Tere, hea kuulaja, sa kuuled peresaadet, mina olen pereterapeut Katrin saali, Saul me kõik oleme kuulnud, kuidas olla efektiivsem lapsevanem ja kuidas oma paari suheldakse paremini hoidma. Ja kui me suudaksime kõike seda me, mida me siin peresaates ka kahe ja poole aasta jooksul juba kuulnud oleme, läheks meil suhtes olemine ja lastekasvatus palju libedamalt. No kui me suudaksime rakendada neid suhtlemispsühholoogia kuldtõdesid, et ole lahke ja sõbralik enne kui hakkad kellelegi piire kehtestama, loo temaga mõistev suhe. Selle asemel, et kellelegi peale lennata ja teda õpetama, saneerima või veel hullem karistama hakata. Kuula oma vestluspartneri laps ära enne lahenduse pakkumist, paku lohutust ja mõistmist. Kes meist teoorias tugev poleks. Aga võta näpust, tahame parimat, aga välja tuleb nii nagu ikka. Miks paljud meist ei suuda siis kasutusele võtta seda infot, mida oma ala asjatundjad järjepidevalt korrutavad ja mida me loeme raamatutest ja artiklitest? Minu tänane saatekülaline on liigasvandik. Liia on pikka aega olnud lapsevanemate koolitaja vanemlusprogrammis imelised aastad ja Gordoni perekoolis ka. Lisaks on olnud ta eestvedaja perekeskuse, sina ja mina. Ja praegu juhib nii tervise arengu instituudis perede ja vanemahariduse osakonda. Tere liin. Tere päevast. Meie lastekasvatus oleks ju kvalitatiivselt hoopis teisel tasandil ja seeläbi ka ühiskond hoopis teisel tasandil, kui ma oskaksime rakendada kõike seda, mida me juba teame, onju ja tõepoolest, ma olen kuulnud seda pereterapeutide sellist levinud ütlust, et kus iganes näedsa probleemset last, et siis tegelikult otsi põhjuseid hoopis tema vanemate juurest, on need siis mingid suhted või kasvatusviisid, mida need vanemad viljeleda lähevad või nende väärtushinnangud. Ja see tähendab seda, et me saame lapsi aidata ainult läbi selle, et me aitame hoopis vanemaid. Ma arvan, et see on nagu väga tark mõte ja ma arvan, et see mõte, mis ma praegu välja ütlen, on minu selle saate kõige targem mõte. Et kui laps on hädas, siis tuleb aidata tema vanemad. Sest tee lapseni käib läbi vanemate, aga vanemlik liit omakorda peab toetuma ja ammutama jõudu paarisuhtest. Et üks hea paarisuhe annab vanemlikule liidule tiivad. Väga hea paarisuhe omakorda toetub sellele, et kumbki osapool on ise hea vaimse tervise juures, nii et kummagi vajadused on rahuldatud, jääd kumbki tunneb end ise hästi. Nii et kokkuvõttes saame öelda, et tahame vaimselt terveid lapsi, siis vajame nende vanemad end ise hästi tunneksid. Ja ma olen täiesti nõus, et see vanema enda toimetulek ja vaimne tervis on alustalaks lastega toimetulekul ja ja täna siis tegelikult paljud vanemad on ka teadvustanud seda, et nad peaksid tulema ja piima, et vanemaks, mitte ei sünnita, vaid selleks kasvatakse, aren arenetakse. Ja meil on Eestis selliseid teadlik oma vanemaharidusega tegeletud juba mõned umbes paarkümmend aastat. Et näiteks 2000.-te alguses tekkis ka siia programm nimega Gordoni perekool ja, ja veel erinevaid koolitusi, kus siis vanemad said oma vanemlikke oskusi arendada. Aga nüüd ma olen ise olnud ka, eksju pikka aega see lapsevanemate koolitaja ja püüdnud kõigest vahest siis lapsevanemad aidata ja neile neid tõhusaid suhtlemisoskusi õpetada. Aga tihtilugu ma põrkun selle vastu, et vanemad ei ole valmis õppima ise õppima mingeid oskusi, vaid nende küsimused lähtuvad suuresti ainult lapse käitumisest. Ehk siis mul on selline probleemse käitumisega laps. Palun öelge, mis on see kaks, kolm nippi, mis tema puhul aitavad? Mida ma pean lapsega tegema just just et noh, näide