Tere, hea kuulaja, eetris on peresaade, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul mitu kuulajat on palunud, et võtaksin luubi alla kesk ja, ja keskeakriisi. Ühe Ameerika uuringu kohaselt on inimesed 50.-te eluaastate lõpus kõige õnnelikumad. Nad on rahul oma eluoluga sellega, mis neil on, mis toimub nende ümber ja nad on leppinud oma välimuses toimunud muutustega. Kõige õnnetumad pidavat inimesed aga olema nii umbes 45 ja 59 vahel. Need mõlemad näitajad jäävad keskija piiridesse. Siin on ilmselt põhjused, miks just keskealised tunnevad end sageli rahulolematult. Võib-olla see peabki niimoodi olema, et enne rahulolu ja rahunemist peabki olema rahulolematu ja närviline aga võib-olla annab oma sisemist ja välist maailma ka niimoodi korraldada, et mitte ainult keskija lõpp vaid kogu keskiga on üks mõnus aeg. Mingi eluetapi võludest ja valudest on mõistlik kutsuda rääkima eksperte, kes vaatleks seda läbi oma isikliku kogemuse, mitte ainult teoreetiliste teadmiste. Sellest, kuidas vananeda, tegin Aune Pasti ka tema elukogemusele toetudes eelmisel hooajal ühe ausa ja lootusrikka saate. Ja nüüd otsides kesk ja eksperti, jäi mu mõte pidama Peep ainul. Tegin sügisel Peebuga ühe saate hingehaavadest ja järelkuulamise numbrite järgi otsustades läks see saada inimestele väga hinge. Ma arvan, et sügavaid inimhinge puudutavaid teemasid ei pea sugugi Teie harutama elukutseliste hingeinseneridega. Sestap on mu tänane saatekülaline keskealine inimene, Peep Vain. Tere, Peep. Miks siis on nii, et keskiga on paljudele nii keeruline aeg? Kui eile rääkisime valmistades tänaseks panime just selle küsimuse, siis natuke teistmoodi püstjate, et miks keskiga ja keskea kriis või keskealisus tundub naljakas ja teatud mõttes naeruväärne ja meie mäletavasti leidnud mingit päris ühest, aga head vastust sellele küsimusele sina ütlesid, et et teinekord piisab ka õige küsimuse küsimisest. Et kui ma lühidalt peaksin vastama, siis sellele peaks kohe mõtlema, et miks ta nii keeruline on, aga siin on mõned asjad, mis esimesena pähe kargavad on, on just nimelt, et, et võib-olla keskealisus ja, ja vanemaks saamine ja ja vana olemine ei tundu noorematele inimestele nagu kuigi äge kuigi kuulata, et, et ma arvan, et selles suhtes on mingisugused teadvustamata hirmud, on mingisugused kujutelmad, mingid stereotüübid, eks ole, et ja, ja me tahaksime ikkagi olla noored ja võimsad ja ja elada igavesti, olla olla igati kuulid. Ja, ja et kõik oleks veel alles ees. Jah, ma mäletan, kui, kui ma käisin oma tütre üheksanda klassi aktusel Gustav Adolfis kaks aastat tagasi saad, laulsid seal kogu see lend, laulis hästi nagu naivistlikult lootusrikas, mingit laulu, mille refrään ütles kõik veel on ees ja omaette mõtlesin, et kui teie lapsed teaksite, mis teil veel kõiki ees on, siis niimoodi laulaks, tundus mulle jube naljakas tol hetkel. Ja tõepoolest, eks ole, aga sama asi kehtib ka igas vanuses kohtadel, nagu tahaksime tulevikuhorisonti näha ikkagi seks nagu helgena ja, ja võimalusterohkem jah, ja, aga mingil hetkel vanemaks saades hakkab märkama, et, et ei pruugi nii olla ja siis ma arvan, tekibki selline nagu pitsitus või kipitus või kangestumine ekse. ENG, ja ma õppisin ise umbes kaks aastat tagasi selgeks ühe uue sõna saksakeelse sõna ja see sõna, olitoorslus, paniik. Mina pidin kaks aastat tagasi ja, ja see väga tuleb välja, et seda sõna otseselt inglise keeles polegi. Aga see tähendab justkui see, et sa jääd suletud rongiuste taha, jääd valel pool ust. Ja et see on ilmselt üks asi, mis seda keskjakriisi ja keskiga just. Ja see jäi ütlemata, et see ongi saksakeelne, vist ütlemata saksakeelne sõna keskea kriisi kohta, eks selles mõttes, et suletud ukse paanika ja ma ei tea, kas sa oled lennukis kunagi maha jäänud. Ma olen paar korda elus jäänud, eriti nooremana, kui ei, raha oli vähe ja ei teadnud, eks ole. Et mismoodi lennukipileti asendamine, käibed, tunne, kui sa hakkad lennukist maha jääma ja sul on mitu otsa vaja sõita. Kohutavalt halb tunne, eks ole, võtta kui keset elu kusagil keskealisuses või vanemaks saades hakkab tekkima mulje, et ma olen mingis olukorras, kus justkui nagu väljapääsu ei ole, ema on justkui jäänud valele poole ust, rong on ära läinud, lennuk on ära läinud ja ma ei tea, mis moodi need asjad liigun või kuhu üldse minna saab, et see, ma arvan, see on üks selline, võib-olla kõige kesksem põhjus, miks see keske ja teema on selline kohmetust tekitav imelik, mingisuguste hirmude häbidega seotud see natuke nagu potentsi või impotentsiga, et nagu, kui keegi läheb apteegist Viagrat ostmas. Nali on selles, et öeldakse, et, et sõbra jaoks ostan endale, eks. Ja keskea kriis, aga midagi sellist mulle tundub, mis on tuttavatel kelle üle meil natuke nalja viskamine, aga mitte meil. Vähemalt mulle on selline mulje jäänud. Selle keskeaga on üldse selline kummaline fenomen, et inimesed ei taha tunnistada, et nad on keskealised, meie siin, sinuga, mina sel aastal 50 saamas ja sina juba. Et me oleme täpselt justkui keset elu, eeldades, et me elame 100 aastaseks võib olla elu teisel poolel kindlasti enam mitte elu esimesel poolel. Ja päris palju on heakaaslasi, kes ikkagi isegi praegu ütlevad. Oi ei, ma küll veel keskealine ei ole. Või näiteks 40.