Tere, hea vikerraadio kuulaja, sa kuulad peresaadet. MINA, OLEN Merle Liivak, kolme lapse ema, ajakirja EMA peatoimetaja ja peresaate üks saatejuhte. Keegi on öelnud, et kõige põnevamad inimesed on need, kes ei mahu keskmisesse pappkasti. Nemad teevad endale ise oma kasti. Koostöös autismikooli ja Põhja-Eesti autismiliiduga ilmus ajakirja EMA värskes numbris üks eriline fotoseeria. Selline, mida siinmail pole nähtud ja ei tea, kas ka mujal midagi täpselt sellist on ilmunud. Fotograaf iiris kivisalu poolt üles võetud moeseerias astuvad modellidena üles eesti lapsed. Vaimustavad hämmastavad autismiteadlikkuse kuuks ja tänane päev, mil leiab aset meie tänane saate salvestus on kuulutatud autismipäevaks. Sellepärast räägimegi täna autismist ja sellest, kuidas seda mõista, mõtestada ja aktsepteerida. Miks on autis täna nii põletav teema? Mida teame põhjuste kohta ja millised on autismi esinemise tulevikuprognoosid? Miks ja kuidas puudutab autism meid kõiki? Tänases saates on külas Põhja-Eesti autismiliidu ja autismikooli eestvedaja ja 12 vastase autistliku poja ema Ivika mägi. Tere. Tere. Ning 12 aastase autistliku tütre ema Jelena Petri. Lainen. Tervist. Tere. Ivika, räägi sina kõigepealt, kuidas sinust sai autistlike laste vanemate eestkõneleja. Milline on olnud sinu teekond tänasesse punkti? Noh, eks see alguspunkt ikkagi seda autismi avastada oli mu enda lapse autismi diagnoosi, aga et kuna tema, see diagnoos pandi, kui ta oli üsna pisike, ta oli selline alla kahe aasta vana, isegi kui me hakkasime sellega tegelema juba. Et siis, kui kõik need oma üleelamised olid, et juba natuke nagu üle elatuda, natuke toibutati, mingi pilt, nagu sellest hakkas tekkima, et mis see autism on ja kuidas lapsega elu on, siis mulle hakkas see asi põnev tunduma ja siis ma läksin juba ülikooli õppima seda valdkonda juba spetsiifiliselt aitäh. Et ma küll sellist sotsiaalpedagoogikat ja lastekaitset õppisin juba enne, nii et selles mõttes ülikool oli mulle käeulatuses, aga sealt edasi ma võitsin selle fookuse siis ikkagi autismi teema peale ja, ja kuidagi kuidagi see ise nagu kulges nii et ega mul ei olnudki mingit plaani, et ise kulges, õppisin, tegelesin, kogunesid lapsevanemad vähed, mingi hetk tundus aus, et need asjad, mida ma olen ise õppinud, võiks teistega ka jagada, kui nad juba toimivad. Ja, ja nii see asi nagu ise hakkas oma elu elama, et ega ma mingisuguseid väga ekstra asju ei olegi selle jaoks teinud. Et vist ongi elus nii et kui hakkad seda teed käima, mis nagu ette on nähtud, et siis siis ise asjad kulgevadki natuke. Kas sa mäletad oma esimesi tundeid, kui sa said oma pojale diagnoosi? Ma mäletan seda kõige esimest tunnet, kui ma kuulsin sõna autism ja tegelikult see oli selline mittemidagiütlev tunne, sest ma ei olnud seda sõna mitte kunagi kuulnud ja kui mulle see sõna öelda, et autismi diagnoos psühhiaatri poolt, siis me lihtsalt rahulikult kehitasin õlgu, mõtlesin köha-nohu autism, et mis seal ikka, anname rohtu ja läheb üle, sest ma tõesti ei teadnud sellest mitte midagi. Et ikkagi 10 11 aastat tagasi oli selles mõttes natuke teine olukorda Eestis, et et kui täna on neid inimesi vähe, kes seda sõna kuulnud üldse pole, et siis toona ikkagi oli neid inimesi palju ja mina olin üks nendest, kes pole mitte kunagi sõna kuulnud. Aga noh, muidugi see, see järgmine tunne on mul ka meeles, et kui ma koju läksin, googeldama hakkasin, mis see on, et siis ma muidugi mõtlesin, et ma suren kohe ära sinna arvuti taha, sest siis tuli kõik need kõige hullemad lood sealt välja ja siis oli nagu väga jube tunne see, et kas see ongi see autism, mis minu lapsed need on ja see ei olegi nii, et anname eriti ja läheb üle vaid et vaid et see ongi niisugune eluaegne. Nii et, et need kaks tunnet on mul hästi meeles ja võib-olla kui natuke tagasi hüpata, siis seda tunnet, kui ma mäletan, et kui ma hakkasin kodus ikkagi vaatama veel enne igasuguseid diagnoose midagi endaga liiga teistmoodi, et see oli ka oma ainukene nagu tunne üldse võib-olla see kõige esimene. Et kui ma oma teise aasta vanema pojaga teda nagu võrdlesin, siis mul lihtsalt mingi kõhutunne ütles, et midagi liiga teistmoodi selle noorema lapsega, et see tunne on mul ka meeles, nii et need on siuksed, alguse aja tunded, mis mul meeles on, mis, mis need esimesed märgid olid, mis sind valvsaks teinud. Võib-olla see kõige esimene tunne, kui ma veel autismist midagi ei teadnud, oli see, et ta oli kuidagi ebaloogiline laps mu jaoks, et see oligi see põhiasi, mida ma vaatasin, kui mu aasta vanem poeg oli mulle nagu loogiline ja asjadega, kui laps nutab, võtad sülle, lohutad, rahuneb maha kõik niuksed asjad või otsid temaga kontaktis, tema otsib sinuga kontakti ja kuidagi hoiab sinu ligi. Et siis noorem oli mul selline ebaloogiline, et kõik need esimesed mõtted olidki, ta oli ebaloogiline, kui ta nuttis näiteks või või ma lihtsalt ta sülle võtsin, siis. Ta hakkas täiesti veel hullemini röökima, et ma mõjusin talle naguniimoodi, et ta, ta karjus ja röökis veel meeleheitlikku meelt ja kui ma ta siis voodisse niimoodi üksinda käest ära panin, siis ta rahunes üsna ruttu maha. Et hiljem ma sain seda teada, et autismiga käibki kaasas see, et tal on näiteks naha ülitundlikkus ja tal oli reaalselt beebina, palus kuma teda sülle võtsin. Aga noh, kuna ma toona ei teadnud midagi, siis lihtsalt minu jaoks see oligi näiteks üks niisugune ebaloogiline asi, et, et see, et ta ei tahtnud midagi suga koos teha, see, et ta ei võtnud, ei olnud üldse nagu kontaktis sinuga, et et kõik need asjad, mida nagu tavaliselt