Teil on kuus, uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva, 30. jaanuari, teemad stuudios on Uku Toom. Heljas pool riigikogus vastu võetud pensionireformiseaduse üle peab nüüd otsustama president Kersti Kaljulaid, kelle poole pöördusid sotsiaaldemokraadid palvega jätta seadus välja kuulutamata. Jätke president rahule, ärge terroriseerige teda oma kirjakesi. Küll president teeb sõltumatult oma otsuseid, tal on see pädevus hinnata põhiseaduslikke küsimusi. Estonia huku täiendava uurimise otsustamiseks moodustatakse töörühm. Apteegireformi täiendamiseks esitati riigikogus kaks seaduseelnõu. Mart Kalm valiti taas kunstiakadeemia rektoriks. Tartu endine abilinnapea Artjom Suvorov, kes 2000 seitsmeteistkümnendal aastal korruptsioonikahtlusega kinni peeti, on kohtus õigeks mõistetud. Minu elutöö on hävitatud, see jättis ikka, ma arvan, et väga suure suuremärgini lollo. Europarlament nõuab kõikidele telefonidele ühist laadijat. Tallinna linnamuuseumi töötajad on valmis oma tagandatud juhi Triin siineri toetuseks streikima ja töölt lahkuma. Üks kõige kurvem tõsiasi oli see, et Tallinna linnamuuseumil ja Tallinna kultuuriameti juhil ei andnud omavahel üldse koostööd. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääses meeste üksikmängus esimesena finaali serblane Novak Djokovic. Ilm on öösel ja homme päeval pilves, üksikute selgimistega sajab lörtsi ja lund, Lääne-Eestis ka vihma. Õhutemperatuur on öösel miinus kahest pluss kahe homme päeval nullist pluss kolme kraadini. Alustame eilsetest sündmustest riigikogu võttis vastu teise pensionisamba reformikava, nüüd peab selle välja kuulutama president Kersti Kaljulaid. Sotsiaaldemokraadid tegid täna presidendile pöördumise, milles paluvad jätta seadus välja kuulutamata. Valitsuse pressikonverentsil kommenteerisid teemad peaminister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu. Ratas pidiga, kommenteerib oma kahe aasta tagust väljaütlemist, kus laitis maha teise pensionisamba likvideerimise. Toona oli ju fookuses tegelikult debatt, et teine sammas ära kaotada. Läbi koalitsioonileppe pidid igaüks tegema teatud ütleme kompromisse ja sellest sündis see teine sammas muutub vabatahtlikuks. Ma tean seda videot ja ma jätkuvalt ütlen, et see on meie kõigi kohus. Tagada võimalikult suured pensionid tulevikus, aga ka täna mina arvan, et me oleme kõik teinud heas usus, et see pensionireform on põhiseaduspärane. Aga Eesti on kindlasti õigusriik, see menetlus on ju ette nähtud. Kui president näeb siin võimalikku põhiseadus riivet, siis on tal võimalik tagasi saada, vaata kui ei näe, siis allkirjastada. Nii et kindlasti riigikogu on alati valmis uuesti arutama seda aga nagu ma ütlesin, et meil on teinud heas usus, et see on põhiseaduspärane. See otsus on nüüd Kadriorus aitäh. Ega mina ei ole ennustaja, et mina olen välisministri ametis. See, mis puudutab nüüd sotse, mina ütlen küll, jätke president rahule, ärge terroriseerige teda oma kirjakestega, küll president sõltumatult otsuseid, tal on see pädevus oma arusaamise järgi hinnata põhiseaduslikke küsimusi. Siin on lausa polk advokaate rivistunud ülesse kes millegipärast nad võiksidki öelda, et kelle seal, kelle palgatud nad on, aga väga võimsalt võtavad siin poose põhiseadusvastasuse asjade kategooriates. Mina olen