Vikerraadio peresaade. Tere, hea kuulaja, mina olen saatejuht Roman Timofejev, psühholoog ja koolitaja. Mul on plaanis rääkida siin pere saatekülalistega järgmiste kuude jooksul laste arengust. Me alustame imikutega ja kindlasti räägime ka kooliealistest lastest ja jõuame lõpuks ka hilisteismelist teni. Aga täname, räägime imikutest. Me räägime nende vajadustest. Räägime sellest, kuidas nende aju küpseb ja sellest, mida iga lapsevanem võiks teada areneva aju kohta. Minul külastajana, Kadiveeris, lastearst ja lasteneuroloog. Tere Kadi ja aitäh saatesse tulemast. Tere väga vähe asju tänapäeva psühholoogias, kus sõltumata koolkonnast või suunas teadlastel oleks ühine arusaam millestki. Aga ma arvan, et just see imiku ja tähtsus kuskil saad sünnist kuni võib-olla teise aasta lõpuni. See on selline vanus, mille kohta ma arvan, on psühholoogias väga ühine arusaam, et see on väga-väga kriitilise olulisusega. Ja kogu see edaspidine elu taga sõltub sellest vanusest ja seda sõltumata, kas me räägime sellisest vanast Freudi käsitlusest või, või siis tänapäeva riidia moodsamast neuroteadusest. Kadik, kuidas neuroloogide jaoks, et kas vanus on ka kriitilisuse olulisusega ja miks see siis nii on? Kui see nii jaa, kindlasti selles osas on lastearstid ja eriti lasteneuroloogi kindlasti psühholoogidega nõus. Et see esimene eluaasta lapsel on, on väga tormilise arengu periood, et laps sünnib, on ta ju olulist abi vajav beebi, et, et esimese eluaasta jooksul saab temast iseseisvalt funktsioneeriv ringi liikuv suhtlev inimene. Mis siis juhtub seal esimese aasta jooksul, mis on need kõige olulisemad arengulised asjad? Ja kui me imikuga tegeleme, siis me ei saa kunagi vaadata eraldi tema füüsilist arengut, tema vaimset arengut, me peame sinna lisaks vaatama alati tema kehalist kasvamist, kuidas tema kaal kasvus ja, ja pikkus, pea ümbermõõt, kasvavad. Et lastearst lasteneuroloog alustab seda hindamist kindlasti vastsündinu eas. Et meile annab väga palju infot juba see, kuidas vastsündinu reageerib meie puudutamisele riidest lahtivõtmisele. Et juba see annab väga palju infot, kui küps tema on siia siia ilma sattudes, et ehk me saame hinnata tema selliseid kaasasündinud refleksid. Et tänapäeva vanemad on teadlikud hästi, et lapsel on mitmed kaasasündinud refleksid, ta leiab üles rinna, hakkab imema automaatselt, kui ta selle leiab. Kui laps püsti tõsta vastsündinu, siis ta teeb samu refleksi, eks toe refleksi roomamis refleksi kõhuli. Et need on kõik need, mis annavad meile esmase info, kui küps tema aju selleks sünnihetkeks on. Sealt edasi minnes on esimene selline võib-olla lasteni geoloogi vaatevinklist kõige olulisem vanus on kolm kuud arenguliselt, et, et see on selline vanus, kus lapsel peab kindlasti olema kindel peahoid. Et me saame hinnata seda, et kui me kätest tõmbame last istuma, kas ta suudab oma pea kaasa tuua või mitte ta peab suutma oma pead hoidu säilitada kõhuli asendis ka. Ja, ja sealjuures me saame hinnata kohe läbivaatuse käigus seda, kuidas ta reageerib meile. Tal peab olema kindel pilgukontakt, kolmekuune tita jälgib oma ümbrust ilusti uudishimulikult. Ta naeratab meile vastuseks, et ta koogab omas keeles, ta vastab meile jutule, et see on üks väga-väga oluline arengu verstapost, et kui kolmekuune tita on, ütleme, tema lihased on sellised, et neil on raske teda riietada, need lihased on nii-öelda spastilised ehk kanged meil on raske teda vannitada näiteks tema hooldustoimingud, kõik on rasked ja me ei saa temaga pilgukontakti. Siis kindlasti vajab see laps lasteneuroloogi konsultatsiooni. Sa mainisid lapse naeratust, nii et ma tahan kohe selle juurde tagasi minna, et ma olen kuulnud nii seda, et et lapse naeratus on selline, see ei ole väga sotsiaalne asi, see on lihtsalt selline nagu selline spontaanne noh, peaaegu nagu refleks tajus toimuvad mingid protsessid ja lihastõmblused tõttu nii-öelda siis ta naeratab ja ma olen kuulnud täiesti vastupidist arvamust. Et teie lapsed on nagu kohe sünnist saati väga sotsiaalsed ja et nad, nad võib-olla naeratavad näiteks oma emale palju nii-öelda lahkemalt või laiemalt kui, kui võõrale inimesele, et, et mis, mis. Kaks esimest elukuud naeratus ei ole sotsiaalne, ta on pigem siis ikkagi lapse selline heaolu väljendus, reflektoorne