Tere, hea kuulaja, eetris on peresaade ja mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul. Luba, ma küsin sinult hea kuulaja täna algatuseks, skaalal ühest 10-ni, kui ausaks inimeseks Saint pead, 10, üheksa, kaheksa vähem. Kas aus inimene on see, kes on alati aus või saab inimene end ausaks pidada ka siis, kui ta mõnikord ebaaus? Ja kust küll jookseb see piir, kui inimene on olnud ebasiiras varjanud oma tegelikke mõtteid või teinud midagi valet? Aga ta kvalifitseerub ikka ausaks inimeseks. Räägime täna aususest ja ebaaususest, tõest ja õiglusest, valest ja varjamisest. Vanarahva ütlus aususe kohta on selline hea moodus teada saada, kas keegi on aus või mitte, on küsida inimeselt endalt, kas sa oled läbi ja lõhki aus. Ja kui inimene vastab jaatavalt, on tegemist ebaausa inimesega? Oh, oleks see vaid nii, et kogu maailmajamades on süüdi vaid vähesed tõde, moonutavad inimesed. Ja me ülejäänud meie oleme puhtad, kui prillikivid siis tuleks need ebaausad indiviidid tabada, isoleerida ja maailm olekski siis üks hea ja aus paik. Siin on ainult üks pisike, aga pärast suurt puhastustööd peaks leidma koha, kuhu ümber asustada nii umbes 99 protsenti inimkonnast. Me kõik aeg-ajalt varjame, passime, moonutame ja ilustame tõde, mahendame vale. Painutame enda kasuks reegleid, esitame, pooltõdesid, loome, hädavalesid, varjame oma tegelikke motiive või anname lubadusi, mida polegi võimalik täita. Kes rohkem, kes vähem. Kes kuhu piiri tõmbab? Mõni luuletab põhiliselt teistele, mõni valetab oskuslikult ka iseendale. Mõni tõstab riiki. Mõni meist valetab, et saada isiklikku kasu. Mõni sellepärast, et teisele mitte haiget teha. Kas see, kui sa vastad küsimusele, kuidas sul läheb, et kõik on korras? Aga tegelikult on asi korras, olemisest kaugel? Kas see on ebaaususe väljendus? Aga see, kui keegi küsib, kuidas toit maitses ja sa viisakalt vastad, et ja väga hästi, et selle inimese tundeid mitte riivata. Aga tegelikult hoitika ei maitsenud, küll. Aga see, kui sa sinisilmselt väidad end mitte teadvat midagi või kedagi, keda sa tegelikult tead. Või vastupidi, kas see on vale, kui sa veenvalt kinnitad ja, ja tean, tean, aga tegelikult pole sul asjast aimugi. Või natuke asjast aimu küll, aga sa näitad välja, et sa tead kohe sellest asjast päris palju. Oled nagu päris ekspert kohe sel teemal. Üks optimeerib makse, teine võtab vastu mustalt sularaha. Kolmas ületab kiirust või sõidab öösel, kui keegi ei näe punase tulega üle ristmiku. Neljas ei räägi elukaaslasele kogu tõde sellest, kuidas ta ühe töökaaslasega salaja pilke vahetab. Viies luulutab lapsele jõuluvana ja päkapikkude olemasolust. Kuues ei pea patuks, kui kasutab tööandja inventari isiklikuks tarbeks. Seitsmes ütleb, et jäi hiljaks, kuna suur ummik oli teel. Aga tegelikult jäi ta lihtsalt kodunt väljumisega hiljaks. Kaheksas kostab, et ta ei saa mingile olulisele üritusele tulla, kuna ta on haige. Aga tegelikult ta lihtsalt ei tahtnud ühtegi inimest sel õhtul näha. Üheksas kirjutab koolis kellegi pealt maha. 10. ei viita allikatele oma kirjatöös ja esitab kellegi teise mõtteid oma ideede pähe. 11. teeskleb orgasmi. Kaheteistkümnes liialdab mõnikord, et ekstra värvi juhtunule anda, et tähelepanu saada. 13. ütleb, et ta on midagi teinud, mida ta tegelikult pole teinud või vastupidi, et ta pole midagi teinud, mida ta tegelikult on teinud. Palskuste nimekiri on neist 13-st punktist muidugi oluliselt pikem. Millist ebaausad võtted endale lubad, enne kui su sisemine aususe häirekell lööma hakkab? Millal luiskad, nii et silm ka ei pilgu? Kas me oleme kõik mingil hetkel oma elus ebaausad? Kas keegi meist peale ilm sööta, imikute saab üldse olla puhas kui prillikivi. Ma toetun tänases saates Ameerika käitumisökonoomika ja psühholoogiaprofessori tännari eeli raamatule või unistroosse paudi Soonesti. Ehk siis Aus tõde ebaaususe kohta. See raamat jättis mulle endale sügava mulje ja avas mu silmi aususe ja ebaaususe juurde osas. Nii et tahan seda tänada eile refereerida. Peresaade. Tännari eeli otsustas ümber lükata levinud teooria, mis väitis, et inimeste aus ja moraalne käitumine põhineb nõndanimetatud kasu kahju analüüsil. See teooria väidab, et hetkel, kui peame otsustama, kas reageerime ausalt või pigem mitte kaalume mõlema variandi plusse ja miinuseid. Kui mingist reeglist üleastumine ehk siis ebaausus toob meile kasu, siis me kaalume, kumb on suurem, kas kasu või kahju. No näiteks, et kui teed eksamit ja ta ei tea vastust, siis