Tere, hea vikerraadio kuulaja, sa kuulad peresaadet. MINA OLEN Merle Liivak, kolme lapse ema, ajakirja EMA peatoimetaja ja peresaate üks saatejuhte. Mäletan, kui palju segaseid tundeid mind valdas, kui ma esimest korda elus nägin rasedustestil kahte triipu. Mulle tundub, et noorte inimeste elust möödub väga palju aastaid hirmus kahe triibu ees lootuses et need triibud ilmuvat ellu kunagi väga kauges ja abstraktses tulevikus. Huvitav oleks teada, kui paljudel saabub üldse väga selgelt tajutav küpsus, et jah, ma olen valmis lapsi saama. Ja kas sellisel kahe triibu hirmukultuuril on omad põhjused sealt edasi, kuidas võiks noor inimene olla ettevalmistunud lapseootuseks ja saamiseks. Ja kuidas valmistuda selleks, kui järelpõlv otsustab tulla siiski elugaara varasemas otsas, kui plaanitud. Milline roll on siin lapsevanemal ja perekonnaõpetusel koolis? Selle üdini intrigeerival teemal, mõtleb täna meiega kaasa ja räägib ja valgustab meid. Diana leht. Tervist, tervist. Dianane ämmaemand ja psühholoogiline nõustaja, kes on juhtinud aastaid Ida-Tallinna keskhaigla perekooli ning kes alustas hiljaaegu oma ettevõtmisega millel on nimeks armastus. Armastusega käib Yana koolist kooli rääkimas koolinoortele lapsevanematele, õpetajatele, seksuaalsusest ja sellega seotud teemadel. Diana on käinud ka lasteaias sealset personali harimas. Saate lõpus kuulame ka intervjuud Eesti esimese sünniphotography nele tasasega, kelle missiooniks on kuulutada lapse sünnis on palju rohkem ilu kui valu. Kuidas tema tegevus võiks olla seotud noorte pereharidusega, selgub hiljem. Aga Diana, räägi lähemalt enda taustast, esiteks huvitab meid väga, mitu last sul endal on ja kui vanad nad on. Minul on kolm last ja 29 25 ja 18. Ja ennem rääkisime, et kui see kahe triibulugu, siis mina olen siis seda kogenud, et et rasedust tuvastatakse teistmoodi kui kahe triibuga, ehk siis, et lähed naistearsti juurde ja siis sulle öeldakse, kas sa oled rase või ole rase. Kas see on 29 aastat tagasi, siis sellist rasedustest ei olnud naistel saada. Et siis oli ikkagi see klassikaline nii, nagu naise tähendab keha ja meelt tunnetasid ja ja vastavalt sellele siis siis pöördusid arstiledki saada kinnitust või siis mitte, et et kas rasedus on, ei ole. Sinu esimene laps oli planeeritud, väga armas küsimus. Nagu ma kaheksateistaastane olin, et vaevalt, et ma mõtlesin, et mis ma teen, mis ma teen oma eluga, teeks õige lapse. Aga sellega on nii tore lugu, et me püüdsime väga seda jälgida, et rasedust, okei. Aga siis ma nagu ajasin segamini, no see on nüüd see teema, et ei maksa üldse mingeid kuupäevasid või kalendrimeetodit ei maksa kindlasti kunagi kasutada. Aga minul ei olnud isegi nii, et see kalendermeetod alt vedas vaid. Ma olin need kuupäevad ära märkinud ja siis ma jätsin sinnapaika ja siis siis läks niimoodi nagu elu tahtis. Aga kui mina praegu nõustan ja, ja käin koolides rääkimas, siis siis ma ütlen ka alati, et kui need nii-öelda juhtunud lapsed või noh, nagu naljaga võib öelda, et ups lapsed. Et see ei tähenda alati suurt pinget ja probleemi. Aga samas ma mõistan, noh, minu puhul selle ei tähendanud, minu perekond oli toetav ja ja mehe perekond oli toetav, aga lihtsalt ta lööb sinu elu pahupidi. Aga, aga ikkagi väga tore oli, et see niimoodi juhtus ja, ja, ja kui ma praegu nõustan, siis ma ütlen alati, kui minu juurde tuleb klient, kellel on selline lugu juhtunud, et ka pole päris planeeritud, siis siis maadi. Ta on selle looga, et, et sellest ei ole iseenesest midagi ja järgmised lapsed olid siis planeeritud, kuigi mul on selline mõte vahest, et et mulle see sõna planeerimine, pereplaneerimine, ma ei tea, miks mulle ei meeldi mulle tundub, et maja planeerid ja joonistad ja joonistad ja kõik, et et pered noh, lapsed, et see on ikkagi nii müstiline lugu, kuidas ma saan, kuna ma saan. Aga, aga noh praegu nagu paremat sõna tõesti välja pakkuda ja, aga jah, et see, see tunne on mul ka siis olnud tõesti, et kui ma tundsin, et ma olen valmis järgmiseks lapseks ja siis järgmiseks lapseks. Väga tore. Aga kas siis, kui sa said teada, et sa ootad siis 18 aastaselt oma esimest last, kas see olukord mõjus kuidagi hirmutavalt ka? Ja väga tavalised normaalsed elu juurde käivad hirmud, kus me elame, kuidas me hakkama saame? Koolides on vaja käia, mis nad ööks hakkan tegema, ehk siis et kõik see tuleb korraga ja siis juba nagu koos lapsega. Et muidugi hirmutav, mis sai edasi. Edasi kolisin vanemate juurest välja ja kolisime mehega kui ja