selline ta ei ole sotsiaalne Marlase rõõmustada. Ta rõõmustab selle üle, et tal on kuiv mähe, et tal on kõht täis, et ta on ema lähedal, et tal on hea soe ja turvaline, loogiline just rahulolu ja, ja kolm kuud ongi see piir siis, kus see naeratus peab tulema nagu vastuseks suhtlusele. Aga. Seltside kohta sa ütlesid, et see peab olema ja et mida see võib tähendada, et kui laps ei hoia silmsidet Vastsündinu ka korraks võtab meiega pilgukontakti, aga see on hästi, kui ema on hästi lähedal lapsele vastsündinu näeb kuskil paarkümmend sentimeetrit, aga siis ta on suuteline pilgu korraks fikseerima, ema näole näiteks. Aga, aga kolmekuusel on see jälgimisfunktsioon juba juba küllaltki hea. Ta peab küljelt küljele näiteks lelu jälgima. Et siis saab seda paremini hinnata. Ja kui kolmekuusel ei ole sellist kindlat pilgukontakti ta jälgi siis on see risk tulevasteks arenguhäiret. Eks me peame seda last tihedamalt jälgima ja kindlasti jääda lasteneuroloogi vaatevälja. Et see võib olla riskifaktor tulevikus autismispektri häirete kujunemisel. Ma olen kuulnud sellest, et on olemas selline lause diagnoos nagu, nagu beebi depressioon. Ma ei tea, kas, kui palju sa siis neuroloogina nagu üldse kinnitad sellist diagnoosi olemasolu ja Ma ise nagu psühholoogiline ei mõista taga, kuidas lapsel võiks depressioon juhtuda, aga ma olen kuulnud, et seda isegi ravitakse ja ravitakse just sellises sundsilmkontaktiga. Ma ei ole selle teemaga väga kursis, aga ma arvan, et seal võib-olla seal taga võiks olla ema-lapse suhtehäire ikkagi selline vara ja kiindumussuhtehäire, just just lapse selline ebaturvalisus. Ja masin sataks ette valmistades ma leidsin, et on olemas isegi maailmas selline ajakiri nagu infon, mändal hääl, ehk siis nii-öelda vastsündinu väike beebi, vaimne tervis. Et kuidas sulle tundub, et, et kas üldse selline asi eksisteerib nagu, nagu beebi vaimne tervis või see vähemalt selle esimese aasta jooksul ikkagi on tegemist puhtalt sellise sellise väga motoorse arenguga. Kindlasti eksisteerib, aga see on väga tihedalt seotud emaga, et imik imiku suhe maailmaga on alati läbi ema, et ma arvan, et see on ikka olemas. Kui tihti siis neuroloogid üldse vaatavad emad, et ma mõistan, et kui, kui üldse lapsi jõuab arsti juurde, siis vaadatakse lastaga, kui palju vaadatakse emad üldse kohal, ta on kui nii-öelda adekvaatne, ta on vaimselt. Lastearst kunagi ei vaata kitsalt ainult last, et lastearsti juurde tuleb ikkagi terve pere. Et annab juba palju infot ju see, kas tuleb kogu pere koos ema, isa, laps, kas on õed-vennad kaasas, mõnel on ka vanaema vanaisa kaasas tugiisikuna et juba see annab palju infot, tegelikult, kui nad sisenevad sinna kabinetti, siis tuleb lapsega, kuhu need ruumis paiknevad, näiteks kes tegeleb lapsega, kes vastab küsimustele, kes rahustab last, kuidas ta rahustab näiteks kuidas ema reageerib sellele, kui laps hakkab arsti kabinetis nutma. Et see kõik annab infot selle kohta, kuidas peresüsteem toimib ja kuidas ema-lapse suhe toimib. Tähendab see siis mõjutab arsti hinnangut ka nii palju, et siis, mis ta saadab siis edasi kuskile teraapiasse mõnikord või mis järeldused teeb sellest? Seda järeldust ei saa loomulikult teha enne, kui on ära kuulatud lasteaia või lapse probleem, eks see laps läbi vaadatud, aga, aga see võib olla oluline aspekt lapse nagu tervise või neuroloogilise probleemi seisukohast ja see võib olla oluline ja loomulikult vajadusel suuname teraapiasse. On olnud ka tõesti minu praktikas sellist kogemust, kus ema rahustab väga rahutut last, aga isa istub aknal tugitoolis ja surfab oma mobiiltelefoniga just just et see on näha, et on moodustunud ema lapseüksuseks. Aga isa on distantseerunud siis arstina tööd sellises olukorras, kui ma näen ilmselgelt, et ema vajab abi, siis ma olen ka pöördunud isa poole. Et ta näiteks jah, et teda kaasata kas siis vestlusesse või nii kauaks lapsega tegelema, et ma saan emaga vestelda, et ikka on võimalik. Kihvtilt kirjutatakse vastsündinute, seda, et nad on väga tundlikud, et siis seda mitte ainult külma või sooja suhtes, aga lõhnade suhtes igasuguse stimulatsiooni suhtes ja ma olen isegi lugenud, et piirid on ääretult tundlikud, emapiima koostise, suhteliselt isegi väiksemad nüansid seal nad tunnevad selle ära, et