kumb on kasulikum, kas esitada töö ausalt ja saada ebarahuldav hinne või teha midagi keelatut, spikerdada ja saada paremine? Kui sisemine kompass ütleb, et spikerdamine on küll keelatud, aga kahju me kellelegi justkui ei tee. Vahelejäämise võimalus praktiliselt puudub. Karistus see läbi ei järgne ja vastupidi, kui me ei spikerda, on kahjueksamist läbikukkumise tõttu meile suur. Siis valime omakasu nimel reeglite rikkumise. Ühesõnaga, inimene kaalub positiivseid ja negatiivseid stsenaariume ja valib endale kasulikumaks. Kas on nii, et kui inimesel vahelejäämise hirm ja seeläbi karistus puudub või kui see on väike ja ta saab laiskuse läbi märgatavat kasu siis inimene kipub piiri ületama ja valima kasu nimel, ebaausa mõtte? Tännari heli koos oma meeskonnaga otsustas korraldada suure eksperimendi et uurida, kuidas vahelejäämise ja karistuse hirm inimesi mõjutavad. Ja kas see oli siis umbes järgmine. Massachusettsi tehnikainstituudis pakuti tudengitele võimalus teenida 10 dollarit, kui nad osalevad väikeses eksperimendis. Selles eksperimendis anti igale üliõpilasele leht, kus oli kirjas 20 lihtsat ent aeganõudvat matemaatilist maatriksit. Üliõpilastele öeldi, et viie minuti jooksul peavad nad lahendama 20-st tehtest nii mitu tehet, kui suudavad. Iga õige vastuse eest lubati üliõpilastele veel lisa 50 senti. Lihtne katse iseenesest, eks kujuta ennast sinna olukorda. Sa kiirustad, et lahendada need tehtud õigesti. Kui aeg viis minutit on täis, oled sa lahendanud neli tehet ja teeninud lisaks kaks dollarit. Sa jalutajad õppejõule ava juurde, annad oma vastustele ära, ta kontrollib su vastused ja loeb sulle su raha peo peale. Selline näeb siis eksperiment välja kontrollgrupis ja kontrollgrupis, kus petmine pole võimalik. Kuna õppejõud hoiab silma peal, on keskmine tulemus just nagu enne öeldud. Neli õigesti lahendatud maatriksit 20-st. Rohkem polnud inimvõimete piires antud aja jooksul õpilastel võimalik ära teha. Nüüd läheb asi huvitavamaks. Kujuta end ette järgmisesse katsegruppi. Kas see on iseenesest sama viis minutit, 20 maatriksit 50 senti lisaks, õige vastuse pealt. Aga siin on nüüd üks lisanüanss, kui aeg on täis, ütleb õppejõud, viis minutit on läbi, lugege õiged vastused kokku ja minge ruumi taha. Ossa, kus on paberihunt. Purustage paberi hundis oma vastuste leht ja tulge alles siis õppejõu juurde klassi ette ja öelge, mitu õiget vastust saite. Vastavalt sellele mitu õiget vastust ütlete, saate tasutud. Ühesõnaga, õppejõud vastustelehte ei näe. Nonii, mida sa teeksid? Keegi ei saa kunagi teada, mitu tehet sa lahendasid? Kas ütleksid ausa arvu või natuke liialdaksid enda kasuks ja saaksid natuke suurema tasu. Võib-olla on kuu lõpp, raha on otsas ja sa saaksid selle eest ühe söögikorra. Ja kui sa liialdaksid, siis kui palju? Kui teadlased hakkasid kaht gruppi võrdlema, siis mis te arvate, kummas grupis lahendati rohkem tehteid? Kas selles, kus polnud võimalustki tüssata või selles, kus oli paberihunt? Õige vastus on. Paberi hundigrupis kus asitõendid hävitati. Seal lahendati, õigemini väideti lahendatavad rohkem tehteid. Paber hundikatses väitsid tudengid, et nad suutsid lahendada keskmiselt kuus teha, et see on siis kaks rohkem kui kontrollgrupis. Oluline on siin märkida, et keskmine ei tulnud kuus mitte sellepärast, et osad liialdasid kõvasti. Näitas, et nad tegid ära nii kaheksa kuni 10 tähed ei enam-vähem kõik osalejad liialdasid natuke. Varustatuna suure valimiga hakkasid teadlased tööle et kui vahelejäämise hirm ja karistus puudub täielikult ja inimesed saavad valguse läbi kasu siis kui palju on inimesed nõus ebaausal teel oma sissetulekut selles katses suurendama, jäädvustama? Teadlased tõstsid panuseid, tudengitele lubati erinevates gruppides õige vastuse eest siis lisa vastavalt 25 senti, mõnikord üks dollar, mõnikord kaks dollarit, mõnikord viis ja mõnikord lausa 10 dollarit. Õige vastuse eest. Kujutage ette, ütled 10 õiget vastust ja saad boonusena 100 dollarit viie minuti lihtsa arvutamise eest. Mis te arvate, mis nüüd juhtus? Kas käega katsutav hõlptulu, suurendastessennist? Peresaade. Nonii, hea kuulaja, mida pakkusid, kas võimalus teenida rohkem ilma vahelejäämise ja karistuse hirmuta suurendas ebaausal käitumist. Õige vastus, annet. Ei. Sõltumata suurest teenimisvõimalusest lisasid tudengid omas koorile ikka umbes kaks vastust. Ja mida kõrgemaks läks rahaline boonus, ehk siis, kui lubati 10 dollarit, õige vastuse pealt tüssati vähem kui siis, kui