hakkasime seda kodu mängima. Sest 18 aastaselt ma muud küll eriti ei oska selle kõige kohta öelda, aga meil tuli väga hästi välja, tuli tõesti väga hästi välja, et me mõlemad oleme rõõmsad, tasakaalukad, inimesed ja ja mina olen väga-väga tänulik oma oma emale ja isale, kes olid väga toetavad. Et see aitab noort inimest, millel baseerusid sinu teadmised suurte inimeste elust vanemate suhtumistel ja vanemate, mis vanemad olid rääkinud. Oligi selline tore ja armas lugu, et kui ma teatasin, et ma ootan last siis ema küsis, et, et mis te tegite, et seda ei juhtuks. Ja mina küsisin siis väga vaimukalt, et kas nüüd nagu pisut hilja ei ole küsida seda, et et millest me nüüd sellest räägime. Et niimoodi Nataseerusidki, et sõbrannad olid rääkinud ja koolis ma mäletan, mul on see tänaseni meeles, et ilmselt oli ka mingi inimeseõpetus või ma tean, et kuskil tunnistada käsitleti, kuidas, kuidas lapsed sünnivad. Ja sellel naisel, sellel õpetajal, kes seda tegi, oli vist piinlik. Ta läks, see oli geograafiaklassi, geograafiaklassis oli tagaruumis, oli selline kapp, kus oli auk, sealt august filme näidata ja ta läks sinna kappi ja rääkis sealt kapist, kuidas rasedused tulevad. Mul ei olnud vist muud naljalt tuli tuli kapist välja. Aga ta oli täitsa punane ja, ja, ja võib-olla sealt tuli ka minu see, see seeme või see mõte, see, et äkki peaks seda kuidagi teistmoodi tegema. Et et häbita hirmuta ja, ja, ja toredalt ja nalja tehes, sest ma olen tähele pannud, et inimesi inspireerivad teiste inimeste lood ja Sa pead ise olema väga kindel selles, mis sa räägid ja, ja noh, see, see võiks ikkagi tore olla see rääkimine ja need teadasaamised, teadmistesaamised ja andmised. Et seal on suur vahe, kuidas need teadmised sinuni jõuavad. Just nagu ma aru saan, siis sinu teadmiste siis varamus esines linn. Ja ja sellega seoses ka ka läks, nii et, et ta nii vara lapse saite. Võib-olla, kui te oleksite kuidagi tahtlikumalt seda suunanud, juhtinud oleks natuke oodanud. Nii et see oli see põhjus, algsiis seeme. Kuidas sina jõudsid selleni, et hakata koolitama ja, ja õpetama noori, lapsevanemaid, lõpetajaid ja seeme ta oli, aga, aga minu lugu oli veel selles mõttes huvitav, et 18 aastaselt ma mäletan, et ma olin tohutult vaimustusest ideest rase olla nagu tohutult, et ma, ma, ma olin ilmselt viis või kuus nädalat rase, kui ma läksin magama ja mõtlesin, et kas kõhul ikkagi on normaalne magada. Et ma olin muidugi väga lummatud sellest, tegelikult olingi armased, et et koos lapsega kõnetas mind ka see elu kutsa. Et, et minu jaoks oli rasedus väga lummav, sünnitus väga lummav. Ja, ja tõesti, ma ütlen täna ka loengutes, et mulle väga meeldis sünnitada ja mulle väga meeldis rase olla. Ja see on ka see, mida ma edasi annan, et, et ma tõesti hirmupõhisust ei tahaks seal. Ja siis, kui ma selle elukutset, et elukutseid omandama hakkasin, siis sealt edasi jõudsingi, koolitus teemani, kuna hakkasin ämmaemandana noortekabinetis tööle ja, ja ma nägin, et ka paarkümmend aastat hiljem on need teadmised ikkagi puudulikud ja kohati ikka väga puudulikud. Sa läksid õppima ämmaemandus, kui vana sa siis olid? 30 kaheaastane ja siis sul oli juba kolm last ja millisena mäletad oma esimest osalemist lapse sünni juures? Hästi suure austuse, hirmu ja lugupidamisega ja hirm. Ma mõtlesin tollel ajal, et miks ma, miks hirmu tunnen, aga aga seal natukene jääb seda hirmu ikkagi, eriti kui sellel noor ja kogenematu oled. Sa tead kuidagi instinktiivselt, et see on, see on tegelikult pimeprotsess ja iga sekund võivad asjad muutuda. Sellest tulebki see aukartus ja, ja natuke ka hirmutunne. Edasi, kui ma olin, siis ma, siis ma alati mõtlesin, et hirmuga tuleb tegeleda, et sa pead ise olema väga kindel kohal hingama, Rõõmus naeratama. Sest sina oled see, kes julgustab seda naist, seda meest kabinetis siis ämmaemandana oled sa kohanud väga palju noori emasid, mis oli sinu jaoks nende juures või nende teadmiste juures kõige üllatavam või nende suhtumise juures. Hästi armas ja lõbus kohta on alati see, kui nad tulevad, mitte ainult noored, vaid erinevates vanustes, noh, ikka noored noored naised saavad lapsi ja seal on 45 või alla 50, on ka noor naine. Nad tulevad ja ütlevad sellise toreda lause, ma ei tea, kuidas see juhtus. Mõtlen vahest et sellise soojuse ja toredusega, et mul on paar ideed, kuidas see juhtus. Et, et see on ja minu suhtumine on see, et Ma ei löö kahte kätt kokku ei mõttes ega kindlasti ka mitte füüsilised, et kuidas ei tea, sest