kas see vastab tõele sinu arust ja et minu küsimus on see, et miks me siis täiskasvanutena enam nii tundlikud ei ole ja milleks siis selline tundlikkus beebidele on? See on vastsündinul selline arenguliselt kõige vanemad instinktid, mis tal sündides aitavad ellu jääda, jääda, eks, et tal peab olema see lõhnataju ja maitsmismeel sellisel määral arenenud, et ta tunneb ära oma ema lõhna. Et ta tajub oma ema, et ta leiab tee rinnani, et ta saab kõhu täis. Tundlikkus on selleks, et ellu jääda ja ma arvan küll loomulikeks just, ja ei ole enam nii nii habras, rini nii haavatav, niini abitu, et siis siis tal ei ole enam seda nii vaja, just just siis kujunevad kõrgemad ajufunktsioonid ja neid primitiivseid nii-öelda ei ole nii väga enam enam vaja praktikas ja ütleme, vastsündinu puhul ongi üks asi, mis me hinnata saame, ka seda, kuidas ta reageerib näiteks tugevale helile või tugevale valgusele, eks, et saame tema närvisüsteemi arengut jälle nagu kaudselt hinnata, eks, et kas ta heledale valgusele suleb silmad. Kas ta võpatas, näiteks kui käib mingi suurem kolks või plaks. See kõik annab meile jälle infot, kuidas tema areng on kulgenud. Aga kas selline tundlikkus ulatub ka sünnieelsesse aega, et ma olen jällegi kulduuringutest, mis ütlevad, et isegi ema kõhus reageerib näiteks kui, kui arst vaatab ema üle, näiteks günekoloog, et siis nagu siis, kas sellele beebi reageerib nagu omistatakse imikutele vahest peaaegu ütleme sellest paranormaalsed tundlikkust, mis sa selle kohta. Ja ma arvan, et see käib ema stressihormooni taseme kõikumise kaudu ja mida, mida loode tunnetab ja siis muutub näiteks ka aktiivsemaks ja rahutumaks. Peresaade. Üks praktiline küsimus, mis tuleneb nagu beebide tundlikkusest, on see, et mis on siis optimaalne stimuleerimisse tase, sest ma mõistan, et ilmselt sellisest üld Keilas võib öelda, et beebi tahab, et sa stimuleerib teda. Aga sa ei stimuleeri üle ja ei ole nagu liiga vähe stimulatsiooni ka, eks. Aga et kas selle kohta on mingisuguseid norme või et või seaduspärasusi, et mis on see, mida iga lapsevanem võiks teada, et et mis stimulatsioon on igale beebile kahjulik ja mis tüüpi stimulatsioon oleks igale beebile vajalik? No ja seal peab olema tasakaal nagu igal pool looduses, eks tõesti, et kui ema lapsega ei tegele, ei suhtle siis ei piisa sellest aju arenguks, et tema kõht on täis mähe kuiv, eks, et et aju on väga, väga keeruline. Kuskil 70 protsenti tema funktsioonidest kujuneb alles pärast sündi, et kõik need närviühendused omavahelised, need peavad olema kasutuses, et need, mida me ei kasuta, need hääbuvad, need lülitatakse välja looduse poolt. Seega jah, see stimulatsioon peab olema optimaalne. Mis stimulatsioon võiks igale beebile kahjulik olla, mis siin enne eetrit rääkisime, nutitelefoni tõstad, kui, kui kasulik on beebidele see televiisor mängib või, või et nutiseadmed on kogu aeg sisse lülitatud. Ja see on kindlasti läheb sinna ülestimulatsiooni allaaegsed. Et kui laps saab väga palju erinevaid stiimuleid, nii visuaalseid kui auditoorseid, siis ta ei oska sealt midagi välja selekteerida, tema aju saaks mingid mõistlikud seosed luua ja, ja see soodustab seda, et ta on üldiselt kogu tema selline õppimisvõime nii-öelda taandareneb, ta ei oska üldistada, ta ei oska seda saadavat infot kuidagi süstematiseerida talletada. Et kõik see kui vähendab tema keskendumist ja ja, ja paraku on nii, et alla aastastest lastest kuskil viiendik on puutunud kokku nutiseadmetega. Ome telekast ei räägi, telekas on tihti peredes lihtsalt taustaks, aga aga kui me räägime päris nutiseadmes ütleme meelelahutusest, siis jah, Viiendik, kallaaastastest lastest on sellega kokku puutunud ja see on ju lihtne lapsehoidja, eks nagu suuremate laste puhul. Siis vanemad imestavad, et miks siis laps ei taha enam suhelda pärast? Just just see mõjutab otseselt ema sotsiaalsete oskuste arengut ja, ja nagu kõiges väikelapse vanuses on ema ise on eeskujuaegsed. Kui ema onu enamuse oma päevast oma nutiseadmes ja ta rahuldab ainult lapse elementaarseid vajadusi siis laps lõpuks loobub ka kontakti otsimisest, kui tema areng on jõudnud nii kaugele, et ta üldse otsib kontakti, eks et see on juba läheb sinna emotsionaalse hülgamise. Kellelgi on kuskil kuulnud sellest fraasid väikse