-te alguses kuulen ma paljusid inimesi rääkimas, et ei keskealine, see on justkui nagu midagi hirmsat. See seondub inimestel justkui sihukese kauge pimeda keskajaga. Aga siis ma tahaks neile öelda, et aga no mis te siis olete, et noored või et seadke ennast pildi peal kõrvuti näiteks 20 aastasega ja ei ole väga raske leida 10 erinevust seal pildi pealt. Ta on jah, osadel raske tunnistada ja samas nooruslikus ei ole see, mis annab sulle veel õiguse pidada ennast nooreks, sest et ka mõni kuuekümneaastane lustlikku elurõõmsam ja nooruslikum kui mõni 20 aastane. Ent ta ei saaks kuidagi öelda, et ta on noor. Et mulle tundub, et täiesti okei, on öelda, et 18 esimest eluaastat on imelaps. Pärast seda umbes teist samapalju veel umbes 20 on ta noor aga siis umbes niukses 40.-st või natukene 40 alla me ei pea siin praegu mingisugustest ametlikest kriteeriumitest kinni pidama aga siis algab keskiga. Aga kuidagi see sõna kõlab mõnedele nii halvasti, et võib-olla parem oleks öelda küpsus. Ja selle vastu ilmselt ei võitle keegi, et olla küps. Küpset küpsemisest rääkides küsis, et miks see teema selline kummaline on siis üks asi, mis kindlasti tuleb mängu, lihtsalt välimus muutub, et kehaga kuluma ja, ja siis vanemad saavad ju noh, ilmselgelt sama samas tempos vanemaks. Eelmine põlvkond hakkab vaikselt ära surema ja siis meie oleme need, kes justkui Ühel hetkel on järgmised on nagu järjekorras esimesed. Ja, ja ma arvan, et eks meis kõigis on peidus lapsest saadik mingi selline admetan taas naivistlik kus kindlasti see pole teadvustatud, eks ole, aga selline mingisugune surematuse püüd vaata ju tänapäeval tehnoloogia, meditsiin ja kõik liigub sinna suunas, et, et me saaksime eluiga organite asendamise vahetamisega metsikult palju pikendada kuni sinnamaani välja, et oleksid mingi surematud ja mina ei tea, kas, kas see on teoreetiliselt võimalik, kas see meie eluajal juhtub ja kui see juhtub, ma isegi ei ole üldse kindel, et ma oleksin sellest huvitatud. Aga igal juhul see taipamine, et mina ka olen surelik ja minu keha ka kulub ära ja ja ma pean sellega toime tulema. Ja ilmselgelt eks, kui su keha juba annab järgi siit ja sealt, see on juba märk, et sa ei ole noor, nagu sa ise ütlesid. Mäletad kunagi kehalise kasvatuse tundides öeldi niimoodi, et hüppab mari ja valmistub Jüri, et see on täpselt samuti, et noh, et sureb. Vanem, aga et sina oled ju järgmine, kes peab valmistuma. Küpsuse aeg on ilmselgelt selleks valmistumine. Elu teiseks pooleks. Aga aga minu jaoks on keskea kriis eesti keeles ja isiklikult minu enda keeles selline protsess, kus siis sellised elutähtsad küsimused, mis teadlikumatel ja. Mulle meeldivad targematele inimestele, aga siiski, kes rohkem mõtlevad, kes rohkem keskenduvad, kes viitsivad küsida ja vastata iseendale esitatud küsimusi. Et need, need sellised küsimused, kes ma olen, kust ma tulen, kuhu ma lähen, mis on mulle tähtis, mida ma vajan. Ja kui rahul ma tegelikult tehtud olen ja mis päriselt on veel ees, et need küsimused, et vähegi mõtlevale inimesele hiljemalt keskeas tõstavad jõuliselt pead ja siis virutas see on see aeg, et kus sa enam nii-öelda pudeli viina või uue auto või uue elukaaslasega siis saaled väga naljalt ära lämmatada, alla suruda, eks ole, nooremana Satsa tegutsemistuhinas neid Ta jääb kõrvale lükata ja siis tekib olukord, kus inimesed justkui nagu, kas siis ignoreerivad neid täielikult neid, selliseid eksistentsiaalseid küsimusi või nad püüavad neid kuidagi väliste vahendite tegelikult leevendada lappida ja jällegi eks ole, ära katta Ta või nad siis nagu päriselt vaatavad peeglisse ja julgevad neid küsimusi endalt küsida ja julgevad hakata ise või kellegi teise abil vastuseid otsima. Ja sestap kui kriisist, keda siis noh, üsna palju räägitud sellest siin-seal raamatutes ja koolitustel, et Hiina, Hiina hieroglüüf kriisi kohta tähendab ühtlasi võimalust. Ja kui me vaatame kriise või sellist nagu murdehetke või, või raskeid, et väljakutsed, mis meil nüüd korraga siis väga selgelt silma vaatavad siis on küsimus, kas me teeme selles suhtes midagi või me teeme näo, et neid ei ole ja loodame, et nendel nad ei põhjusta meile probleeme või mingisuguseid hulle tagajärgi. Ja sellepärast tasubki just seda keskeakriisi vaadata niimoodi nagu võimalust prisma läbi, ehk siis ja, ja mis ta naljakas on, ma mõtlen, et see keskeakriisi naeruvääristamine tuleb võib-olla sellest, et, et kui inimesed näevad kedagi keskealist ütleme, 45 50 aastast inimest või, või on veidikene nooremate, veidikene vanemad niimoodi nagu väliste asjade abil enda probleeme nii-öelda ignoreerimas või rahulolu otsima või otsimas, eks ole, siis on naeruväärne, sest nagu isegi tahagi kellegi peale nagu halvasti vaadata või keda kellelegi teadlikult naerda tundub naljakas, kui keskealine onkel, eks ole, püüab siis väliste atribuutide on ta siis, ma ei tea, juuksed, riided, uus elukaaslane, nagu klišee on, eks ole, punane sportauto, kes saab endale seda lubada. Ja 10 või 20 aastat noorem naine, eks. Ühesõnaga üks keskea kriisi juhtiv siis motiiv, mis seal all on, on otsavaatamine oma rahulolule või siis rahulolematusega. Jah, see on ikkagi lihtsamal tasandil plussi seal ikkagi enda enda olemusele end iseendale, eks ole. Et kui sa oled noorem ja sul on rahulolematu tunne, siis on alati selline tunne, et oh, nii palju on veel ees, küll ma jõuan selle rahulolematusega tegeleda ja saada rahulolevaks ja keskiga on see aeg, kus me peame sellele omaenda sisemisele rahulolematu selle otsa vaatama ja tore oleks, kui keskjaoks oled jõudnud sinna punkti oma eluga, kus sa oled rahulolev sellega, kes sa ise oled sellega, mis sul on, ja sellega, mis on su ümber. Aga