lubati 25 senti. Kui, siis nii. Siit tegid uurijad oletuse, et inimeste ebaaususe juured pole siiski kinni, vaid kasu kahju analüüsis vaid milleski enamas. Kui need otsused oleksid baseerunud vaid kahju ja kasuanalüüsil siis oleksid pidanud tudengid tüssama nii, kuis jõuavad. Vahelejäämise hirmu neil ju polnud. Ja kasu tüssamisest oleks olnud silmnähtavalt ja käegakatsutavalt suur. Mis siis toimus? Arieli nägi, et kui boonus küündis 10 dollarini sekus tudengite moraalne kompass. Teadlastel tekkis hüpotees, et tudengitel on raskem tüssata ja tunda end samal ajal veel heade ja moraalsete inimestena. Teadlased otsustasid kaevuda sügavamale inimeste aususesse. Nüüd panid nad lisaks paberhundile, mis vastuste lehe ära sõi, ruumi taha, ossaga karbi rahaga andes üliõpilastele korralduse hävitada oma vastuste leht ja maksta iseendale välja õige raha. Õppejõud istus klassi ees ega teadnud, palju raha keegi karbist võttis. Mis te arvate, mis nüüd sai? Sai seid, midagi ei muutunud, keegi ei düsanud palju, aga paljutustasid natuke. Peaaegu kõik võtsid natuke rohkem raha, kui õppejõud ei vaadanud. Aga ainult natuke. Katsele lisati veel üks nüanss, võeti uus katsealuste grupp ikka sama ülesandega, kus oli võimalik viie minuti jooksul ära lahendada neli tehet 20-st. Tudengitele aga öeldi, et keskmiselt teeb inimene ära kaheksatehet 20-st. Tulemus ka selles grupis koli keskmine väidetel skoor ikka kuus. Tudengid ei lasknud ennast segada sellest, et nad teadsid, milline on grupi väidetav keskmine. Nad ei võrrelnud end hüpoteetilise keskmisega aga siiski luuletasid peaaegu kõik oma skoori kuuele. Hea kuulaja. Tänases saates saab päris palju end aususe üle mõtiskleda. Kuidas sa ise käituksid, kui osaleksid samas eksperimendis? Oot-oot, tahaks nüüd mitmedki kuulajad öelda, et need olid ju kõigest tudengid, kellele anti võimalus tüssata. Aga on ju palju inimesi, kellel on võimalus tüssata, aga nad ei tee seda mitte mingil juhul. Vastupidi, selle asemel, et tüssata, käituvad väga paljud inimesed suuremeelselt ja täiesti omakasupüüdmatult. Kindlasti on palju golfimängijaid, kes ka siis, kui keegi ei näe löövad kõik oma löögid ausalt kokku, kui nende pall on rajalt metsa kõrge rohu sisse kukkunud, kus teda kuidagi pole ühe löögiga võimalik välja lüüa. On inimesi ja mitte vähe, kes võõrast vara ei hammusta. Katsed loomulikult kinnitavad seda väidet. Arieli teadlaste grupp läks selle väite tõestuseks turule. Üksari eeli kolleegidest oli vanem proua, kellel oli ilmselge nägemispuue. Nii see nägemishäirega proua kui ka nägijast mees, teadlane mõlemad palusid endale pakkida paar kilo tomateid. Ent sel ajal, kui kaupmees neile tomateid pakkis, käisid mõlemad teadlased, nii pime naine kui nägija, mees mõlemad korraks ära ja kaupmehed said panna neile tomateid just oma äranägemise järgi. Võiks ju arvata, et kui on võimalus petta, sest ega siis pime naine poleks ju pärastki näinud, millised olid tema tomatid. Siis võiks ju arvata, et kaupmehed petavad just seda naist rohkem. Võta näpust. Pimedale naisele olid kõik kaupmehed pannud just kõige ilusamad tomatid. Tõepoolest, inimesed soovivad olla head eetilised ja lahked. Aga kuidas siis ikkagi nii, et need tudengid kippusid nihverdama, mis siis nende moraalse kompassiga lahti oli? Vennarieli teooria keskne hüpotees oli, et inimeste käitumist mõjutab kaks tegurit. Ühest küljest me kõik tahame endast olla arvamusel, et me oleme ausad ja moraalsed inimesed. Me tahame olla võimelised vaatama peeglisse ja tunda enda üle head meelt ja uhkust. Seepärast teeme me head ja käitume suuremeelselt. Teisest küljest me siiski tahame saada kasu ja kasu nimel, mis iganes me siis kasu alga, mõtleme raha, hüvesid, võimu häid suhteid, vähem tülisid, paremaid treeningtulemusi, kõrgemaid hindeid või lihtsalt hingerahu. Ühesõnaga kasu nimel on paljud meist nõus, kes rohkem, kes vähem aga siiski nõus mõningaseks ebaaususeks. Ilmselgelt on need kaks vajadust aus olla ja samas saada kasu ebaaususega omavahel vastuolus. Ja siin tuleb meile appi kognitiivne paindlikkus. Inimestele tundub, et kui ma tüsson, nonii, natukene võin kasu lõigata sellest, et ma pole täiesti aus. Oma otseselt ei valeta, aga ma ei räägi kogu tõde. Või lihtsalt räägin pisut vähem. Või räägin palju vähem. Või ei räägi üldse midagi. Või siis räägin hoopis midagi muud, mis mind paremasse valgusesse seab. Uurijad sõnastasid järelduse, et meie moraalikompass on sõltuvuses sellest, kui palju tõe nihutamist