Tere taas. Me oleme nema turniiri lainele. Täna vastavad kuulajate küsimustele Peeter Helme, Marju Kõivupuu, Ivo Linna ja külalismängijana lööb kaasa Nemo turniiri kauaaegne saatejuht Mart Ummelas. Ja minu nimi on Tarmo Tiisler. Parima küsimuse esitaja saab auhinnaks kirjastuses Varrak ilmunud Karin Pauluse raamatu 101 Eesti nõukogude aja ehitist. Ja me alustame nagu ikka heliküsimusega, kuulake üht võõrkeelset laulu. Nii mis keeles meile lauldi? No kahtlemata oli tegemist mingi romaani keelega, minu meelest, aga nüüd väga raske seda paika panna, sest nagu me teame, seal Lõuna-Euroopas on ju hästi palju selliseid väikseid keele kildusid, näiteks ma olen kunagi käinud Sardiinias ja seal oli täiesti jälle omakeelne. Mõtlesin ka, et äkki stardikeel ja, aga ega see mõte nüüd ei põhine küll mingil väga teaduslikul arutluskäigule, aga kohati oli jah kuulda mõningaid sõnu, mis olid ilmselgelt romaani sõnad. Eesti keele ja selle keele sõnastik oli nõukogude ajal täiesti olemas sarnasel ärasen esperanto keel. Laul kõlas esperanto keeles, esperanto keele mõtles välja 1859. aastal Poolas sündinud silmaarst Ludwig saamenhow. Jätkaks Valdekordi. 2013. aasta suvel avati Ida-Virumaal Rannapungerja jõel omapärane Puusild. Milles seisneb selle silla omapära? Sellel sillal on katus. Ja täpselt nii ongi Alutaguse vallas lemmaku külas asuv Sildon esimene katusega sild Eestis. Ühe avalise Jeruska puitsilla Silde ava on 26,4 meetrit ja silda on võimalik ületada ka autoga. Järgmine küsimus on Han suvaks Tartust. See, mida tänapäeval nimetatakse töövestluseks, on toimunud läbi aegade mõistagi veidi teistmoodi, aga põhimõte on sama. Talu peremees soovis saada hooajatöödeks korraliku ja töökad sulast, teenijatüdrukut või karjapoissi. Eriti oluline oli sulase valik, sest temast sõltus talus väga palju. Tavaliselt toimus sulase palkamine laatadel. Peremees vis sulase kandidaadid rahterisse või mingisse teise söögikohta ja tellis süüa tavaliselt suppi mille järgi peremees oma otsuse tegi. Et kas sobib või ei sobi. See vist on kuidagi seotud selle leiva söömisega supi juurde palju söödud, siis leivatükiga veel Is taldriku puhtaks seotud jah, sellise kokku hoidlikkusega ja mingisugune kultuurinäitaja on see, kas inimene sööb toitu vaikides või jutustab sinna juurde ja kas ta luristab sinna juurde või Eluriste sinna juurde. No hakkab juba tulema, eriti seostuse esimene rääkimine, jah, et kui inimene sõi trast samal ajal rääkis palju juttu, siis ma arvan, et see vist ei olnud nagu see punkt, mille eest oleks võinud palgata, kui ta sõi kiiresti vaikides, siis on nagu loogilisem. Sellise noormehega, kes söömise juures palju rääkis, oma oskusi kiitis, jäi kaup katki. Oluline oli seegi, kas ta sõi kausi tühjaks või jättis supilendi järele, sest selline oli ta siis ka töö juures. Kui kaup oli koos ja käed löödud, tehti harilikult ka väikesed liigud, mis samuti midagi ära näitas. Küsimus Rannar Susilt võrust. Me teame üsna hästi Venemaa keisri Nikolai teise saatust. Bolševikud mõrvasid keisri perekonna 1918. aasta juulikuus. Milline oli aga Nikolai teise sugulase, Saksamaa viimase keisri ja Preisimaa kuninga Wilhelm teise saatus, kui 1918. aasta sügisel Saksamaal puhkenud revolutsioon ta võimult tõukas? Ta läks ju minu meelest Hollandi täpselt, ta läks, astus rongi peale, sõitis Hollandisse, raius maha kõik puud, mis seal maja ümbruses olid nimelt tema lemmik vaba aja veetmine, puude raiumine ja see maja, mis talle või lossikemistele eraldati, asus algul puudesalus ja kui ta 40. või 41. aastal suri, siis oli see, siis oli see maja keset lagedat välja kõik puud maha raiunud. Nii oligi Wilhelm teine emigreerus Hollandisse, kust teda soosis Hollandi kuninganna. 1859. aastal sündinud Wilhelm, teine suri 1941. aastal Hollandi linnas. Toornis küsib Eha Nõmraat verest giidina. Shanghais töötades sattus raamatu minu Shanghai autor Anneli Vilu nelja tärni hotelli, mille tubades oli üks ehituslik omapära, mis turistidele sugugi ei meeldinud. Mis see oli? No iseenesest Shanghais ei ole radiaatoreid, aga seal võib väga külmaks minna ja siis tubades on olemas selline sooja õhupuhurite süsteem, millest ei ole üldse mingit kasu. See ärritab kõiki laenlase. Siis võisid seal näiteks WC ja vannitoal uksed puududa, see on ka täitsa tavaline Aasias, seal Hiinas üsna tavaline ja äkki siis hotelli tubades ei olnud tualeti ust. Aga nüüd küsib meie külalismängija Mart Ummelas. Nagu te teate, admiral Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshauseni suurest Antarktika