tundub, et orgaaniliselt laps nagu teeb, kasvades ja arenedes, et tema, nagu sellest üldse ei huvitanud, niiet siukest ebaloogilisest oli hästi palju. Millised sümptomid lisandusid siis veel teiseks eluaastaks. Kõnet ei tulnud, et tegelikult see kõige esimene asi, mida ma üldse tegin, oligi see, et ma läksin logopeedi juurde, kuna ta oligi juba aasta ja üle natuke peale tal tal ei olnud isegi nagu ühtegi sõna, mida ta oleks öelnud või püüdnudki öelda, tal ei olnudki nagu huvi selle vastu see vastuda jällegi hästi palju nutma teise ja karjus ja niisugust kisa oli nagu paljud ei olnud ka vaikne lapse. Nii et tegelikult ma läksingi logopeedi juurde kõigepealt ja siis sead logopeed suunas edasi psühholoogi ja psühhiaatri poole, kus ta hakkas siis kogu see teekond nagu kulgema sinna autismi, suunased, logopeed sai nagu sellest ilmselt siis kohe aru, et, et siin ei ole ainukene probleem, vaid siin on ka muud asjad. Palju asju oli talle näiteks helitundlikkus hästi tugev, et igasugused helid võisid teda segada. Ta ei maganud tihtipeale näiteks öösiti, et ma ei teagi, kas see oli mingist olmemürast, mis võib olla külmkapid ja mis iganes teha seda häälte. Või siis lihtsalt oli kuidagi mingid perioodid, kus ta lihtsalt ööde kaupa ei maganud. Et et siis oli ta niisugune hulljulge, et tal täiesti see ohutunne puudus, näiteks Ta oligi, kui ta oli niisugune aastane või poolteist, et siis ta tõesti võis ronida nagu väike ahv mööda elamist ringi ja ja lõputult nagu neid samu ja samu asju teha. Et ja mis on väga ohtlikud kuskile telekate peale, ma ei tea, kuhu ronida ja ma tean, tavalapsega ronivad, aga see oli kuidagi teistsugune, et ma ei oskagi nagu palju asju öelda, et väga palju asju oli selline, et sa lihtsalt tunnetuslikult vaatasid, emana said Arnold midagi, et see päris okei. Et mul täna on olnud palju neid näiteid oma jaga vanematega, vot niisugune niisugune asi ja siis paljud vanematele ta minu lapsel samamoodi teeb samu asju ja, või tegija ei ole üldse autist. Aga see ongi vist see kõhutunne. Et mul teine laps ka tegi, aga tema puhul mul ei tekkinud seda mõtet, et midagi on väga valesti. Siis ta mängud olid väga siuksed ühetüübilised ja üldse mitte mitte nagu mängu moodi vaidlete võis näiteks istuda kuus tundi ja hoida mänguautot käes ratast keerutada lihtsalt nii-öelda kruttida näpuga, seda ratast või, või istuda näiteks ukse ees ja käeksutada ust ja ta võiski seda teha näiteks neli tundi, viis tundi järjest ja kui sa läksid teda nagu segama või kuidagi ära võtma sealt, siis oli tohutu hüsteeria kisa. Et vot siukseid asju tegigi, mis jällegi nagu, kui natuke vahest laps teeb, ei ole nagu imelik, aga kui see pidevalt ja kogu see meie elu nagu koosneski temaga sellistest seikadest, et siis lihtsalt tundus, et see ei ole nagu ikkagi päris tavaline, et need olid nagu need asjad, mis meelde tulevad praegu. Kas sulle meenub ka selline, kus sa tõesti olid meeleheitel? Muidugi ma olin väga pikalt me tegelikult ma pean isegi seda ütlema, et isegi praegu on aeg-ajalt neid hetki, kus ma olen meeleheitel, et et ma arvan, et see on võib-olla oluline nagu teadmine, et see, et kui ma toimin normaalse inimesena käin ringi ja ma tegutsen ei tähenda seda, et mul ei ole neid meeleheite hetki. Aga noh, võib-olla see esimene aasta ikkagi kuskil selline, kui lapsi oli, seal ma arvan, jaga kahes kolmanda eluaastani, kahest neljanda eluaastani, et ma päris täpselt ei mäleta, aga see algusaastad ikkagi oli selles mõttes väga raske, et seal oli ikkagi neid aegu ka, kus mul oli nädalaid siuksed, et ma ei suutnud täitsa voodist püsti ka tõusta, kuidagi nagu automaatselt tegin kõik need asjad ära, mis oli vaja teha, et jah, et lapsed olid nagu elus. Aga ega midagi rohkem küll ei olnud, et selles mõttes nagu emotsionaalselt oli see hästi raske ja, ja kõik, need ikkagi need niuksed meeleheitel nagu nutud mõtlemised, et mis üldse saab eluste, milliseks ta kujuneb ikkagi ju nagu kujutad ette, et kui ta oli, siis ilma kõnet ta selline väga palju karjus ja niuke ettevaatamatu lapse, et siis ma kujutasin ette, et olgu, et tänama, viskan ta õla peal, aga 16 aastaselt täpselt sama asja teeb, onju, siis ma ei viska teda enam õla peal, et noh, mul ei olnud ju toona seda teadmist, et kuueteistaastased ei ole samasugune, nii et et selles mõttes need hirmud olid mulle ikkagi hästi suur, et noh, et mis, milliseks ta üldse nagu kasvab ja kuidas see elu kujunema hakkab ja siis teine hästi suur meeleheide, mis mul oli, oli ikkagi see, et kuna tema oli nii intensiivne, teda ei saanud nagu sekundikski tähelepanu, et välja lasta. Ja siis hakkasidki kõik need teraapiad, tugitegevused ja kõik asjad, et teine laps oli ainult aasta vanem ees ja mul ei olnud nagu see mingit energiat ega ressursse ega aega selle teise lapsega tegeleda, nii et see oli mul ka nagu hästi suur selline meeleheide, et et tegelikult mul on nagu teine laps veel, kes vajaks mu tähelepanu ja tegelemist ja mul ei olnud nagu seda ressurssi absoluutselt, et see oli nagu niisugune hästi raske osa veel ja et see päris suur osa sellest meeleheitest tegelikult tuli teadmatusest teadlikkuse puudumisest, seda ma olen palju väga palju lapsevanematele öelnud, kes praegu saavad diagnoosid, et kui mina oleks toona kaheaastasena teadnud, et minu laps on täna selline, nagu ta on, ma arvan, mulle läks 80 protsenti sellest meeleheitest olemata tegelikult olnud, et, et selles mõttes kindlasti teadmatusest keegi ei näidanud mulle ühtegi toime tulevat autisti. Toona ma isegi ei teadnud, et on niisugune asi võimalik, kui