meie jaoks veel mugavam. Me tõstame nii palju, et meil endale jääb veel mulje, et me oleme siiski laias laastus ausad inimesed. Ma iseenda talupoja mõistusega lisaks siia veel hüpoteesi, et äkki me mõnikord teeme neid isetuid ja suuremeelseid tegusid just selleks, et tasakaalustada oma tumedat poolt. Teada on jõued, millele elus keskendume, see võimendab. Kui meil on piisavalt suuremeelseid tegusid, siis on kergem silma pigistada ka selle koha pealt, kus me nii suuremeelsed või ausad pole. Enamikul meist on olemas valdkonnad, kus meil on valskuse suhtes nulltolerants ja siis on valdkonnad, kus lubame endale suuremat loomingulist. Sulgudes siis ebaausamad mõtteviisi. Oscar Wilde on öelnud, moraal on nagu kunst, kuskile tuleb tõmmata joon. Tõeline küsimus on, kust jookseb joon. Pöördume teise kirjandusklassiku poole. Rõõm, käidi, rõõm oma raamatus, kolm meest paadis, koerast rääkimata, kirjeldab üht kalameest, kes alati rääkis, et ta ei liialda kunagi rohkem kui vaid 25 protsendi ulatuses. No et kui ta püüab 20 kala, siis ütleb, et püüdis natuke rohkem, kui püüdis 40 kala siis ütleb, et püütis 50, aga rohkem ei liialda kunagi, see oleks juba valetamine. Ja kuigi tavaliselt inimestel pole see joon, milla liialdamine või varjamine läheb valeks üle nii hästi paigas kui seal kalamehel. Tundub siiski, et meil kõigil on kuskil piir, mille ületamisel tahame kuulutada, et nüüd on küll tegemist valetamise ja pettusega. Aga kuni selle jooneni oli lihtsalt valgemale või hädavale või pooltõde teise inimese heaoluks või kaitseks öeldu. Et ta oli lihtsalt elu. Et see polnud veel vale. Tähelepanuväärne on tõsiasi, et kuigi enamik neist kasutab loomingulist lähenemist tõe kohandamiseks asjaoludele, mulle endale meeldib just see väljend loominguline lähenemine tõe kohandamiseks asjaoludele. Et meie psüühika suudab meid siis veenda, et me oleme siiski ausad inimesed. Et see, milles me ebaausad oleme, ei käi veel valetamis alla, et see pole veel vale. Või isegi kui me tunnistame endale, et see on vale ei tee see valemeid veel enda silmis ebaausaks inimeseks. Eriti just siis, kui valetame teiste heaolu huvides või lohutuseks mees, kes vastab naise küsimusele, kas ma näen selles kleidis paks välja vastusega, oh ei, kallista need välja, suurepärane, päästab selle diplomaatilise lausega võib olla abielu. Kuigi tegelikult on kleidikandja ikka ümar, küll. Aga Katus, mida lapsevanemad sageli teevad, näiteks on vanem mingil põhjusel silmnähtavalt liimist lahti. Laps näeb seda, tuleb juurde ja küsib, miks sa nutad, kas sa oled kurb ja vanem vastab, ei, kõik on okei. See on ju ilmne lapsele valetamine. Vähe sellest, et valetamine, see on ka kaugeleulatuvate tagajärgedega vale. Laps on segaduses, kumba uskuda, kas oma sisetunnet ja silmi, mis selgelt annavad tunnistust sellest, et vanem pole üldse okei. Või siis uskuda vanema sõnu. Tänu sellele esmapilgul las säästvale valele või pikaajaline tulemus olla lapse võõrandumine oma sisetundest. Köik. Köik on ka meeleolus. Mees. Käies olen ma. Sageli on ebaaususega, nii et mida me lubame endale, seda me ei luba teistele. Näide. Kaheksa-aastane Jüri tuleb koolist õpetaja märkusega. Jüri varastas mardilt pliiatsi. Jüri isa Marguse riidleb poisiga, kuidas võisid ja mõtleb välja karistuse, et poiss ei tohi kaks nädalat sõpradega mängida. Kui isa on pisut rahunenud, küsib ta. Kui sul oli pliiatsit vaja, miks sa siis minult ei küsinud? Sa tead ju küll, et ma võin töölt neid kasvõi tosina tuua. Mõttekoht, mis on lubatud jupiterile, pole lubatud härjale. Inimesed nihverdama tõepool tõepool vale ja valepiirimail, nii kaugele. Kuivõrd nad suudavad selle endale ära põhjendada. Näiteks lubatud sõidukiirus on 90, aga sina sõidad 110-ga? See pole ju lubatud, kui politsei sind tabaks, saaksid trahvi ja mitte vähe. Aga kui on väga varajane hommikutund ja sul on väga kiire, sest äkki näiteks sa pead jõudma lennukile. Kui 90-ga sõidad, jääksid maha. Ilmselt suudad enesele selgeks teha küll, et nüüd peab eeskirja rikkuma. Midagi muud ei jää üle. Eesmärk pühendab abinõu. Aga kui sa töötad teenindusalal, kus kliendid maksavad põhiliselt sularahas. Ja keegi Ma ei näe, et nad sulle sularaha annavad. Kas sa suudad leida endale õigustuse, et seda sularaha mitte deklareerida? Teised kolleegid teevad kõik nii, keegi ei deklareeri. Või kui deklareerivadki, siis kindlasti mitte kogu ulatuses. Aga kuidas on lugu kindlustusega? Oletame, et planeerid reisile minna, sonar, reisikindlustus, mis