veendunud nii, nagu see valitsus esitas, eksperdid on ette valmistanud, valitsus kasutas ka oma parimat juriidilist ekspertiisi, et nii sisult kui vormilt põhised Pärale Toomas Sildam räägib, milliseid on presidendi võimalikud edasised sammud seoses pensionireformi seadusega. President Kersti Kaljulaid peab 14 päeva jooksul otsustama, kas eile vastu võetud pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise seadus välja kuulutada või mitte. Riigipea võib jätta seaduse välja kuulutamata ja parlamendile tagasi saada, et kui see on tema hinnangul vastuolus põhiseadusega. Riigikogul on siis kaks võimalust, kas seadus muutmata kujul vastu võtta või arvestada presidendi märkustega seadust muuta. Nii või teisiti jõuab see uuesti Kadriorgu president Kaljulaidi töölauale. Seejärel on riigipeal jälle kaks nädalat teha oma otsus. Ta võib nõustuda parlamendiparandustega ja kuulutada seaduse välja või kui parlament ei ole presidendi hinnangul teadust üldse muutnud või muutis seda ebapiisavalt, saadab seaduse riigikohtusse. Riigikohtus hakkab asja arutama põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kes peaks otsuse tegema nelja kuu jooksul, aga võib arutamise aega pikendada. Kui riigikohus otsustab, et seadus on siiski põhiseadusega kooskõlas ja presidenti ehk siis oma hinnangus peab riigipea seaduse kohe välja kuulutama tema. Kui aga riigikohus annab õiguse presidendile ja järeldab, et seaduse mõni osa on tõesti põhiseadusega vastuolus siis peab parlament otsustama, kas lööb käega, jätab vigase seaduse igaveseks riiulisse või hakkab seadust muutma. Kui parlament läheb viimast teed ja võtab riigikohtu näpunäidete järgi ette seaduse muutmise, sisaldab kogu ring uuesti. Niisiis, kui oletada, et president Kaljulaidi vetestab pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise seaduse ja vaidlus jõuab lõpuks Riigikohtusse näeme esimest selguse kiirt alles mitme kuu pärast, suve lõpul või sügise hakul. Kui riigikohus nõustub presidendi argumentidega, praegune koalitsioon on jätkuvalt võimul ja teotahteline tahab pensionipöörde igal juhul ära teha ja peab selleks seaduse vastu võtma, siis venib kõik edasi veel mitmete kuude kaugusele. Täna anti riigikogus menetlusse kaks ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõud, üks põhiliselt EKRE saadikud, teine sotsiaaldemokraatide poolt EKRE eelnõud, tutvustas fraktsiooni esimees Siim Pohlak. Eelnõu eesmärgiks on kaotada apteekide omandipiirangud ning anda apteegipidajatele tervishoiuteenuse osutajatele õiguse osta ravimeid otse tootjalt. Sellega tagatakse ravimiturul vaba konkurents, mis parandab ravimite kättesaadav. See suurendab tootevalikut ja soovime ära hoida siis apteekide sulgemised teatud piirkondades, mis praegu on teemaks olnud ja anda haiglaapteekidele jaemüügiõigus ning tagada võimalusel nende baasil ka maakonnakeskustes valveapteegiteenust. Sotsiaaldemokraatide poolt ütles Jevgeni Ossinovski, et ravimmüügiravimimüügiettevõtted ei ole viie aasta jooksul soovinud oma tegevust jõustada, seaduse nõuetega kooskõlla viia ja soovivad riiki põlvili suruda, aga riigil on võimalik ennast kehtestada, tõestada, et ta ei ole paari ettevõtja pantvang ja samal ajal tegelikult ka minimeerida riski, et keegi jääb esimesel aprillil ravimiteta. Eelnõu kohaselt antakse