beebile ei tohi näidata mitte midagi mis on siis loodud 20 sajandi jooksul, et nagu väikse beebi välismaailm võiks nagu selline 19 18 sajandiga sarnane olla, et ei mingit telefoni, mingit raadiot, mitte midagi, mis on nagu liiga uus, et kas sa oled sellega nõus. Ei, ma ei ole päris sellega nõus, et et laps sünnib ikkagi olemasolevasse perekeskkonda ja Me ei saa siis luua mingisuguseid muid ekstra tingimusel et mõistlikkuse piires ikkagi peab olema seal kodus taustamüra, eks on päevavalgus ja on ka neid, ütleme televiisorit ja raadiot, et me ei saa neid päris ära võtta. Aga miks, kas seetõttu, et ikkagi reaalne maailm meil noh, nii-öelda koosneb sellest, et see nagu keskkond ei tohiks liiga kaugele minna sellest loomulikust keskkonnast, mis meil hetkel Peame oma arenguga ikkagi üldise arenguga kaasa minema ja ja kui väike laps seal nutiseadmes natukene aega on vanema juhendamisel, siis see on ka aktsepteeritav. Käimisega, et poodides me teame ka, et on väga palju reklaami, väga palju valgust, et kuidas beebid nii-öelda siis neuroloogi seisukohalt, kuidas nad taluvad poest poes käimist. See on meie igapäevaelu osa, ma olen pigem selle poolt, et kui, kui need igapäevatoimingud on vaja ära teha, siis see ei ole lapsele kahjulik. Kui ta ei ole nüüd tundide kaupa vanemal seal turvahällis nüüd ostukeskuses kaasas, eks, et jälle mõistlikkuse piires. Aga loomulikult, kui on tundlikum laps, siis see võib mõjutada tema ülejäänud päeva, kui talle on väga palju inimesi, võõraid lõhnu, valgust, müra, et see mõjutab tema ülejäänud päeva tema Ljunud näiteks. Mul on endal kolme ja poole aastane tütar ja ma mäletan, et kui kui ta hakkas rääkima, siis kõne areng tuli nii-öelda vaikselt, järk-järgult ja siis, kui me olime mingi hetk paar nädalat mere ääres ja ta sai nagu kogu selle kogu selle aja jooksul nagu olla nagu liiva sees vee sees, siis pärast seda nagu väga järsult ta kõne hakkas arenema. Et kas see on nagu selline individuaalne juhus või tõepoolest kuidagi kõne areng tegelikult rohkem sõltub motoorsast tegevusest, et kui sa tahad, et laps hakkab varem rääkima, siis lase tal rohkem tegutsema. Ja kõne areng on seotud rohkem peenmotoorikaga käelise tegevusega, et ja kõik sellised käelised tegevused alates juba seal kuue kuu vanusest, kui laps peab haarama mänguasju panema neid ühest käest kätte D ja suhu, et juba siis selline mõõdukas stimulatsioon ja sellele kaasaaitamine soodustab kõne arengut. Nii sa täitsa vastab, vastab tõele. Et kõige parem see vist ei ole väga ilmne, ma arvan paljudele inimestele, et sa tahad, et laps räägib, et siis see, mida peab selleks tegema, ei ole niivõrd rääkimine lapsega vaid ta voolib, et asju puudutab, et ta ta roomab ja nii edasi. Kas on tõepoolest nii, Kadijat, imikud eelistavad ema häält isa häälele, et ma olen kuskilt kuulnud, et see on kuidagi seotud selle selle sagedusega, mis on nagu ema häälesagedus on natuke kõrgem. Kas see vastab tõele, muidu? Ma arvan küll, et vastab, jah, ma jään võlgu selle hääle kõrguse ja sageduse osa, seda aga, aga üks aspekt on kindlasti see, et nad on ema häälega rohkem harjunud. Sest ma tahtsin küsida seda, et kui see on niisiis nagu selle valguses, et mida sa arvad sellest ideest, et mehed võiksid emade asemel koju jääda, et meil on see praegu nagu väga, aga moodsaks muutunud isad nii-öelda võrdsed emadega ja jäävad hoopis lapsega koju, aga aga et samas kui, kui beebi ei pruugi isegi nende nende häälest nagu nii hästi arusaaja nagu ema häälest, et siis ehk ehk see on hoopis kahjulik. Ma ei arva, et kahjulik, aga ma arvan, et hea ema-lapse sideme tekkimiseks siiski kuus esimest elukuud võiksid emad olla lastega kodus ja, ja pärast seda väga teretulnud, et, et isa saab beebiga tegeleda Ahuda. Miks just kuus kuud? Ma arvan, et isal on lihtsam, võib-olla luua suhet ja tegeleda sellise lapsega, kes rohkem juba suhtleb temaga. Et isal on võib-olla lihtsam siis leida lapsega seda, seda kontakti temaga mängida juba mürada, et ma arvan, et et see on ka see vanus, kus on ema-lapse side juba selline tekkinud, et ema võib käia vabalt ka tööl ja ei kahjusta seda sidet enam. Me teame, et imikud kogu aeg tükivad, eks Nad kütivad iga päev iga tund midagi uut. See nagu sa varem ütlesid, et see on väga tormiline areng, eksime