Tere, hea kuule see on peresaade ja mina olen saatejuht Roman Timofejev, psühholoog ning koolide. Ma nägin pere saatekülalistega siin laste arengust ja me oleme juba rääkinud möödunud saadetes imikutest ja väikestest lastest ja isegi kooliealistest lastest. Nüüd me jõuame teismelistele ja täna me räägime eelkõige nende mine kontseptsioonist, identiteedist, seksuaalsusest ja abstraktsest mõtlemisest. Ja stuudios on pereterapeut ja seksuaalnõustaja, Pille Kütt trepile terin ja narratiivne, terapeut ja Tallinna Ülikooli teadur taliteediki. Tere. Tere. Teismeliste iga on väljakutserikas. Teismelised on veidi nagu Taurid, eks ju, et pool temast täiskasvanu, no ja pool temast on laps ja nad nõuavad vabadust, justkui öeldes, et andke mulle vabadust, massis olen vastutusrikkam. Ja samas nagu vanemad vaidlevad sellele vastu, et oot-oot, et hoopis vastupidi, et sa ennem oled iseseisev ja, ja vastutustundlik ja siis me anname sulle vabadust ja teismelise aju muutub väga palju ja tekib esmakordselt abstraktne mõtlemine, millest me täna räägime ja, ja mida nad teismelise distika vältimatult kuritarvitavad, seda abstraktset mõtlemist. Ja muidugi siis areneb seksuaalsus ja huvi seksi vastu ning ka üldiselt nagu nad palli eksperimenteerivaid, eks ju. Asjadega, mis alati vanematele ei tundu nagu kõige ahvatlevam nagu alkohol või tubakas või uimastid ja nii et see on selline suur muutuste aeg ja ma tahan alustada Ühest suuremast muutustest, mis on selline silmaga nähtav, ehk siis välimuse muutus. Et üks olulisematest muutustest teismelises on see keha muutus ja ma arvan, et mingis mõttes üheski teises vanuses sellist nii suurt erinevust välimuses nii lühikese aja jooksul nagu väga ei toimu. Mida sa ütled, mida tähendab perekonnale see, et teismeline on nüüd majas ja just nagu selle välimuse poole pealt, et see siin on nüüd majas keegi, kelle keha on väga muutunud ja muutumas protsessis, mis see tähendab kogu perele? Noorele see kahtlemata on selline keeruline aeg, sellepärast et eriti just poistekehad võivad väga kiiresti kasvada ja tihti on siis see, et nad muutuvad väga kohmakaks, sest nad ei saa aru, kust nende keha lõpeb ja kus nende keha algab, et nad komistavad igale poole jooksevad vastu uksi, sest kasv on olnud nii kiire, et neil on raske kuidagi aru saada, kes nad siis on ja milline see nende keha on. Et kahtlemata see on selline keeruline aeg noore enda ja pere jaoks. Ja üks asi on see, et see keha muutub, aga teine asi on ju ka seksuaalsus ja suguelundid, et sellega toime tulla nende suurte hormonaalsete muutustega oma kehasse on see teine pool ja kui sa rääkisid just hetk tagasi nagu sellest keha kuvandist ja, ja sellest, mida, mida meedia ette söödab, siis keha, keha kuvandist, milline see noore keha justkui nagu peaks siis olema, et minu meelest, kui ma nüüd nagu mõtlen ka ajale veidi aega tagasi, kui ma ise noor olin, siis mulle tundub isegi võib-olla siis natuke hullem või et mulle tundub, et kuidagi need piirid on natukene normaliseerunud või et diskussiooni on enam selle normaalsuse kohta ja need normaalsuse piirid võib-olla on veidi avaramad kui varem. Neid ei, mis sa ütled, mis on selline, milliseid lugusid on keha kohta, sa oled maininud seda, et, et, et tekib mingisugune narratiiv ehk mingisugune lugu oma keha kohta. Et milliseid lugusid on keha kohta. Ta peegeldamine, aga mida nad siis fantaseerinud sa ütlesid teismelise eas nendel on rohkem võimalik nagu sellised fantaasiarikkaid lugusid enda kohta, mis tüüpi fantaasiad Need on keha kohta konkreetselt ütleme, et meestel poole on Marvel hirmus väga olulised Narvel pakkuda filmides nagu kapten Ameerika või. Et kui me mõtleme, et suhtlemises käia on nii oluline, siis noored inimesed arvavad, et võib-olla fantaasia on see, et kui sul on surede lihad, siis sinu suhtlemine toimub paremini ja isegi naudid rohkem, kui sa oled klubis, kui teised vaatavad, kui, kuidas sinu sinu keha on, nii et pigem on see keskendatud. Pille sa, sa vist seesama asi, mida sa mainisid, eks ju, et selline meedia mõju on