Siin vikerraadiosaatega lastetuba jätkab nüüd Reet Made. Head kuulajad täna me oleme tulnud oma lastetoa saates selle inimese lapsepõlvemaile, kes täiskasvanuna on teinud ka elurõõmsat ja jõulist tööd, kes töötab väga kiiresti ja ta ütleb, et ta ei oota kunagi inspiratsiooni, küll see juba ise tuleb hakaga tööga pihta ja inspiratsioon tuleb siis iseenesest soovib, et tema töökohta öeldakse alati, et see on professionaalselt väga hästi tehtud ja nõnda see tõepoolest. Me oleme täna Evald Okase lastetoast. Ja ateljees ootamatult, aga ega ma elule segadus, mis mul siin on lihtsalt vabandama selle eest, aga tegelikult sellest mina ise orienteerunud päris hästi selles asjas. Ja tegelikult võib-olla mõnes teised kunstnikud, kes kelle juures käidud, ka tipp-topp, on olemaski, puhtad, ilusad atma, pilti pandud ja keti sealjuures, aga minul on niisugune segadused, KuMul olid tütretütrelt, kes on akadeemia kunstiakadeemia tähendab praegult tudengid ja tegid mulle siia korra majja, siis ma täitsa kimbatuses, sellepärast et see ei leidnud oma asju üles, ei leidnud pinstides, ei teadnud, missugused värviga. Nii et mul oli suur tegemine, nagu ma jälle uuesti sain asja korda. Selle kohta öeldaksegi, kunstniku segadus, jah, harjuma sellega ja noh, ega mul väga külalisi ei käi ka, nii et ma tegelikult omaette siin teen vaikselt ja töötanud kogu aeg, nii et ma iga päev käin tööl. Igal juhul on teil minu meelest kõik väga hästi korras selles mõttes, et seinad on nii tihedasti pilte täis, et ega siia enam eriti palju ruumi ei ole seina peale küll juurde panna, aga ega see teile ka muret ei tee. Siste laota lihtsalt seina äärde virna. Muidugi, siin on jah, siin väike osa on minu piltides, tegelikult on mul kodus on veel üks suur ateljee, msn laduks, nii et ja, ja siis siin on mul selle pärast lihtsalt seina peal, mõned asjad on, mis mul tarvis nagu, nagu vaadata, ja need mulle paljud on just eeltööd ja kavandid ja ja noh, mida ma kasutan teinekord ja maalin igasuguseid asju näiteks toolisid ja ja mõnda mööbelt maalinud viiuli, kas tunned ära maalitud ja, ja uks on ära maalitud või esimesel jaanuaril 2000 aasta maalisin ukse velo, nii et noh, niisugust asja seal nagu väike käeharjutus Ma vaatan, et siin see aastatuhandevahetus, mis teid on inspireerinud, seda ust maalima, siin on selline kelmikas naisfiguur ja ta hoiab oma süles puuvilju. Mis te olete mõelnud selle pildiga? No tegelikult on see niisugune nagu noh Rekus ja küllus, nii et niisugune, et loodame, et see, need aastad tulevad, need paremad. Ja ma muidugi olen õnnelik, et ma nii kaua olen elanud selles selle kaasta 1000-ga. Kui ma noorem olin, siis ma mõtlesin küll, et ei seda aastaarvu küll ei näe, aga siiamaani on läinud hästi ja nii, et loodan, et saan veel edasi tööd teha ilusti. Teil on meeldinud galati hobuseid maalida ja ka selle 2000 aasta esimese naisfiguuri juures on siin jala peale kaks väikest hobust. Et need tätoveeringud naise jala peal, et oleks ikka täiesti kaasaegne naine ja tuttav naisterahvas, tee mulle rätsepa niisuguse mannekeeni ja palused nägi, et mina kange maali valusin maalingu mullaga. Maalisin ta siis õigeks nii nagu tegelikult on. Siin olid valed vormid ja ta pole veel seda üle andnud, aga tehisära sest ma valmistan natukene ette, mul tuleb, novembris tuleb personaalnäitus ja sinna kavatsen natuke mõned niisugused asjad välja panna, mis, mida siin tavaliselt keegi ei näe neid, siis mul