ma saangi aru sellest ja ma mõistan seda, et kuna see teadmatuse periood oli nii pikk ja sellest räägiti nii vähe ja vanemate vanemate vanemad ka ei rääkinud, et kuidas nad saaksidki teada. Et sealt tulevadki need katkestatud sugu ühted. Sest ikkagi ja see on väga levinud teema. Ja, ja täna on ka see, et, et informatsiooni paljusus ajab natukene segadusse inimesi, et püütakse näiteks raseduse pidega planeerida ja, ja viljakusmonitoridega ja et see ei hämmasta, see on täiesti loomulik, et, et selle informatsiooni paljususe sees on raske orienteeruda. Aga sa ütlesid, et noh, mingi periood on siis naised justkui elanud suuremas teadmatuses, kuidas vanasti siis oli, on sul andmeid, kuidas Eesti vanarahvas talitas? Ma olen mõelnud selle üle ja ma olen küsinud vanematelt inimestelt, et kuidas oli, no ma ei tea, nad ehitavad õlgu, ütlevad, et midagi ei olnud keegi rääkinud. Vahest kui on sellised vanemad inimesed, kes on nõus rääkima üldse enda suureks kasvamisest ja ja armumisest ja armastusest ja kõigest sellest, mis kaasneb siis öeldaksegi, et, et see oli selline katse-eksitus meetodil minek. Ja, ja vanasti töökäsi oli vaja, lapsed sündisidki oligi ju niimoodi, et üks rinna otsas ja teine oli rinna all ja, ja, ja nii ta käiski. Et ma ei, ma ei tea, peale selle sellel sama katkestatud sugu, seda, et ma ei tea, teisi meetodeid võib olla pikem imetamine oli ka siis üks viieks looduslikud aitas reguleerida ja, aga mis on teada täna, et ta ei ole kindel kes on kolm kuud tagasi lapse sünnitanud ja, ja nad imet tavad ja nuus rasedus, aga kui teadlikud on nüüd täna need noored emad võrreldes selle ajaga, kui sina alustasid mandaks olemisega raseduste jälgimisega? Kindlasti on palju teadlikumad nad, nad on huvitatud, et see põlvkond minu arus, kes mida iganes nad õpivad. Nad teevad seda väga põhjalikult, nad loevad, nad otsivad materjali, nad küsivad, kust materjali juurde saada. Et loomulikult on olukord palju, palju paremaks läinud? Jah, et nad valmistavad ennast väga-väga ette. Kindlasti on ka neid, kellel on mingi kas teadlik või alateadlik hirm, kes ütlevad, et väga palju ei tahagi seda kõige kohta lugeda ja teada, et, et siis ma hakkan rohkem kartma. Aga kindlasti on palju parem. Ma arvan, et see on sobiv hetk, et kuulata väikest muusikapala. Enjalt. Sa valisid välja loodes kai stars, miks see lugu? Ma teen rasedate joogat? Ja Eniaga on mul see lugu, et ma ise, kui ma ootasin oma kolmandat last, siis ma hakkasin teda kuulama. Ja kui ma hakkasin rasedust joogat tegema, siis ma kaua mõtlesin, et millist muusikat ma kasutan. Ja ma olen kõik need aastad kasutanud Enijad millest on väga armas lugu, sündinud tänagi. Mul üks naine rääkis joogas, kuidas ta võtab selle sünnitusele kaasa, kas ta kasutab või ei kasuta, seda ta veel ei tea. Aga peale lapse sündi saab juba kindlasti kasutada, et minu jaoks on ta väga harmooniline ja väga kaunis muusika. Nüüdsest. Armas vikerraadio kuulaja, sa kuulad peresaadet, MINA OLEN Merle Liivak ja mul on külas psühholoogiline nõustaja, ämmaemand ja koolitaja Diana Leht. Diana, me rääkisime hirmust lapse saamise eest ja sellega seotud siis lisanduvate teemade ees. Räägi Diana, mida naised tavaliselt kardavad sellega seoses, et nad jäävad rasedaks ja kõik, mis pärast seda tuleb. Ma tahaks öelda vahest, et kõike elu ju muutub. Et nad instinktiivselt nad ju teavad seda, et ta muutub. Ja igalühel ta muutub veel omamoodi. Ma ütlen selle kohta alati selline minu jaoks armas mõte on. Me kasvame lapsega koos ei kasvata teda ju, ükskõik kui vanad me oleme, kui me kasvame koos ja ei, ma ei tea täpselt, milline mina olen emana. Milline minu partner on isana, kuidas nad kokku sobime. Me tuleme oma lapsepõlvekodudest, mudeldame sealt mingeid asju, nad kardavad teha vigu. Nad kardavad. Kuna ta on ise olnud lapsed, et, et mis neile ei meeldinud, nad tajuvad seda vastutust. Ja, ja, ja ikkagi kõik need keha muutumine tööd, õpingud, raha, kodud, kõik kunagi naisteajakirjas töötades me võitsime selle teema ette, et miks naised lükkavad edasi lapse saamist. Paljud vastasid küsitlusele, et jah, nad lükkavad edasi ja üks hirmudest oli näiteks see, et nende keha muutub. Ja muidugi muidugi ka siis sünnituse enda ees on tohutu hirm. Kas seal mingisuguseid levinud müüte lapsesaamise kohta raseduse sünnituse vahel? Mul on tunne, et, Et see väga romantiseeritud, et mis ongi väga ilus, et noored inimesed näevad ja vaatavad seda helget poolt. Et, et kõik see lapse asjad on nii