väga-väga suur, nii et siis superkangelaste kujud mõjutavad seda, kuidas poisid endast mõtlevad ma tea, modellid või, või kes on need, kes siis mõjutavad nagu tüdrukute sellist, seda, kuidas nad oma kehast üldse mõtlevad, eks ju. Aga kas see pill arvata, et selline poiste ja tüdrukute seksuaalsus on, on selles vanuses ka kuidagi erinev? Ja ma arvan, et see on erinev, et selles suhteliselt kehad on erinevad ja paratamatult me ikkagi kasvatame Xi, erinevalt poisse ja tüdrukuid. Et poiss kasvatame paremini oma kehaga kontaktis olema selles suhtes, need on peenis, me õpetame neid, kuidas pissid ja nad on harjunud oma peenist puudutama, see on kuidagimoodi normaalselt otsast kontakt. Jaa, jaa, aga tüdrukud. Nemad ei ole võib-olla nii tihti kontaktis oma kehaga, oma suguelundi ka, et on palju tüdrukuid, võib-olla, kes kunagi pole uurinud oma suguelundeid, sest neid on häbistatud. Et tüdrukutega me räägime rohkem, et see on taaskord jälle seotud keha ja erinevustega ses tüdrukutega meestratsioon ja see on nii tavaline. Me ei saa ju jätta, rääkimata Winstratsioonist oma lapsega, et me peame rääkima meestratsioonist, me räägime, kuna tüdruk võib jääda rasedaks, räägime ka naistearsti juures käimisest, viime, emad viivad käekõrval tüdrukut naistearsti juurde ja see tüdrukutega rääkimine on pigem lihtsam ja normaalsem kui poistega rääkimine. Et poistel see kehaga. Me õpetame paremini kontaktis olema tüdrukutega, siis võib-olla räägime rohkem, et sealt need erinevused. Ja muidugi erinevused ka hormoonidega seonduvalt. Teismelised poisid, et seal on ju see tohutu suur jõud, testosteroon, mis seal taga on ja mis need käivitab teatud eluperioodil võib olla väga et ja mis neid võib väga kohutav. Sellepärast kui, kui sa muidu olid väike armas poiss, kes sai väga hästi oma kehaga ja tunnetega toime, siis ühel hetkel sai kontrolli oma erektsiooni, see võib juhtuda kus iganes sa sõidad, bussis näed tee ääres lehmaga. Tore, ja sul tekib erektsioon, et see on noh, see võib noorel olla väga raske toime tulla selliste tunnetega ja keegi Kuidas seletada, kuidas seda seletada, et miks see tekib, eks ju bussis istudes nagu lihtsalt võtab ja tekki. Saab arutada, saab arutleda nii nagu ükskõik mis teemal, nii nagu me räägime elust, surmast, nii saab rääkida ka seksist ja inimesed on erinevad, et mõnel on väga lihtne rääkida seksuaalsus teemadel, et kui ma mõtlen näiteks nende klientide peale, kes minu juurde tulevad, siis tulevad reeglina need kliendid, kellel on lihtne rääkida seksuaalteemadest ja kui ma hakkan tööle nendega seksuaalteemadel, siis sealt tagant kooruvad välja muud teemad. Suhteprobleemid, lastega probleemid, aga on inimesi, kes kelle jaoks seksuaalteemadeni jõudmine ja see ma seletan oma lapsel, et see, mis sinu kehas toimub, see on normaalne ja see on üks arenguetapp ja sul on vaja seal lihtsalt läbi teha. Ja et see jää elu lõpuni, nii, sa õpid paremini seda kontrollima, sellega toime tulema ja vajadusel otsime koos siis kuhu ta saab pöörduda näiteks ja et sellest täpsemalt rääkida näiteks nõustaja juurde või meestearsti juurde, kes apsist täpselt lahti selgitada, kas sinu peenis on normaalne ja kas sinu kehas kõik toimub normaalselt. Sest et töötades noortega need küsimused, mis teismelisel noor seksi kohta on, siis valdavalt kõige suurem osa küsimusi ongi need, kas ma olen normaalne, et tegelikult need väga vajavadki seda tagasisidet ja peegelduste endale, oma kehale, oma tunnetele, oma reaktsioonidele? Ja sellist mitte ainult teismelistele, vaid ka täiskasvanutel. Eks Ma olen lugenud siis Emily Nakovski raamatust, et kui ta tegi siis kursuse ülikoolis, siis korjas nagu tagasisidet, et mis selle kursuse kursus oli seksi ja seksioloogia kohta ja siis ta kukkus tagasisidet, et mis seal oli kõige kasulikum. Siis peamiselt inimesed kirjutasid. Ma sain aru, et ma olen normaalne. Et see on nagu väga suur asi, inimeste ja kõik vajame seda, jah. Aga kui, kui ma siis võtan natuke üldisemalt, et teismelise seksuaalsus, et ta ei ole ju enam lapse seksuaalsust, ta ei ole vist