tagab haigestumisel raha, tagastuse. Sina aga lihtsalt magasid sisse, ei jõudnud lennukile. Kas sinu jaoks on välistatud see, et pöörduda perearsti poole, et saada tõendit ootamatu palaviku tekkimise puhul, mis võimaldaks sul kindlustus kasutada? Või sa jääd ausaks ja lased enda lolluse tõttu luhtunud reisi ärajäämise puhul raha vastu taevast? Kindlustuslepingus seda klauslit pole, maksame raha tagasi, kui oled sisse maganud. Ühesõnaga see, mis ma tahan öelda, et kui me suudame leida ratsionaalse põhjenduse, miks me peame natuke tõega nihverdama siis on meil palju lihtsam seda teha. Ja loomulikult on lihtsam selle teadmisega elada. Hüve, mis saadakse, kompenseerib valest tingitud ärevuse. Mitte alati muidugi. Just niimoodi õigustavad end peaaegu kõik, kes kõrvalsuhetesse astuvad. Miks nad seda oma partnerile ei räägi? Maju kaitsen teda. See oleks mu partnerile selline löök, tema usaldus saaks löögi. Ma ei saa tema kaitsmise eesmärgil seda talle mitte mingil juhul öelda. Ja nii saabki petja oma saladusega elada. Varjamise algusfaasis on inimeste ärevus tavaliselt kõrge. Ent inimene harjub kõigega ka ärevusega, mis kaasneb tõe modelleerimisega. Samm-sammult. Pädevalt harjub inimene sellega, et natukene võib ikka ilustada ja varjata. Ja nii hakkabki kõrval suhtesse kalduna nihutama lubatavuse piire. Kõigepealt süütu flirt mõnedesse messid, kirjad, intiimsed, vestlused, põgusad, puudutused, vähem põgusad puudutused, põsemusi, päris suudlus, seks ja muidugi fantaasiad, mis kannustavad üha edasi ja nihutavad piiri. Kui me ei leia iseendas oma käitumisele head põhjendust leiame sageli õigustuse oma käitumisele või valele käitumisele kellestki teises. Keegi teine on süüdi, miks mina nii käitusin? Keegi teine provotseeris mu käitumise või tõukas mind niimoodi käituma. Vanem, kes tõstis käe lapse vastu põhjendab seda sellega, et laps oli nii paha. Truudusemurdjat tõukab truudust murdma ebamõistlik ja tema vajadusi mitterahuldav partner. Ümbrikupalga maksja süüdistab mõne erakonna leiutatud keerulist maksusüsteemi. Sama võib mõelda dopingutarvitaja puhul õigustab seda endale sellega, et tema riik vajab kõrgemaid kohti maailma spordis. Meie dopingusaaga on seejuures eriti kõnekas. Sealsed tegelased on justkui topeltlõksus. Mida iganes teed, kõik on halvasti. Ei tõsta millegagi oma sooritust, sinuga riieldakse, et miks sa midagi ei saavuta. Annad lisaks üliinimlikule treeningkoormusele oma füüsisele, lisa pumbki mingi aine näol juurde ja ikka on halvasti. Nüüd saad süüdistusi moraalituses. Küsimus on aga, kumb on kahest halvast halvem? Kas jääda rahva silmis luuseriks tänu sellele, et sa midagi ei saavutanud või saavutada kõrge koht. Aga jääda põlualuseks keelatud trikkide pärast? Liiatigi olgem ausad, trikitamine mõnikord lausa tunnustatud. Robin Hood oli tänu sellele, et ta rikastelt varastas legendaarne kuju. Meie oma rahvaloomingust leiame Kaval-Antsu ja Rummu Jüri. Kas nad olid just sellepärast nii armastatud tegelased, et nad varastasid rikastelt? Kas jõukalt varastamine on väiksem patt kui kehvikult? Arvestades neid legende, siis pahaldrikkalt justkui on. Aga healt oma töö ja usinusega rikastunud inimeselt. Ehk oleme jälle küsimuse juures, kus on piir? Ja veelgi enam kui varganägu kehastav George Clooney või Brad Pitt elavad meist paljud talle kaasa eta trikitamine, valetamine, varastamine ja petmine edukalt läheks. Kuidas me siis nüüd nii silmakirjalikud oleme, et mingid trikitamist? Me ei tauni. Ja ütleme, et eesmärk pühendab abinõu. Et kui see on heal eesmärgil tehtud kavalus, siis see pole vale, see pole see. Aga suusatajate puhul võtame ühiskonnana kollektiivse kohtumõistja rolli ja hüüame ausus au sisse. Ja samas katteta valimislubaduste andvate poliitikute suhtes on mingil osal rahvast palju suurem. Ei tee, juudas eme alla kasvõi muuda käest võlakoormat enda kanda. Meile kõigest väest. Meil kõigil on muidugi väga lihtne võtta seisukohta sooritust tõstvad ainete osas. See jääb kindlasti meie kõigi puhul, kes me tippsporti ei tee, teisele poole lubatud piiri. Lihtne on öelda valdkonnas, milles me ise ei osale, et seal on mu eetiline piir paigas ja moraalikompass näitab õiget suunda. Nii võib mõni riigiteenistuja või palgatööline olla selges hämmingus mõne ettevõtja tillemmast. Milliseid kulusid sobib ettevõtte kuludesse kanda ja mida mitte. Ja ta võib käsi südamel, vanduda, et kui tema oleks ettevõtja, ei näitaks ta iialgi oma ettevõtte käivet