on nii palju neid töid, mida dance, mul teatakse ainult teatud suured tööd, muredest son ja aga tegelikult niga pähe ikka käin tööl niimoodi nagu ikka, tööline käib tööl kütet ja ootan inspiratsiooni kuskil ja siis hakkan alles tööle. Hakkan tööle lihtsalt ja teen. Ja siis tuleb tuju alati. See ongi. Minu jaoks on nad alati väga hämmastav ja ja mõnes mõttes isegi vapustav, et kuidasmoodi suudavad loomeinimesed vabakutselised olla nõnda distsiplineeritud, et nad iseenda jaoks panevad need kellaajad ja tööpäevad ja ajad paika. Ja no mina olen harjunud üldse täpne olema, söövad lihtsalt juba vanast ajast, isa ema juba õpetasid seda, et et peab alati olema sõnapidaja, täpne sellepärast. Ja nii et mina olen ka nii, et käin täpselt, olin omal ajal, kui ma olin akadeemias professor Simba olin ka ikka alati, nõudsin üliõpilaste käest seda ja ei ole ka ja nüüd ka ikka oma töö ära ja ja ja ei anna armu omale. Ma üldiselt teen võrdlemisi intensiivselt hommiku poole tööd ja teen teatud tunnid ja majotei bee väga pikalt niisugune venitada kogu päeva. Muidugi siis sel juhul, kui on mõni niisugune töö demoni seinamaal teha või midagi, see on teine asi ja omal ajal ma tegin diaatrist ööd, noh, vanasti käisin kunstikoolis, olin, käisin draamateatrist abi dekoraatorina tööl siin siis maalisime ööd läbi vahest ja siis tuli koolipoiss pidi raha teenima. Nii et siis oli, see on harjunud, aga no nüüd nüüd enam niisugust asja ei tee. Te ütlesite, et lapsepõlvest saadik olete te harjunud olema täpne ja seda on juba kodukaasa andnud, et vanemad on kasvatanud oma raadiomikrofoniga. Olen tulnud täna sellepärast siia teie juurde, et, et just nimelt lapsepõlvest ja kodust ja kõigest sellest rääkida. Ma olen selle saatesarja puhul küsinud kõikide inimeste käest, kellega jutuajamisi on olnud, et millal nad ennast kõige esimesena päris ise mäletanud. Tähendab, mina olin kolmeaastane, siis oli sõjaaeg, veel lõppes Eesti vabadussõda ja minu ema vend oli vabadussõjas kolonel Partsi käskjalg ja tema tuli sinna, meie tähendab, kus me elasime siis Tartu maanteel tuli ratsahobusega tuli sinna ja siis oli niisugune lugu, et see on huvitavalt, et just masina, näiteks kolm aastat mul oli see veel niivõrd hästi meeles, on see hobune, see onu onu Martin, oli ta nimi siis kuidas tal oli Mõek küljes niisugune kõik niisugune põnev ja ma olin hirmus uhke selle peale. Ja teised lapsed muidugi tulid kaugelt vaatama seda asja. Ja hiljem siis, kui olime toas, siis ta kinkis mulle suupilli, aga mis seal suupilli kooli, sellega oli niisugune asi, et. Ma läksin sellega laua alla, vaikselt, võtsin, murdsin selle kaaniliselt pead ära selle plekk-kaane ja hakkasin vaatama, mis need keeled, mis seda niisugust häält teeb, siis üks niisugune asi, mis on ikka nii täpselt, võib-olla kolmeaastasel meelde, sellele muidugi niuksed asja ei tule. Minu meelest. See hobune on olnud ka tähenduslik, et sellepärast need hobused nii väga meeldinudki Ja hobused on mulle alati meelde. No minu isa ja ema olid tegelikult, maainimesed olid Põltsamaal, Vana-Põltsamaa vald oli selle, nemad on sealt pärinud. No kui nüüd rääkida isa ema kohta, siis on ema, oli, tähendab valine Kivistik oli ta nimi 95 sündinud. Ja isa oli mulle Karl Okas, tema oli ka Adaverest päritud sealtsamast Põltsamaalt ja 1900 90. aastal sündinud. Nad olid ühes rajoonist, nendes albumites on neid näha, mul siin veel pilt, kus nende pulmapilt oli tehtud, seal, seal