armsad, kõik need vankrid ja kogu see selle kõigega kaasa käib. Et nagu vaatavad selle selle positiivse ja selle ilu poole, mis ongi väga ilus ja väga hea. Aga vahest, kui need lapsed on juba sündinud ja mõneaastased ja kui ma nende naistega uuesti kohtun, sest nad ütlevad mulle, et miks keegi ei rääkinud, et see on selline mille kohta ma ütlen, seda ei saa ju rääkida, sest et igalühel on ta isemoodi. Et noh, see, kui mina ütlen ilma naljata ja naljaga, et mulle väga meeldis lapsi saada ja mulle meeldis rase olla sünnitada, siis me ei tea, kui paljud naised tegelikult nagu saad. Ja mulle tundub, et sinuga see puudu, see kogemus, et sa näed kedagi oma perest, sõpradest rase, olemas, toimetamas rinda andmas, beebit mähkimased, kui see nagu kogemus piirdub filmis nähtuga, lapsi on ju nii palju vähem tegelikult peredes ja, ja pered ei ela koos, et siis siis see toob kindlasti ka selle vahe sisse, et kui see on sinu jaoks mingisugune teise planeedi elu ja absoluutselt väikesed tüdrukud mängivad nukkudega tihtilugu tänapäeval ka ikka mängivad. Et, et kui, kui nad lähevad sellesse ellu ja saavad lapse, siis siis neile tundubki, et see ju kõik saavad, teeme nagu kõik ja, aga, aga seda ju tõesti ei teata, et mis, mis, mis see minu lugu on või mis see meie lugu on? Edasi. Kuidas sa jõudsid selleni, et anda loenguid gümnaasiumiõpilastele või siis sul on erinevas eas noored, eks ole, keda sa koolitud, mis on sinu missioon? Just seesama, et kui ma nõustusin. Ja kui ma kogesin seda, et teadmatusest võib inimene nii haiget saada, mul on neid seal nutnud ikkagi päris mitmeid. Ja kui ma mõtlesin selle peale, et et hästi, et vanasti oli niimoodi, et neid vahendeid ei olnud. Aga et nüüd on, et siis tuleb, tulebki teha seda, et viia koolidesse rohkem viia, et ta ei ole olematu, ta on ikkagi alati olnud, aga et sellest on vähe abi, kui öelda inimestele, et kasutage rasedusvastaseid vahendeid sa pead ära rääkima, kuidas nad töötavad, mis see on, sest nendega on tõsiselt palju müüte ja teine mõte, mis mul oli, et et minu arust oli seda siiani tehtud, noh, kindlasti on seda igati moodi tehtud ja väga häid koolitajaid ja õpetajaid on. Et aga see oli väga tehtud selliselt, et ärge jääge rasedaks, kuid ei soovi. Ja ärge nakatuge sugulisel teel levivatesse haigustesse. Aga mina tahtsin minna laiemalt. Et mida me siis teeme, kui me armume, meeldime ja armastame ja mida me siis igas plaanis teeme? Et, et seda tõesti ei ole ju keegi õpetanud, et kõik need seksuaalsed tegevused, suudlemised vahest küsisin noorte käest, et, et kas, kas, kas teid on õpetanud keegi suudlema. Ja siis siis nad naeravad selle peale, kes küll, et ema või isa või kuidas see käib. Ja, ja siis ma küsisin, et aga kas neid on keegi õpetanud kõik selle intiimsusega seonduvalt, et et mida me siis teeme, kui me sinnamaani läheme. Siis ta ütleb, et samamoodi, et kes peaks seda õpetama. Ja ma teen seda nalja, et jah, et nii ongi, et kui et kui minu laps näiteks hakklihakastet teha, et siis ma saan talle öelda, et tulevad, kuidas seda tehakse. Aga et vanem tõesti ei saa vist öelda, et et kuule, mul on täna plaanis siin igasuguseid toredaid tegevusi teha, et ei tea, hakkame siis nendest rääkima. Et see kõik viiski, et tabu on tõesti palju ja ja. Ma mõtlesin, et kui on minu, minu töö on selline, et ma näen, ma olen selle teemaga iga päev seotud. Aga eelmine aasta ma olin kaheteistkümnendas klassis loengut andmas ja üks poiss ütles mulle nii toredasti, et Ma kuulaks teid õhtuni. Ma rääkisin ka huvitavatel teemadel ja, ja seesama poiss ütles tegelikult lõpus loengu lõpus. Et ikkagi on kummaline, et tänasel päeval tänapäeval on see nii suur tabu kõik sellega seonduv, mis teemalisi loenguid sa annad. Nad on väga mitmetahulised, kõik see, kõik see suureks kasvamine, murdeiga meeldimine, armumine, armastamine, kuidas armastada, kuidas armastada ennast sealt edasi ju saab üldse Vik toimuma hakata. Kindlasti ka hügieen sugulisel teel levivad haigused, ma ei taha kunagi hirmutada, ma tahan rääkida hästi ratsionaalselt ja hästi nendest, et, et mida see täpselt ikkagi tähendab, millised nad on olemas. Ja rasedusvastased vahendid muidugi ja ka sünnitusest ja rasedusest. Et sellest ka rääkima, et ja seda on väga hea teha emandana, et kui minna koolidesse kutsutud või õpetajad on kutsunud, siis nad ütlevad, et hästi, ma võin rääkida haigustest, rääkida rasedusvastastest vahenditest, aga sünnitusest ja rasedusest ma tõesti nagu väga ei oska. Ja nagu noored ise