kui nagu üks nendest kolmest või tahad, anti kõik kolm on need, mis on punases, et sa ütled, et ma ei ole mitte millegagi enam rahulolev või veel. Ja ma ei tea, kes ma olen ja eks ole ja ma ei tea, ma ei tea, palju veel antud on, eks ole, et mis on minu võimalused midagi reaalselt muuta, siis tekib ju selline vägagi vilets tunne. Paanika ja suletud uste paanika, et noh, ma pean kiiresti liigutama, kiiresti midagi tegema, et seda rahulolu endast suurendada. Et muidu oled elukest, eks ole, sellest kujutatavast lennukist. Ja kujuteldavas, ütleme vestlusest siis taevaväravate vahel, et kas sa oled rahul oma eluga, kas sa oled rahul oma elatud eluga enne surma, oletame, et keegi jõuaks veel küsida. Ja hästi plasttunne oleks minna, kui sa ütled, et ei, pole rahul. Et ma kasutasin sel ajal tont teab mille peale. Mulle meenub üks üks läti mees, kes mul käis kunagi üks viis-kuus aastat tagasi koolitusel ta rääkis vanaisast, kes tundus kõigile maailma kõige õnnelikum kõige Yoviaalsem rahulolevam mees. Ja tema oli siis, ma ei tea, kui vana ta oli järgi 10 või 15 või midagi sellist, on suhteliselt noor, eks ole, ja vanaisa oli ainsana talle öelnud natukene enne surma kurva näoga, et ta tunnistas sellele pojapojale, et väline fassaad oli olnud peamiselt mask. Ja ta ei olnud päriselt, et kõik on valesti elatud, aga ta justkui nagu rääkis, et ta ei ole enamike asjadega rahul ja, ja see, see mees siis tolleks hetkeks, kui me kohtusime, keskealine mees ütles, et ta oli siiamaani šokeeritud sellest. Ta vastas, ükskõik mida tegema, et mitte olla selles samas olukorras, kus see vanaisa napilt enne oma surma mind liigutas tol hetkel ikka tõsiselt, eks. Ja nii, et see on üks, siis hea verstapost vaadata elule millega sa rahul oled, millega sa rahul ei ole ja teha praegu otsustavad liigutused? Ei, ma usun, et keskeakriis on seda tugevam, mida suurem on lootusetuse tunne, et see on üldse elus üks kõige raskemini hallatav emotsioon on lootusetus. Et väga raske on hallata ka häbi, aga kui see häbi jõuab nii kaugele, et sa ei näe mingit lootust, siis on see täiesti paraliseerib. Et ikkagi häbist, veel raskem on tajuda ja taluda lootusetust, et siit ei näe väljapääsu, et nendel, kellel ikkagi on mingi lootus, need kasvõi hakkavad siis tegema välises maailmas mingeid muudatusi. Et Kriskija kriis avaldab ju erinevalt, et mõni kukub murest murtuna ja mutistub, jäätistub, et on ju küllalt olnud näha inimesi, kes on päris niisugune, 30.-te lõpus aga on täiesti mutt või valmis ja mõni tõmbab kõik elu poolt küntud vaod näos kõrvade taha sirgeks ja mõni ostab põnevaid asju ja mõni vahet Ta partnerit ja mõni läheb lihtsalt peast lolliks. Et teeks praegu ühe muusikalise vahepala ja kuulaks, mismoodi armas bänd Estonian poisis laulab sellest, kuidas taat läks peast lolliks? Jaa, kuule, sa kuulad peresaadet ja me räägime täna keskheast, kesk ja rõõmudest ja keskeakriisist. Sageli naeruvääristatakse kesk-east tingitud lollusi ja heitlusi, nii nagu me just praegu laulus kuulsime. Aga ma kindlalt usun, et paljud ei lähe keskjaamas lolliks, vaid saavad hoopis targaks. Kuigi ma siin enne saadet ette valmistasin, siis ma mõtlesin, et et mis see rahvasuu ütleb, et millal üldse see keskiga kätte jõuab. Ja keskiga pidavat kätte jõudma siis, kui käed jäävad lühikeseks, kui sa tahad lähedale vaadata. Ja siis, kui sind kutsutakse peole ja sa mõtled, et no ma ei tea, et kust ma selle auto pargin ja kui ma autot ei kaasa ei võta, et siis ma lähen taksoga, takso on nii kallis ja lõpptulemusena ei lähe kuskile, jääd koju diivanile. Kolmandaks sa arvad, et on juhtunud tõeline jama, kui telefon heliseb pärast üheksat õhtul ja neljandaks, kui sa kuulad vikerraadiot. Et et see pidi olema selline nagu kesk ja määratlemised, millal see siis nagu subjektiivselt peale hakkab. Aga ma tahaks nüüd kui meie edasisest saate pühendada sellele, et kuidas olla kesk ja Stark et millised õppetunnid peaks ära õppima, kas noorena noorukina küpses täiskasvanu eas, et keskiga ei tuleks siis sellise ukse sulgemispaanikaga, selle rahulolematuse kriisiga? Mul on, ma arvan, et mul on sellel teemal mitte paljudega ja mitte palju, aga, aga mõnede inimestega eri vanuses olnud juttu viimastel nädalatel ja kuudel. Ja ma tahan öelda, teemad ei ole sugugi mitte ainult mõeldud 45 või 55 aastastele inimestele, vaid need võivad vabalt needsamad protsessid kerkida üles ka 25 ja 35-st veel ja noh, mõnes mõttes tahaks öelda, et mida varem kerkivad, seda parem on. Ja nad võivad kerkida võib-olla ka eri intensiivsusega paar-kolm korda, eks ole. Aga küsimus oli, et, et mis on need oskused, mina olen täiesti veendunud selles, et kõige olulisem oskus kannatuste vähendamisel ja rahuldus suurendamisel ja küpsemaks täiskasvanud väärikalt see kõlab natuke nagu prillide ostu eest, eks ole, mis siis väärikalt vananev vaks inimeseks saamisel on iseendaga jätkuva sisedialoogi pidamise võime, soov ja oskus, et, et see on oskus, eks ole. Need on sellest riivamisi seal saate alguses juba nagu mõlemad rääkinud, aga, aga ma ikkagi jooniks nagu selle alla. Et endale kas siis nagu enda ette ilmuvate tähtsate küsimuste vaatamine ja nendele vastuste otsimine või nende mõistmise selle teadlik tegelemine, mitte mitte nii-öelda möödaminnes või veel parem asjade juhtudes läbi elu liikudes iseendale ikka ja jälle nende küsimuste esitamine ja kas siis nagu mõttes või vestluses kellegi teisega võib võib-olla kirjalikus nõupidamises