Tere, hea kuulaja, eetris on peresaade ja mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Tänane saade on saanud oma algimpulssi paar nädalat tagasi meedias aset leidnud poleemikast et probleemsed lapsed peaks võimalikult varakult normile vastavatest lastest eraldama. Idee pooldajad näevad head külge selles, et niimoodi saavad norm lapsed normikohaselt areneda ilma segava faktorite. Ja teisest küljest näevad eraldamist pooldavad eestkõnelejad et need siis nõndanimetatud normile mittevastavalt käituvad. Lapsed saaksid üheskoos internaadis õppida normile vastavat käitumist. Ühesõnaga eraldame sikud sokudest. Aga tikkude sokudest eraldamine on ju laiem teema, see ei puuduta ainult lapsi. Meie ümber on palju meist endast erinevaid täiskasvanuid, kelle väärtushinnangud ja valikud on meie omadest sootuks teistsugused. Paljud meist näeks, et tore oleks, kui nad ei rikuks neid reegleid, mis just meie jaoks õiged tunduvad. Jäärad võiksid olla kuskil omaette ja seal omaette võiksid nad areneda. See sikude sokude poleemika ajas mõned süsteemselt mõtlevad pereterapeudid kihevile. Minu tänane saatekülaline on Pereterapeut meelikes Aarna. Nii meeldivalt kihevil teemast, et mis siis aitab inimlastel nii suurtel kui väikestel kokku lepitud piiridest kinni hoida. Ja üldse, kuidas kehtestada suhetes piire ja reegleid. Me räägime küll täna ilmselt päris palju lastest, aga need printsiibid on palju laiemad, laiendatavad kõikidele suhetele reeglid ja kokkulepped loomulikult peavad olema, et me ei saa elada ei peresega ühiskonnas ilma reegliteta, mis on loodud koos ja vastastikuse huvi printsiibist lähtudes. Ja mulle hästi meeldib vaadata Ta nii perekonda kui ka ühiskonna mitmeid kooslusi niimoodi, et me vaatame seda, kuid see meeskonda ja hea meeskonna tunnus on alati see, et kõigil on mugav olla ja igaühel on oma vastutus ja igaüks hoolib teise vajadusest. Ja see reeglite rikkumine tuleb väga sagedasti sellest, et need lapsed ei tunne, et nad oleksid nii tähtsad ja vajalikud ja usaldust väärivad. Et neid oleks kaasatud üldse reeglite loomisega sesse, nii et nad panevad nagu oma reegli vastu. Et kui see pole nagu lapse vaatevinklist nagu heaks kiidetud reegel, siis ta mõtleb. Ah tühja, ma teen, omad reeglid, kuidas ma käitun? Jah, ja see mitteseotus on ikkagi ju see, et siis suhe puudub. Sest et kui meil on suhe, siis meil on juba väga-väga palju olemas ja, ja väga palju, kui me räägime, ükskõik, kas me räägime mehe naise vahelistes suhetes, peresuhetest, suhetes organisatsioonides, et suhe on väga-väga kaitseline ju tegelikult kui meil suhe on olemas, siis me oleme, oleme ka kaitstud nagu selle vastu, et mingid noh, nii-öelda võõrad väärtused ei tuleks meie seadusi või meie reegleid rikkuma, mis meie stabiilsust, rahu ja turvalisust võiksid raputada. Nii et selle kohta võib siis öelda, et kui inimene käitub noh, ütleme siis grupireeglitele mitte vastavalt pere on ju ka grupp või ühiskond on ka mingis mõttes nagu grupp väga suur grupp. Et siis see on hästi lihtne lause, et kui suhe teistega puudub, siis pole mitte midagi kaotada ja siis ma võingi teha ükskõik mida. Ja siis me võime siit teha selle lause nagu ümber pöörata. Et kui sa tahad hakata kellelegi õpetama piire, siis tuleb enne luua suhe. Jah, on see, tahad öelda, et kui suhe on olemas ja seda väärtustatakse, siis, siis valitakse neid käitumisi, mis nagu aitavad säilitada seda suhet, et see nagu kaitseb suhet, see on väga-väga tähtis. See, mis sa praegu välja ütled, on ma arvan, et selle saate mõte ja tõenäoliselt selle saate kõige targem lause et enne kui hakata Ta kehtestama piire kellelegi reegleid, enne kui hakata kedagi õpetama, kasvatama, saneerima, siis tuleks luua enne selle inimesega suhe. See on see, mida sa absoluutselt mõtled ei ole. See on ju tõsi meie enda teraapia väljaõppes. Meie õpime täpselt sama moodi, et ükski terapeut ei saa enne hakata midagi soovitamagi või mingisuguseid oma arvamusi välja pakkuma, kui ta pole loonud kliendiga suhet. Ja väga raske on saneerida kellelegi suhet kõrvalt, kui temaga suhe on loomata. Ja ma mäletan, et minu enda väljaõppest jäi mulle kunagi väga eredena meelde see mõte, et esimesena asjana katsu terapeudina aru saada, millest see inimene sinu vastas aru saab loo temaga suhe ja alles siis on sul nagu mandaat seal, inimese tema suhetes või tema sisemaailmas kaasa mõelda. Jah, kõigepealt, et teraapia suhtes on ju ka hästi oluline usaldus ja enne kui see usaldus ei ole loodud ka teraapia suhtes, enne ei ole ju mitte ükski sekkumine ei turvaline ega ka isegi lubatud, eks ole, ja tegelikult see laieneb ju peaaegu kõikidele suhetele. Kuigi tihti öeldakse, et ja me peame mingites süsteemides loomareegleid, siis see, mida me täna tahame öelda, et enne suhe siis reeglid just. Kuigi psühholoog ja neuroteadlane Endel Tulving on kunagi ühes intervjuus öelnud, et osa lapsi läheb aia taha vaatamata vanemate headele oskustele, teadmistele ja eeskujule. Ja muidugi seda elus juhtub, elu on ju ettearvamatu. Aga reegleid rikuvad, valetavad, Vassivad varjavad ju ka need inimesed, kellega on loodud hea suhe, see on paratamatus. Ja sellest, miks me valetame ja passime, teen ma kindlasti kevadel ka ühe saate erandi. Et reeglitest hälbitaksega hea suhte puhul. Aga kui head suhet pole, siis tõenäosus sellest hälvimiseks olnud muideks