väiksemana. Sest see on ju valskust. Aga toogem praegu tähelepanu suusatajatelt ja poliitikutelt enda juurde. Vaadakem praegu oma valdkondadesse, kus me ise igapäevaselt toimetame oma suhetesse oma töösse. Kuidas meil seal eetika ja moraalipiiridega lood on? Lihtne on öelda, olen eetiline inimene, et ma ei pruugi kunagi veredopingut. Et ma ei võta kunagi vastu sularaha. Aga kas su piirid on sama kindlalt paigas ka suhetes? Saad sa kinnitada, et sa ei tee kunagi midagi sellist, mida saab pidada valeks, piire rikkuvaks taunitavaks. Et sa pole kunagi emotsionaalselt vägivaldne, et sa ei tõsta ühegi lapsega täiskasvanu peale kunagi häält. Et sa ei räägi taga, et sai, alanda kedagi. Et sai salga tõde, ei liialda, ei ilusta, ei varja, ei teeskle. Ma arvan, et siin on hea hetk kiigata ego kaitsemehhanismide poole. Neist sai eelmisel kevadel üks terve saade tehtud, aga ma kordan projektsiooniteema täna uuesti valetamise ja tõe rääkimise valguses üle. Projektsioon on enda ebameeldivate tundmuste ihade või oma vastuvõetamatut omaduste provotseerimine endast väljaspooleteise inimese peale ehk maakeeli siis sa näed kelleski teises seda, mida sa endas näha ei taha. Teise silmas palki näed enda omas pindumite. Vot tema on selline, aga mina mitte. Ja pahatihti juhtub, et inimene, kes ise valetab, nii et suu suitseb suhtub väga taunivalt sellesse, kui keegi teine võtab vaevaks tõde hägustada. Ei märka üldse, et ta on ise sageli ebaaus. Küll aga märkab seda väga teravalt teiste juures. Ja ta ei märka enese ebaausust, sest see on üks ebameeldiv tahk, millele ka üldse ei tahaks otsa vaadata ega endale tunnistada, et see endas eksisteerib. Teraapiakabinetis näeb sageli, kuidas lahkuminevad paarilised süüdistavad vastastikku teineteist kõigis surmapattudes, et tema on paha ja tema on süüdi ja tema tegi kõik valesti. Aga näe, mina, mina olen peaaegu et hingel. Mida küpsemaks inimene saab, seda vähem ta projektsiooni kasutab. Sest ta teab, et ka temas endas on kõik jooned olemas. Meis kõigis on headus, lahkus suuremeelsusi, altruism. Ja meis kõigis on ebaausust ja väitlust. Ja kuna tänase saate fookuses on just ebaausus, siis tasub meil kõigil otsa vaadata oma ebaaususele. Visaku esimene kivi, see, kes puhas. Mõtiskle hea kuulaja täna oma ebaaususe ja aususe piiri üle. Millal sa oled ebaaus? Ilustad, vähendad, varjad. Kus on sinu piir, millal inimene ületab piiri oma ebaaususes? On tark endale meelde tuletada, et meie kõigi piirid on erinevas kohas. Kuigi igaüks meist tahaks, et teised saaksid tõest ja õigusest samamoodi aru, kui me ise ja tahaks, et teiste inimeste piirid oleksid sarnased meie piiridega, tõest ja õigusest valesti palskusest siis on päris kindel, et nii see ei ole. Ja pole mitte ühtegi universaalset kriteeriumit, mis ütleb, et just meie piir õiges kohas paikneb. Ja muidugi seadus paneb mingid reeglid paika, mis on kriminaalne, mis on ebamoraalne ja mis on lihtsalt väär. Aga ükski seadus ei saa kõike lubatut lubamatut sätestada. Seda just eriti inimestevahelistes suhetes. Me ju kõik teame uue ajastu mõistet jokk, juriidiliselt on kõik korras. Sealt edasi peaks moraalne kompass juhtimise üle võtma. Aga moraalse kompassi magnetväljad on ikka väga-väga erinevate inimestel. Ma enne ütlesin, et kui me suudame leida ratsionaalse põhjenduse, miks me peame natuke tõega nihverdama, siis on meil palju lihtsam seda nihverdust teha ja loomulikult on lihtsam selle teadmisega elada. Ratsionaalse põhjenduse leidmine sõltub omakorda sellest, kui paindlik või kui rigiidne on inimese mõtlemisvõime. Loovate elukutsete esindajatel pidavat see palju lihtsam olema kui väga ratsionaalsetele inimestel. Nii näiteks öeldakse, et raamatupidajad pidavad olema kehvemad valetajad kui copy, Raitterid ja müügimehed. Mine võta kinni. Aga igatahes inimesed, kes on lugude väljamõtlemises jutustamise sead leiavad oma segastele motiividele sageli selgitusi miks neil iseenda silmis ikka toredat ja ausat kuvandit võimaldab hoida. Nad lihtsalt loovad endale sellise narratiivi, mis paneb nad endi silmis heasse valgusesse. Isegi siis, kui see ei ole objektiivne tõde. Nii et kas saame öelda, et loovus on kurja juur? Loovus suurendab meie probleemi lahendamise võimekust. Loovus võimaldab ette kujutleda uusi lahendusi, mõelda kastist välja. Nii aitab loovus meil mõelda välja paremaid lugusid kuidas tõega natuke susserdada, aga ikka säilitada endast kuvandit kui toredasti ausast inimesest. Kui ma ise seda tämmerieli