Nendega, nende vastuste, parimate võimalike vastuste enda, nii öelda küpsusastmele teadlikkuse astme tarkusest, sellest lähtuvalt nende vastuste otsimine ära fikseerimine ja siis hiljem võib-olla sama protsessi kordamine et ma saaksin ainult ühe asja tuua välja, siis see oleks see ja teine oskus võib-olla kõlab nagu eriti banaalselt oleks, oleks iseenda vajaduste eest ja veel nagu veel kõige primitiivsemad nagu südamiku juurde minna füüsiliste vajaduste eest hoolitsemine, enda keha, enda, sellel vananeva kuluva füüsilise keha eest hoolitsemine, nii et mida vanemaks saad, et siis füüsilise keha poolt tekitavate kannatuste määrus võimalikult väike ja sellele kompensatsiooniks seesama esimene punkt ütles nagu vaimset avardumist ja teadlikkuse suurendamise, see määr võiks niivõrd palju suurenenud, see ületab mäekõrguselt selle füüsilise vananemise ja kulumise kannatuste hulka. Nojah, eks elus on ju ikka nii, et elus on kannatused nagu budistid ütlevad, et on kaks asja, mis on elus päris kindel, et elus on kannatused, mitte et elu on kannatus, aga elus on kannatused ja samas kõik muutub. Ja, ja päris selge on see, et meil elu jooksul on palju kannatusi ja kannatused jagunevad ju nagu laias laastus on ju emotsionaalsed kannatused ja füüsilised kannatused. Ja teistelt poolt tekitatud ja enda poolt tekitatud ise tehtud. Ja, ja, ja siis, mis juhtuvad paratamatult, mille vastu ei saa midagi teha ja siis on enda lollusest esile kutsutud kannatused. Ja noh, paratamatult annab ka tegelikult vältida, kui tark olla. Nojah, mõnes mõttes just ja meil ikkagi selles elu esimeses pooles justkui peaks, kui ei ole midagi erilist juhtunud, siis meie keha töötab päris hästi. Et meil justkui füüsilisi kannatusi. On ikka aeg-ajalt Murad midagi või, või jääd haigeks, aga seal on see tervenemine. Aga elu teises pooles, kuigi me sinuga siin otseselt jõudnud ei ole, aga siiski juba eks minugi keha annab annab seda, seda tunnet, et kõik ei ole päris nii, nagu vanasti ei mõni, mõni organ mõnikord ütleb üles või, või ei tööta nii hästi, kui ta võiks töötada. Et on kud, teises pooles on Se füüsiliste kannatuste osakaal noh, justkui tundub, et vältimatu ja see, mida sina tahtsid öelda, kas ma saan sinust õigesti aru, on see, et me peame oma kehale pöörama eriti palju tähelepanu, et füüsiliste kannatuste osakaal, mis niikuinii loomulikuna tuleb, et hoida seen, kui nii Minimaalsed, ja nii väikse kaane all. Ma mõtlesin eile ühte asja, mõtlesin eri põhjustel, õnneks mitte mingisuguse aktiivse akuutse omaga seonduvalt, aga mõtlesin eile, et. Kui. Palju veel lapsena kukkusime, Noorena kukkusime ja ei hoolinud sellest ja midagi nagu ei juhtunud ja varastasime põlve, läksime edasi ja kuidas iga kümnendiga libastumisi, kukkumise või sihukese füüsilgi lihtsalt keha kukub vastu maad, eks ole. Kui sa oled 75 80, see võib olla fataalne, Sa oled 45 50, see võib olla nagu tõesti nagu pikaajalise tagajärgedega sealt 20 10, siis see nagu ei loe, eks, et järelikult tark inimene vaatab hoolega, kuhu ta astub, et ta ei libise, ei lendaks. Kas kasvõi niipidi, lihtsalt plussis magamine, tervishoid, tervisekontroll, kõik need muud asjad, nii et tõesti isegi ma tahaks seda agressiivselt tegeleda oma füüsilise keha, eks see-eest hoolitsemisega korrashoiu vees toitumine järjest tervislikumaks, järjest puhtamaks, mürgitamistele järjest vähemaks, nii et uni, uni ja kõik. Iga päev. Jah, need moslemipüramiidi kõige alumised, kõige põhilisemad vajadused. Et aga noh, paratamatult ikkagi keskeast edasi, füüsiline keha nõuab rohkem tähelepanu ja selleks, et siis selline kannatuste kogusumma elus oleks kuidagi balansis. Järelikult me peaksime saama nagu hiljemalt keskjaoks nii palju targaks, et nende põhikannatused oleksidki füüsilised, et nad ei oleks enam emotsionaalselt. Sest et kui me nagu kannatame, sest et selge noorena meil on päris palju kannatusi, mis tuleb sellest, et aeg-ajalt keegi meid tõrjub. Meil on ebaedu. Meil on mingid ootused, mida teised, millele teised ei vastaks. Ja pettumised ja pettumused, luhtumised, et meiega juhtub päris palju, et emotsionaalseid kannatusi on päris palju ja ja noorena siiski meil ei ole nii palju oskust. Me elame seda tugevalt üle, et siis, et vanadus või et kui keskeast edasi võiks olla, selline mõnus, võiks osata hallata oma emotsionaalseid väljakutseid nii palju, et need siiski oleksid kõigest valud, aga mitte enam kannatused. Sest et me teame, et noh, et valu kurbus on paratamatu, Nad on kurbus, on paratamatu emotsioon, mida me tunneme ja ja valu elus on paratamatu, aga kannatused on juba valitavad. Kannatus on siis, kui see valu ja kannatust annab reguleerida ja, ja tore oleks osata reguleerida vanaduseks. Palju varem rest toredam. No ma mõtlengi, et, Saada siis peaks ole, mis seal on nii tark, et selle vaimsete kannatuste määr on minimaalne, eks ole, päriselt ära ära keerata. Mina, ma ei kujuta ette, et ikkagi just nimelt need välised sündmused, kaotused ja asjad, eks ole, ja ikka lased mõne lolluse sisse, eks ole, et selline endas pettumine või niimoodi. Et aga, aga aga enda teistega võrdlemine nagu tõesti ebarealistlikud ootused teistele, mida nad ei täida nende tegurite üle justkui ahetamine, mis endast ei sõltu, eks ole, ja ikkagi kui nimetada mõningaid lihtsamaid Ja mulle tundub, et see võluv hetk just nimelt kesk-eas ongi see, et et see annab meile võimaluse, mis annab meile tarkuse julguse tarkust on vaadata elu natukene kõrvalt, et kui me