Tere jälle on Nemo turniiri aeg koosseis meil täna Ivo Linna, Jüri Aarma, Marju Kõivupuu ja Peeter Helme ning Saadet juhib Tarmo Tiisler. Parima küsimuse esitaja saab auhinnaks kirjastuses Varrak ilmunud Sergi Blochi raamatu viimane impeerium, Nõukogude Liidu lõpp. Ja me alustame heliküsimusega, kuulake ühe looma erinevaid häälitsusi, olgu öeldud, et Euroopas elutsevad need loomad Skandinaavia, Soome ja Venemaa põhjapiirkondades. Eestisse satuvad harva. Kes tegi sellist häält mingil oivaline hääle põhjal otsustades ikka suuremat sorti siinselt lahme ei ole morss, kui, kui põhjapõdrale panna mikrofone kõrvade vahel, et mis häält tema teeb, et tegelikult ja ta jah, pigem nagu veel oma hääli. No ma annan väikse vihje juurde, ta on suurim maismaal elav kärplaste sugukonda. Küllap siis on ikka ja siis on ikkagi ah. Ahm ehk ladina keeles kuloobulo ja lisaküsimus tuleb ka. Miks eelistavad põhjarahvad kanda just ahmi karusnahk? Väga hea, soe, kindel või midagi sellist olema, tõesti, võib-olla on selline tihe ja tuulekindel, sest et inimene ju ikkagi paneb nii riidesse, ennast soe olla oleks. Ahmi karusnahk on vastupidav ka väga suure külma korral on see paindub ja kapuutsi ääres ei lähe karv hingeaurust härma. Küsimus Andres Mihkelsonile Tallinnast. Kindral Laidoner kinkis 1938. aastal Tallinna garnisoni orkestrile ühe muusikariista mis maksis tollal röögatult palju, lausa 700 krooni. Millise instrumendi kindral kinkis? Võib-olla sellisel kellamäng, vaata sellised uhked kellamängud seal tavaliselt väga ilusasti kaunistatud ja hõbedane, hõbedane, ma olen ise mänginud puhkpilliorkestris suurt trummi. Ta ei usu, suur trumm, olgu ta vasest, kui ta mul oli oleks nii kallis, kuidas sellise riistaga nagu helik on või mis on? Kallis ei saa ju ometi olla kannel või midagi, ma ei tea, ma tajun siin mingit sellist äikest, krutskid, aga siin on krutski ja tegelikult ei olegi väga väike krutski. Klaver järsku klõpsti, klaver, klaver on kallis pill. Õige pill on jätkuvalt nimetamata, see on elektriaastal 1938, meie räägime siin kand. Kehra külast saatis küsimuse Rein Laumets. Milline kokkupuude Eestiga on olnud Kreeka kuninga Giorgio, see esimese abikaasal hulgal Giorgio, see esimene oli troonil aastatel 1863 kuni 1913. Kas jalga ei olnud sündinud siin tema sugulasedki? Äkki siin sündinud, et juba, kui me niimoodi Eestis sündinud Ei, ta oli Venemaaga seotud, aga temaga tegeles mingil ajal üks siiski ärkamisaeg. Keegi õpetajat elase Jacobs, Jason oli kõva näiteks ja, ja tema armastas, tema armastas väga tütarlaps, seal olid sellised õrnemad tunded väga paljude nende noorte daamidega haris. Kui oleks saatus kuidagi teistmoodi keeranud, mine tea, kelleks Jakobson oleks võinud tõusta või saada. Põhimõtteliselt vastasite ära Venemaa keisri Lenna suurvürst Konstantin Nikolajevitš tütrele Olgale andis Peterburi lähedal Pavlovski linnakeses koduseid õppetunde Carl Robert Jakobson. Ja aasta pärast abiellus nooruke vürstinna Olga Kreeka kuningaga. Reigo Kimmel Tallinnast jätkab briti sõdur Henryt händi päästis esimeses maailmasõjas