kunagi hiljem ei arene nii tohutult. Aga et samas me ei mäleta enam, enamus meist ei mäleta ennast siis, kui me olime ühed või kaheaastased. Mul tekkis selline küsimus, et kuidas on võimalik õppida ja samas ilma, et mäletaks seda aega. Õppimine ilma meelde jäätmiseta. See on väga keeruline küsimus. Mul ei ole sellele head vastust. Et. Ma mõtlen praegu, et psühholoogias ma ei tea, kui palju see mõiste on kasutusel neuroloogidel psühholoogid kasutavad sellist mõistet nagu parema ajupoolkera implitsiitne mälu. Ehk siis see termin justkui viitab sellele, et vaatamata sellele, et me ei mäleta asju selgelt, meil on olemas nii-öelda käitumises selline muster või mall, millest me lähtume nagu, nagu nii-öelda sisse parem ajupoolkera mäletab, seda ka vasak ajupoolkera ei mäleta et vasak ajupoolkera nii-öelda siis läheb tööle alates kuskil teisest aastast ja, ja sellega siis sellega kaasneb ka see nii-öelda selline tormilisem kõne areng. Aga et noh, võib-olla see ei ole üldse nii, võib-olla see on puhas psühholoogiline temaga, kuidas sulle, kas, kas sa oled üldse sellise terminiga? Tundub, nagu ma olen pinnapealselt kokku puutunud ja, ja ma selles mõttes olen nõus, et see esimene eluaasta on eelkõige see, et tekivadki need sellised Me närviühendused ja juhte teed, mis on olulised, et pärast oleks ajukoor ühenduses aju vanemate osadega, et et see süsteem saaks nii-öelda toimima ja need vajalikud ühendused säiliksid, eks, ja, ja hääbuksid need, mida me ei kasuta. Kui me nüüd räägime natuke nendest lastest, kes on sündinud enneaegselt siis kuidas nad on teistsugused nendest lastest, kes on õigeaegselt sündinud just psühholoogilises mõttes. Kuidas see mõjutab psüühikat, et kui, kui laps sünnib näiteks kuu või kaks varem? Ja see enneaegne sünd mõjutab otseselt aju arengut, eks, et et see osa aju küpsemisest, mis muidu toimub ju üsasisest Nendes tingimustes peab nüüd toimima väliskeskkonnas toimuma. Et kindlasti me ei suuda enneaegselt sündinud beebile selliseid tingimusi pärast ütleme seal intensiivravi osakonnas pärast sündi luua, et see on keeruline ja aga kui ei ole suuri, selliseid enneaegsest tingitud tervisehäireid ja, ja komplikatsioone, et siis üldiselt suuremad enneaegsed alates sealt ütleme raseduse kestusest 28 nädalat. Et nende selline prognoos täiesti normaalsele arengule on, on päris hea, et nad jõuavad oma eakaaslastele järgi kuskil kahe aasta vanuseks, et siis on nende. Ja et see areng on kahe aasta vanuses üsna sarnane ajaliselt sündinud lapsele seal suuri erinevusi, siis ei tohiks enam olla. Aga ma olen jällegi kuulnud selliseid vastakaid andmeid, et ühelt poolt nagu bussis laps sünnib enneaegselt, siis, siis ma olen kuulnud, et neid siis hoitakse nii-öelda sellises spetsiaalses kambris nagu, nagu mõne aja jooksul. Ja samas ma olen kuulnud seda, et, et tegelikult selline ema puudutus on, on see asi, mis kõige paremini aitab selle lapse arengut ja nii edasi, et kumb siis nendest on, on õige. Praegu kasutatakse kombineeritult, et on kuu öös on see, mis on lapse, see nii-öelda Kambersis pärast süngeks, mis teda hoiab siis elus, aitab tema kehatempel natuuri säilitada ja loov talle sellise võimalikult soodsa kasvukeskkonna siis üsaväliselt aga kasutatakse siis tema arengu ja, ja tervise heaolu jaoks siis sellist känguruhooldust, kus intensiivravi osakondades ja vastsündinute osakondades pannakse need imepisikesed beebid, kes mõned kaaluvad alla kilo, ainult pannakse ema põue sõna otseses mõttes nahk-naha kontakti. Ja ema võib seal raamatut lugeda tundide kaupa, nii et see imepisike beebi on tema põues tunneb tema kehasoojust ema lõhna tema südamelööke, mis on varasemast tuttavad. Kindlasti on sellel väga-väga suur positiivne mõju lapse arengule, aga see saab olla võimalik ainult siis, kui lapse tervise seisund, meditsiiniline seisund on stabiilne ja just aga seal ema põues. Ta olla ka hingamisaparaadiga, näiteks, et kui see imeväike beebi ise vele hinga, siis ta pannakse hingamiseta. Traat on sealsamas ema kõrval ja ta saab siiski olla ema põues. Peresaade. Ma olen kuulnud üsna mitmelt oma tuttavatelt sellist fraasi, et noh, et, et beebi vastsündinuna ta magas meil nii pikalt ja et jumal tänatud, me jõudsime nagu ära harjuda temaga. Aga miks nad tegelikult magavad