oleme noored, Me oleme hästi kahe jalaga elu sees kogeme kõike ja seoses sellega siis hästi palju ka tunneme, hästi palju vibreerime sellega kaasa, mis meiega juhtub. Aga keskeas võiks olla nii palju tarkuste päts aastat natuke kõrvale ja, ja vaatad seda kuidagi natukene lahkemalt leebemalt, mõistvalt ja targemalt. Ja ei saa enam sellest nii väga pihta. Ja tundub, et meile mõlemale budistliku maailmavaate nagu põhialused on nagu mokka mööda või, või, või armsad või, või selgelt, eks ole, et ja seda tasuks võib-olla alla joonida, et budistide sõnul on kannatusel kolme liiki põhjuseid ehk siis vaimsete kannatuste, mitte füüsilistel, eks esimene nendest on millegisse klammerdumine või lihtsamas keeles liiga millegi poolt olemine millest siin liigselt nagu vaimustumine või milles millegi peale liigselt lootmine. Teine on siis selle vastand, kui ma olen kellegi kellegi või millegi vastu, ma vaatan kellelegi peale kriitiliselt naeruvääristada kedagi või midagi, näiteks keskekriisi. Teen ennast sellest paremaks ja tõukan seda inimest või nähtust endast eemale olen vaata seda. Kui vaenuliku võõrjõudu. Ja kolmas on siis kas sa saad aru, mis päriselt nagu toimub, kas sa oled nutikas ja läbinägelik või sa oled rumal taipamata, et jaa ja neid kõiki kolme tegureid tasuks ajapikku ja mida kiiremas tempos, seda paremini enda kasuks timmida, pöörata, seda mitte liigselt vaimustada, mitte liigselt põlata kedagi või midagi ja loomulikult, mis seal kõige alus. Ma tahaks öelda, et tahad nagu rõõmsalt vanaks saada ei tohi toll olla üldse ei tohi, eks ole. Jaa, aga eks seda ka, et mitte liigselt vaimustada ja mitte liigselt hinnanguid anda ja, ja jälle mitte liigselt põlatas, see ongi see keskeaga kaasnev tarkus. Et sa vaatad seda asja natuke kõrvalt. Jah, ma ei tea, miks, aga ma üsna hiljutise ajani veel millegipärast arvasin. Võib-olla sellepärast, et aeg-ajalt pean ennast targaks ja aeg-ajalt mitte nii väga targaks. Aga ma arvasin millegipärast kogu aeg, et tar tarkuse teema, et see on nagu kõige lihtsamini reguleeritav etetet, nagu tark ei ole keeruline olla, kui sa natukene mõtled, natukene peatud, õpid, loed tegeleda eneseanalüüsiga aga, aga lugedes endast nagu palju targemaid inimesi ja teiste tarkade inimeste tuletisi Nende palju targemate juttudest, siis mulle natuke õudusttekitavalt sai, sai selgeks, et see, et kõige lihtsam on toime tulla sellise vaenulikkusega teiste suhtes siis alles sellisel liigse innustumise või klammerdumisega millegi või kellegi suhtes. Ja kõige raskem on tulla just toime sellega, et sa saad päriselt aru, mis toimub, et asjadel vahet. Et sa arendad endas välja sellist nagu neutraalset, heatahtliku, Impaatilistest, küpset tarkust, tänu millele, nagu kogetki elus järjest vähem kannatusi ja see ongi just nimelt seda nii-öelda suureks saamise või keskealiseks saamisel või vanemaks saamisel. Suurim võit üldse. Sõnastas üks kord veel, ma arvan, et see on nagu hästi tark mõte, et ma olen tihti siin saates teinud niimoodi, et ma kui on mingi väga tark mõte, siis ütleme teinekord veel. Loll olla on kahjulik, aga loll mitte selles mõttes, et sa ei ole informeeritud või sa justkui ei ole. Et loll mitte selles mõttes, et sa ei tea, et keskaeg algas 1409. Karmistunud loba, rütm või, või vaid vaid sellest, et saada aru nagu asjade olemusest, saada reaalsusest aru, mitte ilustada, sega, mitte mustemaks mõeldes. Ameeriklastel on komme nagu asjade asju nagu ilusamaks rääkida ja eestlastel on komme asju nagu mustemaks rääkida. Kumbki pool ei toimi. Ja saada endast aru, ma arvan, üks selline tarkuseolek on just nimelt tagasi selle esimese nimeta ühte asja, mis sinu arvates täiskasvanuks keskealiseks vanaks saades justkui võiks olla käpas, ongi see endast arusaamine iseenda muutuvatest vajadustest, iseenda vaimsetest, mõõtmetest, iseenda isiksusest ja nende parameetritest samuti muutuvat kui ajas, eks ole, et, et selles tõstab, see ei ole, see ei ole selline. Tegin ära, valmis, ladusin, puud riita, nüüd on nagu tehtud, pidasin selle vestluse endaga ära. Võtsin klaasi õlut või klaasi apelsinimahla peale, et ma olen rõõmus ja tark, eks ju, et see on pidev, pidev protsess kuskilt täitsa üksinda või, või sõbraga või mõne psühholoogiga. Või päevikuga, nii et, et seal on nagu palju võimalusi. Ja selleks, et targaks saada, peab iga inimene elu jooksul mingid olulised õppetunnid ära õppima. Ja siis nüüd sinu jutu peale tuleb mul meelde Ameerika psühholoogi Eerik Ericssoni teooria elu õppetundide eest, mis meil peavad olema selged. Teooria küll on juba ligemale varsti 100 aastat vana, aga mulle see teooria sellegipoolest hästi meeldib. Ja see ütleb niimoodi, et juba elu algusest saadik me peame selgeks õppima mingid ülesanded, näiteks esimene ülesanne, mis ühe väikesel lapsel üldse elus teha tuleb, on õppida usaldamist ja selle usaldamise teistpoolt umbusku. Et väga oluline on elus usaldada, aga kui sa ainult usaldad, siis sa oledki naiivne, naiivitar või naiivne mees. Ja täpselt ja päraslamad jaotad, eks ole. Hundi kõhus, millal jahimees tuleb, et tuleb õppida ka umbusaldama. Aga selge see, et väga raske on elus meil läbi Käia elust, kui me ei usalda, siis sealt järgmine õppetund, mis tuleb õppida, see on juba väikelastel, on nagu autonoomia, ehk siis iseseisvus teha aeg-ajalt midagi täiesti ise mõelda oma pead. Ja selle vastaspool, eks ole, kahtlemine. Me peame olema mõlemaga sõbrad sellega, et me julgeme olla iseseisvad. Ja sellega, et