olemas, et, et nad kuidagi elavad ja toimivad, et, et olidki need mõned vaimupuudega autistide näited, eks ole, mida mulle siis toona siin ja seal näidati või kuskilt videota, sest ma suutsin välja otsida mis olid väga jubedad, et, et see, see on küll tõsi, et oleks mul see teadlikkus olnud, et siis oleks olnud palju olemata seda meeleheidet. Ja et see spekter on tegelikult nii nii lai, et absoluutselt mahub väga palju. Kergemad, ja, ja keerulisemad ja, ja kõike seda, mida teha saab, eks ka nagu ei teadnud toona, et see tuligi mulle oma nagu õppimiste tegemiste käigus, mida teha saab ja väga enda aitamiseks, mida teha saab, et et eks mul ikkagi nende aastate jooksul jääb väga paljuga siukest õppimist nagu iseenda õppimist ka. Et ma arvan, et ma olen tegelikult täiesti teine inimene, kes ma olin võib-olla 10 või 15 aastat tagasi. Ikkagi täna on mõnes mõttes see tunne, et kui juba niisugused asjad on üle elatud, et siis vist ei olegi nagu väga asju, millega ei saaks hakkama. Jelena, milline on teie pere lugu? No üsna sarnane iga pere luua, aga natuke teistmoodi, et kui Ivika kuulis seda sõna autism esmalt logod logopeedi, eks, või arsti poolt siis mina juba sain aru, et lapsega midagi viga, siis kui ta sündis, eks ju. Ametlikult ta sai diagnoosi kolmeaastaselt, aga kokkuleppel arstiga, nii et arst ise ei teadnud, mis lapsega teistmoodi. Miks ta niimoodi areneb ja kui ma kuulsin juba, et diagnoos ja poe siis ma tegelikult olin juba enam-vähem selles valmis, siis ma enne seda lugesin hästi palju raamatut. Ja ise juba sain aru, et ilmselt see on autism. Ja 10 aastat tagasi oli niisugune statistika, et üks selline laps sünnib 10 1000 lapse pealt, eks ju, ja siis ma mõtlesin, kui õnnelik ma olen, eks ju. Et kuna laps veel oli veel nii kauaoodatud, et noh jah, et palju õnne, eks ju. Aga mis mind nagu meile helge viis, see, et see puue, puue, see ei ole lihtsalt diagnoos, vaid see poe ja ta eluaegne ja kõik, nad on nii erinevad ja kui Ivika ütles, et kui ma oleks teadnud tol ajal, et minu laps saaks samasugused, nagu ta praegu on siis mul ei oleks nii palju, eksju, meeleheidet, aga tegelikult see on suur suur töö, eks ju. Ega sinu laps ei jõuaks sinnamaani, kus ta praegu on, ja minu eks ju, et kui me ei oleks teinud seda igapäevast töö ja meie elu ümber teinud ja kogu pereelu, eks see tähendab mingis suunas aidanud ja, ja ja, ja selles mõttes lihtsalt teada see, et kasvab suuremaks ja läheb see asi kergemaks. Ei ole see, mis tegelikult nagu toimib, eks on vaja igapäevast tööd lapsega lapsega ja. Ja sellega ma olen küll selles mõttes kahe nõus, et, et võib-olla jah, et, et ühtepidi nagu minul selles loos oli see, et, et oleks ma teadnud, ta on selline, aga samas võib-olla ma siis ei oleks kõike seda teinud, mida ma tegin ja siis ta ei oleks selline, nagu ta täna on. Sest nende lastega tõesti, need arengud tulevad ainult läbi selle, kui sa ikkagi noh, toetada teed neid tugitegema. Ehk sest näiteks kui meie neuroloogiat ma küsisin nõu, et kuidas minu laps areneb ministrilt temast nagu tulevikus saab siis tema ütles, noh, ma ei tea, eks vaatame. Ja tegelikult, kui me seitsme aasta pärast uuesti kohtusime, siis ta oli nii ületunud ja ta jäi alles siis ütles, mis ta nagu arvas minu lapsest, et ta ei hakka kunagi normaalselt kõndida. Rääkimata sellest, et lugema, arvutama ja rääkima. Ja siis, kui me kohtusime. Laps rääkis vabalt kahes keeles, õppis inglise keelt ja nüüd ta õpib hiina keelt. Ja ta on ballerin ka. Nii et kui ta oleks mulle tol ajal öeldi, et mis ta arvab minu lapsest siis osa oleks minu jaoks veel suurem tragöödia. Sa ütlesid enne saate salvestamist, et et see tütar on sulle viie-kuue lapses. Ja see tähendab, see tähendab seda, et tegemist on nagu viie-kuue tavalastega ja sellepärast näiteks Ivika ütleb, laulan noorem laps, eks ju, diagnoosiga ja tal on kahju sellest, et vanem laps ei saanud seda piisavalt tähelepanu, siis minul oli vastupidi, et kuna minu laps oli esimene ja ma sain juba kohe aru, kui palju ma pean tegema, tegelema, ehk siis teisele lapsele oli pandud kriips. Vähemalt sinul on vedanud, et üks tavalaps olemas, minul ained, viis, kuus last ja viskus lastaga erilisse teksti. Aga too mõni näide sellest ütleme igapäevasest olukorrast, et mõista seda, et miks ta nii palju sinult tähelepanu vajab. No need meedet on palju ja no näiteks praegu, et ta on haige, eks tal on nohu. Ja kui tavalapse jaoks noh, täitsa niisugune väike asi on ju, isegi koolis käivad lasteaias ei ole probleem, siis meie jaoks on see suur mure on ju, et emme peaks kõrval olema, sest noh näiteks ergopla ülesse siis tal on vaed, teda, nimi pidi nagu kutsutakse sööma, hambaid pesema, pean kogu aeg teda juhendama, et nüüd sa teed seda nüüd sa teed seda, nüüd sa teed seda, eks ju. Kõike seda rääkinud tavalaps ise teab, eks ju, igapäevased toimingud, kuhu ta peab minema, mis ta nüüd peab tegema ja neid seosed. Nüüd teeme seda ja seda ja sellest tuleb see ja see on ju kogu aeg. Ja seda ühendamis juhendamist on vaja, 24, seitse. Nii et pidevalt keegi peab lapse kõrval oleva, kes aitab, kes seletab aitab seda maailmapilti ja teda kaitsta ja Need seosed lahti rääkida, et miks nii on. Nii et nagu aidata igal sammul. Te olete sellega nõus, eks ole, et 10 aastaga on teadlikkus tohutult muutunud. Aga milline see teadlikkus ja suhtumine tänapäeval on ühiskonnas, kuidas te ise autistlike lastevanematena seda tunnete? See on nüüd minu, eks ole, nägemuse tõlgendused muidugi nägemused on erinevad, aga mulle tundub, praegune see teadlikkus on umbes sellel