kordades 100 korda enam. Jah, et ikka me peame alustama alati suhte loomisest või taastamisest või tihendamisest, sest sest kui asjad on halvasti, kui noh, kui ma mõtlen näiteks vanematest ja lastest vanem tunneb, et, et laps teda ei kuula, tema reeglid justnagu ei loe. Vanem teeb ettepanekuid, annab korraldusi ja ta näeb, et see ei toimi. Ja, ja siis vanemad on väga hädas, aga et selle asemel, et siis kõike seda veel, ma ei tea, ähvardada ja karistada ja riielda ja tänitada ja mis meil seal repertuaaris kõik on, eks ole. Et selle asemel tegelikult tuleks alustada ikkagi nagu kontaktis suhte loomisest ja on hästi-hästi universaalne noh, nii-öelda mudel, see et alati, kui me näeme, et suhtles, asjad ei lähe, et siis me peame minema kontaktitasandile ja looma taaslooma, selle kontakti, me peame olema ühendatud, mis sa muidu neelisest aru sinu juttu mulle meelde ühe vana, ma nüüd ei tea, kas see on muistend või päriselt. Aga see jutt on selline, et kunagi ühes vanas kultuuris ühes vanus külas nende inimestega, kes eksisid, kes eksisid piiride, kes eksisid reeglite vastu, et neid ei karistatud, vaid nad kutsuti keset küla istuma ja kogu küla istus nende ümber ja iga siis inimene, kes istus seal ümber, rääkis sellele nõndanimetatud eksinule või patustajale mis temas head, eks see on ju täpselt samasugune näide selle kohta on ju, et et siin mitte karistus ei kasvata seda inimest, vaid kõik need, kes siis hakkasid talle ütlema, mis on tema sead lõid temaga suhte. Et siin võib olla ka ju inimese suhe iseendaga, kes rikub mingeid reegleid, võib-olla pahuksis, et see aitab inimesel luua taasluua suhet ka iseendaga ja siis tema ümber oleva süsteemiga. Jah, sest see on ka hästi oluline siinjuures tõesti. Et meil võivad olla need arusaam reeglitest ja need võivad olla kokku lepitud nagu usaldusliku õhkkonnas ja usalduses olemas olles. Aga et millegipärast see ei kehti või lendab vastu taevast, et väga kindel reegel on ikkagi see, et kui inimene käitub nii-öelda valesti või hullusti, siis ta tunneb ennast valesti ja hullust. Ja siis meil on vaja aru saada, et kust see tuleb, mis, mis seal taga on ja ja kui me selle ära uurime ja sellest aru saame, siis, siis me siis me saame jälle olla teises olukorras selle, selle tuju peale, et need asjad lähevad ja, ja et kui vajadused on kaetud, siis inimene käitub, oks on hoopis lahkem kui teiste vastu. Nii et reeglina see, kes rikub piire, rikub seda sellepärast, et Tal on mingi vajadus rahuldamata ja räime lastes siis praegu just perede terapeudid oma töös kohtuvad palju selle olukorraga nii sellega, kui et midagi on lahti, eks ole, nagu me praegu rääkisime, et noh, et laps millegipärast näitab nii-öelda hullu käitumist, see on, see on alati märk selle kohta, et, et lapsel on, on noh, et me peame minema sügavamale, et me ei saa teda noh, näiteks ma riielda lihtsalt selle eest, et ta näiteks teeb midagi vanema arvates valesti, vaid et lihtsalt meil on haru vaja saada, et mis selle lapsega siis päriselt toimub. Tihti on olukorrad, kus lapsel on liiga vähe hoolivust ja tal ei ole seda kontakti ja vanematel on kiire jumal teab kuhu, nad ise ka ei tea, kuhu nad kiirustavad ja, ja neid ei ole laste jaoks olemas ja seal teises ääres on see, et nad on laste jaoks nagu kogu kogu kogu aeg olemas ja nad üldse lapsi ei piiravaid, vaid lastel on nagu kõik lubatud ja vanem üldse ei näita enda piiri. Ja seetõttu lapsel ei teki üldse aru saama, et et teised on ka tähtsad, et ta tunneb ainult seda enda tähtsust, nii et nii et siin on see, et armastuse ja teenindamise segamini ajamine on küllalt halva tulemusega. Hoolimata oskamatu vanem ei suuda last piisavalt toetada. Aga samas ta võib ka kui üle hooldada selle lapse, jah, sest, et lapse algusest peale ikkagi, kui laps juba on, kui laps on beebi, see on natuke teine olukord, nagu lapsel on juba jalad all ja ja ta juba hakkab aru saama natuke, et mis suhted on ju nii, et siis siis see käitumuslik ja muidu ka eeskuju, et noh, et ja et sina oled küll väga tähtis, aga mina olen ka tähtis ja teised pereliikmed on ka tähtsad, eks ole, et et algusest peale ikkagi see, et me arvestame üksteisega ja püüame koostööd teha, aga et loomulikult, ega siis väikese lapsega see koostöö tegemine käib muidugi natuke teisel moel kui, kui näiteks eelkooliealise või, või juba teismelisega ka, et kindlasti on väga kurb mõju ikkagi sellel, kui lapsel jääb algusest peale kodus kasvades niisugune mulje, et et elu on see, kus ma saan kõik, mis ma tahan ja ma võin teha ka kõik, mis ma tahan. Nii et kui last mitte piirata, see on talle sama ohtlik, kui teda liiga palju piirata. Absoluutselt noh, nagu ikka, eks ole, et tõde on kuskil keskel pool, eks ole, ja, ja mina oma töös just praegu on mul mitu peret niisugust, kus kus piiride teema ongi hästi-hästi keeruline ja tähtis, vanematele väga palju selleteemalisi loenguid küsitakse ja ja kutsutakse lasteaedadesse, koolidesse ja nii edasi ja et see on ühelt poolt, see on nagu väga hea ju, et vallavanemad mõtlevad selle peale rohkem, et et kuidasmoodi oleks parem. Aga et, et jälle tihti neil ei ole nii-öelda tööriistu ja, ja käed jäävad lühikeseks ja noh, et mõistus saab otsa ja kui mõistus saab otsa, siis, siis on hästi tavaline see, et hakatakse ähvardama, karistama, jõudu kasutama, tänitama, sildistama ja vanematel