aeg-ajalt me ei tee iseseisvaid samme siis sealt edasi juba koolilasteaia suuremate laste ülesanne on võtta initsiatiivi. Ja samas teada ka oma piire, kus on see, et ma initsiatiivi ei võta ja kuidas toime tulla, kasvõi näiteks selle süütundega, mis tuleb sellepärast, kui sa jääd passiivseks ja initsiatiivi ei võta. Aga selge see, et need on meil kõigil ju noh, nagu need on, baasoskused elus usaldada, olla iseseisev, võtta initsiatiivi siis saad veel vanemaks, oled noor ja siis on üks suur selline ülesanne tulla toime edu ja ebaeduga ja see ei ole siis noh nagu niimoodi, et sa õpid selle ühe ühe ülesande nagu selgeks ja siis saad õppida järgmist vaid tegelikult me õpime seda kogu aeg nagu elupõhiselt. Aga noh, nagu selles vanuses tuleb sellega ilmtingimata algust teha. Et ma arvan juba see, see, kuidas tulla toime eduga ja ebaeduga, see on nagu hästi-hästi oluline, et mitte olla, ainult et see, et sa pead õppima olema edukas, sest muidu sa oled ebaedukas. See ei ole ainult see, vaid me peame oskama mõlemat olla nii edukad, initsiatiivid, kad kui ka tulla toime ebaedu passiivsusega. Ja ma tuletan vahele, eeldame seda, et mulle minutisse Tommy Helsten, Soome psühholoog ja kirjanik, kes ütles, et küpsus või täiskasvanuks saamise üks selline mõõdik või parameeter on elu paradoksid ka toime tulemine, siuksed nagu kaks pealtnäha vastandlikku teineteist välistavad nähtust või asja korraga taldrikul, üks võiks paremuslikesse masemas käes ja tule toime sellega, ära heida meelt või ära ära mängijat ühte ei ole. Et see on siia juurde minu arvates see edu ja ebaedu kinnitatud mõlematega mõlemat oskamaks. Ja ja siis juba täiskasvanu ülesanded. Üks on, kuidas saada eluliselt aru oma identiteedist, kuidas leida endale identiteet. Ja samas kuidas leppida ka sellega, et aeg-ajalt ma ei tea, kes ma olen. Ja need viimased kolm, mida ma kohe ütlen, ma arvan, et kõige olulisemad asjad, mis peaksid olema keskeaks selgeks saanud. Need on intiimsus versus isolatsioon. Tore oleks, kui ikkagi keskheaks. Sul on saanud selgeks, kuidas olla kellegagi lähedane. Aga kuidas leppida aeg-ajalt sellega, kui sa oled isolatsioonis, kui sul ei ole võimalust olla kellegagi lähedane. Vabandust, aga ma tahaks öelda, et see intiimsus viitab nagu sellisele intiimsuhtele või lähipartnerlussuhtele. Ma oletan, et selle all ei mõelda sugugi mitte ainult seda, vaid üldse inimestega, sõpradega, kolleegidega, võõraste inimestega. Kuidas sulle nagu lähedane? Ja kuidas saada kontakti, et intiimsuse all ma kindlasti ei mõtle siin, eks ole, seksuaalsust ja seksuaalvahekorda vaid just nimelt, et kuidas astuda teise inimesega lähedasse kontakti. Aga kuidas olla kui sõber ka sellega, kui see aeg-ajalt jääd isolatsiooni või kui sa oled aeg-ajalt üksi eraldunud, sul ei ole võimalus olla kellegagi intiimne, kellegagi lähedane. Ehk siis teisisõnu, seal on selline oskus mugavasti iseenda seltskonnas üksi olla. Ja võib-olla isegi pikemat aega. Ja siis veel üks punkt, mille Eriksson välja toob, on loovus versus stagnatsioon. Eks ole, oskus olla loovoskus, luua no iga ühed tööd, mis iganes tööd me teeme, vajab loovust, aga kuulsin töö kõrval, lapse kasvatamine, raha teenimine, söögi tegemine, vaba aja veetmine, aia kujundamine, mis iganes. See kõik nõuab loovust, et kui me ei ole loovad siis teine poolus on seal stagnatsioon. Ent samas ei saa olla sõber ainult loovusega, vaid peab olema ka sellega, et aeg-ajalt stagneerunud ja aeg-ajalt mul ei ole, ei tule ühtegi loovat ideed, kuidas leppida nagu sellega, et ei ole praegu loovust. Ja siis see viimane, mida Eriksson, ütle, mis on hästi oluline, on integratsioon versus meeleheide, see tähendab seda, et kas sa oskad neid erinevaid elukogemusi, oma valusid, pettumusi, ebaõnnestumisi integreerida oma elukogemuseks või mitte. Et enamus ebaõnnestumisi võivad olla hüppelauaks paremasse tulevikku või siis saada muda mölkaks, mis edasiliikumist takistab. Ja need, kes seda, eks ole, ära ei õpi seda integratsiooni, kuidas kõike seda, mis on elus juhtunud, kas see, et Te ei vajanud mu teeneid enam mingi töökollektiiv või ei tahtnud minuga mõni inimene enam sõber olla või eluline partner, hüppas alt ära või ma ei tea, lapsed läksid aia taha. Või mis iganes, ühesõnaga, mis iganes elus juhtub, et kas ma oskan selle integreerida iseendasse ja öelda, et jah, ma siiski olen rahul enam-vähem eluga või kui me seda ei suuda, siis on meeleheide. Ja samas ometigi. Me peame tundma ka seda õppima, tundma meeleheidet kui sellist. Iga lahtilaskmine kellestki või millestki toob kaasa ju valu ja leina ja me peame hakkama saama elus meeleheitega ja ma arvan, et kõik need punktid, mis on siin nagu ette loetud või mida ma olen praegu rääkinud, et see edukus versus alaväärsusidentiteet versus rolli ähmasus, intiimsus versus isolatsioon. Loovus versus stagnatsioon ja integratsioon versus meeleheide. Need on need kohad, mida Moody vaadates. Me saame, arukas, siin on tulnud mingi isiksusliku küpsus või mitte, kuigi kindlasti ei ole seda hilja õppida keskeas, aga mul on selline tunne, et kui need elulised õppetunnid on keskeaks selged, on palju lihtsam keskeas toime tulla. Ja ka hiljem ma mõtlesin selle meeleheite peale et mul on endal kaks kõige lähedasemat sõpra olnud väga raskelt haiged, üks on nagu siiamaani teisel, nüüd see haigus, tundub, et vist ületatud, aga noh, ma olen pidanud mõttes korduvalt leppima võimalusega, et neid inimesi põlema kõrval. Ühel päeval ja