näiteks Te ütlete siin koolitusele, tunnusta last, et siis ma saan temaga Parema suhted, mida ma tunnustan seal pole midagi tunnustada. Et see kõik, mida ma näen, on see, et ta ei kuula sõna ja muidugi on neid ka, kes on võimelised väga kiiresti koolitusel räägitavad Tomandama ja nende puhul ma olen märganud siis, et neil on see motivatsioon ja neil ei ole see vanemlik stressitase väga kõrge Nad on nagu rahulikud, nad on võimelised õppima. Ja teiste puhul siis, kelle puhul on raske ja see pigem näevad nagu selles lapse käitumises halba, on seal taga väga palju seda stressi. Ja kui ma nüüd võtan ka ülevaate sellest siia, et Me tegime 2016 aastal tervise arengu instituudis sellise suure uuringu, kus me siis vaatasime kahe kuni 12 aastaste laste vanemaid ja küsisime nende käest erinevaid küsimusi, sealhulgas siis seda, et kuidas lapsevanemaks olemine kas tekitab neile pinget ja ärevust ja tulemusena saab välja tuua, et iga viies lapsevanem leiab, et lapsevanemaks olemine tekkis, tähendab temas pinget ja ärevust. Ja veidi üle kolmandiku lapsevanematest tunneb aeg-ajalt, et nad ei saa mitte midagi tehtud. Nii et noh, need numbrid on kõne ka, eks ju. Ja, ja see räägib sellest, et tegelikult kui vanema tass on tühi, nüüd ma toon siia sisse sellise metafoori nagu tühi tass, eks see on see, et kui meil on tass tühi, siis me näeme kõiges negatiivset ja meil on raske tegelikult uusi asju õppida. Ja selline vanem ka ei ole võimeline märkama, mis siiski on hästi Nende kodus tema suhtes lapsega lapse käitumises. Ja siis ta ei ole valmis ka kuulama. See on hea metafoor, tass on tühi, sellest räägitakse ju ka päris palju. Uuringud on mitmed teda välja toonud, et tegelikult kui võrrelda inimesi, kellel on lapsed ja kellel ei ole lapsed, siis lastega täiskasvanud on tegelikult õnnetumad kui, kui ilma lasteta täiskasvanud, sest et just nimelt nagu räägitakse, et lapsed on meie elu õied ja lapsed on suur rõõm. Tegelikult lapsed teevad väga paljudel inimestel just nimelt tuska ja ilmselt pole mitte sellepärast, et lapsevanemaks olemine on väga selline usklik protsess vaid sellepärast, et lapsevanema enda tass on tühi, sest et lapsed ammutavad sealt ikkagi nagu suurte lonksudena ja vanemad asju on ju tühi siis, kui ta on stressis või väsinud, mida lapsed ju tekitavaks. Must mul tuleb siin üks teine mõte veel, et laps ja vanem on kui ühendatud anumad, eriti siin, mida väiksema lapsega on tegemist, me ei saa öelda, et just ilmtingimata juba hilisteismeline ja vanem ühendatud anumad on, kuigi ka seal on protsessid aga väikelapsevanem kindlasti funktsioneerivad koos ühendatud anumate printsiibil ja vanema vaimne seisund mõjutab lapse meeleolu ja käitumist. Ja omakorda siis on see ka vastupidi, et lapse meeleolu ja käitumine mõjutab ju vanema seisundit absoluutselt nõus ka selle väitega, et tegelikult me ammutame jõudu ju ju üksteisest, aga et see, kui ma eraldunud nagu mingist innovatsioonist või olukorrast ei pruugi tegelikult olla abistav ehk siis. Ma kõigepealt peaksin oma anumat täitma nii-öelda, et ma toon näite, kus vanemad on saatnud lapse kodust laagrisse koolivaheajal selle mõttega just, et nad saaksid puhata ja nüüd on kõik hästi ja kõik läheb peale sealt laagrist tulekut tõusvate tõusvas joones edasi ja positiivselt edasi. Siis tegelikult, kui see laps tuleb laagrist ja vanem saab aru, et kõik jätkub vanaviisi, siis suhteliselt kiiresti on ta tagasi selles samas stressi tas stressi tekitavaks ratas ja, ja midagi ei ole muutunud. Minu seisukoht siin on, et me võime öelda, ravida ennast jutumärkides