Käes on nema turniiri aeg. Täna kuulete valikut lõppeva aasta parimates küsimustest. Küsimustele vastavad Marju Kõivupuu, Ivo Linna, Peeter Helme, Neeme kuningas, Mart Ummelas, Erkki Bahovski, Raul Rebane ja kevadel meie hulgast lahkunud Jüri Aarma. Memoturniiri juhib Tarmo Tiisler. Tähelepanu tähelepanu. Väga tähele pannud. Memoturniir. Memoturniir. Märjamaalt on saatnud küsimuse Reemo Serg. Teatavasti tuli 1847. aastal sündinud Ameerika leiduril ärimehel Toomas halva erissonil 1931. aasta viinakuul alla vanduda Diaabeedile mis tema organismi järjepidevalt kurnas enam kui tuhandet patenti oma verisson jagas oma elu kahe veetleva naisega kellega koos oli tal kuus järeltulijat. Kui esimese naise kosimine olevat kulgenud nii-öelda traditsiooniliselt siis oma teise naise Miina Milleri Naimisel kasutas ta ühe 18. sajandi lõpus sündinud kuulsa isiku kaudset abi. Too isik oli elukutselt maalikunstnik. Kuidas ei, Toomas Alva Edison Miina millerile abieluettepaneku. Morse morse teel, punkt, kriips, punkt lihast, tule mulle naiseks. Toomas Alva Edison lähedas Miina millerile salakirja abieluettepaneku morsetähestikus. Küsib Tõnis Sakk Rakverest esimene olümpiamedali võitnud eestlane. Maadleja Tin Klein, kes elas aastatel 1884 kuni 1947 tegi ka oma leeripäeval tubli etteaste, kui tõusis oma kodukandist armastus 58 meetri kõrguse Peetri kiriku torni. Millist moodusta torni minekuks kasutas, ronis käia ka väljastpoolt. Või kõigile näha ja kuna tegemist oli teatud mõttes pakas uhkaga etteaste köiel ronimine on maadleja heaks ja treeningvahend küll, aga nüüd tuleb saaga. No äkki ta ronis mööda selle välisseina lihtsalt mööda piksevarrast kasutades mingeid endeid ja mõrasid ja pragusid. Vanad ehitised on üsna konarlikud, seal saab seda harrastada ja küll, aga ma arvan, et kas piksevarras on natuke liiga, kas ta kannab meest, aga muidugi tugevda pakku? Ta läks mööda treppe ikkagi. Ah, aga ta läks sinna näiteks kätel kõndida, tegi sellist käed on tugevad neil muidugi ta läks käte peal peale. Martin Klein olevat kõndinud Tarvastu kiriku torni käte peal. Küsib Rein Laumets Kehra külast. 1900 seitsmeteistkümnenda aasta septembris toimus Estonia teatris kirjandusõhtu, kus korraldati ka loterii. Võitudeks olid muuhulgas Herna Vilmeri suudlus, Martale, EPapats, Randev uue Ella Ilbakuga pudel konjakit, kapsapea hobune, lehm ja siga. Kapsapea oli ehk ja hiljem oli kapsalehti kõikjal Estonia koridorides. Koduloomad seevastu erinesid stuude kondiitri erist, mille jaoks Periga raha koguti. Kas sa mitte mingi näljahäda puhul ei olnud? Lätlased tegid eesti näljahäda puhul mingit loteriid, võib-olla me tegime ka kusagile. Ega midagi siis ei ehitata või, või siis sõjainvaliididele kunstimuuseumi osutamiseks. Tegemist oli ühe organisatsiooni meile hästi tuntud organisatsiooni esimese väljatuleku toetamisega meelepeole Seurovi, Noor-Eesti Siuru, aga järsku on mingisugune kooriühing. Entsüklopeedia raha koguti 1900 seitsmeteistkümnenda aasta maikuus loodud kirjandusseltsi Siuru esimese albumi kirjastamiseks. Tenno sibadi Tallinnast küsib. Eesti vabariigi esimeseks aastapäevaks otsustati seada asulad lippu ehtesse. Kuna sinimustvalgeid lippe ja nende valmistamiseks vajalikku riiet nappis, jagati inimestele mitmesuguseid näpunäiteid. Nii näiteks soovitati viljand lastel suure maja lipu puudumisel kaunistada korterite aknaid. Paberist treikolooriga. Tartus korraldasid tublid naisaktivistid riigilippude ühisõmblemist, kuid jäid paraku selle asjaga jänni. Milline soovitus riigilipu asjus aga anti pärnurahvale. Anti soovitus harutada lahti keisririigi Vene lipud ja värvida punane siil mustaks ja õmmelda nad siis nii-öelda õiges järjekorras uuesti kokku. See ongi õige vastus. 24. veebruari hommikul 1919. aastal oli vaatamata raskustele kogu Eestimaa lipuehtes. Küsimus on Subalt Tartust. 