ühe sõduri elu. Päästmisest on tehtud ka maal. Päästetud sõdur tänas hiljem Briti valitsust, et ta ellu jäi. Kelle päästis Henryytandi. No ilmselt ei olegi vastaspoolelt, et kui see küsimus juba nii on formuleeritud, et ühe sõduri mitte siis oma relvavenna, vaid sakslase võis olla näiteks Hermann Göring, jätaks Hitleriga rahule või ei, ei ole kuulda olnud, et ta sellesse olukorda oleks sattunud. Kas tegemist on mõne kultuuriinimesed, keda me hiljem tunneme tema loomingu kaudu? Ei, äkki siis tõesti Herman Göring Göring oli õhuäss? Seal võis tõesti juhtuda, on näiteks, et kas õhulahingus löödi käega ja, ja sealt tulistati enamasti 11 püstolit. Et näiteks seal võis konflikt laheneda rahumeelselt, see on üks võimalus, see ei olegi, aga Speer. Liiga noormees. Hitleri siiski ei ole, eks. Adolf Hitler ongi tegelikult vastus briti sõdur Henry thandi päästis väidetavalt esimeses maailmasõjas Adolf Hitleri. Raul Sinihallik küsib, millal ehitati Saksamaal esimene mošee. Ma pakun, et 18. sajandil või äkki keisririigi ja Läti 19. sajandi lõpus küsija väitel veel hiljem. Esimene mošee ehitati Saksamaal esimese maailmasõja ajal, et meelitada vangi langenud moslemitest Vene sõdureid sakslaste puudel võitlema. Nüüd saab küsida Ivo Linna. Küllap. Mäletate teiegi stseeni, kuidas Charlie Chaplin ühes oma kuulsas filmis sööb saapaid, mis materjalist jalanõud olid tehtud, et ta saaks ikkagi kuidagi tõetruult neid seal nahka pista. Selge on see, et muidugi mingit piisori lahkada ei eramusel ei hakanud šokolaadist vist midagi kavalamad Klandaikis, eks ole, see nälja puhul naasen, Peetril on selline nagu tema lagritsa tehtud haige. Ja ma olen kuskilt seda ka lugenud, et tal oli pärast süda paha ja kõht lahti. Jätkab Jaanus Moppel paidest 1981. aastal kinnitas Paide rajooni kinovõrgudirektor nii-öelda kinokülastaja meelespea. Seal on kirjas, et väljaspool järjekorda müüakse pileteid saadikutele kangelastele veteranidele ja vastava dokumendi esitamisel said väljaspool järjekorda kinno ka hea ameti esindajad. Kes need olid? Tuletõrjujad näiteks töötajad, näitlejad, miilitsad, ta pileti pidi maksma niikuinii, ta sai lihtsalt väljaspool järjekorda kultuuriajakirjanik, et nad said ikkagi filmi esimesena ära nähe filmi kohta midagi seljatada. Õige vastus on meremehed. Ette tuli näidata kaugsõidupass või ujuvkoosseisu kuulumist tõendav dokument. Ene viimne suur külast küsib Okt Jabrina. Aleksei Eva on lõpetanud Irkutski ülikooli keemikuna. Juba ammu elab 67 aastane naine Tallinnas ja on vist üks väheseid eestimaalasi, kes on olnud kaheksakordne maailmarekordiomanik. Peale selle on ta auhinnakapis mitmeid NSV Liidu ja Eesti meistritiitleid. Mis alal on need maailmarekordeid püstitatud? Kirimale male või naiste jalgpall, ilmselt ei ole see väga füüsiline alakiri, vale oli väga popp. Füüsiline ei saa, aga võib-olla mõni langevarjusport või purilennundus, mis oli vahepeal väga populaarne, vot see on ka selline vähetuntud, vähetuntud, ma arvan jah, et, et see võib olla mingi selline vähetuntud. Kalma vöö hõlma alla kuulus spordiga. Ahah