päris täiskasvanu seksuaalsus, onju, mis listada arenguliselt siis iseloomustada. Mulle väga meeldib soomlaste teooria, kuidas nemad räägivad seksuaalsest arengust, räägivad seda, et siis noore inimese seksuaalsus areneb trepiastmetele ja selle teooria juures on nagu kõige huvitavam või toetavam see, et nad ei anna ühtegi vanust ega ka kuudes vastates nad ei ütle välja seda aega, millal üks inimene siis teatud trepiastmel on, vaid, et kõik me oleme erinevad ja meie seksuaalsus areneb erinevalt. Ja need seksuaalsuse trepiastmed siis areng, nii-öelda seksuaalne areng algab pihta. Ta juba väikelapsel teadupärast inimene on seksuaalne siis sünnist kuni surmani, lihtsalt seksuaalsus väljendub erinevat moodi. Ja see seksuaalsuse esimene trepiaste on see arusaamine, et ema ja isa paar, naised, mehed käivad kokku mingit moodi edasi siis kui laps on natuke vanem, tuleb iidolit, armastus ja see, et ma olen armunud saamatusse, olen armunud näiteks õpetajasse või treenerisse või sugulase boyfrendi näiteks, kuigi ma tean, et seda suhet sealt iialgi tulla ei saa sealt edasi, see järgmine trepiaste on see, et ma olen juba kellessegi oma ealisse armunud, aga ma ei julge seda ühelegi inimesele öelda. Ja sealt edasi, järgmine trepiaste on see, et ma juba julgen seda jagada ta sõbraga. Ja sealt edasi tuleb see, et ma julgen öelda sellele inimesele, kellesse ma armunud olen ja see ei tähenda seda, et ma lähen ja seisan, täiti, ütlen, sa meeldid mulle vaid, et see Ta on ka kehakeel ja mingid sõnumid või et ma kutsun tule minuga välja või et ma juba julgen märku anda, et tegelikult mul on meeldiv sinuga koos olla. Siis sealt edasi järgmine aste on käest kinni tuleb juba füüsiline puudutus mängu, siis jõuame suudluseni, siis on selline nagu kehaline kontakt ja ettevalmistus seksiks, kuigi seksi veel ei ole. Ja siis see viimane etapp on, on see valmisolek seksiks seksuaalvahekord, nooret, tihtipeale seal erinevatel trepiastmetel, nad võivad olla päris pikka aega, näiteks ongi seal suudluse trepiastmel ja nad ei ole valmis sealt edasi liikuma. Et kui mõtlete tagasi oma nooruse peale, kui mina mõtlen enda nooruse peale tagasi, siis see tõepoolest see toimis, et hästi lihtne on seda teooriat nagu endaga samastada ja ja kuidagi ellu panna. Ja kui vaatad ka oma nagu Bru tollel ajal see tõepoolest toimis, nii et mingi aeg oli see, kus tüdrukud poisid olid seltskonnas koos ja oli võib-olla käest kinni hoidmine, suudlused, aga mitte midagi enamat. Ja siis sealt edasi tuli see, et hakati juba liikuma vaikselt paaridesse, olema rohkem oma, et ja hiljem siis jõuti seksuaalvahekorrani, et see mõnes mõttes teooria võtab ka ära lapsevanema hirmud. Et kui see tema noor inimene tahab ööseks kutsuda näiteks oma poisse rända juurde ööseks, siis meie täiskasvanuna, Me mõtleme, kipume mõtlema, et nad kindlasti seksivad. Kas on kaitstud vahekord, kas ta teab, kondoomid, mis siis, kui ta jääb rasedaks ja kasvava jutuga ja kas ma soosin seda siis nüüd oma lapse seksuaalelu elamist, kui ma luban tal partneri siia meie koju, aga tegelikult laps võib-olla alles seal faasis, et ta ei võta öösel riideid, sest ära selle poisiga koos, vaid nad lihtsalt räägivad, võib-olla hoiavad käest kinni, võib-olla ka suudlevad, aga sellele mitte midagi muud. Nagu justkui arengut usaldada ja et vaevalt seal juhtub midagi, mis, mis ei, milleks, nad ei ole veel valmis. Aga kuidas sulle tundub, et kas see, et, et just see nagu seksuaalvahekord, et sellele nagu peab eelnema seesama nagu, nagu Pille kirjeldas selline suudlemise kooskäimise peale, et kas see on narratiivsed vaatenurga alt, et kas see on lihtsalt üks noh, ütleme ühiskondlik narratiiv jällegi lugu, et seks on tabu või sellel on mingisugune mõte ka? Võiks olla nii, et ühiskonna Mis ühiskond produtseerib, on see suur Siis vanemad, võib-olla kogunevad see see kohta see hetk, kui nende tütrega või poega põrgevad kokku ja siis mis tuule pärast on see hetk, kus noored inimesed on. Ja kui nad on lõpuks üksi, siis me peame võib-olla avastama narratiivne laenemiste