raamatut lugesin, hakkas mul mõte paratamatult liikama mööda mulle tuttavaid toredaid loovaid inimesi. Ja leidsin end paratamatult mõttelt, et huvitav küll, kui austa parasjagu, on. Mõnikord modelleerime tõde, sest see on meile kasulik. Iga müügimees teab, kuidas ta kiidab üles oma toote mõnikord varjates mõningaid puudusi mõnikord tuues esile konkurendi nõrkusi. Psühholoogilised uuringud näitavad, et inimesed hakkavad suhteliselt kiiresti uskuma seda, mida nad korduvalt on rääkinud. Isegi kui see, mida nad suust välja ajavad, on täielik pada. Nii mitmedki poliitikud on selle koha pealt musternäidised. Inimese aju on nii võluvalt paindlik, et võimaldab enesepettust. Spikerdajatega tehtud uuringud näitavad ilmekalt, et isegi siis, kui inimene on mingi hea tulemuse saanud pettuse teel teevad ego kaitsemehhanismid oma töö. Ja inimese usk oma võimekusse kasvab. Kui inimene ise oma saavutusest veel pärast seda palju juttu teeb. Aga eriti siis, kui inimene saab teistelt pärast tunnustust oma saavutuse eest usub see inimene mõne aja pärast juba kindlalt. Et ta saavutas, on puhtalt tema enda võimekuse eest saadud ja tema enda võimekuse teel saadud ja see, et ta on spikerdanud, läheb tal meelest. Inimesed valetavad ka oma valetamise kohta. Me valetame, öeldes, et meil valeta. Me valetame ju sageli sellepärast, et paista välja paremad. Osavamad eetilisemad, Targemad. Mõni inimene tahaks praegu kindlalt väita, et ta teistele ilusta tõde kunagi Ethan, jäägitult aus. Aga kas alati ka iseenda suhtes? Saad sa öelda, et sa enesele kunagi ei valeta? Et sa ei taha mõnikord midagi näha, et sa ei pigista mõnikord silma kinni. Moraalseid piire on kergem ületada, kui see on mingi seltskonna norm. Teised kallutavad Sinsu piiri nihutama. Et lubatavuse piirid oleksid suuremad. Varga jõugus on hoopis teised piirid kui justkui norm inimestel end jõugu inimesed näevad ju ennast ka täitsa mõistlike ja toredate inimestena. Või võtame koolikiusamise lapsed, keda kodus vanemad kiusavad ja ignoreerivad või kes on näinud pealt, kuidas nende vanemad teineteist kiusavad, on palju altimad oma kaaslasi kiusama. Või vaatame korraks riigiisade poole. Kui riigimehed räuskavad ja söövad oma sõnu, siis õõnestavad nad niimoodi vabariigi kodanike moraali saates sõnumi, et nii on okei, käituda. Võin ükskõik kas riigimeestel või vanematel. Võim kohustab eeskujuks ja kui see on mingi seltskonnanorm, siis paratamatult mõjutab neid, kes sellest võimust sõltuvad. Kõrvalsuhted on samuti huvitav teema. Paljud ütlevad, et nende tutvusringkonnas on paljudel kõrvalsuhted. Et see tundub eriti just eelmise sajandiga võrreldes juba uus normaalsus. Aga lähme korraks tagasi tänna, riieli katse juurde. Arieli lisas maatriksi paber hundiga katsesse veel ühe nüansiklassiruumis oli tudengite seas üks teadlaste poolt palgatud näitleja kes tõusis pärast kaht minutit rõõmsalt püsti ja teatas, et temal on kõik valmis. Kõik 20 ülesannet. Nagu mäletate, norm oli neli lahendatud ülesannet. Õppejõud lubas tal lahkelt lahkuda ja võtta kogu raha, mis oli boonuseks talle ette nähtud. Mis te arvate, kuidas see mõjutas üldist moraali. Eelmiste katsete puhul luiskasid inimesed keskmiselt kaks tehet juurde kui nad ei kartnud, et neid teolt tabatakse. Nüüd, kui trikimees aga provotseeris ja lõi uue normi valetasid paljud omas koori 15 peale. Sugugi mitte kõigil pole moraalset selgroogu, et jääda grupi normist kõrvale. See on inimlik. Ent kui ebaausus on nakkav, siis loodetavasti on nakkav ka ausus. Hea kuulaja, ma kindlasti ei õigusta valetamist ja vassimist. Ma kindlasti ei taha saata sõnumit, et kuna me kõik ise käitume mõnikord õega loominguliselt ringi, siis tolereerima kõikide valet mida ma tahan oma tänase jutuga öelda on see, et inimeseks olemise juurde kuulub aeg-ajalt ka ebaaus olemine. See aga ei tähenda, et me võiks püüda olla paremad jäitilisemad. Kuigi jah, mõnikord on küsitav, kas alati tasub aus olla. Ma olen mitu korda oma teraapiakabinetis kuulnud, kui inimene ütleb, et ma oleks eelistanud tõdemite teada. Võin näiteks tuua ühe olukorra, kus teraapiasse pöördus keskealine naine, kes oli elanud koos oma mehega mitukümmend head ja toredat aastat. Oma arust head ja toredat. Mees oli olnud tema jaoks maailma tubline parim. Ta mees oli just vähki surnud. Vahetult enne surma oli mees naisele üles tunnistanud, et ta ei taha musta südametunnistusega surra. Jäid poole nende abieluajast, oli ta pidanud kõrvalsuhet, et tegelikult oli