tundub, et noh, et kui ma nagu teen kõikes, kuidas suhteliselt tavaline elus. Kui ma teen kõike seda, mis siiamaani ei ole mõjunud veel kõvemini ja veel rohkem, et siis äkki mõjub. No ei mõju, eks ole, et tegelikult tuleb järele jätta see, et et ma veel riidlen veel ähvardan, veel karistan nagu üks ema mulle just ütles, et ma ütlesin oma 14 aastasel tütrel, et nii nüüd suve lõpuni sa kuskile ei lähe. No mida see teeb nende suhtega ja et mida see nende suhtega ja mida see teeb ka vanemliku autoriteedi ka sellepärast, et okei, vanemal on õigus otsustada selle üle, mil moel ta omale last kasvatab, mismoodi ta näitab oma piire, mismoodi ta soovib, et laps tema piiriga arvestaks ja nii edasi. Aga et, et kui ta otsustab, et ähvardamine on okei siis ähvardus peaks ju ka siis teostuma, eks ole, siis ongi suve lõpuni või et kui vanem emotsionaalselt hüüatab, et ma selle, selle läpaka lihtsalt viskan aknast välja, siis palun, siis tulebki visata sellepärast et lapsi näeb, et ähvardus lihtsalt seal tühine tühjad sõnad ja, ja laps tunneb ennast lugupidamatult kohelduna ja alati, kui vanem kaotab närvid ja läheb liialt emotsionaalseks, siis alati ta tegelikult kaotab oma mõju oma vaimse mõjujõu, nii et paha olukord kõigi jaoks nii läheb lapse jaoks kui, kui vanema jaoks. Eks ole, väga huvitav teema, et kui meil läheb ärevus mingis suhtes kõrgeks, on see siis vanema ja lapse suhtes, see on see paarisuhtes või ükskõik millises suhtes. Kui ärevus läheb kõrgeks, siis inimesed tihti kuidagi instinktiivselt valivad sellise käitumise, et sa kad ähvardama, piire panema, karistama, keelama mingisuguseid oma reegleid, jõuga kehtestama, et nüüd peame tegema nii. Ja see, mida me sinuga siin põhimõtteliselt nagu öelda tahan, on see, et see on täiesti tulutu tegevus. Ta rikub ära suhte ja tõenäoliselt see inimene, kellele siis neid piire hakatakse kehtestama. No siin on kaks võimalust, kui on väga suur hirm, siis hirmuga saab tegelikult ju piire kehtestada, küll me ise seda teame. Totalitaarses ühiskonnas tulnud, et hirmuvalitsusega saab kehtestada piire küll ainult rikub suhte ära ja teine võimalus on siis kehtestada piire armastusega, mis tähendabki seda, et enne lood suhte ja seal sees kehtestab piire. Aga see on nii inimlik on ju hakata kehtestama kõigepealt jõuga piiri paarisuhtes tehakse seda ju ju tegelikult samamoodi, et üks näeb, et kus on viga, eks ole, kus viga näed laita, seal tule ja aita ja mõtleb nii, nüüd ma tulen ja saneerin. Ma ütlen, et nii tee midagi teistmoodi, ära üldse tunne, nii nagu sa praegu tunned või nagu muuda kuidagi oma suhtumist sellesse asjasse või, või ära tee, ühesõnaga et ta seal hakatakse õpetama, saneerima, kavandama ja, ja tigedaks kurioossem aladisel, vihjates, et mis sul ometi viga on, kuidas sa aru ei saa, miks sa niimoodi teed. Ent see reeglina kunagi soovitud tulemust ei anna küll, aga ta annab alati selle tulemusena see, kellele niimoodi hüütakse, tunneb, et teda ei mõisteta. Ja vot. Ma olen kunagi välja öelnud ka ühe vanasõna, et enne, kui pakud lahendust, paku lohutust, et see on nagu maaharimine, et isegi kui sul on seeme, mida sa tahad maha külvata ja see seeme on nagu hea, siis ei ole seda mõtet maha visata. Ta kobestamata mulda. Et see ei pruugi ju idanema minna, see hea mõte ja see suhte loomine on nagu maa kobestamine ja seemned on nagu need head mõtted, mida sa tahad teise inimese pähe istutada, et tal need idanema hakkaks. Aga nagu ilmasele kobestamis tööta, on need seemned suht-koht raisatud. Ja see on väga-väga tore kujund, aga millest sa enne rääkisid, et ma korra võtan tagasi, on see, et vaata, kui inimene on niisuguses olukorras, et et ta peab midagi tegema, peab kuidagi reageerima. Ta on hästi emotsionaalne ja tal nagu see nii-öelda see aju nii-öelda see analüütiline pool hästi ei tööta. Siis on, on hästi tavaline, et konfliktiolukorras inimene ju kaldub selle poole, et ta on väga jõuline, et ta nägemine nii-öelda suure pildi nägemine aheneb. Inimene, kes muidu mingis mingites olukordades kunagi ei manipuleerib, võib-olla ka manipuleeriv, eks ole, et see on niisugune niisugune, et ta, ta on nagu niisugune võitlev, võitlev hoiak tekib. Aga enesekehtestamine tegelikult ei ole ju üldse võitlev. Ma võin täitsa tuua enesekehtestamise definitsiooni, eks ole, enesekehtestamine on käitumine, kus mina seisan enda eest sellisel moel. Et ma jätan ka sulle ruumi sinu käitumise või põhjenduse või mõtete selgitamiseks kehtestamine on, tegelikult ei ole jõu kasutamine, nagu inimesed väga tihti arvavad, et kehtestame ennast, see tähendab, kasutan jõudu. Ei, ma kasutan enda jõudu mõistlikul moel teise piire ületamata, annan märku lugupidaval viisil sellest, mis mulle ei sobi, ei meeldi, mis ma tahan, et oleks teisiti ja olen valmis igati kuulama ka seda, et mis on siis teise põhjendused ja arvamused ja seal on üks koht, mis, mis tegelikult võib võtta selles niisuguses pingsas konfliktile lähenemas olukorras, nagu selle pinge maha, sest et kohe kui inimene, kes võib-olla on emotsionaalse laine, mingil seal harjal, tunneb, et temast saadakse aru ja talle antakse ka ruumi ja teda kuulatakse mitte ainult suruta teda kuskile. Et siis tekib kohe nagu niisugune rahunemine kohe tekib, see emotsionaalne laine tuleb nagu allapoole ja jälle on koostöö võimalik. Nii et ma arvan, et vot see on