ravimiametile õigus piiratud aja jooksul nendes kohtades, kus on risk, kus ükski apteek täna ei vasta siis uue, uutele esimese aprilli nõuetele olen alati anda õigus pikendada siis nõuetele ülemineku tähtajaga kuni esimese jaanuari 2021. Selleks et oleks võimalik tagada, et esimesel aprillil, siis ükski küla ega Lintega olev apteegid ei jää ja me loodame, et sotsiaalkomisjon menetleb neid kahte eelnõuga paralleelselt, kuna tegemist on alternatiivsete nägemustega, kuidas sama probleemi lahendada? Valitsus otsustas tänasel kabineti nõupidamisel, et justiitsminister moodustab parvlaev Estonia reisijate ohvrite lähedaste taotluse lahendamiseks ekspertide töörühma, mis esitab märtsi lõpuks aruande tehtust ja ülevaate plaanitavat edasiste tegevuste kohta. Ekspertide töörühma hakkab juhtima justiitsministeeriumi kantsler. Selles on ka välisministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja siseministeeriumi esindajad, samuti eriala pädevusi omavad eksperdid. Ka tehti arutelu käigus otsus, mille järgi peab justiitsminister Raivo aeg esitama valitsuse nimel Estonia laevahuku uurimise taotlejatele vastuse valitsuse poolt ostutavat vastutavate sammude osas. Eile otsustas riigikohus, et Tartu endise abilinnapea Artjom Suvorovi kriminaalasja nemad ei aruta. Sellega on korruptsioonis ja kelmuses süüdistatud Suvorov lõplikult õigeks mõistetud. Kohtuvaidluste käigus tuli välja, et prokuratuur ja kaitsepolitsei kasutasid süü tõendamiseks matkajat, kes läks oma töös liiale. Madis Hindre räägib lähemalt. Tartu maakohtus ütles matki, et võttis Artjom Suvorovi ka esimest korda ühendust 2015. aasta detsembris. Artjom Suvorov tuli väga muhe selline meeldiv inimene, kes väga on huvitatud spordi arengus Tartu linnas matki ja soovis, et Suvorov aitaks tal linnalt suurürituse tarbeks toetust saada. 2016. aasta jaanuaris, ütles kaitsepolitsei. Nende andmetel aitab Suvorov toetustega tuttavaid. Samal kuul alustati kriminaalmenetlusega ja veebruaris said prokuratuur ja kaitsepolitseiloa kuriteo matkimisel. Märtsis ilmuski tuttav matki ja uuesti abilinnapea kabinetti oli tõesti väga pealetükkiv ja kui tal jope oli juba seljas, uks oli lahti, siis ta võttis oma kotist konjakipudeli, ütles, et see on sulle hea poisi eest ja pani laua peale, sisuliselt jooksis minema. Kohtulahendist ilmneb, et Suvorov proovis matki, et rahataotlustega aidata. Ta kuid konjakita vastu võtta ei soovinud. Umbes samasugune stsenaarium kordus seitse kuud hiljem matki tuliuue pudeliga. Taas proovis Suvorov pudelit tagasi lükata. Ta matki ja küsis seepeale, et kas sa ei joo, kas oled invaliid, jättis pudeli ikkagi lauale. Nii maokohtu kui ringkonnakohtu hinnangul on niisugune matkimine liiga intensiivne. Kuriteo esilekutsumisega mindi liiale. Kriminaalmenetlust vedanud eriasjade prokurör Margus Gross ei ütle, kas matki intensiivsused panevad paika õiguskaitseasutused või jäetakse matkajale ruumi improviseerimiseks. Prokuratuur on siiamaani veendunud, et need tõendid olid saadud seaduslikud ja need on kasutatavad. Kohus mõistis õiguste, ütlesime, tegime midagi nagu valesti, siis me peame me selle teema läbi arutama. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta jaanuaris tuli matki ja sportlandi kinkekaartidega. Suvorov pöördus linnapea poole, kes soovitas tal kinkekaardid tagasi anda. Võib-olla, mida ma oleks oodanud kohtuotsusest siis kindlaid juhiseid, et mis vahe on matkija aktiivsel tegevusel ja kus ta ületab sellise aktiivse käitumise tiire, seda vastust ma ei saanud. Artjom Suvorov peeti Tartu raekojas kinni 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobris. Pärast ringkonnakohtuotsust ei prokuratuur endale kindlaks ainult selles kaasuses, mis matki abil Suvorovi-le ette mängiti. Minu elutöö on hävitatud, see jättis ikka, ma arvan, et väga suure suuremärgini lollo. Terviseameti spetsialistid andsid ülevaate Hiinast alguse saanud koroonaviirusest ja Eesti valmisolekust viirusega toime tulla. Indrek Kiisler räägib lähemalt. Uue viiruse kohta palju ei teata, sest esimesed haigusjuhtumid tuvastati vaid mõni nädal tagasi, tunnistas epideemiatõrjeosakonna nõunik Irina Tontšenko. On tuvastatud, et see viirus sarnaneb geneetiliselt SARSi viirusega see umbes 70 protsenti on sarnasus. Aga meile õnneks on selline teave praegu, et selle haiguse kulg on kergem võrreldes SARSi haiguse kuluga. Hea uudis meie jaoks praegu, et on täheldatud piiratud inimeselt inimesele levik, see tähendab seda, et levikupotentsiaal on madalam, näiteks kui me võrdleme gripiga, seda kinnitavad ka need haigusjuhtude numbrid. Sest kui see oleks selline laiaulatuslik levik inimeselt inimesele, siis me oleksime prognoosinud. Oleksime silmitsi selle haigete arv on tunduvalt suurem. Millised on aga selle viiruse sümptomid? Haigus kulgeb nagu respiratuurne nakkushaigus külmetushaigus tekivad inimestel palavik, köha, hingamisraskused ja tõsisematel juhtudel kopsupõletik ja riskirühmas nagu ka teiste respiratoorsed. Viirushaiguste puhul on vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed. Terviseameti erakorralise meditsiiniosakonna juhataja Martin Kadai ütles, et uuele koroonaviirusele vaktsiini esialgu pole. Küll on hea uudis, et ka Eestis on võimalik seda viirust varsti tuvastada. Homme peaks olema see imeline päev, kui meile saabub siis teine osa sellest uuringumaterjalist ja sealt mõned päevad edasi, et see uuring siis nii-öelda tööle saada. Ehk et tõenäoliselt järgmisel nädala jooksul on meil ka võimalik terviseameti laboris seda haigust ise tuvastada. Seniajani ei ole midagi katki, kõik toimib nii, nagu ta toimima peab. Kui tekib haiguskahtlus, võetakse patsiendilt uuringumaterjal ja see uuringumaterjal, siis edastatakse koostelaborite võrgustiku laboritesse analüüsimiseks ja sealt siis tuleb vastus. Tegelikult me saame selle vastuse tundide jooksul. Viirusest veel nii palju, et Venemaa teatas, et pane viiruse leviku tõkestamiseks kinni piiri Hiinaga ja peatab Hiina kodanikele elektrooniliste viisade väljastamise. Peaminister Mihhail Missustini teatas valitsuse istungil korraldusest rakendada meetmeid piiri sulgemiseks Kaug-Idas ja Itaalias. Roomast 80 kilomeetri kaugusel seisab sadamas ristluslaev Costa Esmeralda. Reisijaid ega meeskonda mandril aga ei lubata, kuna kahe liina reisijal kahtlustatakse koroonaviirust. Hiinlaste kajut suleti intiiniks. Hiinlastele tehti testid. Laevas töötava eestlase sõnul räägid nii, et nüüd peab ootama mõni tund. Aga kui hiinlastel leitakse viirus, siis peab laev minema 15-ks päevaks merele karantiini. Tegemist on suure kruiisilaevaga ligi 6000 