tasandil, et kui me vaataks nagu sihukest inimese elukaart, siis me oleme mingis siukses teismelise vanusest praegusele teadlikkusega. Et ongi tekkinud juba noh, nii nagu teismelistel, eks ole, et osa ongi väga sihuke küps juba suht mine ja juba palju on teadlikuste tõesti niukest head enesejuhtimist ja siis mingil hetkel täiesti lapsed täiesti segased ja teevad mingeid pööraseid asju ja ise iseendaga pahuksis. Et mulle tundub praegu nagu Eestis on natuke selle autismiga, kui ongi võib-olla niisugune 15 aastat tagasi nagu sündis see teadmine või see nii-öelda see asi hakkas nagu vaikselt idanema, et siis praegu justkui see teadlikkus olekski nagu sinna teismelise vanusesse kasvanud, kus on juba olemas ja kohati on päris nagu hästi ja tore ja siis mingil hetkel on ta täiesti pöörane ja arusaamad jälle mulle tundub see kuidagi nii täna. Millised on need probleemsed kohad siis suhtumises? No võib-olla ongi ühtepidi see, see probleemne koht, et kus sa nagu see vastuseis tekib, et oleme ka see hariduse näiteks, et seadusandluse tegelikult juba päris palju toetab seda kaasav haridus, kõik on nagu loodud selle jaoks, et et need lapsed võiks olla kaasatud ja peaksid ka olema kaasatud. Ja samas jällegi, kuna ma autismi valdkonnas töötan igapäevaselt ja palju koolide perede kõigiga, siis ma jällegi näen väga palju sellist vastuseisu veidi jällegi näiteks kooli poolt õpetajate poolt, et need kindlasti meie kooli ei tuleks, kui nad on, siis äkki me saaks ikkagi kuidagi lahti nendest. Ja teistpidi ma näengi, et ega need õpetajad ei ole ka inimestel nagu pahad, et nad halba tahavad, nii nagu teismeline, et ega ta ei ole ju paha, et ta nii tahab, võid lihtsalt ta nagu ei oska ja ei tea, et kuidas on ja vot see seesama see õpetajate näide ka, et sageli need õpetajad on ise hädas, et nad ei oska ja nad ei tea ja kuidas, et kuigi seadus suunab ja käsib ja võimalused on nagu olemas, aga ei tea ja ei oska kuidas ja välja kukubki tegelikult lõpuks inetult aine. Nii et ja nii on, tegelikult ma võiks kõik valdkonnad ette lugeda, nagu selles haridusvaldkonnas on, et et nii sotsiaalis erinevad teemad, et tugiisiku teenus on tegelikult riigi poolt nagu loodud, eks ole, on teada, et on tugiisikud, on kõik see, miks ja siis teistpidi me oleme jälle olukorras, kus võib-olla ei ole pädevaid tugiisikud ja need tugiisik, kes töötavad lihtsalt võetud suvalised inimesed tänavalt teevad kohati rohkem kahju kui kasu, hoopis. Nii et vot see on nagu minu jaoks selline vastuoluline moment, mis mulle tundub Aga kas see on piisavalt koolitusi haridustöötajatele, et, et nad oleksid valmis tegelema ka siis erivajadustega lastega tavakooli kontekstis? Kui vähegi tahetakse, siis tegelikult on neid koolitusi olemas ja on väga head koolitusprogrammide ja, ja kuna ma olen ise juba 10 aastat siin Jelena oleme koolitanud, et siis tegelikult on ju ka palju seda tagasisidet ja kogemust juba, et kuidas on asjad muutunud, kui on koolituse saanud õpetajad nii ette. Nii et praegu kerkib üles siis hariduse pool, et see haridus oleks nagu päriselt ka siis kaasav. Ja kindlasti, et see see hariduse pool, aga noh, mõtetega sama teema me võime ka kuskil sotsiaalpoole peal või teraapiate valdkonnas võtta, et et justkui on tehtud rehabilitatsiooniasutused, aga samas näiteks kõne mahajäämuse ka autistlik laps saab kõneteraapiat 10 korda, eks, mis tegelikult ju pikas perspektiivis mitte mingi oluline tugi ei ole, et kõik ülejäänud jälle lapsevanem ise maksab kinni, et kõigile antakse teraapiaid nagu justkui ühe kulbiga, et et liikumispuudega laps saab ka 10 kõneteraapiat, kuigi tal võib olla vaja ei ole, eks samamoodi näiteks autistlik laps kui oma liikumise teraapiad kätte, kuigi tal neid võib olla vaja ei ole nii et et natukene see on ka see koht, et ma tean muidugi, et sellega tegeletakse riiklikul tasandil, et seda ikkagi individualiseerub, mida ja, ja parandada, et selles mõttes ei ole see nagu sihuke perspektiivitu asi, aga täna me oleme selles kohas, kus ta ikkagi nagu natukene lappab. Miks on täna vaja rääkida autismist? Oh, mina arvan, et võib-olla sellepärast, et neil lapsi sünnib rohkem ja rohkem Kas see vastab tõele, ma olen kuulnud, et diagnoosimine on kõvasti paranenud. See üks põhjus, aga teine põhjus ikkagi need sünnivad, neid sünnib iga palju rohkem. Et see on nagu paratamatus, statistika. Et kui mina rääkisin selles statistikas oma lapse arstiga, siis ta ütles, et Ta Ameerikas see on juba niivõrd suur number, et võiks nagu epideemia välja kuulutada, aga kuna autism ei ole haigus, siis seda ei tehta. Ahase pole haigus, pole haigus, see on diagnoos. See on Elo aedne diagnoos. Haigus saab ravida, seda saab ainult korrigeerida. Kui tihe on see esinemissagedus? Meie Euroopas on ju üks 50-le. See on maailmas Isamaailma statistika 50 lapse kohta ja minu meelest see oli kas 2016, aga välja anda statistika, nii et selles mõttes, kes kindlasti seal niukses tõusvas joones. Aga ma ütlen korra selle autismi võib-olla seal olemas, et mis ta siis on, tõsiseid ainetesse autism on, kuidas seda mõtestada, enda jaoks täna? Autism kindlasti ei ole haigus, et haigus on midagi muud autistlik inimene võib-olla ka haigusega enne, nii et selles mõttes seda ei ole välistatud, et tal võib mingi haigus olla, näiteks autistil võib ka olla diabeet või köha või nohu, onju et sisenautist mingi mingi haigusega võib-olla ka vaimupuue, tal võib-olla ka vaimupuue ja härra sõidab, muidu ei ole, kui seda pole autism oma olemuselt ei ole vaimupuue, aga nii nagu tavainimesele, nii võib ka autismi, autistlikud