nagu lastega nendes piiritlemise olukordades ka hästi-hästi tähtis, et nii lihtne on lapsel öelda, et sa ei tohi seda teha või jäta kohe järele ja mis asja siin nutad siin, nutsin juba aitab, eks ole. Need on kõik need laused, mis ütlevad lapsele, et keegi ei saa minust aru. No eks see on väga paljude laste põhi nagu tunne, sagedasti just nende laste, kes kipuvad käituma siis neid nii-öelda üldtunnustatud või, või, või ka näiteks koduseid reegleid rikuvad tunne, et temast ei saada aru. Ja aga miks mina siis pean teistest aru saama, et suhe on alati nagu mingis mõttes peeglis, et alati, kui vanem võtab selle asemel, et hakata hakata riidlema või, või nõudma tegevuse või käitumise lõpetamist, et öelda midagi, mis lapsele ütleb, et. Ma saan sinust aru isegi, kui see vanema jaoks Ellocki aru võib ikka saada, ega sellega, et vanemad ajavad tihti segamini kaks asja, et et kui ma juba ütlen lapsele, et no alati ta tahab kommi, mõtlen, et ja ma näen sealt sul väga suur magusaisu praegu. Eks ole, see ei ole lubadus, see on mõistmine, ma saan aru, et sa tahad aga see, et kas me seda sööme praegu sööme seda pärast või laupäeval, eks ole, seal hoopis järgmine küsimus. Aga et, et see, et me kõik tahame mõistust ja just see mõistmise kuulamine ju loob suhet. Ja see on nii oluline, kuidas jaotada seda inimese tunnet. Tema vanemad tihti kasutavad ju selle koha peal, et mitu korda ma pean sulle ütlema, et kummi ei saa. Ja siis laps tõlgib seda enda sees, ütleb, et ahaa, ema arvab, et ma olen üks rumal ja nõme laps. Aga vaat siin on ka see, et vanemad sagedasti ei mõtlegi selle peale, et mis on selle nii-öelda selle öeldu sisemine tõlge, et nad lihtsalt ütlevad ütlemata, kuidas see mõjub, aga et see võib mõjuda ikkagi lapse eneseväärikust riivavalt, lapse initsiatiivikust, enesetõhusust, riigi vabalt, lapsel on tunne, et ta ei ole väärt ja ta ei noh, miks, miks ta siis peaks üldse millestki hoolima, kui tema mõtetest ega tunnetest ei hoolita? Tegi õpetada kedagi saab ainult see, kes seda asja ise oskab. Vanem ei pea olema jumal taevas, vanem ei pea olema perfektne, vanem peab olema lihtsalt lihtsalt inimene, kes on kindlasti täiskasvanu rollis ja mis tähendab täiskasvanu roll, see tähendab, et ma olen suuteline vaatluseks rahuks mõistmiseks paindlikkuseks, kannatlikkuseks. Aga et kui me impulsiivset reaktiivset kohe reageerivat, eks ole, nagu lapsed on, see on, laps on selline, vaat kui me selle impulsiivsed lapse kõrval vanem muutub ise ka impulsiivselt lapseks, no siis on väga paha olukord, siis on kaks õnnimatlast seal. Just nii ta on, see on nagu paras hetk meil teha väike muusikaline vahepala ja kuuleme, mida ansambel Ruja arvab sellest. Läheme edasi selle mõttega, et kuidas luua suhet. Me oleme siin öelnud, eks ole, et enne kui kehtestada piire, enne kui minna saneerima, enne kui hakata õpetama, enne kui hakata kasvatama, loo suhe kõlab nagunii lihtsalt, aga ma mõtlen, et me võiks natukene põhjalikumalt rääkida, et mis asi see siis on, kuidas saab üldse suhet luua, mida see tähendab, kuidas suhte loomine käib? No mulle tundub, et kõik tähtsad suhted on omavahel sarnased, et ükskõik kas me võtame mehe, naise suhte või, või vanaema ja lapse-lapse suhte või, või ma ei tea õpetaja ja õpilase suhte kõik need suhted, mis toimivad hästi, neil on sarnased tunnused ja no perede terapeutidel, ele ja psühholoogidel on, on tav termin kiindumussuhe ja turvaline kiindumussuhe, eluterve kiindumussuhe. Et sellele on ju absoluutselt ju täiesti kindlad tunnused ja see põhiasi, mida, mida siin öelda võiks siis olla see, et see, et kui minul näiteks on sinuga turvaline suhe siis tähendab seda, et ma püüan alati olla sinu jaoks olemas, ükskõik mis sinuga juhtub. Olen sinu jaoks sind kuulamas, sind mõistmas, sind toetamas, lükkasin ära isegi siis, kui sa oled teinud või rääkinud mingit, et asja, mis minu jaoks, no ei ole üldse okei, äkki, isegi siis, kui ma olen eksinud isegi siis eksinud ja et ma püüan mõista, et see niisugune aktsepteerimine ja lugupidamine on, on väga-väga olulised ja loomulikult, ega siis see praegu võib-olla tundub nagu liiga liiga ilus, et noh, et kus siis siin, et need piirid või, või, või need kehtestamisel või konfliktikohad on, aga vaat siin ongi seesama asi, et kui ka Sa oled väga endast väljas näiteks, eks ole, ma ei tea, teed mingeid väga irratsionaalseid asju ja ma ei tea. No kõik me vahel nutame suure häälega, läheme ikka lapseks tagasi, eks ole, ja see ei ole põhjus, et ma võiks mitte enam sinust lugu pidada või mitte enam sind mõista vaid vastupidi, see on see olukord, kus ma kus ma just pean püüdma olla nii palju kui võimalik olla sulle toeks ja abiks ja, ja samal ajal muidugi ma pean meeles pidama, et sa oled iseseisev inimene, sul on omad otsused, omad mõtted, omad arvamused, omad reeglid. Et ma olen valmis sind igatpidi ka respekteerima. Muidugi, kui me läheme nüüd lapse ja vanemasuhetesse, siis siin tekib see vahe, et et siin on nagu vastutuse vahe, et vanem vastutab täie rauaga, eks ole, noh, peaaegu kõigi eest, aga laps suudab vastutada ainult vastavalt sellele, kuhu ta on jõudnud oma arengus, ehk siis alguses ta ei vastuta mitte millegi eest just väga tükk aega, väga pikki aastaid, aga väga, väga kaua. Jah, aga et et see vanem tema kõrval ikkagi toimetab. Kui ma mõtlen ühele vastsündinud