonikahtluse tõttu läbi menetlustoiminguid ja pidas kinni haigla juhatuse liikmeid. Kinnipeetutelt esitati kahtlustus riigihangete rikkumises, eriti suures ulatuses. Kahtlustuse järgi soositi ühe meditsiiniseadme hanget läbi viies konkreetset hankes osalenud äriühingut. Lisaks haigla töötajatele peeti kinni ka kahtlustuse järgi ebaseaduslikult hanke võitnud äriühingu esindaja. Politsei otsis eile läbi kahtlustatavate töö- ja elukohad. Kaks kahtlustatavat vabastati eile, ülejäänud vabastada pärast menetlustoimingute lõppu. Prokuratuur ei taotle ühegi kahtlustatava vahistamist. Linnapea Mihhail Kõlvart ütles juhtumit kommenteerides, et see on kahetsusväärne ning linna imidžit riivav ajal, kui tegelikult üritatakse süsteemselt korruptsiooni ennetada. Nõukogul oli plaanis auditeerida sel aastal just hankemenetlusi. Tänaseks tuleb välja, et need protsessid hakkavad käima paralleelselt siis politseiuurimine, auditeerimine ja vajadusel ka linna sisekontrolli uurimine, laste käesoleval hetkel ITK järelevalveorganite know kogu usaldata või on teil plaanis seal ka muudatused, et praegu ei ole õige hetk, et teha selliseid järeldusi? Kindlasti. Meie lähenemine peab olema süsteemne, üks asja pool on see konkreetne probleem, mille kohta me saame informatsiooni suuremas plaanis ainult politsei käest, et mis oli talle probleemi sisu. Aga kui me näeme, et ühes asutuses üldse selline probleem oli võimalik ka siis me kindlasti peame käsitlema seda probleemi süsteemselt. Juba eelmisel aastal oma valusin, et kolleegid vaatelised üle iga linna sihtasutuse ja äriühingu perspektiivid ja praeguse töökorralduse, aga ka selle pilguga kas üks või teine sihtasutus või äriühing üldse linnasüsteemile vajalik. Ida-Tallinna haigla puhul sellist eksistentsiaalset küsimust ei ole, aga mis puudutab juhtimist? Postimehe peatoimetaja ja vastutava väljaandjana alustab veebruarist Eesti meediaettevõtete liidu senine juht ning ajakirja riigikogu toimetised peatoimetaja Mart Raudsaar. Indrek Kiisler sai Raudsaare telefonile. Üleüldse mitte palju aega tagasi. Postimehe omanik soovis minuga rääkida, vahetasime mõtteid ja nii see läks. Minu sõltumatus ei tohiks küll olla kuidagi kahtluse all arvestades ka seda, et ma olen 10 aastat teinud meedialiidus tööd. Keegi pole seda küsimust tõstatanud varem. Meediaettevõtete liidu juhina teate üsna hästi, mis toimub ka teistes väljaannetes ja kuidas neil läheb, mida nad teevad, et kas te siin nagu sellist konflikti ei näe, et te lähete nüüd selle teadmistepagasi ka Postimehe peatoimetaja ametikohale? Mina olen teinud oma tööd meediaettevõtete liidus kõigi hüvanguks, tõesti, praegu ma pean hakkama tegema seda ühe konkreetse ettevõtte hüvanguks. Ega mind ei ole pühendatud ka meediaettevõtete liidus mingitesse tohututes saladustesse. Et see on ikkagi nagu ÜRO, kus ollakse laua ümber, lahendatakse ühiseid probleeme, aga see ei tähenda, et ma nii-öelda Eriksin juurdepääsukoode ühe või teise riigi tuumaarsenalile. Merili Nikkolo lahkus ka ju vastutava väljaandja kohalt, kas see tähendab seda, et teil on suurem otsustusõigus kooli Peeter Helmel? Minu palve oli, et juhtimisstruktuur Postimehes oleks lihtne, see tähendab seda, et mina vastutan sisu