Tere taas algab järjekordne Nemo turniir. Täna vastavad kuulajate küsimustele Jüri Aarma, Peeter Helme, Marju Kõivupuu ja Ivo Linna ja saatejuht on Tarmo Tiisler parima küsimuse esitaja ja saab auhinnaks kirjastuses seis ilmunud raamatu. Sõna on jõud, mille autor on Ülo Vooglaid. Ja kõigepealt heliküsimus, kuulake katkendit. Raadio kahes kavas olnud saatest olukorrast loomariigis räägib Aleksei Turovski. Soomes on enam-vähem kodus Eestimaal see loom kuulub nende fantastiliste maailmarändurite hulka, kelle kohta on äärmiselt raske öelda, kas ta kuulub meie fauna, see või mitte. Sest ta käib Eestis just nimelt käib ta peamiselt. See puudutab isaseid loomi, võib minna vabalt 10 kilomeetri kaugusele idast läände ja siis minna tagasi või veel kuskile mujale. Ta on väsimatu rändur ja ta on väga Pädev keerulises katkelikus, raskes maastikus, liikuja, kui vaadata, kuidas ta jookseb tavaliselt ta ikka jookseb. Kilomeetri läbimisel peab hinge heitma, tal on küürus selg, ta nagu käiks käpa laba välisservadele toetudes, keerates käpad peaaegu küünistega, siis varvaste otstega, siis vasakut käppa, paremale, paremad käppa vasakule ja ta kogu aeg vajub kuidagi. Niiviisi vappub. Nii ja millisest loomast Aleksei Turovski meile rääkis? Kõik see, mis jutustati, viitas sellisele loomale, kellel on ka väga ilus kirjaniku nimi, kaljukass, ehk siis ah kes on meil eksikülaline ja kes on ka üks arvatavaid, libahundi, prototüüpe ja ka rahvapärimuses hästi tugevasti esindatud mitmel moel. Ja nii ongi, Aleksei Turovski rääkis meile ahmist ehk Kalju kassist ene viimne suurukülast küsib näitlejad Mati Klooren, Mare Karsnek, Aino Talvi, Jüri Järvet, Aksel Orav ja Olev Eskola on mänginud mitmetes erinevates filmides. On aga üks film, milles nad kõik osalesid. Nende rollid selles filmis olid teatud mõttes sarnased. Milline tuntud film neid ühendab? Esimene mõte, mul tuli ta hullumeelsus, karssarcurjas elemendid korv ja siis ta ei ole veel more Hellast oli selles filmis, mida filmid minu kodulinnas Kuressaares, me olime seitsmeteistkümne aastased. Ei mäleta seal Järvet. Aga Järvetit ei mäleta, Jüri mehel oli seal see võib-olla mõni film, kus nad äkki olid kõik mingites episoodilistes rollides näiteks mingis rühmas ainult korraks näidatud midagi sellist. Oot-oot, aga ega järsku ei ole tuuline randmeid, keskpäevane praam Keskpäevase praami, saani ports täiesti episoodi Aino Talvi ei olnud, ei olnud, Jüri Järvetit ei olnud seal kloorinit, ei olnud seal. Kas õige vastus on kõlanud, õige vastus ei ole, ainult olete natukene ehki eksiteel, nad ei olnud nähtaval, aga nad andsid oma hääle, nad andsid omale Petrikese unenägu või välismaa mängufilmis oli dubleeritud. Probleem meil praktiliselt ei dubleeritud, vaid mõni üksik. Aga dubleerita näite siinset reliikviad. Järved olid, Talvi oli selle lätlase stab tissi hääleandja, kas mitte Klooren ei, olid Iivuashenkelberg häält, ehkki Peeter Jakobi teda mängis? Jah, maare võis olla täitsa vabalt, Arnes pakume viimne reliikvia. Jõudsite õnnelikult kohale, õige vastus on viimne reliikvia. Kõik nimetatud näitlejad lugesid filmis eestikeelset teksti ja samal teemal on saatnud meile küsimusega Jaana lahe