reisijat ja umbes 1600 meeskonnaliiget. Ja välismaailmast veel, et Euroopa parlament kiitis heaks resolutsiooni, mis nõuab, et Euroopa Liit sunniks tehnoloogiafirmasid looma kõikidele ühist telefonilaadijat. Aga europarlamendi liige Marina Kaljurand liitus ÜRO peasekretäri Antonio Therese kutsel ÜRO relvastuskontrolli nõuandev koda kojaga. Koda arutas täna tuumarelvastuskontrolli probleeme ja Mall Mälberg rääkis Marina Kaljurannaga. Marina Kaljurand on olnud välisministeeriumi küberjulgeoleku nõunik, ÜRO küberekspertide töögrupi Eesti esindaja ja rahvusvahelise küberstabiilsuse komisjoni juht. Temalt oodatakse ennekõike panust selliste uute julgeoleku ohtude käsitlemisel nagu küberrünnakud või hübriidohud seal. Kohtumisel ootab ÜRO peasekretär Marina kaljuranna sõnul nõuandekomiteel soovitusi relvastuskontrolli uuendamiseks. ÜRO peasekretär on olnud me ju tegelikult väga konkreetse lähteülesande hinnata praegust julgeolekuolukorda ja siis läbi selle, et riikidevaheliselt siduvad lepingud, mis puudutavad eelkõige tuumariike, on üksteise järel hakanud lõppema. Kui järgmisel aastal ei pikendata Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel uut start lepingut sisuliselt aasta pärast ei ole suurte tuumariikide vahel mitte ühtegi kehtivat kahepoolset lepingut. Nii et ÜRO peasekretäri küsimus meil ongi, et sellises muutunud julgeolekuolukorras, mida saab teha ÜRO selleks, et säilitada stabiilsus ikkagi liikuda tuumarelvade vähendamise suunas või vähemalt tuumarelvade kontrollimise suunas, kõik see kompleksselt üle vaadata. Ta on ta talle konkreetsed soovitused küks. Meie soovitus ongi ÜRO peasekretärile juba praegu, et ÜRO oleks nähtav. ÜRO peasekretär oleks väga selge sõnumiga tuumarelvade tõkestamise lepingu jätkukonverentsil, mis toimub aprillis. Millal te need soovitused peate konkreetselt ÜRO peasekretärile esitama? Suvel 2021, aga me ei hakka kuskil töötama suletud uste taga, meno planeeritud kui neli kohtumist pärast igat kohtumist me kindlasti informeerima ÜRO peasekretäri, aga ka laiemat avalikkust kuumema aruteludega oleme jõudnud. Nii et kui meie praegu jaanuarikuise arutelu põhisuund oli kontroll tuumarelvade üle tuumarelvade vähendamine, siis juunis räägime pikemalt hübriidohtudest ja küberteemadel. Eesti saared on muutumas lätlastele olulisteks turismisihtkohtadeks, kuna Lätil oma saari pole. Mitmendat aastat järjest kohtuvad Riias Eesti saatkonnas Saaremaa turismitöötajad ja Läti kolleegid, nüüd lisandusid ka hiidlased sellest. Ragnar Kond. Kuigi. Pilsi ja Saaremaa vahelise reisilaevaliikluse taastamise kohta uudiseid pole, ei peeta Riiast algavaid Eesti saarte reise sugugi kaugeks tülikaks, sest teil saab külastada ka teisi paiku. Lätlased on Saaremaa ja Hiiumaa külastajate seas kui eestlasi mitte arvestada soomlaste järele jätkuvalt teisel kohal. Aga nende hulk kasvab, kõneleb sihtasutuse Hiiumaa arendus-turundus- ja turismispetsialist Anneli Torsten. Son. Hiidlased Lätti leiavad tee kindlasti väga kiiresti, aga lätlased Hiiumaale mitte nii kiiresti, aga viimastel aastatel on selge kasvutrend Hiiumaa suunas lätlaste poolt. Ja on ka selgelt näha, et muutub see reisimise nagu viis. Algselt käidi palju matkamas tõlkidega, nüüd tullakse sõpruskondade ja peredega, ollakse hotellides, veedetakse rohkem