see päev ei pruugi olla kaugel, eks ole. Et, et ma mõtlesin, kui me rääkisime sellest füüsilise heaolu agressiivsest nagu säilitamisest ja parandamisest, siis kui näiteks oletame sina või mina valima seda teha ja oletan veel, tuleb hästi välja, siis juhtub ilmselt see, et me peame kõik enda sõbrad või enamikku enda sõpru, kui nad on endaealisi, sõpru, vennast, vanemaid, sõpru, äramat, matustel käime palju, eks ole. Aga küsimus, mis mul sulle on, on see, et, et mis seal mõned mõtted sulle endale, kuidas seda integratsiooni ja mitte versus ja meeleheidet nagu õppida, kuidas, kuidas käibeks? Vat kui teaks, et nii nagu sa ise saate alguses ütlesid välja, et mõnikord ei ole vastuseid, aga piisab sellest, kui me küsime õige küsimuse. Ma arvan, et päris kindlasti selliseid universaalseid meetodeid, et kuidas õppida integratsiooni, et mitte kukkuda, meeleheites ei ole olemas igalühel, meil on oma tee aga näiteks üks mõte, mis mulle tuleb pähe, on see, mis mind on ennast elus väga palju aidanud. On see, et ma katsun võidelda sõja vastu vaid ma katsun liikuda rahu poole. Tundub justkui, et nad on nagu sarnased teemad, eks ole, et ma võitlen sõja vastu võima Rigo rahu poole, aga tegelikult need on kaks täiesti erinevat mõistet ja ma arvan, et jälle üks asi, mida me võiks keskiias osata teha, on nagu mitte võidelda sellega millega pole mõtet võidelda vaid liikuda nagu selle poole, et kuidas saab veel midagi paremaks teha. Et siis seda reaalsust või juba toimunud või seda, mis toimub meie tahtest sõltumata, kuidas sellesse suhtuda? Heatahtlikult leplikult laktsepteerivaldakse. Et no igalühel on mingi oma teed, Ma arvan, et praegu võiks ju küsida kõik tere, saate kuulajad, kes te olete keskijale lähenemas, kes kehas või kes käest läbi tulnud, et te ju kõik teate, milline on teie rahulolu Tase praegusel hetkel ja mida sa vajad selle jaoks, et olla rahulolevam. Mida sa vajad selle jaoks, et midagi juurde õppida, et paremini elu mõista. Et vastuseid on siin, eks ole, sadu igalühel erinev. Aga igaüks võiks selle üle mõelda ja võtta vastutuse just nimelt oma rahulolu eest, kuigi kindlasti oleks päris palju neid, kes ütleksid, et ma ei saa sinna midagi parata. Et noh, midagi on praegu täpselt nii, nagu on, et siin on see paratamatus. Aga ma siiski arvan, et midagi iseenda heaoluks me saame kõik teha. Ja üks asi, mis on universaalne, mida me saame kõik teha, olla lahkemad ja sõbralikumad. Nii teiste kui iseenda vastu. Et see on kindlasti üks universaalne asi, mis suurendab. Ja siis võtaks natuke veel selliseid nooremate inimeste vaatenurgast tuletades ma räägin endast, eks ole, oma nii-öelda kolmekümnendaid neljakümnendaid jaga seda tööd, mis ma olen teinud palju läbi koolituste just nimelt aidates inimestel tuleviku visualiseerida ja neid neid dusi justkui kaardistada, mida on vaja ette võtta selleks, et olla elu ja endaga rahul järjest rohkem. Taas ma väidan, et see on seal vanusest sõltumata. See ei ole nagu ei vanemate keskealistega ainult nooremate inimeste pärusmaa. Aga kui olla sellises täpselt elu keskpaigas või, või kes kehas, siis see küsimus on küll, ma arvan, nagu väga optimismi ja lootust tekitab, et missuguseid tegelikke muutusi oma elukorralduses ei ole veel hilja ette võtta, et milliseid tasub veel muuta. Ja noh, võib-olla kõige lihtsam näide kõige neutraalsem näide, mõnes mõttes on tööga seotud muutused. Kas see töö, mida ma teinud olen ja see see firma või asutus või meeskond, kus ma näen töötanud, et, et kas kas, kas mitte ei ole mul juba aeg sealt ära minna, et teha midagi muud või teha midagi muud kuskil mujal? Eks ole, et või, või näiteks, kui lapsed on suureks saanud ja ja, ja miskit selle geograafilise punktiga nagu nii väga ei seovad, et kas võib-olla nüüd on see aeg vaadata ringi maailmas, võib-olla proovida kusagil mujal elamist näiteks või mingit, et muud keskkonda tutud tundma õppida, panna ennast niipidi veel proovile või seal on muid asju veeretada. Aga tahtsin sinu küsimus rahulolust rahulolematust, et mida on vaja muuta ja nagu see meie seast lahkunud Eli koldrat kunagi ütles ja, ja milliseks on vaja seda muuta, seda, mida on vaja ära muuta, eks ole, nii et ja sealt siis selle pealt hakatel nakatele liikuma ja tegutsema. Ma arvan, et hea küsimus, mida viimane aeg ära teha, ja mina küsige mia otsa. Miks mul on neid muutusi teha, et, et noorena mäe küsime hästi palju kas-küsimust, et kas midagi teha ja kuidas midagi teha. Või üldse, mida teha siis see küps küsimus endalt, Enton, miks midagi teha? Et kui on rahulolematus mingi asjaga siis küsida, et kui ma hakkan mingit muutust tegema, miks ma seda muutust teen? Ja kui tagasi minna selle integratsiooni ja meeleheite juurde või nende üldse sisedialoogide juurde, siis on see, et, et mis on põhjustanud selle rahulolematuse ja mismoodi ma olen ise sellele kaasa aidanud, eks ole, nii et kõik need teadlikkuse järjest suurendavad küsimused ja vastused need aitavadki meid saada targemaks ja ja rahulolevamad, et tädisestanud kannatusi vähendada. Ja ja iga kord ei ole ju vaja teha, eks ole, seda muutust välises ilmas, kas ei töölt ära tulla või minna reisima või teha mingeid välises maailmas muudatusi vaid võib-olla ikkagi kõige suuremad muutused, mis me saame iseenda seest teha, on just need sisemised muutused. Kas parandada suhet iseendaga ja parandada suhet endale oluliste inimestega. Et räägitakse ju, et, et kui on küsitud surijatel küsimusi, et mida te kahetsete siin elus, et siis ikkagi valdavalt vahetatakse seda, et pole oldud nii lähedastes suhetes kellegagi, ehk siis seda intiimsust pole olnud kas siis omaenda lähisuhtepartneriga või oma lastega või oma sõpradega, et on aetud taga midagi selles välises maailmas, aga intiimsus on jäänud puudu. Me ei ole rääkinud unistustest siis täna ja eriti just unistust, sest loobumisest ja see on minu arvates ka üks oluline selline just sisemusega tegelemist, kui rääkida unistamisest, siis oleks justkui mingisuguste välimiste muutuste ettekujutamine ja nende suunast pürgimine, mis on noortele väga tähtis, aga mitte ainult noortele. Ma pean korraks nagu ajas tagasi minema, et mind hakkasid need keskealisuse või, või sellised nagu eksistentsi asunud teemad huvitavamaks 30.