või püüda ennast ravida sellega, et me tõstame ennast sellest situatsioonist välja. Aga kohe, kui see tuleb uuesti, siis me ikkagi ei ole midagi uut omandanud. Ja siin on võib-olla see nõuanne tegelikult hea, mida me ka lapsevanemate koolitustel räägime, et mõningad mõtlema iseenda peale, et kuidas ta nüüd siis saaks sellel puhkeajal ka õppida, võib-olla mõne uue oskuse. Et järgmisel korral sarnases olukorras käituda teistmoodi? Noh, see meenutab, eks ole, väga seda lennukis levinud lauset, et kõigepealt aita endale hapnikumask ja alles siis abista teisi, et sa ei saa kedagi teist abistada enne, kui sa pole ennast abistanud väga paljudele inimestele tõenäoliselt kõlab see egoistlikult, et, et kuidas ma võtan aega puhkuseks või kuidas ma tegelen iseendaga, kui antud hetkel on nagu, eks ole, lapsed, lapsed on väiksed, lühikest aega ma praegu peaksin keskenduma neile, aga noh, nagu öeldakse, et kust, kust ei ole, sealt ei võta surm ka. Et kui sul endas midagi enam ei ole, siis sul ei ole midagi teisele anda, ma tuleks veel tagasi selle ühendatud anumate teema juurde. Ma näen seda eriti sageli siis, kui on perekondlikud lahkuminekud, on lahutus ja üks vanem tuleb ja ütleb, et mu laps on sellest nii suures stressis. Ja küsitakse, et, et noh, et laps siis kuidagi kas käitub halvasti või ta tervis sellest kehveneb, et kuidas ma saaksin aidata last ja vot siis mul tulebki just alati see ühendatud anumate printsiip meelde, et et tõenäoliselt on see vanem ju ise ka sellest lahutusest väga suures stressis. Ja kui vanemas stressis on laps suures stressis, vanema stress kandub lapsele üle ja paraku tahame või ei taha stressiseisundis inimesed käituvad nii mõnigi kord, nii et nad tagant vererohkemad, et ma ei tea, mis minuga juhtus. Katus sõitis täitsa ära, ma ei olnud üldse mina. Ja me oleme sellest katusesõitmise protsessist juba mitmes saates rääkinud, et see aju osa, mis tegeleb analüüsi loogika õppimisel lahenduste leidmisega, ehk siis see meie eesajukoor, see ei ole stressihormoonide kõrgseisu ajal töö vormis. Ja üle võtab see roomaja aju, kus on siis kolm printsiipi, põgenen, mängin surnut või, või, või võitlen. Ja nüüd on see, et kui meie stress läheb üle ju lapsele, siis kui laps on stressiolukorras, sest temagi aju ei tee ju adekvaatset tööd, temagi ei saa rahulikult teha neid oma ülesandeid, on õppida, mängida, kasvada ja siit algavad tema meeleolu- ja käitumishäired. Ja ta võib olla ka väga protestihimuline või kergesti ärrituv, mis siis tähendab, eks ole, seda ta võitleb või on apaatne, mis siis tähendab seda, et ta justkui teeskleb surnut või põgeneb vajaliku tegevuse juures kas siis arvuti, alkoholi või millegi muu tuimestava juurde. Ja veel on oluline nagu teada seda, et stressis inimese taluvuslävi on ju alati madalam kui rahulikul inimesel. Ja sellepärast, kui meil on hea olla ja stressihormoonide tase on madal, suudame reageerida rahulikult. Aga kui meie enda stressihormoonid on kõrgel, siis me ei suuda ju rahulikult reageerida. Nii et siin on hea küsimus, eks ole, millal me tõenäoliselt ärritumine ja vihastamine näiteks ka lapse pisikeste pahanduste peale või millal me käratame oma partneri peale just siis, kui tass on tühi omal. Et see on siis just kõige tõenäolisem, et lapse iga virina ajab närvi ja kõik see, mis abikaasa või elukaaslane kodus ütleb või teeb, ajab närvi, et ootan ukse peal, eksju, loen minuteid, tööpäev peaks pidi olema, tahaks saada nagu seda puhkemomenti ja anda lapse näiteks isale ja siis ta hilineb ja see võib olla loetud arv minuteid ainult. Aga