tähendab, ooberbalenis, Põltsamaal on tehtud pulmapilt, kus on meister fotoga tähendab päevapiltnik, Kangur on selle teinud Põltsamaa väljanäitusel on saanud kaks kuldauraha ja siin kujutab minu isa ema pulmapildis emale ja neil ei ole mitte valge kleit siin, vaid on, see oli niisugune rohekas kleit, sest see oli tal alles seda näinud kunagi. Isa oli üldse üks niisugune, tema oli, õppis tähendab meistri juures tisleriks ja isa oli niisugune väga ajaliselt härrasmees maamehe kohta lihtsalt sündinud, sest tema tema tegelikult kasvas ilma vanemateta, sest või ema vist oli, suri õige noorelt ja isa oli ka joppab midagi, kaheksa aastane, siis ei olnud isa võõraste juuresolija, käis karjas ja oli niisugune laps, oli, ema oli ka tähendab ilma isata kasvanud, selles mõttes, et 1000 905. aastal oli saadeti Siberisse ja temas enam sealt tagasi tulnud ema, nutsin, leerib ja pilt, kus ta oli seitsmeteistaastane, on pilt valges kleidis, on siin albumis mul ja aga isa, näete nagu näete, fotograafi juures on tehtud nagu ikka tavaliselt maalitud tagasein, ilus tool ja kõik kõvakrae ja kõik tip-top mees, nii et võib arvata, et ei tea mingisugune peenmees, mõni on mõistlik ja väga kenad vanemad, aga kelle moodi teie siis lahkem olete, ma arvan, isa moodi, aga ma ise tunnen, vahest niisuguseid iseloom loeb läbi nagu ema ja mõned niisugused liigutused või näiteks isegi niisugune huvitav asi, on mõned mõned sõnad, mis ma räägin või, või mingisugune suuhoiak või et see tekib, et vot ema tegi niimoodi, nii et see ise analüüsid seda asja, isa oli mul väga täpne, niisugune töömees ja niukene, korralik töömees ja tema tegi muidugi mitte ainult et mööbel või midagi lihtsamat tööd, vaid ta on teinud kettarresed. Siis on ta teinud suuski, siis on ta teinud igasuguseid muid muus muusikariistu parandanud tarsijad teinud peentöömeister ja aasta tuligi, selles mõttes oli, et kui nad abiellusid 1914. aastal, siis nad tulid Tallinnasse elama ja isal olid juba siis kõik neist meistripaberid käes ja ja saivad endale, said korteri, tähendab Tartu maantee 61 tee vist oli, oli see maja, see massopotrox? Mööblitööstus sai sinna koha ja ta muidugi töötas vist vahepeal veel kuskil mujal ka, aga see oli, kas see vene aeg oli ka ja nii, et aga seal sai siis selles trupis on neljakorruseline maja, on seal sõdurite kodu vastas, see on laulupeo ja siis Tartu maantee nurga peal. See maja on nüüd hävinenud, siin on ehitatud üks vabrich aseri. Kas marati vabrik? Marat on sinna, aga see oli tegelikult oli suur hoone ja kivihoone paekivi hoone sai sõja ajal pihta, nii et seda mina enam kahjuks mul ei ole, õige, aga fotod ka sellest. Aga siis vastas oli viinapood veel ja, ja siis oli seal, läks seal Tartu maanteelt edasi, läks. Noh, sinna, kus praegu on nüüd see bussijaam, sealt läks raudtee üle Väike-Suss, sõitis sealt üle Viljandi poole ja igale poole, kus ta sõitis. Nii et sellest sulle juba omamoodi huvitav rääkida sellest olukorrast, mis siis oli ja isa oli, sai sinna niukse toa väiksem tuba, Olga, kui see minu ateljees oli pisikene Toba, seal oli üks neli, et ta geni tuba üleval töölistele, seal oli ahi, pliit, niisugune sai küpsetada kasvõileiba sees või? Niisugune oli ja see oli siis neljandal korrusel ja seal mina sündisingi. Nii et aga siis ülemisel korrusel oli veel üks, tähendab seal rikas tuntud August kapsi korter. Ja temal oli kasupoeg Igor kapsi, kes on praegu Kanadas, aga siis sa oli, tähendab