inimesel lisanduda vaimupuue tema olemusele, eks. Et aga autismi on kõige lihtsam mõtestada niimoodi, et et me räägime autismist siuksest, neuroloogilisest mitmekesisusest ja see neuroloogiline mitmekesisus põhimõtteliselt on samamoodi mõttest võtab, nagu näiteks ma ei tea, rahvuslik mitmekesisus, et nii nagu teisest rahvusest inimene, et näiteks kui me võtame ühe hiinlase, siis me ei mõtle seda, et hiinlane, haige eestlane näiteks ja me ei mõtle ka seda, kui hiina laps tuleb meie lasteaeda, et hakkame teda nüüd eestlaseks ravima. Et isegi kui me teame, et terveks eluks Eestisse elama, siis me keskendume sellele, et kuidas talle õpetada seda Eestis elamist, me aktsepteerime seda, et midagi temas jääbki ilmselt eluks ajaks teistsuguseks. Niisamuti nagu autismiga ka, et selle vahe loogiline tähendab lihtsalt seda, et nagu mõtlemise tasandil või sihukesele aju toimimise tasandil on need inimesed natuke erinevad. Aga aga samamoodi peaks nagu mõtlema seda, et me võtame autisti, hakkame teda nüüd meiesuguseks ravima, eks ole, vaid et tegelikult jah, et autist paratamatult elab nagu meie loodud maailmas, ta elab nagu meie tingimuste süsteemide järgi nii nagu hiinlane. Kui tuleb Eestisse elama, siis tekigi peab kohanema Eesti sotsiaalse süsteemiga ja sellise eesti eluga, et niisamuti siis kautistiga oleks, et, et me peame nagu aitama tema tal kohaneda. Siin me peame aitama arusaadav, meistanud emal talle endale endast aru saada ja kuidas seda kahte maailma kokku panna. Aga me ei saa kindlasti võtta seda hoiakut, et me hakkame kuidagi nagu ravimast autisti meiesuguseks, sest see tõesti oleks kuidagi isegi nagu solvav, nagu autistid ütlevad ise seda seal nendele nagu solvuvad. Aga kuidas erineb pautisti ja siis nii-öelda mitte autisti, neuroloogiline identiteet, et mis seal organismis ajus teisiti toimib? Üks on kindlasti, mida autistid väga palju ka ise välja toovad ja mida meie oleme ka näinud laste puhul, et ikkagi sihuke kõrgenenud tundlikkus, et kõikide meelte tasandil sageli ja see laieneb ka siukse sotsiaalse tundlikkuse tasandile, et väga raske on sellistes inimmassides olla toimet. Ja, ja meelte ülitundlikkus on ikkagi see, et kogu see müra suhtes kõik sihuke taustamüra, mis meil on nagu kusagil mingi ventilatsioon või külmkapp, mühiseb, mis meid võib-olla üldse ei sega siis see kuul, mis meile ülitundlikkus, nendel võib lausa füüsilist valu tekitada kõrvadesse või siis valguse või, või võib-olla tiini vajadused, kõrgenenud, siis siukse turvatunde vajadus, mida seal tiin pakkuda, et, et nii nagu Jelena Kadvad täpselt ühes järjekorras lapsel kõik see hommike, mis ta täpselt teeb, tale peab kogu aeg ühtemoodi ütlema. Mitte see, ta ei mäletaks, mis ta nimi on, aga see annab talle turvatunde. Kui ema ütleb täpselt samu lauseid, et siis ka noh, üldse nagu autistlikele inimestele, kui on niisugune hästi selge tiin loodud, siis see annab nagu võimaluse turvaliselt tunda ja siis toimida siin meie maailmas, nii et noh, need on kindlasti sellised asjad, mis nagu on võib-olla natuke teistmoodi kui meil. Aga selliseid väikseid nüansse veel palju-palju. Ja autismis on ka selline ütlemine olemas, et kui me paneme 100 autistist ruumi, siis kahte ühesugust ei leia, mis tähendabki seda, et ega ma tegelikult siin ei saagi otseselt öelda, et mis seda autisti eristab meiste. Sest neil kõigile veel mingid omad, sellised väikesed jahipärad Me teame ju ka, et on olemas autismispekter, siis need 100 100 artisti seal ühes ruumis võivad, võivad esindada selle spektri väga erinevaid osi. Ja jälle autismispektri, siis ta väga hea aru saada, nii et kui me kujutame ette nagu värvi spektoritakse, kus on absoluutselt kõik värvid olemas ja samas, kui me liigume natuke ühele poole või teisele poole, siis see värvitoon juba muutub. Ja nii palju, kui värv ühes värvispektris, nii palju on erinevaid autista, Kasotist võib ka ühes spektris otsast teise liikuda. Autist spektoril väga ei liigu, aga kus ta võib liikuda, on, kui me kõrvale paneme siukse nagu abivajadusest hektari või abivajaduse skaala, et abivajaduse skaalal võibki olla, et üks ots on see väga väike, abivajaduse, teine skaala väga suur abivajaduse ja vaat seal abivajaduse skaalal ta kindlasti liigub, et selles mõttes elu sünd vastavalt elusündmustele keskkonnale. Et tegelikult ongi nii, et näiteks kui on kodukeskkond loodud iseenda järgi, siis seal tal on abivajadus minimaalne. Samas, kui ta läheb kuhugile poodi, kus ei ole üldse teda toetav keskkond mingisse kaubanduskeskusesse, siis ta abivajaduse võib olla väga suur ja siin ei mängi enam rolli tegelikult isegi see, et, et nii-öelda, mis värvides autism on ja kas sinna lisandub vaimupuue või mis sinna lisanduda võib. Et siin väga palju hakkab see keskkond nagu ralli mängima, kus ta on ja võib-olla see, mis tal ülesemalt elus üldse toimunud on. Tavaliselt teatakse rohkem selles spektris niimoodi eraldiseisvalt asbergerit. Jelena, äkki äkki äkki sina võtad selle kokku, et kes onaster? Aspergeri vanasti see oli eraldi diagnoos, eks ju, aga nüüd ta on selle autismiga nagu ühenenud, et see on lihtsalt kergem pool. Asbergitel on kognitiivne funktsioon on säilinud, ehk siis vaimupuuet ei ole ja kõne on väga hästi arenenud. Aga muidu Natonsama hautistid nagu teised, kui niimoodi võib öelda, eks ju, et. Tihti öeldakse, et asberger on andekas, mida, mida see tähendab, kas temal siis see tundlikkus on nagu avaldub siis kuidagi funktsionaalsemalt või? Ja öeldakse ju, mitte ainult asberge Faid autismis üldse, nii et et neil on tavaliselt noh, võib-olla