juba olen ma näiteks emana närvi aetud ja ta lubas tulla kell kuus aga tuleb kuus läbi 10 minutit ja kõik, eks ole, nagu eesajukoor enam ei tööta, on roomaja aju reageerib, võitleb ja, ja tulemusena DC stress valgub ülelapseline tänasest lastes me ei räägi üldse eriti palju lastest ja lastekasvatusest, vaid me räägime ikkagi nagu stressis inimesest just. Nii, et kui vanem paneb tähele, et ta viimasel ajal juba liiga sageli ärritub või kogu aeg on sellist käskivat ja vihast hääletooni kõneviisi käitub kuidagi agressiivselt või siis nagu sa ütlesid, eks ju, hangub mängib nii-öelda, et tema ei tea midagi ja ta ei taha midagi kuulda. Tõmbub iseendasse, et need on just sellised käitumised, märgid, mille puhul tasub siis vaadata, kuidas mul on sellega ja kui täis mu tass on ja kas kas siin annab midagi ära teha. Äkki mu enda stressitase on nii kõrge ja me ju teame seda, et tööraha, olme, tervise, suhteprobleemid tekitavad stressi, aga veel üks oluline stressitekitaja on abitus nagu olukord on nii keeruline ja ma lihtsalt ei tea, mida teha, on see abitused, tunne, nii suur stress sellest nii kõrgel. Just et siis on see tunne, et ma olen üksi ja me erinevatest kohtadest kuuleme, saame lugeda vanematena, et kuidas käituda, kui teisel on kehva olla, aga ega me siis tegelikult nendes olukordades, kus stress on minu lähedasel kasvanud üle pea ei oska ju suure tõenäosusega midagi teha. Aga kas esmane asi on see, et kui vähegi võimalik, siis kuulata ja koos otsida abi, kui see vähegi võimalik? Et ühesõnaga, kui me näeme kuskil ühte väga stressis last või kes käitub kuidagi halvasti, siis me ei peaks kõigepealt nii palju keskenduma sellele, mida me saame teha lapsega, vaid kõigepealt võiks keskenduda iseendale, sest et kui vanem ei tegele oma stressiga, siis lapse stress iseenesest üle ei lähe ja tekib selline suletud ring, et lapsel on suur stress, vanema stress läheb sellest suuremaks, sest sa ju muretseda, et lapsel on paha ja sinu stressist tingituna su lapse stressitase ei alane absoluutselt, et seesama väljend, mida sa siin hetk tagasi lisasid, et selline üksteise anumatest tühjendamine või siis täitmine on see, mis tegelikult, et pädev või toimub. Ja lapse ja vanema puhul eriti, eksju, et laps õpib kõige paremini meie endi eeskujust. Et ma vanemana pean siis kõigepealt mõtlema iseenda peale. Kui ma näen, et laps on stressis, käitub ettearvamatult soovimatult ja mõtlema siis, et mis on need asjad, mida ma ise saan ära teha, et minu käitumine köie pealt muutuks, et see on nagu kellamehhanism, et ma muudan seal küll väga väikest asja, võib-olla enda käitumises, aga sellest ma tegelikult tõukan käima väga suure protsessi positiivsuse suunas. Kuigi kõlab nagu ebaloogiliselt kommunaalstressis laps, et kuidas ma kõigepealt ei aita last, vaid ma hakkan tegelema enda stressiga, tundub, eks ole, loogiline oleks see, et ma aitan kõigepealt last. Aga ma ei ole võimeline aitama last selles olukorras, et seda peaks ka endale kuidagi tunnistama ja mitte oletusi panema sellele, et kõik räägivad igal pool, et tuleb lapsi kuulata ja nende probleemides aidata ja lastel on omad õigused ja peegeldada ja just, aga ma ei ole võimeline peegeldama, kui mul endal on vaja iseendaga tegeleda ja endale võtta aega. Ja selle koha peal ma koolitustel sageli näengi, et vanemad näiteks Gordoni perekoolis me õpetame kõigepealt lapse kuulamisoskust, lapsed, kellel on mingi mure või probleem ja seejärel me läheme nende teemade juurde, kus me räägime lapsevanemale, kuidas ennast kehtestada. Ja sageli on vanemate puhul