nii kaua ja, ja mis siis seal ajus toimub, kui, kui nad magavad, magad vist kuidagi teistmoodi kui täiskasvanud, eks ju, ja need protsessid, mis toimuvad ajus, on natuke erinevad, eks. Ja vastsündinud beebi magabki kuni 20 tundi päevast, nii et seal oli ja see on päris ikka aeg just. Ja see on sellel samal lihtsal põhjusel, et tema aju peab edasi arenema ja, ja küpsema. Et selle une ajal toimubki see kõik, et need närvirakud seal harjutavad oma tegevust, teevad uusi, näid ühendusi, see omavahel, kõik see selline aju küpsemine otseselt toimub paranda aulas, miks seda ei saa teha ärkvelolekus? Ilmselt see võtab nii palju meie kogu ainevahetusest ressurssi, et siis kogu muu, Meie keha selline toimimine on nii-öelda nagu säästval režiimil ja meil on võimalik rohkem ressurssi koondada sinna aju arengusse. Ja, ja beebidel ja lastel on oluline osaga selles otseselt mõjutavad, mõjutab uni nende kasvamist, kuna kasvuhormooni toodetakse une ajal rohkem kui kui ärkvelolek. Kuidas ja kas ma saan õigesti aru, et et see halb uni on üks peamistest probleemidest, millega saabutud? Ja beebide puhul on see väga-väga sage probleem ja mis sellega teha, kuidas siis uni tagasi saadakse? Ma arvan, et seal sel puhul tuleb alustada sellest, et kui saabub pere vastuvõtule, siis enamasti ütlevad nad esimese asjana, et meie laps ei maga üldse. Siis on järgmine vastane. Just siis tuleb hakata natukene objektiivsemalt vaatama, kuidas see asi tegelikult siis ikkagi on. Et siis järgmine väide, mida lapsevanemad ruttu õhku viskavad, on see, et ta ei ole kunagi normaalselt maganud. Ja, ja siis me jõuame sinnamaani, me oleme juba kõike teinud ja kõike proovinud. Et tegelikult siis ongi nii-öelda unearsti või siis ka esmatasandi arsti ülesanne, kelle poole pere pöördub, ongi see kuidagi nagu objektiiviseerida see, et kui palju siis laps magab, kuidas ta magab ja väga tähtis on see, et otse vanemate käest küsida, millised nende ootused on mis nemad arvavad, kuidas normaalne oleks. Et väga tihti on, on see, et tegelikult ei ole lapsel unehäiret, aga vanema ootused on ebarealistlikud, need vanad tuttavad, et laps magab rohkem, siis rahulikumalt just just vanemad ei ole teadlikud, et see une kestuse näiteks varieeruvus on väga-väga suurimikkujas ja et et näiteks normaalne päevauinak 30 minutit on täiesti okei. Et kuni kuus ärkamisune jooksul võib olla täiesti okei. Et ei peagi kolm tundi järjest magama sugugi See, kui laps vahepeal öösel imik virgub ja ta vajab uinumiseks meie abi, see on täiesti normaalne. Et enne jah, kui hakata lahendama probleemi või häiret, siis tuleks täpsustada täpselt, mis, milles see seisneb ja otse küsida vanemate käest, millised nende ootused on. Kuidas neurobioloogiliselt selle seletada, et miks imik vajab täiskasvanud, et uinuda, miks ta ei suuda seda ise teha see on justkui puhas füsioloogiline protsess, võiks ju hakkama saada üksi sellega, miks ta ei saa hakkama. Ja ma arvan, et see on ka üks oskus, mis, mis on vajalik ajas omandada, et see on ka üks protsess, mis me omandame õppimise teel ja see on üks, üks kõige keerulisemaid asju imiku eas. Aga enne ütlema ka ei maksa oodata enne kolme kuu vanust seda Ps oskab ise magama jääda või ennast uuesti öösel rahustada ja, ja uinuda pärast väikest virgumist, et see saab alles aju arengule, sealt on see võimalik alles kolme kuu vanusest. Et siis on võimalik tuua sisse sellised une-eelsed rutiinid ja unekool on halb sõna, aga ikkagi ka õpetada last ise uuesti magama jääma. Et oletame, kui ongi mingisugune probleem unega objektiivselt. Mida siis teha, kui pere pöördub imikuga vastuvõtule ja me oleme teinud kindlaks, et jah, tõesti, ta on rahutu, ta magab halvasti. Vanemad on kurnatud sellest, see on ka üks suur selline indikaator, et kui vanemad ise on väga väsinud ja kurnatud, siis kindlasti see pere vajab abi ja, ja tegelemist ja, ja eelkõige seda, et näen, oleme välistanud meditsiinilised põhjused, mis võivad selle unehäired, aga olla umbus. PPA-s on näiteks sageli imiku koolikad, seedetrakti vaevused, seedetrakti vaevuste taga võib olla näiteks toidutalumatus. Muud hajuge mitte ja täiesti ajuga mitte seotud probleemid, sellised lihtsad asjad, mille peale lapsevanem ise ei, ei tule, allergiahaigused, nahalööbed, kõik, mis