käega teised huvid ka teraapiasse. Kuidas. Et tüdruk poes leiavad, et see on Aktratiivsem kui, kui enne ja siis mõtleme nendega koos, kui nendel energialaev. Aga mulle meeldis väga see mõte, ma tahan selleni tagasi minna, et kui liiga palju kogemusi juhtub liiga ruttu, siis on nagu, et kui sa oma identiteeti üles ehitad, sa pead nagu mingisuguse stoori, loo ehitamine, kus on nagu romaan aga kui juhtub liiga palju liiga pluss, siis tuleb nagu koomik seal, eks, et siis nagu ses psüühika juues seedida sellist pille on ka nagu arengupsühholoogia seisukohalt ka vist väga-väga-väga täpne ideega. Ja et ei saa ikkagi tormata ette sellest enda kohast Ja selles mõttes tüdrukud on rohkem natuke ohustatud kui poisid või on see pigem, vastab. Tüdrukud on võib-olla veidi varem Valmis läheduseks ja intiimsuseks, sest tüdruk, kui ta on ju lähedased oma sõbrannadega, et poisid poistega on pigem füüsiliselt lähedased, mängivad koos pallimänge, Se kehade kokkupuude on neil. Aga tüdrukud jagavad oma saladusi, seda kuidagi intiimsust ja lähedust on on naissoost Radega tüdrukutel. Ja siis nad oleks valmis ka poistega olema lähedased kiiremini, kui poisid, võib-olla selleks valmis, on jah, et mõnes mõttes tüdrukud õpetavad poistele lähedust. Piri saadi. Ja siis ma mõtlen, käite sinna seksini jõudmine, et kuidas sellest arengust mitte ette tormata. Et see on ka, et mida rohkem noor saab läbi rääkida hea siis, kui tal on vanemad, kellega ta saab arutada oma tunnet, sest aga tihtipeale vanemad jällegi, nad tunnevad ennast halvasti, sest nad ütlevad, et lapsed ei ole nendega seksuaalteemadest rääkinud ja nad peavad silmas siis vahekorras olemist. Aga see minu keha, mu suguelundid ja see esimene vahekord, need on võib-olla teemad, mida on oma vanematega väga keeruline rääkida. Et siin tihtipeale ongi hea suunatada siis kas inimese juurde, kellega saab rääkida kellegi teise turvalise täiskasvanu juurde, olgu see siis psühholoog, terapeut, nõustaja, õpetaja ja et neid võimalusi on teisigi. Tõesti, noortel on lihtsam rääkida seksuaalteemadest ja seksist võõra inimesel, mitte oma vanemaga. Ja kui lapsevanemad jällegi ütlevad, aga minul on oma lapsega hea kontakti, et kust seda piiri tõmmata, et palju ma siis võin temaga rääkida ja ja mis siis ületab juba seda head tava või piiri siis Põhjamaade seksuaalharijad ikkagi ütlevad seda, et sa võid rääkida lapsele oma esimesest seksuaalvahekorrast, räägi viimasest, et hea, kui see, nagu see ajaintervall on seal vahel räägi oma esimestest armumistest, kuidas sinul samas vanuses olli. Aga ära räägi sellest, kuidas mul isaga eilseks oli, et seda ei ole lapsel vaja kuulda, et ikkagi, mida rohkem laps saab läbi rääkida ka täiskasvanuga sõpradega, seda parem, seda lihtsam. Üks asi on rääkimine, aga teine asi, kui sina tõid selle keha, et lähen jõusaali ja valmistan ennast ette, et ma seal tõepoolest tüdrukuga lähedane olla, tunneksin oma kehas ennast paremini. Et üks asi on see, teine asi on ka see, et ma teaksin, kuidas kondoomi kasutada ja et ma teeksingi trenni üksinda kodus ja harjutasin kondoomiga. Ta vist et see ei peaks ka olema häbiväärne, vaid, et vanemad võiksid teadjad kondoomid võiksid kodus olemas olla ja lastel on vaba ligipääs neile, et see ei tähenda, et nad lähevad kohe seksima ja neid kasutavad tüdrukuga või poisiga. Aga nad Siis reaalselt seda praktiseerivad tantsu on sul infot selle kohta? Kahjuks ei oska numbreid öelda, aga ma arvan või soovitan küll, et esimest korda esimesel vahekorral tüdrukuga. Eks veidikene nõme, võib-olla kondoomi proovida, seda võiks olla hea enne läbi proovida üksinda, et sa teaks, kuidas see käib ja kuidas ennast tunned. Mida tähendab üldse valmisolek seksuaaleluks, et ma siin hiljuti lugesin selliselt psühholoogilt nagu Jordan Peterson, see küll ei olnud teismeliste kohtadesse oli täiskasvanu kohta, et mida nagu tasub teha ja mida ei tasu ja see oli siis noh, mulle meeldis, kuidas ta sõnastas seda, niiet et ei tasu teha seksuaalselt mitte midagi sellist, mida sa ei saaks sõnadesse panna ja näiteks, kus