selle naise õepoeg, tema nimi oli tegelikult Igor Petrov, aga pärast võtsin kapsi ja ta on mõned aastad olid minust vanemad ja see oli see elu, meil oligi siis seal loodud selles pikk koridor, nendel see rikas mees ja siis vaesed, vaesed ühetoalised, seal töölised, kõik seal neljandal korrusel, isa oli siis all v esimesel korrusel oli siis see töökoda, kus sai, sai, tähendab tehtud mööbel ja tellimusi ja olid seal ja ja selles majas elasid veel Olbri. Tähendab, Rahel Olbri oli ka, on see sugulane, tuntud lavastaja ja tantsija, see oligi see asi, mis isa tegi minu elu põnevaks, sellepärast et. Ma nägin seda asja kõik selle või siis oli seal kõrval oli suur katlamaja, kus kojamees, lind, kelle nimi oli Tartu ja üks kojamehe poeg, oli vanem, natukene, see oli minust ikka. Mõned aastad varem oli ulakas poiss, tütar ja õde oli tal ka. Need olid minu mänguseltsilised, tegelikult mängisime seal õues, tähendab, oli õues, oli mööbli jaoks tarvis suured puuvirnad millest puuvirnade vahel oli väga huvitav mängida ja klaverikastid, millest see sai sisse pugeda ja seest olid tapa Kalevery kastid tehtud, niimoodi tapeediga ära kleebitud. Hängisime seal poodi, aga selle kapsi kasupojaga sellega. Me käisime pärast juba hiljem ära, August kapsil oli aukaart grantmarinasse, kus meie siis saime kahekesi käia, istuda loosis, seal teise korruse peal. Olime Grand bar linnas, vaatasime kõiki neid maadlusi ja vahepeal seal filmi näidati, aga see oli veel maadlused, igasugused tantsud ja, ja maksja Lex esines ja Kivilombindsre tähendab, oli, esines, kivinev esitus oli muuseas, selle aasta otsa tähendab Georg Otsa esimesena naise isa. Nii et see oli muidugi mina, siis ei teadnud sellest midagi, niuksed asjadest, aga meie istusime tähtsad ja see oli. Ja seal oli võimalus igal ajal sisse minna. Sellega kaheksa läksime sisse, aga ei vaadanud mitte ühe seansi. Me vaatasime kaks konsiasse vaest, istusime seal, vaatasime kogu aeg õues, sest lähed poole pealt sisse, siis ikka läheb edasi ja see film ja on olnud vägagi ilus armastaja. Ma olen kusagilt lugenud, et ema viis teid teatrisse. Vaatan oja ja siis sellele ma olengi väga tänulik, et ema oli niisugune teatri ja kirjanduse huviline ja, ja noh, ei võinud arvata, et oleks ta nüüd niisugused inimesed, aga nad ei olnud eriti maal midagi olnud näinud, teen aga siis tema tahtis ikka saksa teatrisse või sel ajal saksa etendust draamateatrisse ja siis oli esimeseks siis mul ei tule meelde veel, seda mulle ka jälle meeles oli. Mai, kui vana ma olin, ma ei tea, aga igatahes noh, nii koolis veel ei käinud see lõhtseediaatri lõhk, köitjate, liimi lõhn ja niisugune põnevus, kõik maalitud dekoratsioon, eesriie oli siis maalitud hoopis teistmoodi, kui nüüd on seal ja Draamateatris ja ma olin võrdlemisi lähedal või ma ei tea, kas kolmas, neljas rida niisugune lähedal oli tema juures põnevusega, ootasin juba. Vaadake piilutakse sealt riiete vaheta, vaatavad näitlejad vist välja ja on just põnevus, keik oli. Tõmmati riided lahti ja hakkas etendus peale, aga see oli mingisugune etendust, mis oli nõidadest ja niisugusest noh, lastele saadet tehtud etendus, aga hakkas kohe nii ägedalt peale ja mina olin kohe pinge all. Küsisin ema käest, et kas klaas on ees emade poole hoole rahul? Ei, see ei ole. Tule õlaga välja, et küll seal olnud. Ja siis hakkasidki see teater kangesti meeldima pärast ja humal koju läksin, siis oli selge, et ma iga kord