segavad lapse unded. Me saame lapsevanemale anda selle kindluse, et väga suure tõenäosusega ei ole seal meditsiinilist põhjust. Me saame kontrollida, ära vereproovi vaadata, seal, kuidas on organismi rauavaru, kuidas on vitamiinide seal väärtused, et kas on midagi, mida me saame muuta või parandada. Et see on number üks. Kui lapsevanemal on teadmine, et tema lapse areng on eakohane ja ei ole mingit meditsiinilist põhjust, mis segaks tema lapse und siis saab teda edasi aidata juba näiteks unenõustaja, sest sest lapsevanemal on vaja sellist nagu tuge, kes aitaks olla temal järjepidev une ja, ja päevarutiinide nagu sisseviimisel ja et oleks keegi, kes aitaks järjel püsida. Aga kas mõni on selline puhas käitumuslik sekkumine, mingi nipp või trikk, et kuidas siis last õpetada magama jääma? Ja seal teisel elupoolaastal ongi väga oluline see, et lapsevanemate õhtuse sellise magamamineku rutiiniga alustavad. Et nad toidavad lapse, siis on näiteks pesemine selline rahulik mänguaeg. Seal esimese eluaasta lõpus saab juba väiksemaid unejutukesi lugeda, et õhkkond on rahulik, vaikne, selline just needsamad nutiseadmed, kõik on ära pandud, et see aeg on ainult lapse jaoks, et me saame teda ette valmistada selleks, et et ta läheb magama ja, ja mis on väga oluline on see, et voodisse tuleks panna, kui vähegi võimalik, selline laps, kes on unine, aga veel ei maga. Et see esimene elu poolaasta ongi lapsevanemale selline proovigi, et ta peab hakkama ära tundma oma lapse selliseid väsimuse märke ja valmisolekut magama jäämiseks. Et kui laps ei ole veel valmis, siis ei tasu panna voodisse, et ta nagunii ei jää. Jah, just siis tasub seda uneaega sättida võib-olla tema magamamineku aega nihutada, varasemaks, natukene hilisemaks vaadata üle päevauinakut. Muide, kas see läheb küll meie imikute teemast natuke kaugemale kasse päeva uinaku teema, et et kas on mingisuguseid norme, millal peab seda lõpetama või võis see nagu on väga individuaalne, et võib ka kaheksaaastane nagu päeval maganud. Ja see on hästi individuaalne ja see on ka lasteaedades väga selline, ütleme konfliktne teema, et kõik lasteaiad ju tahavad, et on uneaeg, päeval lastel aga tegelikult nelja aastastest lastest enamus ei vaja seda nii pikka päevauinakut ja siis tekib nagu lumepallina öine unehäire, sellepärast et lapsed magavad ennast lasteaias kaks tundi isegi kaks pool tundi. Väike laps on puhanud päeval ja õhtul ta ei ole kell üheksa 10 nõus voodisse minema ja ta tõesti ei jää magama. Ja vanemad on väga hädas. Hommikul on ta väsinud, lapsevanem annab kasvatajale üleväsinud lapse, kes siis päevauneuinaku ajal kiiresti magama jääb sügavalt ja ennast välja magab ja siis kordub jälle õhtust õhtusse. Et jah, võiks olla alternatiiv lasteaias magamisele lihtsalt vaikne tund, et lapsed saavad tegeleda vaikselt. Kas selles mõttes hajub? Kabja taastub kas siis, kui ta ei maga vaid siis, kui on lihtsalt on vähem stiimuleid ja selline vaikus ja vähem tegutsemist. Kõik lapsed ei vaja nelja, viie aastaselt kindlasti enam just magamist, päeval piisab ööõunast. Millegipärast ma ei ole kuskilt kuulnud sellist soovitust, et vähemalt kuni laps võtab rinda, et ta magaks koos emaga, et miks siis sellist nõuannet ei ole, et kas see ei ole kunagi võrreldanud keegi, et kas lapsed magavad paremini emaga või, või ilma emata, et ma tean vähemalt nagu psühholoogi seisukohalt, et kiindumusteooria perspektiivist on see väga-väga oluline, et vähemalt esimese aasta jooksul on lapsel öösel nagu kogu aeg ligi pääsema juurde, et mida siis neuroloogid arvavad selle kohta? Ja lastearstid ja neuroloogid on selles mõttes nõus, et, et see aitab kaasa ema-lapse sideme kujunemisele. Ja need lapsed, kes magavad ema kõrval ja iga hetk soovi korral saavad rinda imeda, nad magavad rahulikumalt. Aga tegelikult miks me seda ei soovita, on see, et vanematega ühes voodis magamine tegelikult suurendab hällisurmariski. Et see on näidatud uuringutega, et kõige nagu mõistlikum ja parem oleks siis tänapäevaste soovituste järgi panna laps magama enda lähedale aga erinevale Sis pinnale näiteks praegu on üsna populaarsed sellised nagu vooditaskud, et ei ole vaheseina ema-lapse vahel, et on tihedalt ema, isa voodi kõrval selline pisikene moodi, nii et laps on eraldi pinna