on öelnud mulle, et slaidide näitamisest on natuke vähe kasu. Ja eelmine nädal noortekabinetis oli üks noor, kes ütles nii toredasti, et. Ma küsisin, et, et noh, et kuidas teid on õpetatud või et millistes tundides sa käsitletud ütles, et ah, mis, et mul on õpetaja on 76 aastane. Ja siinkohal ei saa öelda, et 76 aastane inimene ei saa seda õpetada. Loomulikult saab aga lihtsalt nagu tema noore hinnangulised, et ta load õpikust selle teema kohta, et õppimismeetodeid on erinevaid ja, ja ma ei ütle, et ega's õpikust lugemine ka mööda külgi maha ei jookse. Aga ta peakski olema nagu interdistsiplinaarne, nagu hariduseta õpetajad õpetavad, vanemad õpetavad, vanemate osatähtsus on tohutult tähtis. Mulle tundub ausalt öeldes tähtsam kui õpetajate. Ja siis tõesti, et tulevad ka väljastpoolt koolispetsialistid, kes õpetavad, et arstitudengid on valmis seda alati tegema. Ämmaemandustudengid. Ühesõnaga neid võimalusi on väga palju. Mulle tundub ka, et et kirjandust kohtab ikkagi täitsa kohtab, eks ole, sel teemal ka lapsevanematele, et ennast harida ja ja, ja, ja valida viis kuidas, kuidas lapsele nendest asjadest rääkida, aga millised on kõige suuremad vead, mida Eesti lapsevanemad ilmselt et või noh, sinu kogemusel teevad mida nad võiksid selle asemel teha, rääkides seksuaalsusest, oma oma lapsele, sellest, mis juhtuma varsti hakkab teismeiga needsamad asjad, mõtlesin vanematega, kui ma räägin, sest et minu koolitust ei tee, on siis ka vanemaid väga toetada. Ja nad ise räägivad toredaid ja lustakaid ja võib-olla ka vähem lustakaid lugusid. Selliseid asju teevad, mida nad ütlevad, et ma tean, et nii ei tohiks teha, aga minule öeldi ka niimoodi kunagi. Minu ema ütles ka niimoodi, noh näiteks, et kui laps on väike, et noh, kui ta juba kõnnib ringi ja ja hakkab ennast puudutama intiimpiirkonda, et siis vahest nad reageerivad üle ja ütlevad, et sa ei tohi puutuda, laps ei saa ju absoluutselt aru, miks ta ei tohi puutuda, kätt tohib puutuda ja nüüd peenist ei tohi puutuda, miks. Et seda teevad, siis nad püüavad püüavad sellist ametlikku vestlust hakata läbi viima, mis ühtegi pidi õnnestu ju, et sama sageli ütlevad ka lapsed, et mul on ikkagi ebamugav oma vanemaga sellest rääkida. Ja, ja kui ta hakkab jälle peale sellega, siis, siis ma ei tea ja kõik on, et ma tahaksin rääkida sellest võõra inimesega. Ma olen mõelnud selle üle, miks see niimoodi on, seesama tabu, see vaikuse koht. Seksuaalsusest rääkides sa pead ise seal saga vaba olema, Sul peab teiega kontakt olema, see on nagu alus. Et et, et siis kui sa ise tead ja tunned, et see kõik on normaalne, hästi tore, meeldiv, see ei ole sellega saanud mingeid traumasid siis sa saad sellest rääkida vabalt. Et ma arvan, et tõesti, et see uus põlvkond hakkab vähem vigu tegema või üldse mitte. Ja, ja see kindlameelsust tuleb. Aga jah. Et need vead on, et tule laua taha, hakkame rääkima, võta kondoomid, ma isegi tegin kunagi selle naljakuse läbi, et andsin oma pojale üsna palju kondoome, Väikse korvikese. Ja siis ta küsis, et oi emakene, et kui kiiresti mõned ära pean kasutama. Ta oli seitsmeteistaastane või siis on see vanasti just uurisin selle kohta, et kuidas vanasti neid teemasid püüti käsitleda lauanurgale jäeti nähtavasse kohta ma ei tea siis mis asi avameelselt abielust või noh, mingi mingi raamat, mis seda kõike käsitleks lootuses, et noor siis loeb seda ka, nagu ma su jutust saan aru, et selleks, et, et oma lastest siis seksuaalselt terveid eluterveid inimesi kasvatada, on vaja kõigepealt lapsevanemal tegeleda iseendaga. Et kui tal on siin mingisugused barjäärid või traumad. Ta ei jätaks neid unarusse, vaid otsiks lahendusi ja liiguks selle poole, et iseennast siis kuidagi tervendada või täpselt tasakaalu saada, mida mina olen enda klientide juures, vahese kontakt tuleb ilmselt et tulebki see kuskil see haiget saamine või ebameeldiv kogemus tuleb üles läbi seksuaalsuse. Aga vahel ta ei tule, vahepeal on ta kuskile nii kõige alla jäänud ja, ja see kontakt võib tulla siis täiesti lihtsalt ühel hetkel. Aga jah, sellega tuleks tegeleda sellepärast, et ma ei saa, ma ei saa öelda, et me ei saa lapsele rääkida, me saame rääkida küll. Aga me peamegi rääkima ju tegelikult hinnanguvabalt hoiaku vabalt. Me saame loomulikult öelda mingite kohtade peal, et, et mina sain selles või teises kohas haiget. Mu soovitaksin olla nii aus kui võimalik nagunii aus kui võimalik ja samas mõelda punkt üks ja kohasuse peale. Ja punkt kaks, et, et sa ei tekita lapsele