1943. aasta veebruaris lendas Suurbritannia vägede ülemjuhataja legendaarne marssal Bernhard Montgomery Inglismaalt Šveitsi et isiklikult tänada Paul Hermann Müllerita 1939. aastal tehtud vastuse eest mille avastamine oli marssali jaoks nii oluline. See pidi olema mingi meditsiini asi, ala mainet, penitsiliin või veregrupid või midagi sellist, mis tol ajal oli suur asi. Veregrupi tavaliselt esimese maailmasõja ajal, aga reesus sõja vastati hiljem. Jeesus tuli hiljem ja see muutis väga oluliselt kogu seda vereülekannet. See, sa tegid nad lõpuks kindlaks, selles mõttes, et varem oli ikkagi see eksitus. Aga penitsiliiniga ei olnud, see oli teine mees printsi räniga. Varase keming oli natuke varem, aga ma ikkagi jääksin selle juurde, et mingi meditsiini alamise seotud tundub jah, loogiline, see on olnud ikkagi sajandeid sõjapidamise juures üks probleem. Ahah, mingit desinfitseerimine siis enamasti maailma ajaloos on sõdades Surdud ikkagi kõikvõimalikesse haigustesse. Ja üks põhjus on olnud muuhulgas ka näiteks võimatu haavu desinfitseerida, haava palaviku alla viia. Kuidas teha, Ta vere jooksasid, kuidas takistada seda, et inimene lihtsalt verest tühjaks ei jookse? Ma arvan, seal ikka vist varasem juba varasemalt teada või et see ei pruugi olla vutid, rahasid on varasemad, aga, aga mingisugune välikirurg ja sellisel juhul või see ei ole välikirurgias ütleme üks teema, mida minu meelest ka Eesti sellises sõdurilauludes päris palju on kirjeldatud, et see oli probleemi, olime hädas täid mingi vahend, mis aitas nende vastu sealt võideldes satikaid, sitikaid ja lutikad ja täid, ühesõnaga kõikvõimalikud parasiidid, mis kannavad edasi haigusi, mis pesitsevad mundrites, eks ole nakkus tüüfuse, et kas mingisugune vahend, millega siis neid nagu tappa või jah, jutt on Teet, et eest. 1939. aastal avastas Šveitsi keemik Paul Hermann Müller et DDT on tõhus putukatõrjevahend. DDT-d hakati laialdaselt kasutama teise maailmasõja ajal pudeed täidelestade ja sääskede tõrjeks. Marssal Montgomery sõitis 1943. aastal Šveitsi isiklikult tänada kiimikut sõdurite päästmise eest. 1948. aastal sai Paul Hermann Müller oma avastuse eest Nobeli meditsiinipreemia. Lea saak Pärnust küsib. Iraanis on paljude korterite ja majade ustel kaks rõngast koputamiseks. Üks on metallist ja teine puust. Miks neid Kakson? Eks seal naisterahvastele teine meesterahvas, tahtsin just sedasama öelda, nii seal ainult kumb on, kumb nüüd te olete päris lähedal, aga ta ei ole õigele nüansile veel pihta saanud. Koputatakse, eks ole, keegi palub sisselaskmist, ühesõnaga sa saad nagu selle kõla järgi aru, kes võiks tulla järelikult see eeldab seda, et võib-olla siis noh, kuidas keegi vastu ka läheb, sellele, kes võiks tulla, või on siis, et sugulased ja mitte sugulased, see ukse peale vastu minek on just jah, ilmselt see kõla järgi salaja tehes tuleb mees või metall on siis on, meestes läheb meesterahvas ust avama. Iraanis peab naisel olema pea kaetud, kui mees siseneb. Kui tuleb oma mees, isa või vend, siis pole vaja rätikut pähe panna. Seetõttu on uksel kaks koputitet, naisterahvas, teaks, kes ukse taga on. Puust koputi omadele ja metallist võõrastele. Küsimus Andres, Mihkel Sild Tallinnast pärast teist maailmasõda võis Eesti linnade tänavatel kohata Saturaator kärusid mis oli Saturaator käru ja ma olen nagu seda nime kuulnud küll, aga mis seoses surra? Torni juures veeti hobusega lamp kastid, millega siis mõtlema, et kas see on kuidagi seotud, jah, inimeste väljaheidete koristamisega, ma võiks öelda, et on seotud inimeste sisseheidetega, siis on ikkagi seotud hingamisega või millegi sellisega mingi ballooni vedamine. No ma ei kujuta ette tänavale ulitsele me natukene lähemale selle hapnikuga oleme jõudnud, aga esialgu ainult natukene. Kas see on seotud nii-öelda inimese sissehingamisega? Ta ei ole isegi nii palju hindamisega seotud, küll aga noh, ütleme siis inimesele naudingut pakkuva tegevuse naerugaasi, et nõukogude süsteemi paremini tunda. Nakkus veeti laiali mingisuguseid gaseeritud vett või midagi taolist. Muuseas, täiesti õige. Gaseeritud veekäru nimetati ametlikult Saturaator käruks. 