peal. Tema ohutuses saab veenduda. Aga ta on ema lähedal piisavalt. Ema saab iga hetk näiteks ka lihtsalt käe peale panekuga teda rahustada ja vajadusel siis rinnaga toita. Et see oleks optimaalne lahendus. Tahan nüüd küsida nutust, mina isiklikult. Ma arvan, et lapse nutt beibinud, see on nagu igati normaalne asi juba selle tõttu, et see on tema ainuke kommunikeerimise viise ja, ja ma arvan, et mingis mõttes võib ka ka nagu ema vaimset tervist üsna kindlalt mõõta nagu läbi selle, kuidas ta lapse nutuga reageerib. Et aga mis sa arvad, et kas selline hüsteeriline või pikaaegne nutt on mingist hetkest juba kahjulik laps ajule ja et seda peab mingil moel peatama. Ja see, et beebi nutab kokku mõned tunnid päevas, on täiesti normaalne. Et see nagu, nagu sa ütlesid, et see on väga oluline ja tema praktiliselt ainus viis ju maailmale märku anda, et, et tal on midagi vajaka, ta tahab süüa, ta tahab lihtsalt täheldust ja turvatunnet. Et ja, ja, ja beebi nutt võib-olla ka täiesti erinev. Enamasti emad õpivad juba juba selle nutu nagu tämbri järgi aru saama, mis nende lastel mureks on. Et nutmine ei ole kahjulik nii kaua, kui see on nii-öelda turvalises keskkonnas. Et kui ta tajub, et tema on tema juures ema saab aru, et tal on mingi vajadus, ema proovib sellega tegeleda, et see nii-öelda turvalises keskkonnas ema läheduses, siis ei ole kahjulik. Ja natuke, ma tahan veel rääkida nendest probleemidest, sa oled natuke maininud juba juba sellist väljundit nagu autismispektrihäire ja, ja muidugi ka hüperaktiivsed lapsed, et nett on aina rohkem ja rohkem meil. Ja seda diagnoosi autism, hüperaktiivsus seda diagnoosi reeglina või ei panda väga varakult beibilasse diagnoosi ei panda, aga üldjuhul nad on teistsugused juba ka imikuna. Et kas sa saad natuke sellest rääkida, et, et mis on see hüperaktiivne, kuidas ta näeb välja imikuna, kuidas näeb audistlik laps imikuna, mis, mis seal teistmoodi. Ja me põgusalt juba rääkisime sellest, et väga suur ohumärk on see, kui kolmekuune beebi ei vaata otsa ja jälgi ja ei, ei suhtle meiega. Et kui me sealt arengu, verstapostide kaupa edasi läheme, siis ka selline, ütleme, kõneeelne areng on kõigi arenguetappide juures hilistunud või maha ja nendel lastel, kui me hakkame tagantjärgi ema küsitlema. Et kui kuuekuune, võiks ta ka juba selline ilmekalt lali seda ja, ja häälega naerdajaga ise meiega suhtlus kontakti otsida ja, ja võõrastada, mis on ka oluline arengus väga oluline tapped, beebi hakkab eristama oma võõrast, et ta reageerib väga nii-öelda ärevalt jaa, jaa lohutamatu nutuga sellele, et ema on silmapiirilt kadunud ja keegi võõras on need siis enamasti need, kellel kujuneb välja autismispektrihäire, siis need beebid on üsna ükskõiksed selles suhtes, kes nendega tegeleb, et aga eelkõige on see suhtlus, kontakt, mis ei vasta vanusele. Kas vibraktiivsetega on samamoodi või, või nad on, ütleme, lihtsalt modulaarselt rahutud, aga võtavad nii-öelda kontaktsed. Et pigem on sotsiaalselt kontaktsed ja seal selles arenguaspektis ei ole suuri suuri kõrvalekaldeid. Ma arvan, et praegu meid kuulavad üsna palju inimesi ja nende hulgas on lapsevanemad, kes võib-olla tulevikus võib juhtuda nii, et nad võiksid sattuda neuroloogi juurde lihtsalt seetõttu, et nad midagi ei teadnud õigeaegselt või, või mingisugune õige sõnum nendeni jõudnud, nii et minu minu ettepanek on, on sinule see, et, et mis oleks nagu anda selline sõnum lapsevanematele, mis võiks nii-öelda nagu võib-olla vähendada tõenäosust, et nad jõuavad kunagi oma lapsega neuroloogi juurde, et milline see sõnum sinu poolt võiks olla. Ma eelkõige soovitaks lapsevanemale iseennast usaldada, et kui ema isa sisetunne ütleb, et midagi ei ole nii nagu peaks ja see mure püsib, siis, siis tasub pöörduda eelkõige alustada siis oma perearstist ja, ja rääkida ausalt otsekoheselt küsida, mis neid häirib ja oma mure ära kurta, et et see on lastearstide lasteneuroloogide, selline kuldne reegel nii-öelda ja kirjutamata reegel, et, et ema mure kunagi ignoreerida ei tohiks. Kadis saatesse tulekust, meiega oli siis kandideeri lastearst ja lasteneuroloog ja nii et siis hea kuulaja, usalda ennast ja kuulab erasaadet. Mina olen Roman Timofejev, psühholoog ja koolitaja ning kuulmiseni järgmisel korral. Vikerraadio peresaade.