sa lähed kuskil psühholoogi juurde või, või väga lähedase sõbraga, et sa ei saaks sõnadesse panna, sul oleks liiga liiga häbistada, sõnadesse panna või kasvõi oma partnerile, sa ei saa talle teatud asju öelda, aga et kui sa ei saa neid öeldes, siis ei saa neid ka teha. Aga et kuidas seda nagu valmisolekut nagu teismelise puhul, kas seda üldse annab kuidagi mõõta või et kas, kas see on siis nii, et kui tahan, siis võib, või, või mis on see mõõdupuu? Mulle jällegi tundub seksuaalharidust andes pigem noori kasvatame, nii et kuidas öelda ei ja kogu aeg, pigem toetame seda ei ütlemist, aga see teine pool on natukene, saab vähem tähelepanu, et ongi need kohad, kus sa võidki öelda. Ja on tore ja öelda ja vahel tulebki ette, niiet part. Meil on õige aeg, on õige, koht, on õige, kõik on õige ja sa võidki seksida. Ja sa võid nautida, sest et me ju ennekõike lapsevanematena tahame, et meie lastest kasvaksid täiskasvanud, kes naudivad oma seksuaalelu. Kes on õnnelikud oma paarisuhtes või õnnelikult ka üksinda, kuidas nad ise valivad selle oma tee. Aga et nad oleks vabad nautima. Et siis selle eelduseks on ka see, et, et see jaa ütlemine on aktsepteeritud. Aga ma mõtlen taaskord, et ka see, kui see eksam väga uus minu jaoks ja ma alles alustan oma seksuaalelu siis oma partneriga, kellega ma siis otsustan nüüd ma täna tahan olla sinuga lähedane, võiks olla ka ka läbi räägitud see, et kui ma tunnen seda minu jaoks liiga palju, et mul on õigus ka siis öelda ei ja mul on tegelikult õigus igas etapis öelda seda ehid. Et isegi kui me juba jõuame kuhugi maale selle seksuaalse tegevusega, et see ei tähenda seda, ma pean lõpuni minema, tunnen, et see on liiga palju minu jaoks. Et ikkagi hea, head vastust saan öelda selle, et mida rohkem me omavahel saame, keda ja arutada seda parem ja seda paremini ettevalmistunud. Me saame olla, et mida vähem me räägime, lihtsalt tegutseme, siis seal võib kahtlemata ette tuleb raskeid kohti, raskeid kohti. Troca rääkides, et me oleme kõigest inimesed. Ma tahan minna tagasi selle identiteedi küsimusele üldiselt, et ta ei tee, et me teame, et teismelised on väga erinevates kontekstides on väga-väga erinevate, eksju, et nad on nagu kodus vanematega, nad on ühte voodikoolis, nad on teistmoodi trennis, kolmandat moodi, kohati on väga, väga, väga suur kontrast, eks justkui nad olekski nagu erinevad lood, eks see nagu erinevad tegelased väga-väga, mitte omavahel seotud lugudud. Kuidas seda integreerida üldse ja, ja kuidas sellest saab üldse tekkida nagu üks tervik indiviid ja, ja mida võib-olla ka võiks vanem ta siis mõlemale küsimus, koliks oluline. Me uurime tegelikult nendega, mis versioone, mis variandi on nendel lemmik, mis mina, ma olen. On kuidas ta peab käituma või olema, tegelikult on huvitavam Nendega avastada, mis on teised võimalusi ja see on, mis teraapias toimub Augejategeelikult. Internetist saab ju tuhandeid versioone endast luua, kindlasti loomulikult. Nendel lemmik versioon on alati see, mis võtab rohkem ligi. Või nad ei soovinud sellel, aga mitte alati peaks olema nii et saame aru ka, mis on see Niina. Noored inimesed ei ta kanna, kui tegelikult nad saavad olla ka heiders vastu ning need, kes tegelikult on nagunii mitte kindlasti nii eduga nagu Miinataan olla. Mis sa pillad, laat, miks võib olla selline lugu, et hoopis negatiivne imago, mida teismeline endale loob, on, on tema jaoks nagu selline ihaldusväärne nagu protest ja ja just see, mis ei ole populaarne, mis ei ole nagu nii-öelda heaks kiidetud miks on nii atraktiivne? Nojah, kui ma mõtlen oma nooruse peale tagasi, siis ma olin ka päris mässumeelne see vist kuidagi käib sinna arengu juurde. Protestimine ja julgus väljendada siis oma mõtteid ja tundeid ja arusaadav, vaata sellest üldse, et mul on nii ägedad mõtted. Et see võib anda väga niisugust suurt eduelamust. Ega ma mõtlen ka, et mina noortega töötades selleks, et nendega kontakti saada, üldse on ikkagi see, et ma peangi aru saama nendest erinevatest rollidest, kus nad, sest tavaliselt nad ju teraapiasse tulevad