beebile, kui väärikas ta on, eks. Et iga igaüks meist väärib seda, et me peame temast lugu ja see on hästi-hästi aluseline põhimõte. Ja, ja see, et, et ta ei noh, ma ei tea, pissi püksi ja ei oska lusikat suhu panna. Et noh, et, et see ei ole, ei ole teema, enne kui arenguliselt on selleks valmis. Ta juba pissipotti ja paneb lusika suhu, eks ole, et noh, et siis pole, tuleb, et kui on õpet pähe, siis tuleb juurde lihtsalt õpetada. Aga lihtsalt, et hästi oluline on, on see, et see, et see vanem oleks, et see suhe oleks piisavalt hea, et me ei saa panna endale nagu liiga kõrgeid nõudmisi, aga see piisav headus ikkagi tähendab seda, et ma olen olemas. Ma tõukasin ta ära. Ma püüan sind alati mõista ja toetada. Ja alati, kui on mingisugune nii-öelda nii-öelda halb olukord, et noh, oletame, et sa oled sõitnud üle minu piiri või mina olen millegipärast üle sinu piiri sõitnud, et seda ikkagi juhtub, et me noh, komistama ikka nende piiride otsa tihti siis kui me juba oleme üle astunud, eks ole, et siis saame sellest teada. Et siis ka, et see tee meie suhet halvemaks, vaid et meie kummagi käitumine selles olukorras jääb selliseks, et see mõistlus ja respekt on alles. Jah, ma siin natukene korrigeerisin seda, kus sa ütled siin, et alati, et noh, et mida, mida väiksem on laps seda rohkem, eks ole, on see vanema kohustus olla tema jaoks ajaliselt kohal, et mida suuremaks läheb inimene ja nüüd tulles välja vanema ja lapse suhtes, see on päris selge, et mitte kunagi ei ole tegelikult olemas sellist asja, et keegi alad siinkohal siis, kui ma teda vajan. Et me peame ikkagi natuke iseendaga hakkama saama, aga siin on noh, nagu niisugune armas mõte, et et ma olen sinu jaoks nagunii palju olemas, kui see minu ressursside juures vähegi võimalik on. Jah, see kõlab realistlikult lihtsalt, et seal seal sealjuures muidugi selle noh, just nagu absoluutse kohaloleku juures on ju, on ju ikkagi see, et, et ka siis, kui ma loomulikult mul on õigus seista enda eest ja ja noh, see on see, mida ma loengutes tihti räägin, seda näidet, et laps joonistab jänese ja läheb siis emme juurde, kes keedab suppi. Ja nüüd on kolm varianti, eks ole, ta tahab hirmsasti emale näidata ja ema ütleb et ära sega mind, Sa näed, mul on siin omad asjad, eks on käed-jalad tööd täis, nii, see on üks variant, teine variant on, et ema tõstab supipaja kõrvale, kükitab lapse juurde, ütleb, et oi, vaata jah, niisugune jänes, oioi, niuke saba ja kõik. Ja aga ta on ka see variant, eks ole, et ema vaatab lapse poole, ütleb, et ja ma saan aru, et sa tahad mulle oma jänest näidata, kuid mina teen praegu lõikab veel kartulisupi sisse ja siis kohe vaatame sinu jänest, eks ole, et ma saan seda oma tähelepanu ja mõistlust loomulikult ka edasi lükata, kui minul on see vajadus. Aga et, et on hästi oluline seda ka teada anda teisele, eks ole. Nii palju on suhetes seda, et me noh, nagu käitume välja, aga me ei ütle, eks ole, ma ei tea, näiteks ema pahane, mühiseb mööda maja ringi, ühtegi sõna kellelegi ei ütle. Ja keegi ei tea, mis õieti juhtus, mille peale ema on pahane, mis talle ei meeldi, kes käitus halvasti. Aga kui ema, siis ütleks, et vot need asjad mulle ei sobi või lihtsalt mul pea valutab ja ma tahan üksi olla, et see pimedas hoidmine ma pean loomulikult seisma enda eest, aga ma pean teisi sellest tama niisugusel moel, et meie suhe ei saa riivata. Paarisuhtes on ju samamoodi, et kui ühel on vajadus kas rääkida või teisel, on vajadus füüsilise kehalise kontakti järele et siis samamoodi, kui meil ei ole praegu, kas aega rääkida sellega, kes tahab rääkida või kui antud hetkel ei taha pakkuda sellist kehalist lähedust nagu teine tahab siis on üks võimalus on, kui tõrjuda, öelda talle, et mine sa õige oma vajadustega, aga teine võimalus on öelda, et ja praegu ei saa, aga, aga räägime õhtul või räägime homme või ma olen sinu jaoks olemas kuu võtan sind kaissu, mitte praegu, praegu ma ei saa, ma pean praegu midagi lõpuni tegema, aga tunni aja pärast või või et ma praegu ei taha, mul pea valutab, aga, aga homme ja no see on see kontakti ja ümberlülitumise küsimus, eks ole, et ma ei saa kontakti, kui ma ei saavuta ümberlülitamist ja aga et ma pean kõigepealt kontrollima, eks ole, kas teine on valmis üldse ümber lülituma minu peale? Väga sage on ju, et, et miks, miks näiteks ka lapsed ennast tunnevad? Mittearmastatuna sellepärast näiteks ema tahab, et isa tahab, et midagi laps teeks, aga laps on hõivatud mingi oma asjaga ja vanem ei kontrolli seda. Ja eemalt hüüab ja kui lapsise reageerisid, hüüab veel ja veel ja veel ja lõpuks on see ühtmine juba väga kõrge detsibelli ka ja ja juba päris kuri, aga et selle asemele, et, et kui ma olen ükskord juba hüüdnud siis ja näen, et mingit reageeringut ei tule, siis ma ju lähen kohale, ma lähen vaatan, et mis toimub. Ahaa, sa siin teed neid asju, aga minul on mingi noh, nii-öelda sõnum sulle, eks ole. Et kas sa oled valmis minu, pean ümber lülituma või ei ole, mees tahab Postimehe lõpuni lugeda või, või laps tahab oma torni lõpuni ehitada ja et me saame siis siis selle luua, aga et see on ka lihtsalt lugupidav ja kuulub ka niisuguse noh, vot see kuuluka suhte juurde, et me, et me, et me kontrollime seda, seda kontakti ja ümberlülitumise teemad, sest et kui me lihtsalt, et umbes rapsima, siis me ei jõua kohale ja nii et suhe, see on