-te keskel või natuke pärast seda. Ta keskealine ei mina siis mina siis veel ei olnud, eks ole. Et ma õppisin ülikoolis ja ma olin psühholoogia magistriprogrammis Prantsusmaal seal see just keskealisuse keskeakriisi, nemad nimetasid seda kaunilt, kes ja üleminekute ja transformatsiooni teemaks mari üks nooremaid selles seltskonnas ja mind väga paelus, see teema ma ei oska, tagantjärgi seletan miks, aga ilmselt sellepärast, et see teema ongi universaalsed, tähtis ja ma nägin, et olles kusjuures ise juba tolles 30 ma mäletan, ma olin siis kaheksale selles vanus, arvataline arvanud, et ma olen juba mõni aasta tagasi läbinud jõhkra keskea kriisis ja sellest nagu edukalt väljunud. Aga mul oli piisavalt palju ilmselt intuitiivset tarkust arvata või saada aru, et, et see oli niisugune tolles nagu, nagu naiivsevõitu arvamus, et, et see päris nali seisab alles ees, eks ole, mis, mis oligi hiljem selgus, et oligi nii, eks ole. Ja ma tookord isegi mõtlesin sellise mõtte ja ma ei ole seda mõtet veel teoks teinud, võib-olla teen, et mis võiks olla huvitavat koolituste teemad, sest et minu töö oli ja, ja nagu täna ma julgen väita, tõenäoliselt saab ikkagi tulevikus olema mingisugune koolitaja, õpetaja roll mingisuguses kontekstis siis ma mõtlesin, et kui teha ühel elutähtsal teemal koolituse siis see võikski olla just see teema, et kuidas elu keskpaigast ühest faasist teise liikuda, kuidas ennast sellest transformeerida kuidasmoodi sellest terveks jääda ja mitte ainult terveks seal kuidasmoodi seda eluga rahulolusse uuring, muide, mida sa viitsid, oli just nimelt seal ka välja toodud, eks ole küll nagu teises võtmes veidikene, kuidas seda nagu enda kasuks tööle panna, kuidas teha nii et läbi elu liikudes neid kriise võimalusteks, pöörates neid väljakutseid vastu võttes ja lahendades kuidas teha niimoodi, et see eluga rahulolu läbi elu liikudes läheks tegelikult ka kogu aeg paremaks vaatamata üldlevinud arvamusele, et vanemaks saades ilmselt nagu siis sa käid maha ja ja siin pole eriti midagi teha ja ongi juba erutade elu on pekkis ja enam pole eriti aeglaste muuta, mis võiks olla ka üks on keskealisuse motolaul selles sekslauludele. Et. Kuidas? Ikka. Kui siin Ehk b liiga äärest sala. Taipad käi saadega, Nuun olla torne, trotsi tunniks. Sul oli ammu, mida oled teinud. Siiski oli GPL ja toetajaks. Ja üks asi veel, mida tasuks kindlasti öelda mida sa Ericssoni nimetanud sina pole öelnud, ega mina mitte täna siin aga on just nimelt enda erinevate vabadusastmete teadlikult järjest suurendamine ehk siis enda nii öelda sisemistest valimistest kammitsatest vabastamine. Minu arvates see on ka üks asi, mis annab sellist nagu paremat hingamist, kergemat, et minekut rahulolu ja rõõmu elu endaga. Nii kui me vaatame siis nagu seda elu tervikpilti stardist, eks ole, sünnist kuni surmani siis võiks ju öelda, et surm on ju selline nagu lõplik vabanemine, aga, aga minu sisemine kahtlustus ütleb küll, et kui nende tähtsate küsimustega ei ole sinnamaani teinud, siis sa pead sellel viimaste sekundite või hetkede jooksul endaga silmitsi seisma, kui sul vastuseid ei ole varnast võtta, siis see protsess küll olla kole. Nii et ära, kui sa oled justkui ennast just hetke, kes seesmiselt nagu järjest rohkem vabamaks läinud aga miks mitte välimiselt, eks ole, et siis see vanadusepõlv mul on küll lootus ja optimism, et, et see võib olla sihuke helge, kerge. Just seesmiselt, eks ole, et selles suhtes väsivas kuluvast füüsilises kehas niukesed nihukesele rõõmsa muigega või, või või vähemalt neutraalse olekuga oma elu lõpule vastu liikumine ja siis eksis, eks ta kõik saame teada, kuidas suremine tegelikult käib, eks ole, et aga siis võib loota, et kui on targalt elatud. Ma ükskord mõtlesin siukse mõttega, nagu, nagu et kerge südamega ja puhta südamega on lihtne elada, aga ma olen enam kui kindel, et kerge, puhta vaba südamega on ka väga lihtne surra. Nii, aga meie tänane saate aeg ongi läbi, aeg on joon alla tõmmata. Mina lõpetaks ühe renessansiajastu filosoofid emontannia sõnadega, et meie kohus on korrastada oma loomust. Ja meie suurim meistriteos on õigesti elatud elu. Ja ma arvan, et keskiga on just see kõige parem aeg sellele otsa vaadata, kuidas elu siiamaani on läinud. Ja see on veel üks hea aeg adra seadmiseks. Võiks isegi tarkade inimeste jaoks heas mõttes viimane aeg, kui tahta tahta seda elu korralikult elada. Aga aitäh sulle, Peep Vain ja aitäh sulle, hea kuulaja, sa kuulasid peresaadet, mina olen Katrin saali, Saul. Peresaadet saab järelkuulata endale sobival ajal vikerraadio kodulehelt. Ja kohtumiseni ülejärgmisel neljapäeval õhtul kell seitse. Seniks aga soovin teile kõike head, hoolige üksteisest ja iseendast.