see niisugune ülesem nagu andekuse sõna, et nad peavad, kõik geeniused alal on natukene nagu ülevõimendatud. Aga mis on, kindlasti on see, et, et kuna neil on selline sageli nagu sellised spetsiifilised erihuvide ja siis ta keskendubki sellele ühele teemale väga spetsiifiliselt ja sellest saabki see tema tugevus. Et mõnes mõttes, ega kui sina võttas ka mingi teema ei hakkaks näiteks putukaid uurima väga-väga suure pühendumusega, siis sellesse sellesse saaksidki varsti tugevaks ja kuna nendel tõesti on need nagu erihuvide väga sellised spetsiifilised ja suunatud, need võivad erinevad, oled üks huvitub matemaatikas, teine huvitav ajaloos. Kolmas automootoritest, aga, et, et need erihuvid on nagu need, mida nad jaksavad ja, ja viitsivad ja tahavad väga süvendatult uurida, et siis need saavad nagu nende tugevuseks ja see võiks ju ka olla see positiivne pool, kuidas üldse neid ühiskonda kaasata. Me rääkisime sellest, et autismi esinemine sageneb, ma olen kuulnud päris selliseid pööraseid numbreid tulevikuprognoosi mõttes et mõnekümne aasta pärast võib juhtuda nii, et pooled meist juba on autistid. Põhimõtteliselt sellepärast juba tegelikult on väga oluline ennast kurssi viia selle selle nähtusega, sest ilmselt väga palju ta juba lapselapsed või lapselapsed selle diagnoosi võiksid saada. Mis on, on Ivika Sull mingisugust sellist kindlat teaduslikku numbrit pakkuda? Üks pool on see, et, et mõnekümne aasta pärast, aga kust me teame, et praegu meistripooled ei ole. Et, et ega kõigis meis on mingid autistlike jooni ju tegelikult olemas, spektris kõik juste spektoris olemegi, käin mõnes mõttes, aga minu meelest see on jälle see teema, mida meil ei tasuks nagu niimoodi hirmutamisena kasutada, sellepärast et et see on umbes sama, kui me mõtleme, eks ma ei tea, 10 aasta pärast on mehi võib-olla natuke rohkem, kui naisi on ju, või, või midagi sellist, et, et lihtsalt kui on, siis on, on ju, et siis me peame lihtsalt sellega niimoodi seda maailma kohandama ja ma olen nii palju seda viimasel ajal mõelnud, et et meile meeldib mõelda nii, et meie oleme normaalsed ja nemad ei ole normaalsed, eks ole, nii-öelda tavainimestele. Aga ma tihti nagu mõtlen, kui ma vaatan neid meie tavanii-öelda, meie normaalsete inimeste käitumismustreid, tänasel päeval, mida me, kus teeme, siis tegelikult hakkab mul üldse normaalsuse mõiste nagu hägustuma, et mulle tundub, et kohati seda, mida autistid teevad, on palju normaalsemad asjadele ja nende mõttemustreid on palju normaalsemad kui need, mida meieni normaalseks peame. Nii et võib-olla ei olegi üldse halb, kui neid tekib rohkem nad oma seda mõttemudelit nagu meie üldisesse toimimise saavad nagu rohkem panustada, kust me teame, et see üldse või miks meil see hirm on nagu üldse loodud, et see kuidagi halb maailm oleks, et, et ma ei ole selles üldse kindel, et see kuidagi väga palju halvem maailm oleks. Meil igas saates saatekülalised valivad muusikalised palad, mida, mida jutu vahele mängida. Teie poolt tuli esimese valikuna Inese, kus kulgeb kuu, miks? Lugu tegelikult valis Ivika, aga kui ma kuulsin seda lugu, siis mulle tulid samasugused mõtet, et et nagu need inimesed ongi nagu kuskil teisest planeedist, kes tulevad siia ja keda oleks vaja mõista ja toetada, et nad ise nagu ei saaks ilma meie abi, aitasin nagu olla elada. Ja see ongi nagu kaks erinevat maailma lähevad kokku, saavad kokku. Kallis, vikerraadio kuulaja, sa kuulad peresaadet, MINA OLEN Merle Liivak ja mul on külas Ivika Mägi ja Jelena Petri. Läinud me räägime autismist. Ja sellest, miks on oluline rääkida täna autismist. Millised on tänase päeva kõige põletavamad teemad nii Eestis kui ka mujal maailmas. Võib-olla niuksed põletavamad teemad ikkagi nagu üleselt see mõistmise pool vist, et, et noh, mis see autismi, autismi olemuse noh, väga palju muidugi kuum teema on ju see, et millest see ikkagi tekib, on ja kes selles süüdi on ja mis selle taga ennekõike see, et, et see on ilmselgelt teema, mis kerkib esile ülesse minu meelest nagu angerja kaks poolt justkui tekkinud osa autismivaldkonna inimestest nagu keskendub sellele, kui juba on see autismi, kui ta täiksisteeribki meie keskel see autismi, autistlikud inimesed ja kuidas me selle kõigega koos siis nii-öelda õpime elama. Ja siis teine pool on nüüd see, et kellel on vaja leida see, kes süüdi on, mis siis nagu tehtud on, kes süüdi on, mis seda autismi tekib ja see on nagu teine pool justkui, et, et seda ma vaatan nii maailma tasandile, neid vaidlusi ja arutelusid väga kuumasid, kui ikka Eestis on. No kõige vist kirglikum see sõnasõda tekitab selline nähtus nagu vaktsineerimine. Et seda isegi võib olla riskantne jutu jututeemaks võtta, sest et kohe on nagu palju erinevaid äärmustesse kalduv vaid seisukoha võtta. Et kuidas te muidu seda seda poolt kommenteerite, et näiteks Hollywoodi näitleja Roberta Niirast on saanud justkui usas selline kõneisik teemale, et autismi ja vaktsiinides sisalduvate ainete seoseid tuleks kindlasti edasi uurida. Kuna tema siis väidab, et nende pärast tõesti see nii oli, et et lapse autistlikud jooned avaldusid ja ka ja ka siis tagasilangus arengus tekkis vahetult pärast vaktsineerimist. Pool, mida mina olen enda jaoks mõtestada, mida me autismi koolis ikkagi mõtestame. Et me oleme nagu valinud selle poole, et kui autism on, et kuidas siis sellega toime tulla ja selles mõttes on sul nagu õigused, nii tuline teema täna, et ega noh, siin ükskõik mida öelda või mõelda, igal juhul puhkeb sõda. Et, et selles mõttes see võib olla väga nagu põhjalikult ei tahakski