kontaktsuhe, see on olemas teise jaoks olemasolemine. Siis, kui tal on seda vaja ja kui mul on seda vähegi võimalik pakkuda kuidas veel luua suhet, enne kui kehtestada piir, mis on veel suhte olulised komponendid? Kindlasti koosolemine, praegu on ju väga palju ikkagi seda, et Ma just kuskilt lugesin, et laste jaoks on Online'i peitu pugeda nagu üldse kõige turvalisem koht, et mujal ei olegi minna. Isa ema on ära. Et ei ole nende juures, et see aeg on kõige-kõige tähtsam ressurss ja armastuse nagu välja käitumine. Et see on hästi-hästi tähtis, sest et me võime sõnades küll öelda, et me armastame, aga kas me, kas me käitume armastavalt? Armastus ei ole sõna, armastus on tegu ja just et armastus on tegu ja et see koosolemine tegelikult lapse jaoks on hästi-hästi oluline märk selle kohta, kui tähtis tema on. Et noh, ema isa võivad küll öelda toimusikenema, sind nii armastan. Ja siis ta läheb tagasi oma tähtsate täiskasvanu asjade juurde. Muidugi täiesti tähtsad, täis kannu asjad vajavad kindlasti ka tegemist, aga et et siin siin on ikkagi vaja niisugust täpsemat ja paremat ajajuhtimist, sest et lapsed ju vahel ütlevadki vanematele, et miks te mind üldse muretsesid? Ei ole ju mitte kunagi minu jaoks aega, ehk siis enda lapsed teet ütlevad, et meil ei ole ju suhet. Et ma lihtsalt olen olemas ja et ma pean tulema endaga nii, niisama lihtsalt pean endaga toime tulema, sest et see, et et tule sööma, kuidas sul koolis läks normaalselt, eks ole, ja pane oma asjad ära, Mihkel tenniseid esikus laiali on, on kas sa koti manid kokku homseks ommendrensul kell neli, pea meeles? Noh, eks see pole päris see, nagu on osa suh, sest eks ole seal see on loomulikult ka osa suhtest, ega siis väga suur osa elust on ju asjalik ja ega siis on pragmaatiline suhex ajal, aga me räägime ju emotsionaalsest suhtest, et me teame ju, eks ole, nende ütleme, nende noorte puhul, keda siis nagu tahaks väga kuskile teise kohta eraldada. Kes rikuvad kasid ühiskondlikke norme, et väga tihti neil ei ole usaldusliku just seda emotsionaalset suhet kodus kellegagi ja me teame ju praegusel ajal, kus on nii palju lahutusi ja kus ei ole mõlemat vanemat siit nii tahaks panna inimestele südamele, et sõltumata sellest, mis on täiskasvanute omavaheline suhe igalühel, kes on kunagi saanud lapse, see ongi. Kui mina mõtlen, mis on maailmas üldse patt, siis on see see, kui sa oled saanud lapse, sai loa temaga suhet. Et laps, kellega pole loodud suhet, ei oska pärast hiljem luua iseendaga suhet. Ja siis ta ei oska ka luua enam tulevikus teistega suhet. Ja kes pole omanud iseendaga suhet luua ja kes ei oska tulevikus teistega suhet luua, hakkab teiste piiridesse sisse sõitma ja varem või hiljem sõidab ta sisse ühiskondlikult taunitavatesse piiridesse. Jah, kui ma mõtlen selle peale, et kuidasmoodi et lapsed kasvavad peres, eks ole, et, et sealt nad saavad oma esimesed kogemused, et mis on suhe. Ja sagedasti Nad saavadki ju selle kogemuse, et et suhe ongi see, kus igaüks on eraldi ja siis vahepeal üksteisega natuke õiendatakse ja noh, vahepeal siis natuke võib-olla esitletakse, kallistatakse ka. Aga et niisugust aru saama sellest, et mis on tõesti nagu see tõeline emotsionaalne lähedus, seda ei teki, kuna vanemad ei oska seda ja kuna ka vanemate vahel seda ei ole. Nii et kui laps näiteks harjunud, et, et tema piiridesse sõidetakse sisse, et temaga ei arvestata, et teda ei kuulata, Etti, ta ei püüagi mõista ainult käsutatakse, reeglistatakse. Et siis siis see on ju ka lapsel arusaam, et selge see ongi suhe, sellega ta siis läheb kooli ja sellega ta läheb siis ka oma tulevasse paarisuhtesse ja hakkab tegema neid samu asju. Väga paljudel on selline tunne, et suhe on see, kui kõht on täis ja riided on seljas ja nutitelefon on ostetud. Ent see on ainult üks osa sellest suhtest. Njah, kõigest nutitelefon ei ole suhte osa, ütleme nii. Jahaberkus olla oled laps, ta ei saa seda kuidagi vanemliku suhteväliselt, kuni sul veel endal raha pole. Et see nagu näitab mõnikord, et sul on, aga tõesti suhe on midagi muud, nii et siin me tahame nagu öelda, et suhted tegelikult päästavad maailma. Ja nad kindlasti päästavad, aga selle nutitelefoni tegelikult ütlevad seda, et tegelikult saab ka. Lugege see siis natuke naljaks, mis ma enne ütlesin, et et tegelikult on nutitelefon niisugune ka see, mille kaudu saab lapsega luua suhet, sellepärast et ega siis siis me ei tohi mööda minna sellest, et mis meie praegune maailm on ja, ja see tehnoloogia areng kuulub siia ja loomulikult me kasutame, vanema asi on õpetada seda heal viisil ja et laps saaks õppida midagi juurde, mitte lihtsalt tühjalt aega viita ja oma aju väsitada ja sõltuvust tekitada. Aga et see, et vanem oskaks ka selle asemel, et halvustada last, sellepärast et mis sa seal jälle mängid ja mis sa seal jälle istud ja, ja mis, mis, ma ei tea, mis tegelased sul seal ekraanil ringi jooksevad ja 11 tapavad seal. Saab ju lapsega ka selle kaudu, mis last huvitab, luua kontakti. Et ma lähen istun lapse kõrvale. Ohoh, mis sa mängid sind, mis mäng? See on niisugune niisugune mäng sina seal mängusele. Aa, sa oled see, mis selle punktis on, need relvad vist on. Miks sa nüüd selle sinna just ehitasid, miks sa sealt nüüd alla hüppasid? Parkuuri? Mängude on hästi popid praegu oi kui palju, zombisid jah, nii, mis tegema siis, oi, aga sa said