valdkonna eest tervikuna ja selleks ei keegi, ei sekku Andrus Raudsalu juhatuse esimees avalikkuses öelnud, et on plaan viia Postimees kasumisse nelja aastaga ja, ja ma arvan, et see on kava, mida ka mina soovin toetada. USA president Donald Trump tegi eile teatavaks oma kauaoodatud Lähis-Ida rahuplaani, lubades, et Jeruusalemm jääb Iisraeli jagamatuks pealinnaks. Plaan näeb ette ka iseseisvat Palestiina riiki ja Iisraeli suveräänsuse tunnustamist läänekalda asunduste üle. Mall Mälberg rääkis rahuplaanist välisminister Urmas Reinsaluga täna rahule. Peaaegu igal pool maailmas kõneaineks, palestiinlased on kohe välja öelnud, et neile on see plaan vastuvõetamatu. Kui rääkida kõige suurematest vastuoludest, siis kahtlemata läänekalda juudi asunduste annekteerimine ühelt poolt ja teiseks Jeruusalemm, mida mõlemad, nii Iisrael kui Palestiina peavad oma pealinnaks pis rahuplaanist arvata. Kõigepealt see Ühendriikide initsiatiiv on väga tänuväärne ja kindlasti nii kui küsida sellest, et millist peituvad seal probleemid ja vastuolud siis võimalik Lähis-Ida rahuprotsess on vägagi paljude detailidega omavahel seotud ja kui me vaatame seda plaani, siis seal üle 100 kaheksakümneleheküljelt ja välisministeerium praegu väga põhjalik töötab seda läbi ja ma väldiksid niisuguseid detailidega kommentaari selle üle. Kuid ma peaksin tähtsaks rõhutada seda, et esiteks seesama positiivne, teiseks on väga tähtis ja Eesti kindlasti ka julgeolekunõukogu liikmena näeb enda rollid rahuprotsessi osapooli julgustada poliitilisele dialoogile, selle rahuprotsessi üle. Kuidas aru saada selle eest, et plaani järgi Jeruusalemm jääb Iisraeli jagamatuks pealinnaks ja Ida-Jeruusalemm Palestiina pealinnaks? See vajabki analüüsi tegelikult öeldakse välja teatud territooriumit, ta Jeruusalemmast oleks partiina riigi osa, kuidas kontrollida ja reaalvälja näeb, tuleb kanalist. Sama küsimus, et mida see tähendab, et Jeruusalemma läks Iisraeli jagamatu pealinn ja samal ajal Ida-Jeruusalemm olles palestiinlaste pealinn, esitati Vikerraadios, Uudisplussi saates ka Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professorile Eigi Bergile. See tähendab tegelikult seda, et Jeruusalemma on olemas mitte ainult ajalooline vanalinn, mis müüri siis ega ka selle ümber olev ala, vaid ka kaugemad eeslinnad ja tegelikult on ka mingisugused eeslinnad Jeruusalemmast, mis jäävad selle eraldusmüüri taha, ehk et nad on ametlikult siis tänase Iisraeli poolt tunnustatava sellise Palestiina omavalitsuse piirkonnad. Kõik, mis jääb nagu sellest turvamüürist väljapoole, ehk siis palestiinlaste poole peale ongi siis see nii-öelda Jeruusalemma idaosa, kes on Ida-Jeruusalemma Jeruusalemma idaosas, on nagu tõlgendamise küsimus, aga selge on see, et see ei ole mitte mingil juhul see osa Ida Jeruusalemmast, mida võib-olla parem Aru saadi Ida-Jeruusalemma. Selles rahukavas on, on nimetatud mitmesuguseid asulaid. Abu Dis näiteks oli üks selline Palestiina araablaste kodustatud piirkond ja see on tõepoolest, see on suhteliselt kaugel ikkagi Jeruusalemma südamest. Võib-olla tinglikult on võimalik seda kuidagimoodi poolsega piirkonnaga nagu samastada, aga see ei ole päris see, mida me oleme siiani aru saanud. Ida