seda käsitleda, aga ma võin lihtsalt seda nii-öelda natukene taustaks öelda, et et kui ma vaatan meie näiteks autismiliidu peresid, kus on mitusada peret kunagi oma magistritöös, uurisin, et kuidas nende nagu märkamised seoses autismiga on, et siis seal oli ja vanemaid, kes tõid seosed selle vaktsineerimisega kõike seda ja samas oli ka vanemad lapsed, polnud üldse kunagi vaktsineeritud, ikkagi on autistlikud lapsed. Et selles osas jah, ma, ma jah, nagu ei oskagi öelda, et las jääda sinna kuskile vaidluste teemaks, et kindlasti ma ei arva, et ühel või teisel poolel on nagu päris vale. Ja ilmselt see koht on, et need vanemad, kes teevad seoseid selle vaktsineerimisega, on märganud pärast vaktsineerimist oma lapsest mingeid muutusi. Kas see nüüd on see, et see autism oli nagunii olemas ja see vaktsineerimine midagi võimendas seal, kas see oli see, et see tekkis vaktsineerimiskahjustusena? Tegelikult üldse ei olegi autism vaid mingi muu tervisehäire, aga seostatakse nagu autismiga. Küll, aga muidugi ma olen selle poolt, et vaktsiine mida rohkem neid uuritakse ja kvaliteetsemaid, puhtamad ja korralikumad on, seda parem see inimeste tervisele kindlasti on, nii et nii et, aga ma isiklikult ei, ei võtaks üldse mingit seisukohta, et ma ei ole ei poolt ega vastu sellele. Aga mida teadus räägib selle kohta, et mis võib olla põhjustajaks, kust see autism siis tuleb? Ega ei olegi teadusel vastust sellele, et maailma tipptasandil on, seda ei uuritud ja, ja tõesti mitte ainult siin Eestis väikseid vaidlusi peetud, olid maailmas suuri vaidlusi, uuringuid ja kõike tehtud, et et ega ei olegi ühest vastust sellele, et mina arvan, et kõige õigem vastus ongi lihtsalt see, et inimkond areneb edasi ja sellise neuroloogiga inimese liik nii-öelda eksisteerib meie keskel ja ja seda on ja nii ta on, et ma arvan, et see ongi see, sest mingit sellist ühest selget vastust ei ole teada seal, kui see oleks siis sisu, siis ju ei olekski vaidlusi, et kui teadus ikkagi selgelt mingi ühese vastusena Mõnes peres on ju mitu autistliku last milles tunnevad autistlike lastega pered kõige rohkem puudust. Oh, ma arvan, et seda ühiskonnamõistmist ja abi, sest tegelikult vanemad, kui nende laps saab selle diagnoosi, siis nende maailm väriseb kokku. Et arst paneb välja diagnoos, kuidas edasi elada, kuidas last aidata, et mitte keegi ei räägi. Ja meil on siin vikerraadio autismi koolis on päris palju need vanemad sattunud koolitusele, öelnud, et see on päris suur abi nendele, nad teavad, kuidas oma last aidata. Aga noh, lihtsalt see diagnoos ei ütle, kuidas igapäevaselt tegutseda. Ehk kas see tugiisik on ka suureks abiks ja need kõik rahalised toetused, mis võiksid siukseid peredele ka nagu toeks, sest kõik need kõneteraapiad ja muud teraapiad maksavad päris palju. Ja rehabilitatsiooniplaaniga seda kõike ei kata. Kas kujuneb tihti nii, et, et vanemale saab ikkagi autistliku lapse toetamine põhitööks? Ongi aga see mõjutab kogu pereelu. Me rääkisime ka samast haridusest ja sellest, et autistlik laps võiks käia tavalises koolis. Kas autistlik laps võib-olla kuidagi ohtlik teistele kaaslastele? No autismi puhul kindlasti on hästi oluline teada seda, et autism ei ole hea, ka halb autism lihtsalt on ja autismiga agressiivne käitumine ei ole autismi orgaaniline osa, et seal tagajärge ja selle seda. Me võime mõtestada nii, et isegi kui ükskõik millist kõige paremat lastel kiusata ja tõrjuda ja mida iganes teha, siis tegelikult ühel hetkel ta võibki käituda agressiivselt. Lihtsalt dismi, kiusamine, nii-öelda kiusamine võib vahel olla selline varjatum ja võib vahel olla, aga mitte teadlik, et näiteks kui õpetad ei tea sellest autismist lihtsalt või nad ei oska autistliku lapsega nagu suhelda või midagi peale hakata, siis see võibki lapsele tegelikult mõjuda nagu sihukse kiusamisena, millele siis ongi, et osa lapsi sulgub väga endasse, läheb koju, võib-olla lõigub ennast ja on depressioonis, lõpuks osa on selliseid, kes hakkavad vastu karjuvad, muutuvad agressiivse käitumisega lasteks, aga see ei ole autism enam seal tagajärg sellele tema kohtlemisele. Kas selles võib-olla mingit ohtu, kui me välistame selliste erivajadustega lapsed tavakoolist? Noh, me tuleme sellisest ajastust, kus, kus nii tehti, et ühtepidi, ma arvan, see oht ongi juba see, et tegelikult natuke nagu vaimselt sandistame. Neid autistlike inimesi tõrjudes ja pannes neid kuhugile ära, eks, ja öeldes ei kõlba või sobitab meie keskele ja ega teistpidi jällegi kui mida me tavalastele siis õpetame, et kui me siin praegu ikkagi õpetame, et maailm ongi mitmekesine, rahvuseid on erinevaid kultuure, erinevaid väärtusi, on erinevaid, maailm on avatud, nad reisivad, näevad, suhtlevad siis, ma arvan, see oht lihtsalt ongi see, et kui me loome sellise ühiskonna, kus näiliselt ei ole ühtegi teistsugust inimest, siis tegelikult ühel hetkel Need, isegi need tavalapsed ei kasva enam, ma arvan, väga-väga toetatult väga terve nagu arusaamisega, mis maailmas toimub, sest me siis me peaks üldse ennast maailmast ära eraldama, et kui me tahaks tekitada mingit sellist elu, et me, me kõiki erisused ähendame. Millega te autismi koolis tegelete, mis praegu siis autismiteadlikkuse kuul teoksil? Me muidugi tegutseme kogu aeg, mitte ainult autismiteadlikkuse kuulaga autismi kuul ehk aprillikuus on meil väga palju erinevaid väikeseid töötubasid koolitusi, vanemad, selliseid tugigrupilaadseid, kohtumisi ja need on kõik just selle jaoks, et kutsuda ikkagi inimesi üles tõstma oma teadlikkust, et kui kui ma tean, siis mu ärevuse väiksem