Laulupeoga on kokkupuuted varakult. Kõigepealt ma elasin nii alla 10 seda väga mitmes kohas laulupeo tänaval ja temaga ristuvas Kunderi tänav, aga siis jutud isa-ema poolt onude poolt laulupidude kohta olid väga huviäratavad. Üks oludest juba juhatas orkestrit kaks isegi. Juhatasid koor tegid näitemäng ja nii edasi. Ja isa ja tema vendadest moodustus isegi. Kvartett esinesid rohkesti nii aastavahetusel nii et sedakaudu vist laulupidu on kuidagi lähedale pääsenud. Ma olen kuulnud teie noorest peast tehtud plaanidest, et 28. aasta laulupeost tahaks osa võtta lauljana 33. aastal oma kooriga, aga 38. aastal peaks juba laulupeole pääsema oma lauluga, kui vana oli, kui nii julgeid plaane tegid? See võis olla umbes 23. ja 28. laulupeo vahel. 23. ma veel ei julenud mõtelda, seda ma olin küll juba laulupeol olin kuulajate seas. Aga 1000 928. plaan ei täitunud. Ma läksin alles EMOsse laulma ka 29. aastal aga siis 33. aasta ladu peo plaani täitsin ja ületasin. Läksin kolme koori ja ühe puhkpilliorkestriga dirigendina ja, ja siis, 1938. aastal kutsuti mind juba autorina oma laule vaatama. Et siis vist juba läks graafikusse. See asi ja esimeste laulude seas oli. Hakkame mehed minema, kuidas nad hakkasid minema? No see hakkasid meetmed minevaige lihtsalt Tallinna meestelaulu selts viis selle oma Kesk-Euroopa reisile kaasa ja sealt tulid tagasi õige suure suure hallooga. Ja siis sattus laul igale poole kappa. Ja huvitav, kui mõelda selle teksti line algmaterjal on nii, naps on neli rahvaluule värsirida. Ega rohkem ei olegi tarvis, mul on väga palju laule liivi lõikestada nelja-viie realistele tuuletustele. Aga nad, kui nad tervikud on, siis, siis peaks midagi tulema ja muusikast saab ju kõiki pikendada ja venitada ja korrata ja ma sain selle teksti. Juhuslikult ma soovitasin hurda Tre juures valgejõel. Morfalt oli selle mehe nimi. Ja seal oli veel hurda raamatu koosa osa. Kuivõrd paljudele meie kuulajatest on ju see periood juba küllaltki kauge ajalugu siis kas võiksite meenutada, kes tegid koorijuhtidena ilma enne teinud? Enne oli terve rida nii vanem kurijuhte kes nii laulupidudel ja ja kooride ees esinesid Simmul väga. Mäletame veel Karl Leinudki, Evald Aav muidugi ka need olid sel ajal keda tuli vaadata ja hoolega nendelt õppida. Kas oli neist keegi, kelle dirigendimaneer või või organisaatorid, talent, eid? Eriti paelus? Ma pean ütlema mulle, mind huvitasid kõik isegi kui mul mõne kohta mõne dirigente kohta mõnes osas mõned soovid olid. See ei takistanud mind Nende häid külgi nägemast. Ja nüüd ma lausa korjas igalt töölt sai midagi võtta, igaüks on ise näoga ise temperamendiga ise käitumise joonega lauljate poolt armastatud, kõik. Kas seda peab eriti tähtsaks, et siiski ka lauljad aga peaksid oma dirigendist? Või noh, see on loomulik, et pühakoda ja dirigent samuti laudadest lugu pidama see peab nii vastastikku, siis saab sügavamaid tulemusi muidugi pinnapealset muusikat teha. Aga iga päev südamest südamesse minema see asi Kui te olite just laulupidudega nagu saanud hoo sisse siis tuli sõda. Ja kas Jaroslavli päevil tuligi meelde mõte laulupidudest korraldada? Juba varem seal lauldud Me olime kama ääres tööpataljonis, seal oli juba 80 liikmeline meeskoor edasi Jaroslavli ja siis oli muidugi juba selgelt tuleb hakata mõtlema, laulupidudele, arvan, on vist olemas kuidagi rõõmani kirjutusi, isegi selleaegsetes. Ja kui koju jõudsime selgelt laugude, tuleb teha. Aga enne veel, kui koju jõudsite. Enne veel kirjutasite, te võiks