siis oli purilennud lange vallastmined, laskmine. See ala pole küll olümpiamängude kavva kuulunud, kuid praegu kogub ta populaarsust nii meist ida kui lääne pool. Eestis on ka vähemalt üks mälestusmärk, mis on püstitatud selle ala harrastus. Tõesti, oktsiabrina Aleksei Eeva on kaheksakordne maailmameister langevarjuspordis. Kadrinas saatis meile küsimuse Jalmar suuranud kõigi aegade esimese seadme leiutas väidetavalt kuulus Kreeka filosoof Platon. Seade ise töötab nii. Mehhanism käivitub ette nähtud vee koguse lisamisega ülemisse anumasse, kust tilgub läbi süsteemi allapoole. Kui veekogus jõuab ettenähtud tasemeni, liigub see edasi kolmandasse anumasse v kiire juurdevool lükkab õhu kolmandasse anumasse, mis läbi kitsa avause kostab. Vilena alumine anum kogub endasse üleliigse vee, mida saab kasutada järgmisel korral. Nii ja mis seade see siis on, kell äratuskell, äratuskell selline hea mehhaaniline leiutis, jätkab Veljo ketti Järvamaalt. 1943. aastal Teherani konverentsi ajal toimus hulgaliselt sündmusi, milles ei osalenud üksnes NSV Liidu, USA ja Suurbritannia esindajad, vaid ka tõlgid. Viimaste ülesandeks oli läbirääkimiste protokollimine ja nende kiire ja täpne tõlkimine. Ent ühe ürituse ajal ei suutnud Nõukogude tõlk koheselt tõlkide küsimust, mille esitas Stalinile Winston Churchill. Selle takerduse põhjus ajas kohalviibijaid naerma, kuid Stalinit vihastas tõlgi komistus. Ta andis selgelt mõista, et tõlk on kohal selleks, et tõlkida mitte selleks, et mida teha. Tal ei olegi suutäis. Toimisid tohutut luks niigut, Lugimised ja joomingu või teine võimalus, suitsetas. Aga pigem ikka jäi, see jäi. Ilmselt olid need käsutäitja. Stalini meelest olid tõlgid kohal ja selleks, et süüa. Vestlus toimus ametliku lõunasöögi ajal tõlk näris parasjagu piilsteeki, kuid Churchill Stalinile küsimuse eest ja selle tõlgi nimi vist oli tšakovski koguni. Ma mäletan kusagilt. Oliver Manila Tallinnast, küsib 1774. aastal ilmus romaan, mis vapustas kogu Euroopat. Napoleon luges edas-seid segurega. Millisest raamatust on jutt? Nooreverteri kannatused, soli, Napoleoni lemmikraamat, mis oli tal põhimõtteliselt kogu aeg taskus kaasas ja mida ta üha uuesti ja uuesti luges. Ja autor on meil töötanud? Jah, mäng on meil tänaseks mängitud, milline oli parim küsimus? Üks üllatavamaid küsimusi oli see, millise pilli kinkis Laidoner seega raamatu viimane impeerium, Nõukogude Liidu lõpp? Andres Mihkelson, kelle küsimuse läbi saime teada, et kindral Johan Laidoner kinkis 1938. aastal Tallinna garnisoni orkestrile elektrikitarri. Ja nüüd suure ringi küsimus. Milline Anton Hansen Tammsaare teos kandis algselt pealkirja Mets Jeesuke küsimusele saate vastata kuni 31. jaanuarini posti aadressil Nemo turniir. Vikerraadiokoondis oli 21 15 null kaks null Tallinn. Või meiliaadress ilmnema turniir, et TRUE e. Ja vastuse saate jätta automaatvastajale kuus, üheksa kaheksa kaheksa üheksa, viis seitse. Auhinnaks on kirjastuses koolibri ilmunud Jens Anderseni raamat Astrid Lindgren päev nagu elu ja ajakirja Horisont aastatellimus. Kohtume nädala pärast.