selline tagasiside siis tulnud, et ahah, nüüd me siis räägime sellest tõelisest asjast, et kuidas ma lõpuks saan oma olukorra kodust parandatud. Ehk siis vahel vanemad ei kuulegi seda lapsekuulamise osa ja neid oskusi, nad on nii kinni selles, et tahavad kuulda, kuidas kehtestada ennast ja kuidas saada endale rohkem aega selleks, et ma saaksin iseendaga ka natukenegi olla. Ja nende kõrvad lähevad kuuldele tõesti alles selles osas, kus nad kuulevad enesekehtestamisest mille üle mul on iseenesest nagu kurb, et tegelikult sellega on võimalik minna väga teise äärmusesse, ehk siis, kui ma liiga palju ennast kehtestanud ja unustan ära sealjuures last kuulata siis tegelikult ka see ikkagi pikemas perspektiivis ei tööta, poisike ilmselt. Nii, et siin on tasakaal, see, mis peaks toimima ja hea on, kui näiteks vanemad ema isa on kuus koolitusel õppimas, et siis nad saavad 11 toetada, märgata, kuidas neil läheb. Kas on saanud aega, et mulle väga praegu meenub üks isa kursuselt, kes ütles nii toredasti, et meil on seal nagu teate teatepulga andmine, et kui ma näen, et ema on väsinud ja enam ei jaksa seal ükskõik mis mängu või joonistamist teha lapsega, et siis ma kohe püüan astuda juurde ja öelda, et nüüd on emal oma aeg, mis iganes ta siis teeb, läheb jooksma või ise endaga tegelema ja midagi lugema. Et isa mängib siis? Jah, sest et üks väike laps on nõudlik ja väsitav üksus ja ennemuiste olidki pered suuremad. Ühe lapse kohta oli neli, viis täiskasvanut, kes, eks ole, proteerusid lapse jaoks, aga tänases maailmas on see sageli ju vastupidi. Et on üks vanema kodus mitme lapsega, kes nõuavad temalt päris palju energiat ja seda taastumist kuidagi ei tule. Ja lapsel on just oluline vaadata, kuidas tema vanem oma isiklikke patareisid laeb ja oma stressiga tegeleb. Sellepärast et siis laps kopeerib tulevikus seda vanema pealt, et kuidas, kuidas tema õpib oma stressiga toime tulema. Räägime siis sellest, kuidas stress üldse tekib ja mis toimub ühes väsinud lapsevanemas. Ma võib-olla tooksin siia juurde veel selle, et me ise tekitame ka vanematena endale selliseid kõrgendatud ootusi, et me tahame pakkuda kõige paremat oma lastele. Nii et selles mõttes kõik tahavad head, aga välja kukub nii räbalad, kuub, just et siin on oluline mõelda läbi, et mida siis on võimalik teha, et mitte nii-öelda hüpata üle oma varju. Ja kui noorte perede vanemad tulevad koolitusele, siis sageli ma näen seda, et neil on need ootused seotud selle pealt, et nad ei osanud üldse ette kujutada, kui suur muutus see tegelikult on, kui sünnib perre laps ja ikka mingi väike selline ootus oli taga kuklas, et olukord jääb suht sarnane ja küll me toime tuleme ja ta magab ju palju ja me saame aega iseendale. Ei saa, sest need esimesed aastad on just need, kus tegelikult nagu kõige rohkem ju pühendatakse lastele ja see tõmbab kuidagi koheselt tühjaks need vanemad. Ja siis teiselt poolt on ka need päritolu peredest tulenevad sellised uskumused, mingid väärtushinnangud, et kuidas selle lapse kasvatamisega peab toime tulema ja need ka vahest nende noorte vanemate puhul häirivad, et näiteks, et kui on tundunud, et ema on olnud pühendunud rohkem lastele kui näiteks isale, et siis ma kas peaksin selliselt jätkama või kuidas seda teha nüüd niimoodi, et ma pühendun 100 protsenti lastele ja 100 protsenti veel abikaasale ka. Et see ei ole ju võimalik ja sest et väga paljud ju ajakirjad ja, ja targad loenguid ja kõik räägivad, et kõik, mida sa peaksid tegema paarisuhtes, kui hea partner sa pead olema ja kuidas paarisuhet hoidma ja siis kõike, kui