Jeruusalemmast. Euroopa parlament ratifitseerib Brexiti leppe, Epp ehand jätkab. Brexiti leppe saab üsna kindlalt tunni aja pärast Euroopa Parlamendi heakskiidu ja parlament on juba mõnda aega olnud hüvastijätulainel. Üks Brexiti põhitegijaid naisel Faraaz avaldas täna hommikul oma rahulolu pressikonverentsil ja lubas konservatiivide sammudel jätkuvalt silma peal hoida. Euroopa Parlamendi liige, Brexiti partei juht Nigel Farage. Brexiti partei jätkab tegutsemist, me tunnustame peaministrit ja valitsust, kui nad tegutsevad õigesti. Me kritiseerime neid, kui nad tegutsevad valesti, aga kui nad kaotavad taas palli, siis ma kinnitan teile, ma olen kohal, et see kinni püüda. 73 Suurbritanniast Euroopa parlamenti valitud saadikut pakivad kohvreid ja peavad parlamendist hiljemalt reedel lahkuma. Meeleolud on parlamendiliikmete seas erinevad nagu Suurbritannias tervikuna. 20 aastat briti konservatiive europarlamendis esindanud Cherry valveorgan ei nõustu sellega, et Brexit on poliitmängude tulemus. Euroopa Parlamendi liige konservatiivsest parteist Chef Ivan orden. Spon. Me vastasime briti valijate tunnetele, ilmselgelt kasvasid probleemid meie suhtes Euroopaga. Euroopa Parlamendi liige liberaaldemokraatlikust parteist Krist Davis artiklis sümplifitsi käigud, tibusid. Muidugi tuisuveo, ma arvan, et see oli lihtsalt välja prahvatamine, et me oleme kõrvale jäetud, mõnedel inimestel läheb väga hästi ja meil ei lähe nii hästi. Kas küsimus oli tõepoolest Euroopa liidus? Inimesed rääkisid, et liiga palju on reegleid ja regulatsioone aga kui sa siis küsisid, et milliseid regulatsioone sa siis ei taha, kas näiteks keskkonnaregulatsioon panen, siis tuleb vastuseks, et ei, ei, me tahame neid. Aga kuidas on tervise ja turvalisuse reeglitega? Ei, ei, me tahame neid ka, niiet näete Euroopa Parlamendi liige Tööparteist Niina kyll indis matš Moden, mõni individželi sellisena läks, see on midagi palju enamat, kui sa näiteks lihtsalt isiklikult kaotad valimised, sest see on kogu sinu riik, mis lahkub, ajalugu ei ole enam sama meie jaoks. See on tõepoolest nagu lein. Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust ülehomme südaööl, pärast seda algab üleminekuperiood ja tulevikusuhte läbirääkimised. Inimeste jaoks ei muutu esialgu midagi, Suurbritannia järgib kõiki seniseid reegleid. Küll aga kaotavad britid igasuguse ligipääsu Euroopa liidusisesele, infovahetusele ja otsuste langetamisele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Soomes leidis kinnitust esimene koroonaviirusesse nakatumise juhtu. Hiinast Wuhanist koroonaviiruse epitsentris pärit turist on Rovaniemis Lapi keskhaiglas isolatsioonis. 32 aastane hiina naine reisis Soome Wuhanist viis päeva tagasi. Kahe päeva eest algasid tal hingamisraskused ning eile toodi ta viirusekahtlusega haiglasse. Täna hommikul saadeti patsiendi proovid Helsingisse analüüsiks ning nüüdseks on kinnitust leidnud, et naisel on koroonaviirus. Möödunud nädalal kahtlustati Soomes Ivalos kahel Hiina turistil viirus, kuid need kahtlused osutusid alusetuteks. Hiinas on koroonaviiruse tõttu surnud üle 100 inimese. Euroopa Liit soovitab viis G võrkude arendamisel liikmesriikidel turvariske hinnata Ta ja piirata kõrge riskiga