öelda Eesti laulupidude laulude laulu, see on mu isamaa. Missugustes tingimustes see sündis, mis seda ajendas, seda ei ole raskemal kellelgi aimata. Seilos ilmus Rahva hääles Koidula ühe tähtaku puhul. Kaks luuletust oli puhtalt pihudia, kui isamaa on minu arm. Ja selle mustandi äärel on kirjutatud neljas märts 1944. Sobinovski tänav number viis. Seal Eesti esindus oli seal ja seal saalis oli klaver ja siis seal on mõningad asjad kirjutada. Aga seda muidugi ei teadnud ka, et see laul niisugused mõõdud võtab. Ei olnud ainult muidugi ma püüan alati ükskõik mis millise lauluga hästi lähedale meelult jõuda. Et laulu nii emotsionaalselt nii põhjani ära ütelda oma südame päält. Mis on õige, mis südamest tuleb, seega südamesse läheb nii, te olete ise olnud. Aga muidugi ei teadnud meist veel keegi, missugune selle laulu saatus on ja see hakkab õieti kujunema alles 1960. aasta laulupeol, kus ta on lõpulauluks kavas. Ja ta on kujunenud nii-ütelda üheks laulupeo kindlaks laulus, nagu ütleme, Lütsi koidki. Ja terve teise laule. Ja tore on laulupidudel mõnda tuttavat laulu korduvalt kuulata, mis on omale juba nii kätte võitnud, nii usalduse. Ja laulupeol ei peagi olema kõik alati uued asjad. Ikka on kena, kui sa näed ühte vanat head sõpra. Meel läheb rõõmsaks, laulupeo traditsioon seal midagi hindamatut. Kui laulupeo päev tuleb, juba, tõuseb teistmoodi, hommikul juba ülesse ja lähed kuulad, kui tornides seristavad juba rõõmupasunad. Ja terve päev on nagu pidupäev, midagi, mingisugused erilised päevad ja nad on kujunenud traditsiooniliseks ei kujuta enam, mis laulupidu, töötab ta oma elu ette. Ja me näeme kes sellest osa võtavad seal ja ei oskagi ütelda, kes, kes ei võta vestlustes. Pered võtavad osa. Muidugi tuleb hoolt kanda selle selle üle, et et ikka midagi alati pakkuda oleks ja et see pakutav oleks võimalikult kõrgel tasemel. Nimetasite meeleolu, millega laulupeole lähete. Aga eks ole ju niiviisi, et teie dirigendi, meeleolust, lauljate, meeleolust ja ka rahva meeleolust õieti sõltubki ühe laulu interpretatsioon, kuigi ta ju noodis on kindlalt jäigalt kirjas. See kolmnurk nii-ütelda, kas spiraalis hakkab ümber ülesse kerkima Gioorid dirigent, publik, siis võib saavutada niisugusi tulemusi. Et, et jalad enam maha ei ulata. Kui nüüd meenutustega jõud üksikute laulupidude, niisiis tuletame kas või meelde, 1955. aastal oli kavas teie laulupeo kantaat tuhandes- südamest. Sellele järgnes hiljem laulavad tiivad ja juubelilaulupeol 1969. aastal siis hüvastijätt laule olevast lahkuvatele kooridele. Nii et võiks öelda, et teie olete meie kõige viljakam laulupeo kantaatide viljeleja. Pidi algselt ei teadnudki, et laulupeol peaks kantaat olema. Enne tuli sellele mõttele jõuda. Nojah on niisugune mõte, kerkis, et need ainult väga väiksed lühikesi laulukesi laulda on natukene vähe ja kursitase oli küllalt juba arenenud, võis suuremaid ülesandeid võtta sellepärast isegi ka muus osas. Mõtlesime võimalusi erikooride esinemiseks, kes võisid natukene raskemaid asju laulda ja lihtsamaid laulu siis kõik koos tuleb arvestada alati laulupeol, seda taset laulab 30000. Laul lauljale ja 1000-le kuulajal. Laulupeol on omad omad mõõdud, ütleksin ta nii kui rahvasport tips, kord spordi kõrval. Ta peab olema väga massiline, ta peab võimaldama väga paljudel sellest osa võtta. Te nägite, ise ei olegi võimalik kõiki mahutada. Pidime selleks, et kõiki noori laulupeol lasta mõtlema välja veel koolinoorte laulupeod. Sest ikka kui sa noorest peale olnud