sellega mingit hirmu. Noh näiteks kus tuleb sünnituse hirm, et vahest emad ei mõtle seda läbi, nad ei taha ju oma lapsele halba, aga nad võivad rääkida väga emotsionaalse pika loo. Kui raske oli näiteks nende sünnitus. Et jah, ennast tuleb tervendada kindlasti. Kas seesama seesama nii-öelda raske pool sellest temaatikast, et et sünnitus võib olla traumeeriv ja lapsevanem, kui ta räägib sellest oma lapsele, siis kui talle tundub, et tõesti, laps selleks valmis on. Et, et sellega on hädavajalik, et see lapsevanem oleks jõudnud selle traumaga nagu edasi liikuda, et ta ei ole jäänud sinna istuma ja nüüd on nii ja nüüd on nii halvasti vaid et, et selles oleks ka mingi lootusrikkus. Sõnum lapsele ka sinul läheb ilmselt hoopis teisiti kindlasti. Ja siin saab kohe toetuseks öelda, et aeg on muutunud, elu on muutunud, kliinikute sisekliima on muutunud, et täna on ju see, kus noh, et mida siis saaksidki vanemad oma lastele ka edasi rääkida, et et kõik on muutunud, me kasutame sünnituse ajal muusikat. Vann, mees on juuras või kes iganes tugiisikuks on valitud. Et miks need naised said vanasti traumasid või noh, kui nad said, et seda ei maksa ka niimoodi nüüd öelda, et need naised Saikese traumasid ei saanud, ma olen näinud väga armsaid toredaid vanemaid naisi, kes on öelnud, et ma ei tea, millest räägite, läksin, sünnitasin nagu kulda ja mingit probleemi ei olnud, nii et need on alateadlikud hirmud, need on otsesed hirmud ja nendega tõesti tuleb tegeleda. Minu enda ema ütles näiteks väga hästi 29 aastat tagasi, mina olin lugenud küll avameelselt abielust, ma ei tea, palju sa mind nüüd sünnitusel aitas ja siis teine raamat tuli, tütarlapsest sirgub naine. Ja, ja kui ma ema käest küsisin, et umbes ma ei tea, kaheksandal kuul, et kui hull see asi siis nüüd olema, saab see lapse väljumine. Et noh, ma lihtsalt mõtlesin ka muna uneta öödele. Reaalselt teadsin seda, et laps on kolm kilo ja kuidas, kuidas see siis käib. Ja ema ütles mulle siis, et küll sa siis näed. Ja kõik ja mõtlesin ka huvitavalt, kohe niimoodi, et et see on nüüd selline asi, et sõidame sellest rääkida või ja siis ema ütles, et ei, et see ei ole niimoodi. Ta ütles, ta oli tohutult tark naine, ta ütles, et see on igalühel isemoodi. See võib olla väga lihtne. See võib olla keerukam, et tähtis on, et ära karda ja, ja kõik on sellega hakkama saanud. Mida mina tänal loengutes ei soovitanud meestele öelda oma naistele kõik on hakkama saanud ja saatsin, aga aga kõik on hakkama saanud ja, aga juba see, et sinu oma ema ütleb, et ära karda see oli väga toetav, ilmselt on, on selle nii-öelda eeskuju kontekstis väga oluline ka see, milline suhe on emal lapse isaga või oma praeguse partneriga, kellega laps elab. Et see ei ole ainult iseendaga tegelemine, vaid me kogu aeg näitame, kuidas elu käib läbi selle, millised suhted meil endal on. Täpselt nii, et see on ka siis nagu selline vältimatu vältimatu koht ja võib-olla võib-olla palju tähtsam koht kui see, mida me räägime lapsele, suhetest, armastusest, paarisuhtest palju tähtsam, ma ikka ütlen seda lastevanemate laps laste vanemaid koolitades, et rääkige, mis te tahate, et rääkima peab loomulikult rääkima väga ausalt, soojalt ja südamlikult. Aga eeskuju on kõige inspireeriva, et kui, kui ma koolides ka käin ja meil ei ole. Meil ei ole siiani õpetatud väga palju suhteid ja suhtlemist. Et kuidas ma saan olla eriarvamusel lugupidavalt kuidas ma saan jääda enda juurde, aitäh lugupidavalt. Et, et, et täpselt, et mis kõik annab ju selle suhte alusa. Ma ei usu, et on ülemus olemas ühtegi paari, kus me kogu aeg kõik mitukümmend aastat oleme järgemööda. Samal meelel ei ole, me tuleme oma kodudest oma oma lugudega. Aga me saame rääkida nendest asjadest. Me saame lugupidavalt kuulata ja rääkida. Et see on, see on täiesti kindlasti alus, sest mida ma ütlen perekooli loengutes, et Teie laps sündiv laps sündimata laps, ka ta vajab kõige rohkem teie väga head suhet. Ei vaja nii palju neid ilusaid asju, mis tundub, et on väga tore osta nii kallist vankrit kude, tundub, ta vajab seda, et te olete ühisel meelel ja ja teie olete omavahel suhtes. Sest teie maandate 11 omavahel ja mis vahet juhtub, et olen ise ka seda läbi teinud, et et see, see, see soojus ja see tunne lapsega on ju nii kõikehõlmav. Ma ütlen seda selle kohta, et see on väga sarnane armumise tundega. Et hormoonid on ka samad. Ja siis ongi nii, et kui sa lähed nagu suhtest mehega, lähed suhtesse lapsega ja oled ikka mehega ka suhtes. Aga