ka nendest rollidest, kus nad on läbi kukkunud või kus nad mingil põhjusel on ebaõnnestunud. Aga sa ei saa nendega ju midagi teha, kui sa lähedki sinna ebaõnnestunud rolli vaid et sa pead ikkagi leidma siis selle, kus ta on hea, millest on tugev mis tal tema elus hästi välja tuleb, mis talle meelt DPD niisugune ka natukene selline uurija, et sa pead aru saama, mis seal tema elus üldse toimub ja mis need teised rollid seal kõrval on ja siis võib-olla on lihtsam kontakt saada nende teiste rollide pinnalt, kus ta siis nii-öelda arvab, et ta ise on õnnestunud. Ja siis, kui Ta on olemas ja sa saad aru sellest kohast, siis sa saad vaikselt hakata minema sinna kohta, siis kus ta on see ebaõnnestu ja no tavaliselt need on siis mingid kooli teemad või alaealised õigusrikkujaid, kes mingil põhjusel siis on sattunud teraapiasse. Ja ma mõtlen, et seda, mida sa kirjeldad, on vist natuke kergem teha, terapeudil sustan treenitud selleks, aga kuidas vanem peab looma kontakti oma oma lapsega, kes kellele meeldib mitte populaarne roll või kellele meeldib lugu endast, kus ta nagu paha või kuidagi teeb, mis ta tahab, et mis, mis te ütlete sellega? Sest ma mõtlen ikka, et lapsevanemana sa saad ju ka huvituda oma lapsest ja ja see on ju okei, kui sa püüad aru saada, mis on see, mis sind seal siis köidab, olgu see siis mingi negatiivne arvutimäng, noh, sinu jaoks negatiivne lapse jaoks, see võib olla midagi muud või siis ma mõtlen, just mul oli hiljutine, kohtume oma lapsega, kes valis siis filmi, mida kinno minna vaatama läksime Jokerit kinno vaatama, et mina ise võib-olla seda valikut poleks teinud, käisime lisaks oli oluline temaga koosse kinnominek sellel põhjusel, et aru saada, mis on siis see maailm, kus siis tema elab ja mis on need tema mõtted ja huvid. Ja pärast me siis arutasime seal filmis oli nii palju erinevaid kihte ja mul oli nii huvitav kuulda seda, mida minu laps näeb. Ja need minu arvamused olid teised ja ma sain talle jagada oma mõtteid. Jagas oma mõtteid ja kokk tuleb noh, palju suurem ja avaram pilt meile mõlemale. Mina õpin tundma oma last ja see ei ole ainult see, et ma õpin tundma last, aga ta õpetab mind. Sellepärast need tema mõtted on niivõrd uuenduslikud ja teistsugused, mis avardavad ka minu piire, et see ei ole ainult see, et mina nagu olen see tark lapsevanem ja tean, mis on õige. Aga tema on ka tark teismelisena juba ja tal on nagu palju sihukest väärt sisu, mida minuga jagada. Mis sa ütled, et, et kui laps tahab teismeline, tahab tuua just midagi siukest šokeerivat, panna proovile sind lapsevanemana, milline võiks olla õige reaktsioon järjelikult? Võib-olla see, et pärast nad vaat see kogemus on huvitav, et kiire on selgem ka, et kus minu vanemad nurgaväed, et on ja tegelikult, mis ta saab ütlema, sealt kustuda, ta vaatab miinuga filmi või googevad koos mingi kogemus, mis on eriti olulisem noortele siis kindlasti on väga hea ka see faas, kui vanemad näitavad, lennanud on vanemad, isegi kui nad on koos, et nad ei ole eraldatud, nad ei pea olla tingimata liiga hõivatud või nende elu on kindlasti kiire, aga tegelikult on mina ka selle kiirusel nendega. Ja siis on väga oluline see Jaagaminemis selgitab aga kus me oleme ja kui distanselt me, me elame, nii et noored saavad alati Ehk teisisõnu, see kõlab natuke nagu teismeline on veidi veidi meenutab seda kolmeaastast elu kriisi, et ikkagi selline piiride kompamine, aga et kui kolmeaastane kompab selliseid füüsilisi kiire rohkem, siis teismeline kompab neid vaimseid ja mentaalseid piire rohkem, eks ju, et see on seal rohkem sellisel sümboolsel tasandil, läks just jah, ja Pille, sinu sinu jutust kumab nagu see, et jällegi jällegi peab usaldama, et kui sa ütled kaheks, et see on väga oluline, et las las ta siis toob midagi õudsat on ju ta peab teadma, mida vanem sellest teab, et, et kuidagi ennast mahutades. Et, aga kus siis nagu minas on, sellega suhtesse on ju, või selle selle asja suhtes on ju mingisuguse maid, õuduka või mingisuguse provokatiivse idee suhtes on ju siis üks oluline asi, mis veel