aega, otsitakse siukseid, huvitavat tegevust, mida saare pealt on leida. Et meie näeme kohe suurt tõusutrendi. Suitsutund kõrdlust, koju, no me tahtsime varakult kohal olla, Me tulime lihtsalt sellepärast, nii kaua saab ju kiiremini ka. Vahepeal on ikkagi laevareis väike praamireis, mis on niisugune mõnus. Sa juba naudid seda merd, sa jätad oma selle argimured siia selja taha, sa lähedki seeritud kohe teise sihtkohta. Ja see on tore. Saarlased on Riias juba vanad tuttavad, ikka tulevad lätlastest reisikorraldajad nendega kohtuma, sest rahvas küsib reise saartele. Mittetulundusühingu Visit Saaremaa turismispetsialist Kati Aus. Ventspilsi laevalinn võiks ikkagi olla, et seda küsitakse ju ka Saksamaalt, et kunagi oli siis 10 aastat tagasi. Ta ütles, et siiamaani Saaremaa turismiinfokeskusest veel küsitakse selle laevaliini kohta ja siiamaani tuleb meile üle elektriinimesi, et noh, et me lähme siis Mõntu sadamasse, et miski lastel aeg läheb. Aga kahjuks praegu ei lähe. Aga tööd käivad selle nimel, et ikka kunagi saaks jälle. Sel nädalalõpul on Riias suur turismimess ja sealt loodetakse saada nii reisikorraldajate kontakte kui ka tutvustada end perega reisijaile. Tallinna linnamuuseumi töötajad on valmis linnavalitsuse otsusega vallandatud juhi Triin siineri toetuseks streikima või töölt lahkuma. Tõnu Karjatse annab teada. Linnavalitsuse kultuuriameti põhjendusi vallandamiseks peavad muuseumi töötajad kas valedeks või vääritimõistmiseks. Linnamuuseumi juhi kohalt linnavalitsuse otsusega eile vallandatud Triin Siiner on oma õiguste kaitseks valmis minema ka kohtusse. Võiks öelda, et väga palju on pealiskaudset informatsiooni ja väga palju on kahjuks ka täiesti valeväiteid, millega me, ma isegi ütleks, et ainult mina Tallinna linnamuuseumi endise juhina, aga ka meie töötajad, me lihtsalt ei ole nõus, et on väga palju tehtud asju, mille üle me oleme ise väga uhked. Nende etteheidetega me ei tahaks väga lõbus olla. Loomulikult ei kuuluma juhtide hulka, kes ütleb, et minu töös ei olnud ühtegi puudujääki, aga ma arvan, et üks kõige kurvem tõsiasi oli see, et Tallinna linnamuuseumil ja Tallinna kultuuriameti juhil ei andnud omavahel üldse koostööd. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles põhjuseid kolm aastat ametis olnud Triin siineri vallandamiseks oli veel. Ta nimetas eelarverikkumisi rikkumisi, mis on seotud hangetega, töötajate kaebekirju ega koondamisi. Nii on Belobrovtsev sõnul siineri ametisoleku ajal ametist lahkunud 75 inimest. Linnamuuseumi väitel on ka siin tegemist arusaamatusega või abilinnapeadega vähese informeeritusega, sest nende 75 alla on loetud suhteliselt töölepingud nagu suvegiidid ning kaebekirju kirjutanud vaid kaks töötajat. Linnamuuseumi arendusjuht rättim ema ütles, et Triin siineri lang kogu kollektiivi toetus oma toetusavaldust on koostamas ka teised muuseumid. Tegelikult me võtame kõik selle vastutuse, et kõik need uuendused, mis on tehtud ja võib-olla ebasobivaid otsused, need on aga paljuski teiste töötajate tehtud. Kui meie direktor tapke ilmselt vastutuse, siis tegelikult ma arvan, loogiline samm on, et ka tema juht võtab vastutuse, sest olgem ausad, et viimaste aastate jooksul ei ole kultuuriameti poolt mitte mingisugust toetust ega abi tulnud, nad on tegelenud põhimõtteliselt ainult