võtsin ja tegin neid dekoratsioone, hakkasin tegema, maalisin neid, mitte maksnud pilti hakanud tegema, ma tegin kasti, võtsin mulle, meil oli, isal, oli tehtuseks vineerkast, mis oli niisugune. Kaan käis peale, ma võtsin selle, tegin siis lavaks ja hakkasin sättima, kõik lõikasin paberist välja, need dekoratsioonid maalisin, siin on siis natuke puud ja niisugused asjad peale ja siis panime küünlad siin värvilised paberid ja see oli niisugune minu meelelahutusvend, kes oli minust kolm aastat noorem. No see oli rohkem nihuke tehnika, see oli, kruvis igast muid asju, nii et mina teda ei huvitanud. See ongi väga huvitav, kui ma teie lugu praegu kuulan, et lapsed üldse armastavad mängida teatrit kodus, aga sageli on nii, et nende jaoks ei ole üldse tähtis dekoratsioonide maa. Nemad tõmbavad ainult nööri ja nööri peale mingi lina rikkuma, sest eesriie on alati väga oluline. Eesriiet tuleb ette tõmmata, ära lükata ja siis näitemäng ise oleneb nüüd siis lapsest ka siis paremini või halvemini maha mängitud. Aga Teie puhul ilmselt on see tõesti juba sealt lapsepõlve sügavast sopist pärit. Et Teile oli tähtis dekoratsioon. Jah, seda ma, see on alateadlikult, ma ei tea, aga aga, ja teiseks oli, tähendab, kus ma magasin sedasi, meil oli üks tuba ja pilt oli vastas. Ja seal ei kummut ja kummuti surid, kaks niuksed juugendstiilis, faasia, lilled, oksad nagu mul siin. Ja, ja seal oli siis pilt oli seaduseni trükipilt, isa oli teinud Tammer muust raami, suur see pilt oli niisugune suur ja trükipilt ja oi, puud ja metsa niimoodi, seda ma, see oli mul kangesti alati meeles, aga ma ise hakkad pilti tegema, selles mõttes veel, ma ei tee kuidagi või see on nii meeles siiamaani, missugune see pilt oli. Ja rohkem ei pilt ei olnud seina peal, seda ma tean, see on nii väike tuba, et sinna ei mahtunud midagi. Ma hiljem muidugi puutusin draamateatri kokku ja panin juba kõik kunstikoolis, aga see, see teatriefekt, see oli, mõjus mulle küll hästi, aga mind eriti see niisugune, et ma võiks öelda, et mul oleks midagi noorest peast, aga noh, taht joonistada või väga nii. Ma tegin ka, nagu lapsed ikka oli, olid, tähendab, võtsid ja mõnda asja joonistasin või midagi seal tekigi. Suitsetasin, aga ei, mul ei olnud erilist abinõusid ega midagi. Assoo siis vahepeal haipen, veel huvitav see üldsegi seda olukorda selles sellest jällegi kirjeldada sele, vabriku lähedast ja seal nende inimesi seal vastas kõikvasse viinapood oli, mis oli seal, see oli kõik minu käisime seal vaatamas, ees oli teised õunad, õunapojad, seal oli siseGuyame poiss, see oli niisugune ulakas poiss, see hakkas õunu varastama ja lõi latti, otsin endale seal õunad, aga meeotsi, siis hakkasin tüdrukutega natuke kaugemale, vaatasime naelaga sinna õuna sisse võttis aga siis proo Olbri, see hakkas sead aknast vaatasin, põrutas peale, selts vaatas peale. Poiss, mis sa teed seal ja õues oli, meil oli veel, mis asi see auto oli? See oli uhke auto, seda või, see on mul meeles, seda oli niimoodi, et võeti käigud olid väljapool, pasun, olivad, pasunad tegi kas ka proovida seal ikka sama koja poi spets pigi pagunud, aga seda ei tohtinud teha, mina olin kargel, mina käsisik ema käest küsimas, alati kui ma läksin välja või kuskile ja see auto mul praegu siiamaani meeles, mismoodi see oli ja kuidas me, no üldiselt Tartu maadel oli sõitmine näiteks kinosse, sõitsime selle kapsi Igoriga siis oli niisugune asi, et oli buss, buss oli tagant