kaasa teinud, siis istud, et ka hiljem sona teiste teiste hulka. Nii kui mõelda nüüd sellest, et hakkame mehed minema, oli kirjutatud lihtsalt meeskoorile, võib-olla ei pidanud silmaski siis laulupidu, laulu Pekkantaadid on aga juba spetsiaalselt suurtele kooridele mõeldud siis nüüd võiks juba küsida. Kate, missugune peaks olema see õige laulupeo laul? Seda selle peale ei oska ütelda, kui sa arvata, et nüüd ma kirjutan ja laulupeol vist midagi välja kirjutad, lihtsalt ühe laulu pärast selgub laulupeol laulda. Nii et ennem ei maksa plaat tegema. Aga see laul tekst peab omale meeldima. Tuleb ka see omal läbi laulda, kõik partiid lauldav oleks. Väga kõrgel pidanud võistulaulmist ja, ja koorde festivali, nii et see tippsport ei jää sugugi meil tähelepanu orbiidist kõrvale. Niiet astuksime nii kahe jalaga ükson, massiline muusika tegemine ja siis pude arendamine, minu arvan, selle peab mõlemad tegema ja siit tulevad ka võib-olla vahest mitmesuguseid ette heid. Nad taat aga surub peale neid lihtsalt laule aga surub peale ka neid konkursse ja nõnda edasi. Ja nende konkursse tõttu on ju meie kursuse tase tohutult tõusnud ja ma ei ütle mitte üksi meil vaid, sest meil oli ju nii, et nendest võttis osa üle liidu kõikidest vabariikides koorid. Ega nende tase oli tõus. Olemegi märkamatult jõudnud laulu juurest lauljate seon kooride juurde. Kooride ees seisavad dirigendid. Mida peate eelduseks, et ühest koorijuhist saaks hea koorijuht või isegi laulupeo koorijuht. Nii pikk jutt nagu ei oskaks midagi üteldagi, ehk ehk räägiks kaks päeva ja ei jõuaks, kõik. Peab olema Fist kutsumus laulu armastama. Aga see on muidugi veel vähesed, pead suutma seda edasi anda peadises laulu, usku olema nii-ütelda ja mitte mitte kahtlema selles, mis sa teed. Siis tulevad teised ka sinuga kaasa. Ja kui ei tule kaasa, siis siis ei ole laulupidu. Mis tunne on anda dirigendikepp oma õpilast? Ta kätte ma olen seda teinud suurema hea meelega ja arvan, et ma olen selles suhtes väga õieti talitanud. Eriti kui siin nüüd istuda ja vaadata teiste tegevust päält. See, et alati olen lasknud nooremaid teha ka kõige vastutusrikkamaid kontserte. Sellega ei juhtu mitte midagi, kõik elu läheb toredasti edasi. Noored saavad järjest jõudu tiibadesse ja oletan, tragid vaatan suurema hea meelega ja pean seda kõige targemaks teoks. Ja tänu sellele targale teole on meil 50 koorijuhi ümber, kes on olnud Gustav Ernesaks õpilased, viis nendest on Nõukogude Eesti Rahvakunstnikud. Aga näiteks kui nüüd võrrelda Olev Oja ja kuna arengut trammi ees, mille poolest nad erinevad Noh, raske ütelda, mõlemad täiendavad teineteist. Ega nad ei ole kumbki üks ühtteist nägu, jumal tänatud, et ei ole, igaüks igayks, teeb hammas laadis omad pojad natuke lüürilisem areng on natukene ekspressiivsed. Aga kui te küsite, kumb, kumb siis mulle meeldib mõlemat meeldivat ja tõepoolest meid. Nii, ma ei küsinud sinult kui paremale, mille poolest erineb, väga tõdes, mida rohkem neid on, seda, seda rikkam ja muusikaelu. Missugune võiks olla rammi osa meie koorikultuuri arengus? Alguses kardeti õieti, kui ramm algas oma tegevust, võib-olla ta mõjub teistele koolidele allveelaevalt võimalus paremat lauljat valida ja rohkem tööaega ja saab rohkem tööd teha ja seda saab tõesti teha. Aga siis korjan ja rohkem tulnud. Ja ma oleks kujutanud ise ka ette, kui oleks ramm olnud ja mina läksin, võiks meeskoori juhatanud. Ma tahan sellel rammile veel näidata. Ja vot see näitamise tahtmine on, tõstab kooride