tarnijate kasutamist võrgustiku keskse ning tundliku osa rajamisel. Samuti soovitatakse tagada tarnijate mitmekesisus. Euroopa Liidu vastus eelkõige Hiina Huaweiga seotud riskide maandamiseks sarnaneb Suurbritannia eilsele otsusele. Euroopa komisjon kiitis täna heaks vastavad liikmesriikide vahel kokku lepitud meetmed. Kuigi lõplikud otsused langetab iga riik ise, kavatsevad riigid normide, standardite ja reeglite kujundamisel koostööga jätkata, räägib Euroopa Komisjoni siseturu volinik diaRiibratoon. Me oleme väga ranged, aga see kõik põhineb üksnes objektiivsetel kri teeriumitel, siin ei ole midagi muud ei kuule meilt kunagi, et see lähenemine on suunatud mingi konkreetse riigi või ettevõtte vastu. See ei ole meie roll. Samas on see dialoogis liikmesriikidega sündinud dokument ja tööriistakast pikaajaline ja kõigile asjaosalistele nähtav. Tartus Jaan Poska gümnaasiumis avati täna rahvusarhiivi ja Tartu linnamuuseumi koostööna valminud näitus Tartu rahu sünd. Eksponaadid on üles seatud ruumi, kus 100 aastat tagasi Tartu Rahu sündis. Näitusel on vaatamiseks nii rahulepingu mustand eksemplare, aga ka originaallaud, mille taga toimusid delegatsioonide rahuläbirääkimised. Jane Saluorg jätkab. Tartu rahulepingu sünd 100 aastat tagasi oli keeruline raske ja diplomaatiliste keerdkäikudega sellest ajast, kuid kestnud protsessist on alles aga mitmeid dokumente, milles näitused Tartu rahu sünd raames jõuavad publikuni üksikud näituse koostaja arhivaarid Mare Olde sõnul on Poska gümnaasiumisse vaatamiseks toodud välisministeeriumi riigikantselei asutava kogu ja Eesti vabariigi välissaatkondade pabereid, aga ka materjale tolleaegsete tuntud ühiskonnategelaste isiku arhiividest. Arhivaarina peab Olde üheks huvitavamaks eksponaadiks Tartu rahulepingu eksemplari, mille koopia sai rahvusarhiiv Eesti poliitiku, diplomaadi ja õigusteadlase Ants Piibu. Lapselapsed. Ja välja anda pandud sellepärast eelkõige, et seal on Ants Piibu kommentaarid pärast selle sõlmimist. Need räägivad sellest rahulepingu sõlmimise raskustest ja, aga tegelikult on seal üks mõtted ära see, et ei ole meil aega siin jubeldamiseks ja hõiskamiseks. Nüüd algab tõsine töö tegelikult Eesti ülesehitamiseks, nii et see on see põhimõte, mida ta toob seal välja oma oma käsitsi kirjutatud kirjas. Jaan Poska Gümnaasiumi ruumi on ajutiselt toodud ka suur puidust laud, mille taga toimusid Tartu rahuläbirääkimised. Laud on valminud 1914. aastal ja algselt tellis laua Eesti Hoiu ja laenu ühises. Kogemata sai lauda aga liiga suur ja tellija ei saanud seda kasutama hakata. Vaata seal, kus algselt oli soov. Tartu linnamuuseumi peavarahoidjaga jäi eeser ütleb, et nii hakati lauda kasutama hoopiski suuremateks nõupidamisteks ja koosolekuteks. Lihtsa joonega pompöösne laud, tegelikult on oma aja kohta päris modena tehtud Edgar Kuusiku poolt mööblidisainer intervjuuga öelda põhiliselt arhitekt ja selline ta on nende dokumentide järgi siis, mis meieni on jõudnud, on olnud algusest peale ka kaasa arvatud see kate peal, mis jätab niukse plastiku tunda või vahetada tõttu tunda, et tolle aja kohta võiks ju arvata, et ta on puidust ilus lauapind, aga sugugi mitte. Jesperi sõnul on lauda aja jooksul palju transporditud, sest näiteks on laua erinevatele osadele harilikuga peale kirjutada loetud numbreid ja ära märgitud, mis osa, millega kokku käib. Ajalooline laud on kuulunud näiteks Eesti Rahva muuseumile, olles kasutuses arhiivraamatukogus suure tõenäosusega lugemissaalilauana 1968. aastal antilaud üle aga Tartu linnamuuseumile. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern. Juba täna õhtul jõuab lõuna-kaguvoolus järgmine sajuala Lõuna-Eestisse ja see levib kiiresti põhja poole pärast südaööd Lääne-Eestis vihma võimalus väheneb, kuid ida pool on lörtsi ja lumehooge hommikuni. Ka päeval sajab ja ikka nii, et lääne poolt peamiselt vihma ja lörtsi, ida pool lörtsi ja lund. Puhub kagutuul ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kolm, homme päeval nullist pluss nelja kraadini. Spordiuudised võtab kokku Johannes vedru, palun. Naiste tennise Eesti esireket Anett Kontaveit pidi sportlaskarjääri esimeses suure Slami turniiri veerandfinaalis leppima kaotusega. Maailma edetabelis 31. kohal paiknev Kontaveit jäi Austraalia lahtiste meistrivõistluste veerandfinaalis selgelt üks. Kuus, üks, kuus alla maailma edetabeli kolmandale rumeenlanna Simona halepile. Mäng kestis kokku 53 minutit. Pärast kohtumist tunnustasid paljud tenniseeksperdid hooleppi suurepärast sooritust ning ei pidanud Kontaveidi esitust tingimata kehvaks. Ka eestlanna ise ütles, et ei teinud enda arvates halba mängu, kuid Haaleti vastu rohtu ei leidnud. Anett Kontaveit. Alati tahan võita, aga vastane mängis väga-väga head tennist ja jah, mul midagi kripeldama jäänud, et ma andsin endast parima ja rahul sellega, kuidas ma mängin, kuidas ma võidelnud, kuidas tuleneb mudenis areneda, läheb paremaks ja, ja ma ise olen vägaväga rahul. Tundsin ennast täiesti okeilt, et ei olnud minul sellist mingit võidukohustust ju ilmselgelt ei olnud. Ma ei tundnud ennast kuidagi kehvasti, väga närvilisena. Naiste turniiril pääses lisaks Kaalepile täna nelja parema hulka ka Hispaaniat esindav karbiine Muguruza. Veerandfinaalis võitis 26 aastane Muguruza seitse, viis, kuus, kolm venelannad Anastassia Pablutšenkovat. Meeste turniiril langes konkurentsist välja maailma esireket hispaanlane Rafael Nadal. Poolfinaalis maailma edetabeli viienda numbri austerlase Dominic tiimiga said määravaks kiired lõppmängud. Neljast sõitist kolm kulmineerus just kiire lõppmänguga ning kõigil juhtudel oli parem tiim. Mängu võitis austerlane lõpuks seitse. Kuus, seitse. Kuus, neli. Kuus, seitse. Kuus. Tiim kohtub nelja parema hulgas Saksamaa tennisisti Aleksander Sweeneriga. Sveeria pääses suure Slami turniiril poolfinaali oma sportlaskarjääri jooksul esimest korda. Täna võitis veerev pärast avaseti üks, kuus kaotust šveitslase Stanislas Wawrinkaga kolmes järgmises kuus. Kolm, kuus. Neli ja kuus. Kaks Saaremaa Võrkpalliklubi alustab täna kell 19. Null null koduses Kuressaare spordikeskuses kohtumist Hispaania klubiga CW Almeria. Tegemist on tugevuselt kolmanda eurosarja ehk CF Challenger Cupi kaheksandikfinaali avamänguga. Almeria on Hispaania meistrivõistluste praegune liidermeeskond. Paari korduskohtumine toimub 13. veebruaril Hispaanias. Aitäh Johannes, selline saigi tänane Päevakaja, ilusat õhtut ja kuulmiseni.