ja siis ma tean, mida teha, et meie aju toimib nii, et aju vajab plaani tegutsemiseks. Kui ajul plaani ei ole, siis ajul tekib ärevus ja kui aju saab plaani, siis ta saab tegutseda selle plaani järgi, ärevus on madal ja plaan saab tekkida ainult siis, kui ma saan teadmisi juurde, nii et autismikoolis me väga palju neid teadmisi püüamegi juurde anda. Ja tõesti, meil on hästi mitmekesine kavani, mis, mida, millega võib tutvuda siis autismikooli kodulehel. Olete kõik oodatud. Kuidas läheb teie autistlike lastel täna Jelena, sinu baleriinist tütar? Ta käib tavakoolis või käib? Tavakoolis ja õpib tavaprogrammi järgi ja no mis ta siis õpib ja ette valmistab etenduseks, mis on mai lõpus, et esineb seal Kas ta on nii-öelda tavagrupis? Rabaystava grupis ja aga õpetaja oskaks Talle siukse rolli iga kord välja valida. Et ta nagu saab seal suures Laasakama, palju õnne ja ma isegi naersime, et no balletis on poisid haruldane nähtus, eks ju. Ja kui esimene kord ta oli seal etendus, ta oli kuninganna, kellel oli kuningas ja teistel tüdrukutel seal tantsisid, laulab et kõhu eriline laps rolle ja eriline roll, eks ju, jah, kohe kuninganna, mitte tavaline tantsija seal, et eks iga päev on palju tööd, sest koolis on suur koormus, eks ju, siis need rehabilitatsiooniteenused ja kõik ja nii me elame. Ta õpib hiina keelt kas vanemate käsul või? Oh ei, seda ta ise otsustas kaks aastat tagasi ja minu jaoks oli jälle üks suur üllatus, kus on ju kus ma leian seda õpet ja, ja kuidas me õpime. Ja minu jaoks on tee Kosmos mina ei saa sellest mitte midagi aru, aga ma pean kontrollima, sest ta tuleb minu juurde, ütleb enne kontrolli, nüüd mind on ja kas ma ütlen õigesti või valesti ja eks ma siis bussinud, midagi ikka oskan öelda ka hiina keel. Ja et päise valib ja, aga mina toetan, et kõik, mida teda teda huvitab, laps, eks ju. Ja ja vaatan, kuidas ümber tema teha. Et kõik oleks toetavaks talle nii koolis kui kodus, kui väljas koduni. Nii tore kuulda Ivika, sinu poeg, kuidas temal läheb, mis ta teeb, mille vastu huvi tunneb? Kui ma mõtlen siukestest ägedamatest asjadest, mis tal on viimastel aastatel näiteks tekkinud selline klassikalise muusikahuvi, kui ta kogu aeg on olnud kuulmise, ülitundlikkusega, lapse ta on olnud muusikatundidest vabast, et väga pikalt, sest ta ei ole üldse talunud ega saanud hakkama lastelauludega kogu selle muusikaga siis, siis ma ei oleks nagu osanud arvata, et niisugune asi temaga tekib, äkki, aga ta on avastanud täitsa enda jaoks sellise klassikalise muusika, kes talle muusika, nii et nagu äge asi, mida temaga saab koos teha, mida, mida ma ei oleks nagu osanud jälle isegi unistadagi on, et me saame väga palju käia Estonias, kontserditel, balletis ja, ja igasuguseid sümfooniaorkestreid vaatamas ja kuulamas ja et seal võib olla niisugune hästi vahva nagu ühisosa, mil, mis, mille me oleme nagu leidnud ja avastanud. Ja muidugi tore on ka see, et tal on hästi suur ajaloo huvi. Ehk ta on ikkagi nagu väikese ajaloolase tasandil, oskab seda ajalugu, nii et ka need arutelud on väga-väga põnevad temaga, kus ta räägib ikkagi palju asju, mida ma isegi ei tea, et siuksed asjad maailmas juhtunud ja toimunud on, aga nii need on aeg-ajalt ma igaks juhuks guugeldada, kontrollin üle, kas ta mõtleb välja või seal väärikalt, aga alati on päriselt olnud need asjad nii, et et see on nagu vahva ja, ja noh, eks üldse, selles mõttes ta on ikkagi nagu suureks poisiks kasvanud temaga on, on täitsa nagu okei toimetada koos ja olla koos, et, et see ei tähenda seda, et muidugi need rasked kohad olemata oleks, sest ikka seesama tegelemine kui teine laps Mose kõrval, kes on aasta vanem, on ikkagi juba väga-väga iseseisev, siis temas ikkagi sellist iseseisvust ilmselgelt ei ole ja see viie-kuue lapse eest on tema ka mulle ehk siis temaga ma ikkagi õpin ja olen ja täpselt nii nagu nagu olekski, viis last kodus veel lisaks. Ja vahepeal olen jube väsinud sellest kõigest. Aga noh, mis mind ikkagi rõõmustab, on see, et need arengud ikkagi toimuvad ja ja see edasiminek nagu toimub kogu aeg, tal hakkab mingisugune oma olemus nagu välja kujunema, et, et seda nagu tahe näha. Mida teie autistlikud lapsed on teile elukohta õpetanud? Uut elu, sest see vana elu, mis oli enne lapse sündi, ei saa enam elada. Ei ole seda luksust elada seda tavaelu. Nii et minul on ka eriline, eriline elu ja minu mehel on eriline elu ja meie vanematel kõik Me elame erilised elud. Nüüd selleks hetkeks, kui laps sündis. Minul esimene mõte, mis mul tuli pähe, on kindlasti see, et kannatlikkust, et ma ei ole tegelikult territisega kannatlik inimene elus üldse olnud, et selliste äärmuslikku kannatlikkust, et mitte lihtsalt see, mis tavaliste lastega tuleb, et mul on üks tavaline laps ka, kellega ma seda kannatlikkust muidugi saanud ka õppida, aga aga aga siukest äärmuslikku kannatlikkust, et et see on üks asi, aga teine, mis mulle väga nagu meeldib, mis minuga on toimunud, nende aastatega on ikkagi see oma piiride avardamine, et see, et, et tõesti nagu hästi eriti hästi palju seda tolerantsust ja mitmekesisust ja laia nagu mõtlemist on tekkinud ja, ja seda, et alati on mingid lahendused kuskil olemas. Aitäh. Ivika ja aitäh, Jelena. Meiegi mõtteid ja piire laiendamast. Aitäh sulle, armas kuulaja, sa kuulasid saadet, mina olen Merle Liivak, ajakirja EMA peatoimetaja ja peresaate saatejuht. Pere saatele võib kirjutada aadressil peresaade ät. ERR. Saadet saab vikerraadiost järelkuulata just siis, kui sul selleks sobiv hetk on. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval kell seitse.