sisse minek, kõva kummidega ja kova kummid need ilmale ei olnud mitte pumbatud haisvat, lihtsalt kõvadcum. Põrutas seal ja Tartu maantee oli kividega munakividega oli või, ja siis kui läksid sattudena, tähendab mu vana pritsimaja juurde välja, tähendab kus praegu seal sillal sõitis? Tähendab buss ja see oli alati, et ükskord oli kole halb ilm tagasi, mina käisin, olin nende juures, siis lund 100. ja vihma ja niisugune sodin oli. Olin tühiliseks, raputas niimoodi koledasti ja tema tema siis maksis selle bussiraha, sest minul ei olnud niisugust raha ja tema oli pätini planeeritud koe, et siia istusime seal peale, sõitsime. Kool oli Raua tänaval, Raua tänaval, 21. keskkool. Murdmaa oli kuulus direktor ja see koolimaja avati 24. tähendab aastal, eks ole. Avati kooli ja mina olin esimene, kes sinna kooli läks. Sel ajal oli ema viis mind, siis ta oli, ma mäletan, seda ma mäletan, ma väga hästi. Siis oli selle kooli nimi Raua tänav, algkool. Raua tänav algul oli see ja siis oli nii, et me läksime sedasi otse sest et seal oli kolmanda politseijaoskond, oli seal jaoskond, seal on maha võetud, kahjuks nüüd see maja, see oli puumaja niisugune ja sealt see nendele politseijaoskonnale oli kogu see rajoon kuni selle Kreutzwaldi tänavani, seal tähendab ka Tartu maadest, seal oli, oli see rajoon oli tühi ja kõik noh, seda ei olnud just seda televisioonimaja ega midagi ei olnud, seal oli suur kapsa, aa ja kartulite kasvatamise faasis kassad need politseinikel olid seal aiamaa ja, ja talvel oli seal siis või jõuluajal müüdi seal kuuski ja, ja kui sa venna sealt läbi sealt maa siis sügisel siis oli niisugune lõhn, oli kartulipealsete lõhn ja kõik see mulle praegu tundub, tundub, kui ma sealt mööda läheb. Vahest mõtlen, et mis siin, mis siin ikka oli ja läksime siis seda, aga koolimaja ei olnud nii nagu niidikooli vaest jooni, et ei jõuta õigeks ajaks seal päris valmis tagant uksest tuli sisse minna siit selle Kreutzwaldi poolt uksest tagant, eks ole, uks oli sisse Minnaga moodil, moodne koolimaja oli, see oli ikka üle Eesti koolimaja, tegelikult niisugune. Et tuli minna, tähendab sisse ja riided tuli panna pööningule veni kord trepist üles minna viimasele korrusele ja panna pööningul riided ära, siis sinna ja siis viidi mind, seal võisid minna esimese rassi ema pani siis mind sinnamaani muidugi natuke ähmi täis ja sest mind pandi ükskord lasteaeda ka, aga see selleks, ma tulin kohe varsti ära, sest me ei saa, seal anti sooja piimavaheliselt, mina joon külma piima ja ei saanudki minust sellest asja seal käimist. Aga siis oli sealt turu julgustad. Maa turg on. Vaat siin hakkas mõnul, minul see kooliaeg, see oli, minul on rooste väga tähtis. Sellepärast et seal oli meil üks tore õpetaja, õpetaja oli Liiva Reeli liivak oli ta nimi oli väga tore niisugune õpetaja, kes hakkas ka joonistamist õpetama, mõnel koolil oli ometi omaette pass, kus oli, sai suurvalgusse klass on alles. Mul oli see võimalus käia klassist, vastad tagasi, minu tütretütred olid seal lõpetasid selle kooli ja mind kutsuti sinna kohtumisele ja võeti sinna kassi, kus ma olin esimeses klassis õppinud, joonistama ja ma võisin nendel rääkida kõik täpselt ära, kõik, mismoodi see oli, kuidas see oli nendele muidugi väga huvitav, aga tegelikult see oli niisugune võimalus, mis hakkas mind huvitama, et seal on see joonistamine ja maalimine ja vesivärvidega tegemine ja nii edasi. Kõik see, see ei olnud, kodu ei olnud