surma praegu, okei, mis nüüd edasi saab? Eks ole, see on kahesuhe, eks ole, et laps saab aru, et, et isa, ema tunnevad huvi selle vastu, mille vastu mina tunnen huvi. Praegu ütled, suhe on huvi, hästi palju on ju, et suhe on huvi ja suhe mingis mõttes nagu lahkus, kui isal lahkelt jagad enda resursse kellegagi, mis iganes need ressursid on, kas sa jagad ka aega, oma energiat, oma raha, oma mõtteid ja mingis mõttes ka unistusi. Et need inimesed, kellega sa jagad kõike Neid biitressurssi, nende inimestega, sul on suhe. Ja see kõlab, see kõlab väga hästi ja ega see, see huvi on tõesti hästi hästi tähtis, sellepärast et niisugune loomulik huvi teise inimese vastu, et, et noh, et paaridega töötades ma ka vahel kohtun sellega, et et ma ei tea, naine ütleb mehele, et avam, näed, sa käid golfi, mängimine? Mind ei huvita üldse golf, noh, ja siis ma ei tea, naine on läinud näiteks, ma ei tea kuskile holistika kursustele, näiteks mees ütleb, et võib-olla ma ei saa üldse aru, mida sa puukallistamine ja mis sa seal käid ja noh, aga kas ühine vaimne ruum siis on, sest see tühine vaimne ruum on ju ikkagi see, mis ka väga palju loob seda emotsionaalset suhet. Et me jagame oma elu selles mitte ainult noh, raha ja ja voodite leivatüki, vaid, et me jagame midagi, midagi suuremat, midagi tähtsamat. Tekib see suhte üks kõige olulisem komponent usaldus. Peresaade. Meie saade hakkab varsti lähenema lõpule, aga veel tahaks küsida, mis veel kuulub ühe hea lugupidava austava suhte juurde? No kindlasti see, mismoodi me teineteisega räägime, et isiklik keel on, on, ma arvan, väga-väga oluline selgeks õppida, sest paratamatult lastega koos kasvades ja pereelus üldse ja, ja koolis ja igal pool, eks ole, ikka juhtub olukordi, kus on, on vaja öelda välja, mida mina arvan, sest mina arvan näiteks natuke teisiti kui see, mis on parajasti juhtunud või mis on parajasti arvatud. Ja siis on suhtele ohtlik olla süüdistav ja sildista, eks ole, väga-väga lihtne on öelda, et sa tegid valesti ja sa tegid halvasti ja, ja sul läks viltu ja nii edasi ja sina oled kõiges süüdi, käitu ometi korralikult, ole mõistlik ja mis sul viga on, mis sul nüüd hakkas just, ja aga et mida, mida saab öelda, hakka normaalseks, haka, normaalses käitu ometi korralikult. Kas sul häbi ei ole? Jah? Et ma just mõni päev tagasi käisin Kiva kodulehel ühte asja uurimas ja siis lahti, et KiVa kiusamisvaba kool? Jah, just, jaa. Ma jälle lugesin seda neid kiusamise tunnuseid, et mis on nagu kiusamise tunnused ja ega muidugi see on ju selge, et kiusamine tegelikult algab täiskasvanust, mitte lapsest, see on midagi, mida lapsed on täiskasvanult õppinud. Tegelikult kahjuks on olemas, ma ei tea, kui palju, aga siiski liiga palju vanemaid, kes tegelikult last oma lapsi täiega kiusavad, sest et nad ähvardavad neid karistavad neid, sildistavad neid, talitavad nende kallal, halvustavad neid ja teevad seda süstemaatiliselt. Ja siis me küsima, et kus on suhe, loomulikult seda suhet ei ole ja loomulikult siis siis lapsed hakkavad tegelikult tegema teistega ju kõike, sedasama asja mõte. See on niisugune argipsühholoogia, niisugune arusaam, et et, et suhtes tuleb kõik välja öelda ja tuleb hästi nagu hästi-hästi kõik ikka kohe välja öelda ja et ma pean saama olla suhtes, mina ise ei ole, ma ütlen sulle, tead selle siia vahele, et otsid, et paljud vanemad kiusavad lapsi ja ma olen sellega väga nõus. On veel, miks üks asi, mis on vanemad, kiusavad 11 hästi palju ja kui lapsed näevad, et vanemad kiusavad üks just siis noh, nagu loomulikult nad lähevad nagu oma paralleelsuhetesse teiste lastega ja kiusavad seal samamoodi. Jah, väga hea märkus, mille sa jah, et kui seda kiusamise sõna kasutada, et need loomulikult, et, et ma ei taha kedagi riivata, aga oma keelt võiks tõesti kontrollida. Ja see lugupidav keel on ikkagi see isiklik keel, et kui mulle midagi ei meeldi, et siis ma räägingi endast. Ei ütle, et sina tegid valesti, sinul, sina oled rumal ja sul läks halvasti vaid et et kuidas mina seda näen, eks ole, et ma kirjeldan lihtsalt seda, mis mulle ei meeldinud ja mis minu, mis minuga tegi ja ma võin esitada ka palve, et kuidas ma tahan, et see oleks, et see jätab teisele ruumi, aga et vanemate distiga kurdavad, et nad noh, just nagu ütlevad lapsele, et kuidas nad tahaks, et oleks, aga et n, aga et ta tunneb, et ta ei jõua lapseni, aga muidugi ta ei jõua, sellepärast et see on nagu hästi kindel reegel. Alati, kui me kedagi süüdistame, siis süüdistatav läheb ju kaitsesse, siis on kõige loomulikum kaitse, mis inimestes tekib ja kui tekib kaitse ette, siis enam see laps ei kuula mind või, või ka partnad näiteks, eks ole. Ja siis meie suhe sellel hetkel tegelikult katkeb. Nii et, aga et kui ma räägin lugupidavas keeles, ma räägin endast, ma võin ka tegelikult noh, et ega tundlikud teemad ja nii edasi, eks ole, et ma võin ka ju viivata, aga et, et see suhte nagu kahjustamise ohtu. Ta on palju, palju väiksem, kui ma räägin isiklikus keeles, sest ma ei tea sind, ma tean ainult iseennast ja kui ma jätan teisele ruumi, siis öelda, et mis tema enda arust tegi või, või, või, või mis tema oma arust mõtles, et siis see on tee koostöö ja läbirääkimiste pooleli. Ma alati saates annan kuulajale ka mingisuguseid mõtisklemis ülesandeid ja praegu võiks, kui sinu jutu peale andagi selline ülesanne ja kuule ja