taset väga palju. Ja see tahtmine peab olema alati. Ja muidu on kõik kõiki koorijuhtidega ja kooridega sõbralikult vahekorrad tähendab oma oma repertuaari kasutada ja oleme võimaldanud ka teistel koorijuhtidel koori juhatada ja oma laule juhatada. Ja ma arvan. Me oleme väga nii lihtsa ja loomuliku vahe korraldanud kõikide kooride ja see, et meil võimalus on rohkem õppida laule, siis me saame siis katsetada rohkem. Ja meil on võimalus ka organiseerida, repertuaari rohkem mitmeid võistlusi teinud. Muidugi vahel tuleb keerulisi teoseid, millega me ise hakkama vaevalt saame. Kõik taidluskoorid vast ei jõua kõikideni, aga praegult juba jõutakse väga palju, väga palju kori, häid koorijuhte, häid koor. Tore on eriti südame soojaks, et niisugused koorid nagu TPI ja ja ja õpetajate müües koolitatud inimesed leiavad oma eriala kõrvalt võimaluse veel südant soojaks teha. Laule lõkke juures on väga liigutav. Ja võib-olla üks väga mõtlemapanev asi on see, et me nimetame neid ise tegevuslikeks või harrastus koorideks, aga oma tasemelt nad on sellised nagu mitme professionaalsed koorid. See näitab, et sellist piiri ei tohigi teha. Mul on küll niisugune tunne, et see seda piiri varem last teha, aga nüüd läheb see väga raskeks ja seda mitte üks Eskuri osas, vaid ka segakoor ja naiskooride osas. Terve rida täiesti. Niisugusel tasemel kooria, mida me võime igal pool näidata ja mis mis võivad väga palju nii rahvaste vahel sõprust sünnitada. Ka õigus, sest need koorid on just meie laulukultuuriviijat väljaspool vabariiki. No sellest, missugune tähendus on meie laulupidudel olnud laulukultuuri arenemisele, sellest me vist ka ühe väikse jutuga ära ei räägi. Laulupidude tähendus on muidugi väga mitmesugune, jällegi kõigepealt ega keegi koor ei taha ära ajada laulupeost. Raskusi on repertuaari koostamisega. Et kõik kõikidele anda jõukohast materjali tuleb võimalikult võimaldada paljudele kooridele sellest osa võtta, see annab hoogu. See annab repertuaari. Laulupidu oleks nagu suur hooratas, mis tõmbab terve terve vabariigilaulukoorid käima. Nii aga laulupidude tähendus mitte ainult laulukultuuri lõikes, vaid. Üld rahvalikus pastaps. No ega ei oskagi teisi niisugusi, pidustusi. On ju räägitud, kas laulupidusid liiga palju või mis meie elab, laulame nüüd selle aatomajastul. Aga näete, keegi laulupeolt varem ära ei lähe, kui neli-viis tundi kontserti juba kuulatud. See on see ühtesiduv tähendus muidugi kuna ta nii harva on ta nii pidu. On hoopis teine lugu tööd teha ja ma arvan. Ega see oli küll tükk ühes ajalehes lugu, et laulupeolised nii palju, et heinateoga tegu. Aga ma arvan, et need laulupeolised teevad oma võlad alati tasa. Kui võtta ja hakata uurima, kes need paremad töötegijad on, siis, siis on tihti just need lauljad-mängijad tantsijad, need, kes on ammutanud oma uut jõudu. Pidustustes te olete maailmas palju liikunud, palju näinud, palju, kõige nähtule ka mõelnud missugused on laulukultuuri arenguteed mujal maailmas, sest selliseid suuri pidusid rohkem kui nõukogude maal ja Baltikumis siiski ei, ei p. Ja need muidugi on, Lätis ja Leedus on nii suuri laulupidusid. Olin ka ühele Soome laulupeole, ka seal kahjuks oli staadionil ja seal ei olnud kõlatingimused niivõrd nigelad, et see ei pääsenud mõjule. Aga õnneks meil on eriliselt õnnestunud akustikaga lauluväljak. Ja see võimaldab nüüd mitmekordselt seda välja tuua, mis varem kavatseti. Varem oli palju näha, aga vähe kuulda, aga nüüd tuleb kõik, see esinemine ulatub kuulajateni ja