olulised on lapse esimesed aastad, et kui oluline on olla tema jaoks kohal ja nagu kõike kuulata ja teha ja mängida ja, ja see tekitab kohati nagu sellise stressi inimestes, et noh, ma pean nii palju suutma. Ja kuskil seal tuleb see inimliku võimekuse ja võimetuse piir. Ja siis ühel hetkel lööd kõigele käega ja ütlevad, et ma ei suuda mitte midagi. Ja ma mäletan, et minu esimene esimese lapse tuleku juures oli minu ainukene unistus saada magada. Et see ilmselgelt oli minu baasvajadus, mis oli too hetk rahuldamata, mitte ükski muu asi ei tulnud, ei olnud ma võimeline tegema ja unistasin ainult ühest sellisest pikast, korralikust unest. Nii et pere- konna alguse etapis juba tegelikult nende vanemate omavaheliste kokkulepete sõlmimine ja üksteisest teadlikumaks saamine, et kuidas siis üks või teine pool raskustega toime tuleb. Et see võimaldab neil tegelikult omavahel selliseid probleeme ennetavaid kokkuleppeid sõlmida ja sellest tulenevalt siis ka võib-olla stressi ennetada. Ja gümnaasiumi perekonnaga tuse tundides on selline tore küsimus, et kui sinu tulevases peres saab olema kolm liiget sina sinu abikaasa või partneri laps, siis kes on kõige tähtsam. Ja mis sa arvad, mis seal vastustena tuleb? Väga palju ikka tuleb seda, et laps ja siis osad vastavad ka, et minu partner, aga suhteliselt vähe on esimese hooga neid, kes vastavad, et mina, sest see tundub egoistlik. Samas ei ole sellest mitte midagi egoistlikku, kui me tuleme tagasi selle anumate metafoori juurde, eks ju, et kui ma ei täida ennast, kui minut asja ei ole täis, et siis mul ei ole võimalik teistele ka midagi anda. Ja kui mina iseenda vajaduste eest hoolt ei kanna, siis kes kannab? Mitte keegi ju siis ei, ei kanna. Aga jaam, see on see põnev, prioriteetide teema on ju, et, et siis kui tuleb perre nii suur muutus seda vastsündinud või väikse lapse näol et tõesti väga paljudele ongi selline tunne, et minu kõige tähtsam on mulle laps siis heal juhul tuleb tükk tühja maad, siis on võib-olla partner. Ja siis võib-olla alles MINA ISE. Eks siin saavad vanemad mõelda selle peale, et kui palju nad siis tegelikult ütlevad, et nüüd on see minu 15 minutit, kus ma tõesti naudin näiteks tassikest teed või unistavalt, vaatan aknast välja, noh tõesti, palun, et see aeg oleks minul, et neid kokkuleppeid on raske sõlmida, kui sa nendega niimoodi üleöö järsku välja tuled ja sellepärast ma ütlengi, et on hea neid asju arutada oma kaaslasega, oma partneriga ja siis teha juba võimalusel ennetavaid kokkuleppeid. Aga loomulikult seal tulevad mängu ka need ekstreemsed olukorrad või sellised raskused, millega, milleks ma ei ole üldse valmis. Ma ei räägi siin mitte ainult sellest ajast, kui laps, kui beebi on kodus, aga ka edaspidi lapse erinevates arenguetappides on neid raskusi ikka ja jälle tulemas. Nii et vanemate puhul siis stressi tekitavat tegelikult erinevad asjad. Et ühe vanema jaoks see, et kogu aeg midagi muutub. Et ma ei saa üldse rahulikult olla, et just see näiteks viieaastane hakkas mul nagu ilusti toimetama ja mul oli rahulikum õhtuti temaga koos peale lasteaiast tulekut olla ja siis järsku nagu midagi muutus. Aga näiteks midagi muutus, kas seal lapse lasteaia käimisega seoses või midagi tema sõpradega või midagi toimus, et ta käitub teistmoodi, lisaks sellele ta on jõudnud järgmisele arengu pile, ta hakkab proovima uusi piire mis iganes seal, võib-olla, eks, ja vanemal on raske sellega jälle nüüd kohaneda, et ta peab uuesti sõlmima uusi kokkuleppeid, seadma mingeid piire õppima, last nendes olukordades kuulama ja teist vanemat