mõtle, kuidas teie peres lood on. Kas te kiusate 11, kas teil on sellist kriitikat, süüdistamist, halvustamist, sildistamist, alandamist, kõike seda, mis käib ainult vägivallaga kokku hääle tõstmist? Ülesanne meile kõigile, kuidas olla teadlik omaenda keelest, siis teiste inimestega suheldes on ja milliseid valikuid me teeme? Mul on, mul on tihti hästi valus, kui ma ka ikka siis kõrvad ja silmad on nii lahti, et kui ma olen tänaval või poes või kuskil, et tema eemalt näen teinekord pealt, kuidas, kuidas väikese lapsega näiteks käidakse ringi väga lugupidamatult. Et, et just see algab ikkagi väga varasest east, eks ole. Ja, ja kui väga varases eas laps tunneb, et Ta loomulikult ei oska ja ta loomulikult on impulsiivne ja ta ta loomulikult kult, isegi kui ta teab, juba reeglid, siis impulss võib üle lüüa ja ta ikkagi teeb seda asja, mis tundub nii ahvatlev. Aga nüüd see, mismoodi vanem reageerib selle juures, et siin on kahjuks ma näen hästi palju nagu ülereaktsiooni riieldas, laps saab sildistatud pahaks, rumalaks, kuidas sa võisid seda teha, vaata milline sa välja näed. Et kuidas sa ei oska siis seda šokolaadi niimoodi süüa, et su nägu üleni sellega koos ei ole. No kuidas ta peaks oskama, kui selline asi toimub adekvaatseks paarisuhtes, siis meil on võimalus sellisest paarisuhtest lahkuda, kuigi väga paljud lasevad endaga ka paarisuhtes nii käituda. Asja kurbloolises on selles, et laps ei saa suhtest lahkuda vanemaga. Ja see, mis tihti juhtubki, see, et laps kaotab kontakti iseendaga mis on eriti kurb ja see on väga suur kaotus ja nii et jah, see on sul hästi ja viidet, et tõepoolest, et kui me mõtleme selle peale, et noh, et kas, kas me tahaks olla täiskasvanud naistena, siis kui me räägime näiteks endast praegu, et et suhtes, kus partner ma tea, sildistab, ähvardab karistada, ignoreerib noh, ühesõnaga alandab, teeb kõiki neid asju, millest me rääkisime. Et kas me oleksime nõus olema selles suhtes, vabandust, mina ei ole nõus olema niisuguses suhtes. Ja aga et, et lapsed, et on justkui sunnitud olema selles suhtes, kui see suhe selline on, nad ei saa seda muuta. Ta aga muidugi hea uudis on see, et vanemad saavad seda muuta ja, ja väga paljud vanemad ka ongi seda muutmas ja, ja väga tahavad, loevad, õpivad, käivad kursustel, et ma ise teen kursusi, et ma, et selles mõttes nagu on muidugi ka ikkagi palju lootust, et need asjad ikkagi muutuvad ja lähevad paremaks, et me õpiksime muuhulgas, eks ole, kõigi nende teiste asjade seas, mis, millest me täna oleme rääkinud, ka lugupidavalt rääkima. Ja siin ongi hea, et ühel lapsel on kaks vanemat, tegelikult ideaalis ühe lapse ümber peaks olema palju rohkem täiskasvanuid, et mõnikord iseenda suhtes on väga keeruline aru saada, kui mu keel kui mu kõne ei ole kõige lahkem, et kui ma kas kritiseerinud, sest tuleb nii automaatselt, aga teist on ju kergem jälgida, et võikski anda teise ülesande praegu nagu lapsevanematele, et mida te ütleksite oma partneri, selle lapse, teise vanema kohta? Ta on lapse suhtes nii lahke kui vähegi võimalik või on seal sees kõik täna üles nimetatud juba kriitikat halvustamist. Et seda kõike peaks püüdma nii palju maha keerata kui, kui saab. Ja siin on hästi oluline see, et kuulajale võib tunduda, et see läheb praegu proportsioonist välja, et me oleme nagunii palju nagu lapse poolel, aga et kindlasti me oleme ju vanemate poolel lihtsalt et hästi, tähtis on see, et vanem nendes olukordades, kus on vaja piiritleda, kus on asjad valesti läinud, et vanem võtaks sealt mitte selle nii-öelda selle riidlema või, või kamandama või sildistava halvaksildistava hoiaku vaid ta võtaks selgitava mõistva õpetava hoiaku, sest sest mulle väga meeldib see oskuste õpe, teooria, et mis räägib sellest, et lapsel läheb sellepärast ahi täiskasvanu, kus mõttes siis nii-öelda viltu, et ta ei ole neid asju veel ära õppinud. Aga kõik need asjad, mis meil on veel õppimata kõiki neid asju me saame õppida ja see lahendus on tegelikult ju see, et me õpetame lapsi tegema neid asju, teisi, eks ole, et selle asemel, et öelda lapsele ei tohi teha, tuleb näidata, kuidas teha ja olla ka ise sees. Kuju. Jah, et kui laps ei oska teisme eas tervitada siis tasub ikka kõigepealt iseendale otsa vaadata, et kas meie kodus tervitame ja kas teda on õpetatud väikse lapsena tervitama. Teisme eas ja, ja suurte laste noorukite puhul on juba väga raske midagi teha. Et siin ongi vaja teha siis, kui need lapsed on veel väikesed. Jah, noh, teismelised on muidugi ka natuke teine teema, et seal võib olla näiteks grupi mõju, et ta teab küll, et teismelisel on vaja nagu kodustest väärtustest eemalduda, et iseseisvuda iseseisvuda, et, et ja, ja kui see põhi on ikka õigesti laotud, juuda tuleb tagasi, aga ta täna järgmise just, aga ei saa hakata looma teisme eas lapsele piire. Piirid tuleb luua varem aga just et enne, et luua piire, tuleb luua suhe ja suhe lapsega tuleb luua maast madalast. Aga täna on aeg nii kaugel, et ongi aeg saatele joone alla tõmmata. Aitäh sulle, meelika sarna. Ja aitäh sulle, hea kuulaja, sa kuulasid peresaadet, mina olen Katrin saali, Saul peresaadet saab järelkuulata vikerraadio kodulehelt alati siis, kui teile sobib. Kohtumiseni ülejärgmisel neljapäeval, nagu ikka õhtul kell seitse. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast. Olge lahked ja looge suhteid.