nad saavad sellest osaleda. Ja nii me lükkame oma eluga praktikaga ümber. Mõne tegi koorijuhtide väite, eriti läänemaailmast, et suurte laulupidude aeg olevat, pöördus. Te olite Ameerikas orel lauljate kokkusaamisel kõnelesite meie laulupidudest, kuidas nad suhtusid sellesse? Ma andsin nendele ühe foto, mis oli võetud lennukilt lauluväljak ja, ja siis meie laululava see tegi niisuguse sensatsiooni seal, et kas, kuidas on see võik kõikvõimalik see pilt avaldati siis üle Ameerika muusikaajakirjas tohutu furoori ja kuidas see võimalik on? Ja ma mäletan, kui ma kunagi käisin Eugen kapiga ungaris koday juures külas. Siis kui me ükskõik, millest me ka rääkisime, siis kuda Ibis jälle jutud, kuidas ikka on võimalik nii palju etseptes te saate seal korraga ja ühel ajal laulda ja nõnda edasi. Aga saab, kui on ettevalmistus tehtud korralikult ja noh, see tema arvestab sellele. Heli liigub oma 330 meetrit sekundis. Lava laius on ise juba peaaegu 100 meetrit, kus, kas seal ei või mingisugust niisugust vahet. Muidugi väiksed vahed seal on, aga kui asi õnnestub, siis ei tunne üldse seda vahet. Oleme kõnelnud nüüd, missugune on olnud laulu tähendus, dirigenti, laulupidude tähendus, kuid nüüd on veel üks komponent, missugune on rahvatähendus. Laulupidudele. Kurb oleks see küll, kui lavalt laulaks, aga rahvast ei ole. Ükskord oli küll niisugune esinemises oli. Ühel laulupeol hakkas pööraselt sadama ja vihma 100., koorid laulsid, aga küllaltki palju oli ka seda rahvast, kes vihmale vaatamata ära ei läinud. Neid oli ka, aga see laulmine ise laval oli, see oli, see oli tõeline pidu, täiesti vaba, iga igasugusest niisugust kramplikusest ja lauljad nagu tahtsid laulda. Ma pidin vahepeal küll ära olema seal all, vahel me pidime järgmise päevakava tegema, sest selle päeva laulud jäid kõik laulmata ja need pidid järgmise päeva peale osa viima. Väga raske teha mitu-mitu tundi ja nii, et kogu aeg oli aga koor laulnud ja kui tagasi tulime, siis ikka jätkata. Me oleme nüüd rääkinud sellest, mida tehtud on nende rohkem kui 50 töömehe tööaastatega, aga samal ajal on ka probleemid ja mõtted ja laulupeod arenevad, vedas. Meil muidugi on sinna tormis ja Margust ja aga tahaks, et sellesse klassi jõuaksid jälle ju uued põlvkonnad. Ja tahaks. Tuttavat, kui tuletada meelde neid kõiki neid vanu heliloojaid peaaegu eranditult peale Heino Elleri olid kõik koolijuhid, sellepärast ükskõik, kas see laul oli siis hea või halb, aga ta oli hästi laulda. Aga see on ka väga tähtis, et asja lauldav oleks. Vahel me mõtleme liiga instrumentalistlikuks ja vaat see teeb Kuretatud. Aga kui mõelda veel ka sellele, et meil on olnud sümfooniaorkestrid laulupeol väga toredaks nähtuseks, oli vabariiklik noorte viiuldajat ansambel oma esinemistega. Ja vot selle kohta, et ma peaks ütlema, et see võiks vill rohkem levida, viiulimäng, meie ülemaalased võiks rahva Arsuseks saada. Selle kaudu viib kadee. Ja Matrovol on ka kodus viiul. Ta minu juuresolekul ei ole ka teda mängijana. Ma tean, et hästi mängib, tahaks, et kõik õpetajad, Laurid, kingiksid kõikidele Arnold õlleviiulid, mitte elektrikitarr. Teame, et kogu Eestimaa ei mahu ära meie lauluväljakule. Veelgi vähem on neid, kellel on õnn olla teie juubelikontsertidel. Seepärast, kasutades niisugust rahvaga vahelt rääkimise võimalust, nii nagu raadio seda ju on nende kõigi nimel, kuigi ma selleks volitatud ei ole, kuid teades, kuidas nad käituvad teiega laulupidudel sooviksime teile juubelipäevadel ja edaspidiseks tervist.