noh, ilmselgelt on küdenud, et kuskil noh, esimesed kuus kuud on väga intensiivne see lapse elushoidmine igas mõteseni. Et aga siis tegelikult peaks tagasi pöörduma nagu väga oma partneri poole ja koos ja kaasama rääkima kõikidest oma tunnetest ja hirmudest omavahel. Ja, ja niimoodi nagu kasvama siis vanematena koos, sest see on ka elukestev õpe. Ma ikka ütlen loengutes, et ma täna ka õpin, kuidas olla täiesti täiskasvanud inimeste vanem. Mitte kunagi ei saa siin valmis, Nele Tasane on lastefotograaf, kes hakkas mõni aasta tagasi pildistama sünda. Kas sinu meelest peaks neid pilte näitama ka noortele? Ja ma olen näinud nele tasase pilte ja minu arust on need erakordsed, ilusad ja võimsad ja erilised pildid, et selliseid pilte tuleb kindlasti näidata. Ja tulebki hakata tooma rohkem välja seda sünniilu, mida ma perekooli tehes olen ise tajunud, et kuna mina, nii ma olen nii lummatud sünnitusest lapse saamisest, et mina võin vaadata ühte filmi ja mõelda, et kui ilus. Ja samas ma saan teada seal loengus, et et inimesele võib see tunduda väga hirmutav. Sest et tema jaoks on hoopis mingid teised lood, lähevad käima ja ongi omad hirmud või mis iganes kuuldud, sõbrannade käest foorumitest loetud ja nii edasi ja nii edasi. Nii et noh, tegelikult mina isiklikult ei näita enam filme. Aga pilte. Täiesti 100 protsenti aitäh sulle, Diana oma unikaalset kogemust, jagamast ja jõudu sulle, aitäh. Tööpõld on lai, väga lai, aitäh ja praegu on ilus hetked kuulata väikest intervjuud nele endaga. Peresaade. Nele, kuidas sa jõudsid sünnifotograafia nii? No minu jaoks oli jõudmine sünnibatographeni suhteliselt loomulik. Mul on endal kolm last ja ma pean sündi elu osaks täiesti loomulikuks elu osaks ja kuna ma pildistan siis peamiselt vastsendraid ootusaega, naistel ja väikelapsi, siis tegelikult ma Pean seda sünnitust ka üheks osaks siis kogu emadusest, ehk et ma ise pean ennast selliseks emaduse jäädvustamiseks ja sündan tõeliselt üks osa sellest. Ja ma jõudsin selleni 2015. aastal ja see tuli nagu välk. Lihtsalt yhel õhtul tuli see mulle pähe ja siis ma alustasin kas oli palju eesti naisi, kes olid nõus sellega või tundsid huvi selle vastu? See oli hästi ootamatu, huvi oli nii suur, et kui ma selle idee välja käisin, ma tegin lihtsalt ühe postituse sotsiaalmeedias, kus ma kirjutasin, et mul tuli selline mõte. Ja et kui on huvilisi, siis andke endast mulle märku kokku tegin selle postituse päris hilja õhtul. Järgmiseks hommikuks oli mul meilboksis peaaegu 100 kirja naistel ja ma olin täiesti hämmingus. Mis sa arvad, miks neile meeldis see mõte, et keegi tuleb pildistama nende lapse sündi? Ma usun, et väga-väga paljud naised ja ma arvan, et isegi õige vastus on, et enamus naisi peavad, et lapse sündi siis üheks olulisemaks etapiks olukorraks oma elus see on midagi sellist, mis noh, tegelikult kvalifitseerub ime alla ja ma ei tea, miks see nii on, aga see tekitab palju elevust. See tekitab naistes. Kui ma nüüd tagantjärgi ütlen, et ma olen umbes 15 sündi pildistanud, et siis naistes tekitab see sellise võimalused näha kõrvalt Ennast sünnitusel ja need on täiesti kaks erinevat asja kui see, kui sa oled selles sünniprotsessis sees ja sa näed seda pärast kõrvalt. Et jah, see on hea võimalus natukene korraks sellest valulikkust protsessist välja astuda ja näha siis ka neid detaile kõrvalt. Kui detailsed need pillid on? See sõltub hästi, kuidas oleme perega kokku leppinud. Olen teinud täiesti puhas dokumentalistikat, jäädvustanud kõike ja see ongi olnud pere soov. Ja olen olnud ka siis olukorras, kus meil on mingid kindlad kokkulepped. Et võib-olla selline noh, alati see peamine küsimus on, et kas see välja lapse väljatulemise hetk saab jäädvustatud, siis seda saab jäädvustada väga siivsel moel, ehk et olen seisnud naise õla juures ehke näinud siis pigem ämmaemandat ja seda, kuidas laps tuleb kätele, aga olen ka teinud täiesti teiselt poolt ja ja just nimelt jäädvustanud ka hetki, kus pea lõikub alles, kus ta laps järgmise pressiga alles tuleb. Olen teinud ka videot nendest hetkedest, et sellised nagu täiesti autentsed, et maailma sündimise lood on jäädvustatud, ma saan aru, et iga perega on, on erikokkulepe, et kas nende pildid võivad jõuda avalikkuseni? Aitäh või on see lihtsalt ainult selle pere saladus? Nojah, tegemist on hästi intiimse sündmusega aga ka muude žanrite puhul ma kunagi ei eelda, pered peaksid olema üldse valmis oma pilt avalikustama, aga kui nad selle nõusoleku annavad, siis eks me