avastusest, möödub peagi 200 aastat. Ja eestlaste purjelaev Admiral Bellingshausen läks äsja teele tema radadele. Bellingshauseni mälestus on jäädvustatud nii Saaremaal kui ka Tallinnas. Tema nime kannavad meri, saared ja muud objektid. Missugune on aga neist Eestist kõige kaugemal asuv koht, mis kannab Bellingshauseni nime? Ma pakun, et äkki võib tegu olla mõne Asteroidiga. Taevas jah, aga sellel on kaks vastust tegelikult, sest asteroid nagu teada ju liigub ja kui ta jõuab Maale lähemale, siis tegelikult on kõige kaugem hoopis kraater Kuu tagaküljele. Nii et Peeter oli väga õige loogika. Pille Hallop Võrust küsib. Millist tänavat pidas Friedebert Tuglas üheks jutumärkides kirjandus liikumaks tänavaks start. Jutt käib sellest, kus kõige rohkem kirjanikele elanud või või mingit tegevust toimunud Suund on selles mõttes õige, et seal elas hästi palju tuntud kirjanike ja kirjandusinimesi, aga nüüd, kui te selle tänava kaera Ega see ei ole roosi või kivi täna või ühesõnaga see on see ülekant, mis jääb sinna Raatuse tänava ümbrusesse, seal neid oli, tähendab, sellel ajal, kui Tuglas toimetab Õige vastus on, et Tuglas pidas üheks kirjanduslikumaks tänavaks staadioni tänavat, mis oli varem Tallinna tänav. Ta on kirjutanud, et seal on elanud pikemalt vaat või lühemat aega nooremas või vanemas eas Karl Körber Karl August Hermann, Juhan Currik, Matthias Johann Eisen, Juhan Liiv, Juhan Luiga, Nikolai Köstner simplekton Märt Laarmann, Rasmus Kangro-Pool, Anton Jürgenstein, Betti Alver, Artur Ratson, Heiti Talvik. Ja muidugi ei unusta nutta ka ennast mainimast, kuna elas seal pikemat aega. Puugo Birgin Harjumaalt küsib. Aastatel 1861 kuni 1865 toimus Ameerika Ühendriikide kodusõda millele kulus esimesel sõjajärgsel aastal üks viiendik Mississippi osariigieelarvest. Iga ameti surnute matmisel. No aga äkki mingisugust invaliidsuspensionidele midagi sellist puujalgadele? Põhimõtteliselt oli see õige vastus, esimesel kodusõjajärgsel aastal kulus üks viiendik Mississippi osariigieelarvest haavatud sõduritele proteeside valmistamiseks. Küsimus Aarne Kuusmanni Tallinnast. Lenini ja Stalini töökabineti iseloomustamaks jooneks olid raamaturiiulid. Aga millega paistis silma Nikita Hruštšovi kabinet Kremlis, mis oli tema? Brežnev oli seal veel võimendunumaga, Kressiovil oli ka suur nõrkus kõiksugu autasude vastu, et kas seal ei olnud igasugused välismaalt saadud kingitused äkki mingeid pudeleid, baasid äkki või no mida veel kingi? Võetakse riigipeadele kellasid, naki, ellaside lapsust, elulised karil, ordenid muidugi, ordenid. Tahad Nikita Hruštšovi kabinetis oli väga palju baase, sealhulgas ka tema portreega vaase küsimus Andres Mihkel Sild Tallinnast pärast teist maailmasõda võis Eesti linnade tänavatel kohata Saturaator kärusid mis oli Saturaator käru. Ja ma olen nagu seda nime kuulnud küll, aga mis seoses surra? Jobusid lampkastid, millel mõtlema, et kas see on kuidagi seotud, jah, inimeste väljaheidete koristamisega, ma võiks öelda, et on seotud inimeste sisse aga siis on ikkagi seotud hingamisega või millegi sellisega. Ballooni vedamine, no ma ei kujuta ette, tänavale ulitsele me natukene lähemale selle hapnikuga oleme jõudnud, aga esialgu ainult natukene kas on seotud nii-öelda inimese sissehingamisega, ta ei ole isegi nii palju hindamisega seotud, küll, aga noh, ütleme siis inimesele Naudingut pakkuva tegev. Naerugaasi, et nõukogude süsteemi paremini tunda, kus veeti laiali mingisuguseid gaseeritud vett või midagi taolist. Muuseas, täiesti õige. Gaseeritud veekäru nimetati ametlikult Saturaator käruks. 1956. aasta suvel oli neid Tallinnas töös 24 tükki. Plekist või vineerist kastikujulise käru peal oli hoidjate küljes klaasist silindreid, kust võis lisatasu eest müüjal lasta veeklaasipõhjaga apelsinipirni või mõnd muud siirupit. Hiljem asendasid kärusid gaseeritud vee automaadid. Mäng sai mängitud ja milline küsimus teile kõige rohkem meeldis? Saturaator käru? Raamatu 100. Kas Eesti nõukogude aja ehitist saab Andres Mihkelson nüüd veel ka suure ringi küsimus. Millises Euroopa riigis ei ole sääski? Küsimusele saate vastata kuni 31. juulini meiliaadressil Nemo turniire TRUE või postiaadressil Nemo turniir vikerraadio Gonsiori 21 15 null kaks null Tallinn. Ja vastuse saate jätta automaatvastajale kuus, üheksa, kaheksa kaheksa üheksa viis seitse. Auhinnaks on kirjastuses Varrak ilmunud Winston Churchilli raamat tormihoiatus ja ajakirja Horisont aastatellimus. Kohtumiseni nädala pärast. Tähelepanu tähelepanu. Väga tähele pannud. Memoturniir. Memoturniir.