ta armastanud üht-teist naist veel. Minu kliendi jaoks varises maailm kokku. Ta kaotas oma mehe justkui kaks korda vähile ja paleele. Ta ei osanud enam mingit seisukohta võtta, mis nende ühises elus oli olnud tõde ja mis vale. Kas tal üldse oli olnud õnnelik abielu, mida ta veel viimasel kuul enne mehe surma arvas olevat? Ta ei suutnud mehele tolle eluajal andeks anda. Ta polnud oma surijast mehe kõrval mehe viimastel päevadel. Mees suri aususes. Ent üksinduses ja naise poolt põlatuna. Ja naine ütles, et kui mees poleks oma ausat ülestunnistust teinud olekski olnud küll lesk ja siiralt kurvastanud. Entel oleks olnud mälestus nende ühisest ilusast minevikust. Nüüd aga polevat teil enam ei üht ega teist vaid suur tühjus. Ja ta ütles ka seda, et kui oleks vaid olemas eluline tagasikerimise nupp siis ta ei kõhkleks. Teadmatus oleks talle taganud kuvandi oma mehest kui oma kangelasest. Jah. Mõnikord on vist tõesti nii, et parem on, kui me kõik ei tea. Tõde võib mõnikord olla liiga valus. Tõde võib hävitada. Paljud meist ütlevad, et ma igal juhul eelistan teada tõde. Kas me oleme aga alati valmis tõeks ja oskame selle mille tõde meie ellu tõi, oma elukogemus integreerida? Ma pole selles kindel. Tõe rääkimisel on teine tahk veel. Nii mitmedki inimesed arvavad, et nad peakski kõigile, kel kõrvad kuulutama oma sisemist tõde, keda nad vihkavad, hävitada ihkavad või keda nad ahju pista tahaks. Vihakõne üks tunnuseid on, et inimene kritiseerib, solvab ja sildistab teist inimest mitte tema tegu. Kui me kedagi just kritiseerida tahame, siis me võiksime kritiseerida inimese tegu, mitte inimeste ennast. Inimene apelleerida demokraatiale õigusele oma ausat tõde kuulutada. Aga mis küll annab ühele inimesele õiguse oma tõekilbi all solvata ja alandada teist inimest? Mõnikord on tõesti targem vaiki olla, selle asemel, et oma tõde ja õigust viha kõnena kõigile kuulutada. Läheme lõpu eel veel korra tagasi Tanneri eeli teadusuuringute juurde. Mis järeldused Arieli oma maatriksi testist tegi? Peaaegu mitte keegi ei valetanud oma tulemust üle 18 vaid mõned eriti pahandanud valetajad täitsid end kõik tehted ära lahendanud olevat. Aga need olid erandid. See läks Arieli meeskonnale maksma mõnisada dollarit. Ent suur, enamik testi tegijaid valetasid natuke juurde. Ja see läks Arieli meeskonnale maksma tuhandeid. Eks saame ise sellest teha järeldused nii maailma majandusele kui ühiskonnale. Arieli kordas oma maatriksi katset väga paljudes maailma maades Hiinas, Inglismaal, Kanadas, Itaalias, Põhjamaades tulemused igal pool samad. Ikka luiskasid inimesed oma reaalselt sooritatud ehetele paar tehet juurde. Olles väga kiindunud oma maatriksi katsesse, proovisid teadlased nüüd üht uut mõtet. Nad palusid üliõpilastel enne ülesande kallale asumist endale meelde tuletada piibli kümmet käsku. Kuigi praktiliselt mitte ükski üliõpilane ei suutnud kõiki kümmet käsku meenutada siis juba pelgalt eetilistele normidele mõtlemine aitas olulisel määral vähendada tudengite luiskamist. Ja seda sõltumata oma usulisest määratlusest. Ka testide puhul oli see nii. Siit saab teha huvitava järelduse. 10 käsku mõeldi välja ju aegadel, ammustel jõu oli ka siis selleaegsetel inimestel pidevalt tegemist aususe ja ebaaususega. Kirikul, kes vanadel aegadel paljuski inimeste üle valitses, oli palju lihtsam valitseda kehtestades moraalireeglid selle kohta, mida mingil juhul teha ei või. Iidsetest aegadest pärit 10 käsku annavad meile selge info, et ebaausus on meie geneetilises koodis inimlikkusest sees on alati olnud. See on meile loomupärane. Ju see on olnud vajalik ellujäämiseks. Siit järeldus. Enamik neist vajab pidevat eetikanormide meelde tuletamist. Küsimus Kaska meeldetuletused suudavad kaitsta meid oma inimloomuse eest. Tänases saates oli küsimusi oluliselt rohkem kui vastuseid. Ja ongi aeg tänasele saatele joone alla tõmmata. Küsin aga nüüd uuesti, saate algul esitatud küsimuse. Kui ausaks inimeseks ainult pead. Aga enne kui vastad, vaata endasse kui palju mahub sellesse aususesse loomingulist tõemodelleerimist? Ja kas su standardid teiste inimeste puhul, kui nemad oma tõdemodelleerivad on samal kohal, kus sinu endagi. Lubad sa neile sama, mida endale lubada? Aitäh sulle, hea kuulaja. Sa kuulasid peresaadet? Mina olen Katrin saali, Saul peresaated on kõik järelkuulamisest teie jaoks leitavad vikerraadio peresaate kodulehelt. Kohtumiseni ülejärgmisel neljapäeval. Senikaua aga hoolige üksteisest ja iseendast. Ausalt.