fotograafid ja me oleme ikka muidugi rõõmsad, et kui me saame seda jagada ja minul õnneks on väga mitmeid peresid, kes on lubanud seda jagada, kes neid pilte näha võiksid väljaspool seda pera ringi, kindlasti võiksid neid pilte näha kõik naised tüdrukud, natuke juba naiseks sirguvad noored naised, ka need naised, kes on sünnitanud ja miks mitte ka mehed. Et tegemist on ja siis sellise elu alguse näitamisega, et väga tihti ütlevad naised mulle niimoodi, et need naised siis, kes enne, kellel juba endal on sünnitamise kogemus ütlevad, et jah, ma praegu vaatan neid pilte ja ma esimest korda näen, kui ilus. Olles selles protsessis sees, võib jääda mälestussünnitusest kui väga keerulisest raskest kogemusest, sest et sünnitus on valulik, sinna ei ole midagi teha. Et see on ikkagi harukordne, kui ta läheb väga lihtsasti. Ja pildid annavad siis võimaluse võib-olla neid keerulisi sünnilt sünnituse kogemusi tervendada. Ja kindlasti võiksid näha seda ka need naised, kes ei ole veel sünnitanud. Ma olen saanud kirju, eriti algusaegadel sain palju kirju, kus naised jagasid enda mõtteid ja yks naine ütles mulle täiesti otse, et kui tema oleks näinud neid sarnaseid pilte nende asemel, mis talle koolis noh, keskkoolis tollel ajal näidati, et oleks 10 aastat varem emaks saanud. Mulle tundub, et meil on palju hirme sünnitusega seoses. Ja selleks, et Neid hirme vähendada. Et inimesed või noored naised hakkaksid võtma seda sünnitust kui ühte loomuliku elu osa, siis ma usun, et selliste piltide vaatamine võiks sellele kaasa aidata, siis on tõesti kunstiliselt väga kaunid pildid ja minul ka vaadates vaadates neid hetki seal, noh see ongi kõige kõige võimsam just see, et tohutu kohalolu nii selle pere poolt kui ka ilmselgelt ka fotograafi poolt. Et ühtäkki on see ülim poeesia, see inimese sünd, mida, mida siis mõni koolinoor võib-olla peab millekski õõvastavaks, mida naised ja ka siis nende mehed siis peavad kuidagi sundkorras läbi tegema, et saada lapsevanemateks. Et see perspektiiv muutub sünnitusse lapse sündi päris kõvasti. Kas on nendel piltidel veel sina oleks mingisugune missioon, sõnum, see suur missioon on see, et mitte, sünnitas, oleks siis lihtsalt loomulik, vahita võiks lausega iivet tõsta. Tegelikult ju võiks hakata naised rohkem sünnitama. Üks suur plaan võiks veel olla see, et kui siis noored, kes on alles siis oma siukse täiskasvanu elu alguses. Neid näevad siis ma täiesti olen nõus, et tuleb tegeleda ka pereplaneerimisega ja, ja koolist, seksuaalkasvatuse ja kõigega. Aga kuna see kooliprogramm on tõenäoliselt ma ei ole kursis sellega, aga tõenäoliselt selline tihe, kus sul on nagu ühte ainekavas on pandud, siis köik, et mis siis puudutab võib-olla sellist lapsevanemateks saamist ja üleüldse seksuaalelu. Et siis vähemalt mina omast kogemusest ütlen, et ma mäletan seda, kuidas oli hästi palju hirmunud, et alati oli noh, kõik see oli mahutatud ära sellisesse. Ma tea paari tundi tookord ja jättis sellise mulje, et appi-appi kui jube, kui jube jah. Ja tegelikult võiks siis pigem olla niipidi, me räägime sellest, et kui ilus on pere, kui tore on laste sünd, kui loomulik on sünnitus ja kõik ja siis eake küll räägime ka sellest, et kuidas seda natuke planeerida ja kõik, aga et mitte neid lapsi ja noori eelnevalt ära hirmutada. Ja siis hakata seda kuidagi pehme naha ja peamine ikka palun sünnite ka võimelgi, et vaid tehaste vastupidi näidata, kui ilus on ja, ja siis rääkida natuke juurde, millised on ohud ja kuidas võib-olla hoiduda vajadusel, et noor läheks sirge seljaga elule vastu just ta läheks elule vastu, ei kardaks elu, ei kardaks, et luua. Et ei kardaks vastutust, ei kardaks seda protsessi ennast. Et võib-olla siis veel põlvkond tagasi, et nagu meie emad on jaganud ka veel sellist kogemust, noh, mida tänapäeval ammu enam sünnitusmajades ei ole, et lapsed võetakse ära ja selili pead sünnitama ja noh, midagi väga hirmsat ja see tegelikult kandub veel siiamaani põlvest põlve edasi. Et me võiksime nagu murda need müüdid ja näidata, et tegelikult on iga lapse sünd siia maailmaimeilus. Aitäh sulle, Mele inspireerima astmeid, aitäh. Selline see saade siis tuli, suurimad tänud ka Dianale. Meid valgustamast, aitäh ka sulle, armas kuulaja, sa kuulasid peresaadet, mina olen Merle Liivak, ajakirja EMA peatoimetaja ja peresaate saatejuht. Pere saatele võib kirjutada aadressil peresaade RT. Saadet saab vikerraadiost järele kuulata vabalt valitud ajal. Kohtumiseni järgmisel neljapäeval kell seitse.