kontrollmehhanismide rakendamisega, kus töötajaid on ka mõelnud, et nad ikkagi jätkavad. Siin linnamuuseumi all, kui need asjaolud Noh, ma ei saa kõigi eest praegu vastata, aga suurem osa kindlasti peavad loobuma oma kohtadest, sellisel juhul Abilinnapea Vadim Belobrovtsev sõnul kohtub tema koos linnapeaga tuleval nädalal linnamuuseumi töötajatega, et nende mured ära kuulata. Linnamuuseumi uue juhi leidmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Linna kultuuriameti juhi Aini Härmi tööga on linnavalitsus rahul. Ilmast räägib nüüd taimi paljak. Eeloleval ööl sajab vähest lörtsi ja lund, Lääne-Eestis tibab ka vihma. Kohati on udu. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni seitse, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest miinus kahest kraadist Ida-Eestis pluss ühe pluss kahe kraadini lääne pool. Homme päeval suuremat sadu ei tule, mõnes üksikus paigas võib vihma tibutada. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss kolme kraadini. Ja spordisündmustest Ragnar Kaasik. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel pääses meeste üksikmängus esimesena finaali serblane Novak Djokovic, kes võitis poolfinaalis šveitslase Roger Federeri. Viimased kaks ringi väga napilt võitnud Federeri õnn sai täna otsa Djokovici parem kolmes setis seitse. Kuus, kuus. Neli, kuus. Kolm. Finaalis kohtub maailma edetabelis teist kohta hoidev Djokovic kas austerlased Dominik tiimi või Saksamaad esindava Aleksander leviga. Nendevaheline poolfinaal on kavas järgi homme hommikul kell 10 30. Naiste üksikmängu finaalis lähevad vastamisi Ameerika tennisist Sophia geni ja hispaanlanna karbinjama gurussa. Genin oli üllatuslikult parem seni suurepärases hoos olnud maailma esireketist kodupubliku ees võistelnud äss lippardist. WTA edetabelis 15. real paiknevat senini võidunumbrid olid seitse, kuus, seitse, viis. Täpselt samade numbritega võitis ka kunagine maailma esireket Muguruza rumeenlanna Simona Halep bit. Muguruza koht maailma edetabelis on hetkel alles 32.. Naiste finaal on kavas laupäeva hommikul. Eesti tennisenaiskonnaga Märten Tamla kinnitas koondise koosseisu, kes esindavad Eestit järgmisel nädalal Tallinnas toimuval Fed Cap turniiril. Koondisesse kuuluvad Anett Kontaveit, Jelena Malogina, Katriin Saar, Saara Orav ja Valeria Korlatš. Kaia Kanepi jääb seega turniirilt eemale. Eesti vastaseks Euro-Aafrika tsooni esimese grupimängudel on Kreeka, Itaalia ja Austria. Eesti saalihokikoondis alustas Taanis peetavat MM-valikturniiri suure 17. Üks võiduga Suurbritannia koondise üle. Eesti resultatiivseimad olid Oliver Savi ja aken Pärn, kes viskasid mõlemad kolm väravat. Eesti mängib valikturniiri B-alagrupis võõrustaja Taani, Suurbritannia ja Islandiga. Taaniga ollakse vastamisi homme ja Islandiga laupäeval. Alagrupi võitja pääseb otse edasi, teine koht jätkab finaalturniiri pileti püüdmist play-offis. Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel on kõik meeskonnad mänginud nüüd 24 mängu. Eilses ainukeses mängus võitis liiga liider Liverpool võõrsil kaks. Null Westholmi Unitedit. Liverpoolil on 72-st võimalikust punktist kogutud lausa 70. Teisel kohal olev Manchester City jääb neist 14 vooru enne hooaja lõppu juba 19 punkti kaugusele. Ja see oligi siis tänaõhtune Päevakaja aitäh kuulamast.