toimub, on selline asi nagu abstraktne mõtlemine, eks ju. Ja ma olen kuulnud sellist terminit nagu hatha rationality ehk siis nagu üliratsionaalsus mis esineb selles vanuses. Kas te saate mulle seletada, kuidas on võimalik olla liiga ratsionaalne file? Justkui ratsionaalsus on midagi head ja midagi, mida me just tahame, et nad lõpuks oleksid ratsionaalsed, aga teismelised on liiga ratsionaalsed, mida see tähendab? Ja, ja ma mõtlen oma töös lapsevanemad ka kui ma olen lapsevanemaid koolitanud siis hästi palju kumab sealt välja seda, et kui on, kas riskikäitumisest räägin koolitustel või lapse seksuaalsusest, noore seksuaalsus, siis nad ütlevad, ma ei saa oma lapsega rääkida, sellepärast et ta teab kõike. Ja oma töös ka noortega nagu kohtunud, siis nad ongi väga teadlikud ja nad teavad, palju nad magama peavad, et neil on seal peod kaheksa tundi öö jooksul magama, et see on nende ajule hea. Nad teavad, miks nad ei tohi suitsetada, nad võivad Sulle täiesti perfektse loengu lugeda suitsetamise kahjulikkusest, alkoholi kahjulikkust kusest ja nad on väga targad ja teadlikud ja ma saan aru ka väga nendest lapsevanematest, kes ütlevad, see kontakt ei ole võimalik, sest mul ei ole neile midagi vastu panna. Ja siis saab tekitada nagu seda arutelu sellelt pinnalt, et kui Ps oma tead, nad ongi targad, sest nad oskavad guugeldada, nad õpivad koolis. Neil ongi palju teadmisi, aga nemad näevad seda ühte puud, aga meil, täiskasvanutel, kuna meie näeme seda metsa, et meie saame kõrvale panna selle eluga olemuse, tunded, erinevad seosed, need erinevad pusletükid, mis tegelikult noortel ei lähe kokku, neil on need erinevad pusletükid ja ta ise, mina oma kogemustega ei sobitu sinna pusletükkide keskele üldse. Et nad teavad seda infot, aga nad ei oska seda iseendaga seostada. Et peaks käima härrase klik seal noore sees, et ta saaks aru, kuidas need asjad mind mõjutavad või kus mina seal nende pusletükkide keskel siis täpselt paiknenud. Et see on muidugi selline vanematel suur arengukoht, et üldse seda mingit vestlust või kontakti seal sellise noorega saavutada, kes on väga teadlik nii, nagu need teismelised meil täna kipuvad olema. Ma arvan, et see on väga ka selline eluterve suhtumine, et kuna teismelised kipuvad olema natuke nagu Vana-Kreeka filosoofid, eks oskavad vaielda väga hästi vaidluse pärast, onju, aga et kui me mõtleme selle peale nii, et nagu see vaidlemine ei olegi muud kui selle abstraktse mõtlemise harjutamine siis tegelikult sul ei teki ka sellist tunnet vanemana, et nagu ma pean ilmtingimata seda vaidlust võitlema. Vastasel juhul noh ma ei tea, mis iganes, ma mäletan ühest oma teraapias äntsist, kuidas, kuidas poeg püüdis venda oma ema sellesse, et kanepi suitsetamine on tegelikult kasulik, ta leidis nagu argumente, seal mis olid selle poolt ja ta püüdis teda ümber veenda ja see ja see oli metsik, tuline vaidlus mida ema võitis. Ta nagu mingis mõttes ka kaotas võimaluse kontakti seal mitte ainult kontakti, vaid ka toetada laps abstraktset mõtlemist, sellepärast et noh, idee on selles, et nagu mida Stahlist Pille rõhutad siin korduvalt juba, et see, et see, et nad nii arvavad, ei tähenda, et nad hakkavad seda tegema. Ja see ei ole päris Ma ei ole, ei ole. Ja mul tuleb üks lugu sellega seoses meelde. Jagasin oma tuttavale taas kord oma lapsega kogemust, kus mu laps ütles mulle, et ma lõpetasin jumalasse uskumise peale seda, kui mu vanaema ära suri. Tema vanaema, minu ema ja jagasin seda oma tuttavale, kes oli vait, natuke ajakiri ütles, ma ei kujuta ette, kuidas sa emana sellise jagamisega nagu hakkama said, et su laps sulle midagi sellist ütles. Ja siis ma mõtlesin, et tegelikult mul ei olnud seda üldse raske kuulda, sest minu jaoks, sest sisu polnud oluline, see, mis ta rääkis jumalast, vaid oluline oli see, et ta seda oma niivõrd sügavat mõtet jagas. Ja siis see sisu nagu kaod. Ta kuidagimoodi tähtsuse, et oluline on see, et ta jagaks ükskõik mis rasked kohad elus on, olgu see siis usu kaotamine jumalasse või see, et ma olen suitsetanud kanepit ja sellega