nagu keegi mulle, õpetajad ei olnud ju mingisugust tegelikult isa emas niisuguse asjaga ei tegelenud ja ega nemad ei oska mitte midagi selle koha pealt rääkida. Ega siin on 25. aastal on see predi liivakas oma oma poissidega. Siin on siis see noor kunstnik. Aga te ütlesite, Evald Okas, et no päris väikse lapsena te joonistasite nii nagu tavaliselt ikka lapsed joonistavad, aga kas kusagilt ei paistnud väljad sellel poisil on oskust natukene teisiti seda pilti teha või ta oskab seda inimest või inimese nägu, vaid mingit sarnasust iva luua. Ja no see oli küll minul, no ma tahtsin nagunii, kui jah voodi natuke teha, ma ei olnud lihtsalt teistel olin muidu teised lapsed kasutasid postkaarte ja teate eeskuju siia ka minule ei meeldinud see asi, mina hakkasin ikka proovin isemoodi, kui me ära kolisime, sealt Matu maadelt läksime nõmmele, vaat siis ma sattusin nõmme kooli ja seal oli ka niisugune kunstiarmastaja õpetaja, kes viis meid loodusesse ja lasime Jaali joonistada. Ja siis ma hakkasin nagu taipama sellest asjast, et mulle see meeldib ja ja teha ja, ja mõned akvarellid olid jääd järgmised Mustamäe all ja seal tehtud niimoodi. Nii et see hakkas nagu välja lööma. Aga, aga midagi niisugust erilist muidugi ei olnud. Eks see midagi erilist ma ei oskand, aga selles nõmmel ja Villem, kumma nõmmel elasin, siis oli mul tegin juba mõned portreid, hakkasin teie autoportreed ja maalisin seal isa ja ema, katsusin teha ja, ja kambaga vanaema juures käisin maal, kus olin ikka vahetevahel vanaema juures, sest meil on ainuke oli mul vanaema üks vanaema, rohkem ei olnud midagi. Kummagil isal ega emal ei olnud, ainult emal oli siis ema alles veel see selle juures maal, Anikvere külas Põltsamaalt, siis oli see tema juures käis, siis ma proovisin maalide joonistasin ja maalisin seda vanaema. Nii et sellest on temast jäänud ainukesed. No olid küll sedamoodi jah, aga muidugi ega ma osanud veel midagi nii korralikult teha, aga need joonistused on muidugi nagu ikka lapsed natuke, oleme armetud ja, ja ei tea ja ei olnud ju õiged juhendajad ka ega siis need kooliõpetajad, need olid ju ka ei olnud erilise spetsiaalse haridusega saanud anda, et kohetult vot nii olen õpetanud Georg Otsa ja kõiki teisi ja õpetanud ka nii muidu kui asjaarmastajad ajanud juttu Jaroslavlis oli Georg Ots, oli, tähendab, näitas oma töid või mulle ma ütlesin, vot tehku nii, või kasutage materjali seda sedasi see oli, see ka saab anda. Ma olin siis ütleme nagu professionaalne kunstnik, aga aga muidu on niisugune asi, et keegi ei oska midagi rääkinud. Täpselt. Aga, aga no see on tänu sellele, et ma ise olen niisugune natuke selles asjas uurija mondi praegu ei sega ju mitte ükski tehnika, ma võin kõigis tehnikates teha ja või noh, igat asja teha, isegi skulptuuri olen teinud. Nii, et see ka mind, see nõuab juba suurt tööd ja süvenemist. Mis te ise arvate, kes nendest täiskasvanutest, kes teid ümbritsesid vanemad siis vanaema, aga samuti ka õpetajad, kellel oli niisugune kõige tugevam mõjujõud teie suhtes? No ma ei saa nii-öelda seda, seda nii, et täpselt üks mõju on, aga aga hiljem enne seda, kui ma kunstikooli läksin siis oli see niisugune asi, et soovitasid mind, tähendab Oskar maalikunstnik Ludvig Oskar ja Roman müüman. Ma olin reaalkoolis siis tema soovidest minna, kunstikooli ütleb, paistsid välja, et no et ütlesid, et te peate minema kunstikooli, et see on õige ja see kohe hea meel, sellepärast et isa eriti