Tallinnast. Kes oli see 1914. aastal Räpinas sündinud mees, kes filmi viimne reliikvia avastseenis. Lugesin Rispiiteri surevale isale viimsed, palved olgu öeldud, et hingepalvet loeb ta suravas ja veidi itaaliapärase hääldusega kiriku ladina keeles. Oot, mõtleme, mõtleme täpsel Aleksander Alexander korraga ja temal oli ju suurepärane riiklik koolitus. Täiesti õige filmi viimne reliikvia avas stseenis loeb Rispiiteri surevale isale viimset palvet. Tõlkija ja polüklot Aleksander Kurtna, kes oli ka üks filmikonsultante Märjamaalt, saatis meile küsimuse Reemo sirgVictoria vasareeli oli 20. sajandil elanud ungari päritolu prantsuse maalikunstnik, kelle teostes olid esikohal geomeetrilised kujundid, valgus, illusioon ja moaree efekt. Selle kõige sidumisel üksteisega panid aluse kunstiliikumisele, mille valikut presenteeris Mark Soosaar 2001. aastal Pärnu uue kunsti Muuseumis. Millise kunstisuuna autoriks on vasareeli. Tada tada oli varem ja ja kõik need kuulsad voolud olid selleks ajaks juba sünnitatud. Ma annan kohe vihje, ka Eesti telemaastikult võib leida samanimelise saate op-kunst. Jah, Victoria vasareeli pani aluse opkunstile kaid oksar pärimust, küsib Julius Johanson, kes elas aastatel 1880 kuni 1942 oli esimene eestlasest autojuht. 1905. aastal sai temast esimene eestlasest autoomanik, autoksoli tal pruugitud Bernhard Levassor. Hiljem vahetas auto mitu korda omanikku, milleks kasutas sõidukid selle viimane omanik. No ilmselt mitte sihtotstarbeliselt ala hoidis seal kartuleid seal auto keres või. Mida ta võis ka mootoriga mängida, mingil juhul seal elektrijaamaks generaator andis voolu või midagi sellist, samas muidugi, millest kõigest ei ole tehtud ümber raudtee kauplus ja ma arvan, et see oli üsna algeline auto. Ma arvan, et see ei olnud kaupluseks. Neid jutte on ka olnud, kuidas uhkete uunikumidega veeti traktori järel kartulikoormaid masinaks enne kui enne, kui nad siis üles nopiti üles vuntsid. Nüüd te lähete lähemale küll, aga päris õiget otstarvet ei ole veel välja käinud nii-öelda järel käruna ja teda veeti järel millegi tarbeks millegi poolt njaja teda veidi järele, äkki teda veidi hobustega hobustega veeti, võidi lapsi kooli viia, võidi kartuleid põllult koju viia. Pulmavanker. Nii oligi. Viimane omanik kasutas autot noorpaaride pulma pankrina. Ta eemaldas autolt mootori ja kasutas veojõuna hobust ehk kaeramootorit. Aga nüüd küsib. Peeter Helme teadupärast juhib praegu Eesti olümpiakomiteed Urmas Sõõrumaa. Ma ei hakka loetlema, kes kõik on tema eelkäijad olnud, aga siiski päris algusesse läheme küll ja küsin, kes oli kõige esimene Eesti olümpiakomitee president? Ametis olid aastatel 1924 kuni 1931 Friedrich hakkel, mina pakuks, mina oleks ka pakkunud Friedrich Akel ja õigesti pakutagi. Friedrich Akel diplomaat, riigimees oli siis nendel aastatel Eesti olümpiakomitee president. Raat verest on saatnud küsimuse Eha nõmm raamatu minus Šveits kahepaikne vahejaamas autor Anu Elmer Ehin viisama saakslannas sõbranna Saaremaale, kus ta pidi esmaabi korras tagasi Tallinnasse kihutama, sest sõbranna sai Saaremaalt paanikahäire milles tekkis. Õlu ikka, ma arvan vist, või oli see talvel ja sõbranna sai