vahele jäänud või olen alkoholijoobes mingi sigaduse teinud, kui ta tuleb ja ta sulle sellest räägib. See on juba see nii-öelda, sest et kui, kui see kontakt on olemas ja kui laps jagab vanematega neid asju siis saab koos edasi mõelda, mis me teeme selle kohaga ei peagi midagi tegema, et võib-olla piisab sellest jagamises ka selle lapse jaoks. Huvitav enam, aga mis söönud, mis teemaid, mis elemendid on teie vahel jagatud kindlasti, sest muidu on litsalt normaalne olukorda, et kõik oleme ühendatud, aga teema tegelikult, mis sisu jookseb meie meie vahele. Mis sa kyll ütlete, et kas see unistamine on kuidagi eri erikohal teismelise eas selline unistamine, kus mingi hetk nagu kaobki kontakt reaalsusega? Ja kahtlemata on, ma mõtlen ikkagi selle peale noore aju tormilise arengu peale, et kui me siin enne rääkisime keha tormilistest arengust mis on siis väga kiire, et siis samamoodi ka ju aju noorel väga kiiresti areneb. Ja tõenäoliselt see on seotud ka selle aju arenguga. Jah, mul mul meenub sellega seoses anekdoot matemaatiku kohta, kus, kuidas, et kui hotellis on põleng ja maja põleb ja kõik jooksevad ringi ja matemaatik tuleb siis oma oma toast välja näeb tulekustuti ja ütleb, et lahendus olemas, läheb oma tuppa tagasi, see on selline nagu noh, et piisab sellest ideest ja et ei olegi vaja teha midagi, et mul on selline tunne nagu teismelisi tihtipeale jäävad sellesse. Et nendele piisab ideest, et ma võin olla keegi aga tegema, siis ei pea mitte midagi eriti. Peresaade. Midagi Teeaa ja pille, mis oleks teie ütleme top kaks nõuandeid, kuidas säilitada head kontakti teismelistega mõlemalt poolt, siis paaride Tele ja need teismelised saavad vastada sulle, mida ägiga ja tegelikult kuulamine on see channel, see koht, kus te kohtute ja saad aru, nagu me arutasime varema mis tegelikult teismelised teevad, soovivad, uunivad, ja siis need nõuded on see ja põhimõtteliselt see printsiip, mis sai, Peaks olema. Et ma olen väga nõus sinuga, mis sa ütlesid, et ma mõtlen ma lisaks ühe asja veel, et hästi palju kumab meie tänasest jutustasin, läbised, toetus, jagamine, aru, arusaamine, ma tahan päriselt aru saada sinust ja sinu elust on päriselt aru saada, mis sind huvitab, et see päriselt kohal olemine lapse jaoks. Aga see teine pool, kui me ikkagi räägime teismelisest, siis me räägime vanusest ka 12 kuni et seal on ka olulisel kohal ikkagi veel piirid väga, sest et noor inimene vajab neid piire, et ellu jääda. Et tore, kui me saame anda hästi palju seda toetust talle, ei olla tema jaoks olemas ja olla nagu iniminimlikult seal kõrval. Aga meil on vaja ka panna neid piire noore jaoks, sellepärast et kõige paremini ikkagi toimib see lapsevanem, kes toetab, kus see toetus on hästi kõrge, aga ka piirid on paigas. Ja tõenäoliselt see vanusega Netse piiride osa kaalse väheneb, sest ma pean oma lapsest lahti laskma ja ma pean laskma tal oma ellu minna. Aga teatud kohtades, kus mulle tundub, et ta elu on ohus või et oma riskikäitumisega võib ohtlik endale või teistele olla, siis ma pean panema neid piir, et oma last kaitsta. Jah, ja kui ma võtan selle tänase vestluse peale, siis mul mul meenub ka see, et teismelise eas toimub selline protsess nagu truuning, eks ehk siis nii-öelda need olemasolevad neuron, seosed, mida, mida aju ei kasuta, et need saavad siis läbi lõigatud ja nii-öelda aju nii-öelda saab nendest lahti. Ja alguses ütlesin, et teismeline nagu Taur et siis see, milline poolselt läbi lõigatud ja kes siis temast lõpuks nagu on, et kas siis tuleb ikkagi inimene või hobune. Et see on nagu väga palju sõltub nendest asjadest, mida te räägite siin, eks ju, et ühtepidi on kontakt teistpoolt piirid ja mis mul on, muidugi ka väga meeldib, mida sa, Pille ütles, on see, et usalda arengut. Et ega seal ei saa juhtuda mitte midagi, mida, mis seal ei või juhtuda, mida seal ei tohi juhtuda, sellepärast et arengu lihtsalt ei ole lapsel valmis. Aitäh teile saatesse tulemast, MINA OLEN, Roman Timofejev, psühholoog ning koolitaja ja sa kuulasid saadet ja kuulmiseni järgmisel korral.