tahtsid maalik õpiks ikka mingisugune amet ja niisuguse ütleme reaalkooli minna, et siis amet. Aga mulle see ei istu, on täiesti, ma ei tea. Ei ole, see oli igav, mulle muidugi rehkendada oskasin küll. Ja päris hästi, aga, aga see oli mul ikkagi nagu igav ja siis ma hakkasingi noh, sinnapoole vaatama, et ikka peaks hakkama nagu kunstiga tegelema ja no mul õnnestus siga hästi ära, sellepärast et ma läksin sinna ja sain kohe sisse. Tegin proovitööd ja olin kohe uhkele kangistete ennast täis, natukene ja esim, pärast seda sain, sain juba kolme rinna hiljem koolis inimesed, esimene aasta siis patsid, võtsin tõsiseks, saaksime mõtted tõsisest, siis hakkasin tööle ja siis läks juba paremini. Lõpetasin pärast hästi. Aga aga see on muidugi noh, niisugune see kogu see suhtumine jäänud, kuna sa ise ise hooled huvitatud ja uurid ja, ja ega õpetaja ei annagi kõiki, mis on tarvis, vaid seda, see on selge, seda ma iialgi ei saa, peab ise iseennast sundima tööle ja tegema ja uurima, siis last läheb edasi, hakkab, hakkab midagi välja kujunema. Te ütlesite, et isa oli väga nõudlik täpsuse suhtes ja selline kord ja enesedistsipliin see tuli juba kodust kaasa. Mis veel olid sellised iseloomuomadused, mida kuidagi kodu täis kasvatas? Kodune miljöö oli mul väga tore selles mõttes, et, et olnud ei, isa joon piina, suitsetas küll, aga ja mina tegin, tal toppisin, vahest oli niimoodi Sootmisi neid suitsu sees, seal oli, sel ajal oli ju niisugune, osteti neid ühiseid eraldi, ükskord ütlesin, isa ütles, et proovi ja mina võtsin ja proovisin siis ja siis tema juuresolekul proovisin, suitseb ei istunud ja mina ei ole üldse suitsetanud. Sest jumal tänatud sellega, aga isa oli üldse väga korrektne, töökas, ma ütleksin. Niisugune töömees ikka ei lõpetanud pea kaela ära, vaid ikka põhjalikult tahtis. Muidugi minul olen natuke kärsitu, selle ma vist olen ema käest pärinud, sellepärast et ema oli niisugune käredam, natuke kiirem ja õmbles ja oskas teha niisugust asja, teid ja ilusaid käsitööd oskas teha ja niisugused asjad juba oli tegu kunsti niukse huviga ja ja oli rohkem kunstniku moodi. Aga mina olen ka niisugune natukene noh, niisugune vahest pole võib-olla pealiskaudne, mõnes asjas ei ole, tahan ruttu saada resultaadi kätte, isa ei andnud armu ja tema oli täpselt piidi, seal lekkinud lahtise lehvis kõiki ära mööblit ja kõik asjad. Ja. Ma arvan, et kui teie siiski hästi pani peentarsijad kõik tiptop lakkis ära ja praegu mul tütretütarde käes on üks tema tehtud kitarri. Kui te nüüd veel hetkeks tagasi mõtlete oma lapsepõlvemaale ja katsute ise kõige olulisema sealt välja tuua, mis te arvate siis, mis on see kõige olulisem olnud, mida te oma lapsepõlve kodunt oma lähedastelt inimestelt kõigelt sellelt olete täiskasvanud inimese ellu kaasa? See, et ma sain rahulikult, et mul pere meie vaatamata sellele viletsale olemisele elamisele ja isa muidugi oli väga edasipüüdlik ja ehitas väikese majakese ja esialgu ja, ja katsus ikka paremini teha tööd koos tekkivat tööd emaga. Ema aitas tal isegi saagida vaest mõnda puud, mis suure puu saekoos ja mina aitasin tal teha seal niuksed nikerdused ja natukene ja nii, et see, see oli niisugune, mis oli, andis mulle ikka selles noh, huvi ja töö ja, ja, ja meil ei olnud perekonnas mingisuguseid lahkhelis ega midagi. Nii et selles mõttes oli väga, see andis mulle üldse väga ja. Lastetuba. Oma lapsepõlvest jutustas Evald Okas, temaga vestles Reet Made.