aru, et ta sõitis üle jäätee, sest nii on paar, kuid ehmatanud eriti stepiinimesed on sellest lolliks läinud, ei saa olla? Võiks olla küll. See võib jah, saun või midagi niisugust, saun väga võõras neil ei ole. Äkki siis oligi see, et ta on keset merd saare peal? Ringi ei saa, stabiilne koht, Saaremaa on nii suur, seda vett ümberringi ei saa, kui sa oled rannakülas, eks ole, või kui sa näiteks sa oled niimoodi mere ääres, et sa ei näe silmapiiri, kas see võib tekitada õudu inimeses, kui ei ole varem merd näinud? Anu Elmer Ehin kirjutab, et Saaremaa vaikus ja metsakohin tekitasid tema Berliinis elavast sakslasest sõbrannast paanikahäire automi rasta rahunes. Ka teiste väliskülaliste puhul on aru märganud seda, et inimesel on vaja tegevust, meelelahutust, muidu tuleb eksistentsiaalne hirm peale. Jätkab Taaniel. Teisman Tallinnast. Minu vanaisa Hubert Pärnakivi võitis 11 korda Viljandi järvejooksu. Millise rekordi on aga püstitanud maikuus 86 aastaseks saav rahvaspordilegend Benno viirandi? Kas ei ole see härra, kes on osalenud kõikidel ümber Viljandi järve toimunud jooksudel? Jah, õige, aga mitte nüüd esimesest alates. Benno viirandi on jooksnud ümber Viljandi järve alates 1958.-st aastast, seega 60 korda. Kehra külast saatis küsimuse Rein Laumets. Ameeriklanna ärikeel ädemas, kes elas aastatel 1744 kuni 1818 on esimene naine USA-s teatud staatuse poolest. Vaid üks naine Ameerika Ühendriikide ajaloos on seda korranud. Millest on jutt? Adams kas president Adamsi abikaasa, kas siis tegi temast ühtlasi ka ühe presidendi ema veel või president? Tema on hea, noh, George Bushi puhul tuleb ka kõne all, A vot vot seal kolme paralleeli kätte ja et algul olin presidendi naine ja hiljem olin presidendi ema. Ärikeel Adams on esimene naine Ameerika Ühendriikide ajaloos, kelle abikaasa ja poeg on olnud USA presidendid. Vastavalt John Adams, John Quincy Adams ja seda staatust on korranud ka Barbara Bush. Ja sellega sai mäng mängitud. Milline oli teie meelest parim küsimus? Parimaks küsimuseks võiks seekord olla see, kus saime siis teada, et filmis viimne reliikvia luges rist Piiteri surevale isale viimset palvet, tõlkija polüklat Aleksander. Noh, raamatusõna on jõud, saab Jaana lahe. Ja nüüd suure ringi küsimusest. Märtsikuu küsimus oli. 1969. aastal algas Eesti raadios saatesari Keeleminutid mida tegi 30 aastat üks meie tuntud keeleteadlane. Kes oli keeleminutite autor ja õige vastus on Henn Saari. Loosi tahtel saab raamatu Viktoriaanid ja ajakirja Horisont aastatellimuse Ellen Pärn Tartumaalt. Uus suure ringi küsimus on järgmine. Maikuus saab ansambel apelsin 45 aastaseks. Kes algkoosseisust on siiani ansamblis kaasa löömas. Küsimusele saate vastata kuni 30. aprillini meiliaadressil Nemo turni räti RÜE või postiaadressil Nemo turniir vikerraadio Gonsiori 21 15 null kaks null Tallinn. Ja vastuse saate jättega automaatvastajale kuus, üheksa kaheksa kaheksa üheksa viis seitse. Auhinnaks on kirjastuses Varrak ilmunud John Kay raamat. Mu süda on minuga šotlaste kuninganna Mary Stewarti elu ja ajakirja Horisont taasta tellimus. Kohtumiseni nädala pärast. Tähelepanu tähelepanu. Väga tähele pannud. Memoturniir. Memoturniir.