1956. aasta suvel oli neid Tallinnas töös 24 tükki. Plekist või vineerist kastikujulise käru peal oli hoidjate küljes klaasist silindreid, kust võis lisatasu eest müüjal lasta veeklaasipõhjaga, apelsinipirni või mõnd muud siirupit. Hiljem asendasid kärusid gaseeritud vee automaadid. Küsimus Tanel lutsojalt Lasnamäelt. 1972. aasta oktoobris toimus Iraani šahhi Mohammad Reedabasulavi ja tema abikaasa Farahhi visiit Nõukogude Eestisse. Sellest on palju räägitud ja kirjutatud, kuid üks sündmus siiski sellest visiidist erilist kajastust ei leidnud. Nimelt viidi külalised tutvuma ka eesti eheda põllumajandusega. Selleks puhuks oli ülesvuntsitud vastvalminud lokuti vasikalaut, mis Kuuruse Iisrindlikule Sakunelis sovhoosile. Laudas aga tabas ENSV parteijuhte täielik shokk, sest šahhinna sai seal hakkama millegagi, mis polnud üheski protokollis ette kirjutatud. Millega ta hakkama saidi. No kui oleks lehmalaut, siis eeldaks, et võib-olla läks lehma lüpsma, lihtsalt silitas sellel atrisse sisse äkki või võttis tangu ja hakkas sõnnikut kühveldama. Õige heina ühesõnaga käitus nagu tõeline talunaine või farmi naine, kes tunneb tööd ja äkki see, et ta kuidagi läks neid loomi näppima, mis ei olnud ette nähtud ja on juba soojem, andis vasikale musi, andis Kallasel lutipudelist piima, mitte lutipudelit ei lasknud lörtsida, vaid oma sõrme sõrene ja ja sellega seoses tekkis nüüd üks teema, see tammuda sõrmus, sõrmus, vasikas, just ära. Vasikad hakkasid šahhinnale nii meeldima, et ta lasi ühel neist oma sõrmel utsida. Meie valvsad parteibossid eesotsas Artur Vaberiga läksid lausa paanikasse, sest nad olid tähele pannud, et ta kannab sõrmes säravat briljantsõrmust. Kui too vasikas oleks selle oma kõhtu lutsinud, siis oleks selle tagasi saamisega väga palju aega läinud. Aga tegelikult sai vasikas Luitsiga siiski seda sõrme, kus sõrmust ei olnud. Jätkab Riho paju Muuga aedlinnast. Iga aasta märtsikuus toimub Venemaal rahvusvaheline jooksumaraton. Tuntud saksa ajakirjanik Uudo Müller on nimetanud seda jooksuks 1000 meetri kõrgusel maapinnast. Kus see täpselt toimub? Eestist vaadatuna tundub 1000 meetrit väga kõrge, aga tegelikult on Venemaa on suuri piirkondi, mis on 1000 meetri kõrgusel või kõrgemadki. Juhin tähelepanu mitte 1000 meetri kõrgusel merepinnast, vaid 1000 meetri kõrgusel maapinnast. Teletornid, kus tegelikult korraldatakse trepil Äkyanostankina teletorni jaoks see ei ole Ostancro teletorni jooksen jooksumaraton nagu päris maraton, mis tähendab, et Turnas on seda. Kas raud, teed või asjad, mis tõusevad nagu pinnale, et see on ikkagi mingisugune tehistehiskeskkond, kus jookstakse, see ei ole ju ometi loodas ka mõtlemäkis, sildu 1000 meetri kõrgusel ei saa olla, see ma arvan, on sümbol, see on sümboolne kujund, ilus nullidega arv, aga, aga ärge mõelge üldse inimkätetöö peale. Mõtleme mingit järve, mis seal vahel mõtleme. Järve ümber mingi järve ümber baikali järve ümber veranaali, järve, mis on kuivana Venemaal, see ei ole Venemaal. Baikali, kui ümber järve joosta, siis kohal ja järve kohale. Kuidagi päris omapäraseks. Et joosta 1000-ni treikõrgusel nii-öelda maapinnast tuleb joosta mööda baikali järvejääd. Nimelt toimima iga aasta märtsis Venemaa rahvusvaheline jooksumaraton maailma kõige sügavama järve Baikali jääl. Baikali järvejääl toimub igal aastal ka suusamaraton, mis kuulub Russia loppeti. Sarja selle aasta suusamaraton toimus 20. aprillil. Tähelepanu tähelepanu, väga tähelepanu. Remo turniir. Memoturniir.