jällegi teevad ärevaks ja häirivad olukorrad, mis on liiga stabiilsed tykk aega. Et see rutiin tapab. Nii et siin ei ole ühte sellist kindlat reeglit, et mis nüüd tekitab vanemale seda stressi. Aga kuidas nad tunnevad ennast, see minu meelest on küll suhteliselt sarnane ikka see väsinud selline tüdinenud olek ja teiselt poolt siis ka see teatud olukordades ja teatud vanemate puhul agressiivselt või liiga äkiliselt reageerimine. Et see on see, mida me näeme. Aga enda puhul on seda raske näha. Ja noh, aga hakkame siis arutama seda, et anname mingeid konkreetseid soovitusi, mida peaksid inimesed tegema, et oma stressi natukene vähendada. Ma tahan kohe öelda esimesena magama. Just, sest sellest tänapäeval ajuteadlased räägivad ka päris palju, et, et väsinud aju reageerib hoopis teistmoodi. Ja see on tõesti nii, nii nagu ma tõin ka enda näite, ma arvan, et minuga räägiksin kaasa palju vanemaid, et see uni on niivõrd tähtis ja see annab meile tegelikult inimesena ja siis ka ju vanemana võimaluse olla paindlikum, kui ma olen puhanum. Jah, kuigi vanemad väga paljud ütleksid, et, aga no mis ma teha saan, eks ole, et see laps ei võimalda mul magada, minul endal ka on olnud, mitmest lapsest on olnud kuld, magajaid ja oli üks selline, kes ärkas poolteist aastat iga 30 minuti tagant ja näiteks meie võtsime ööhoidja endale ühel hetkel. Mõlemad saaksime lihtsalt teatud ööd välja magada ja kui see vähegi võimalik, on step mõistus enam, ma sain aru, et ma enam ei ei suuda opereerida normaalses maailmas, sest et lihtsalt aju enam ei töötanud. Ja täpselt see juhtubki, et aju enam ei tööta ja me töötame ainult selle roomaja aju pealt, eks ju, ehk siis need baasinstinktid tulevad, et ma, kas lähen kohe kaitsesse, ründan vastu või siis löön kõigele käega ja hangum kuskile laman apaatselt nurga. Täpselt. See on nüüd üks koht, kus ma tahaks tulla välja sellise oma teooriaga ööpäevajagamisest kolmeks kaheksatunniseks tsükliks, et me kõik vajame umbes kaheksat tundi und. Siis kui sünnib väike laps, mõlemad teevad endiselt tööd üks tavaliselt siis tavaliselt on see küll isa, kes läheb, teeb siis oma siis seda tööd, mis tekitab raha ja siis teine vanem, tavaliselt siis ema, aga tänases maailmas ka teistpidi on siis tema ema töö, mis kestab ka kaheksa tundi. Ja siis on siis veel jääb üks kolmandik järele, mis peaks siis olema see nõndanimetatud pereaeg, kus me mõlemad tegeleme lapsega. See, mida mina näen, on see, et hästi tihti juhtub nii et see, kes käib tööl, ütleb, et aga sa oled ju niikuinii kogu aeg lapsega kodus, sellele teisele vanemale. Et ma lähen, siis teen veel pärast tööd seda, teist ja kolmandat, sest sa oled ju niikuinii kodus. Et mina, ma tegelikult ütleks, et vot selle viimase kolmandiku suhtes peaks tegema väga palju kokkuleppeid, väga arukaid kokkuleppeid, et kuidas seal leitakse aega nii. Mulle kui üksikindiviidile, mis on ainult minu aeg, siis kuidas me sealt võtame, leiame endale paari aja olla kahekesi koos ilma lapseta ja siis kuidas me oleme siis sealt nagu kogu perega koos? See on suur logistiline väljakutse, aga just nimelt selle see mõte mulle, nagu praegu sellest rääkida tekkis just selle magamise koha pealt, et see on ka ebaõiglane, kui see, kes käib nõnda nimetatult sellel rahateenimise tööl, et tema saab kogu aeg välja magada, aga see, kes on justkui siis see, kes on kodune, et tema tõuseb kogu aeg öösel üles, et tegelikult see magamatus peaks olema ka kordamööda käima, sest muidu see, kes kogu aeg öösel üles ärkab ja magada ei saa, talle öeldakse, tihti olnud on küll ta siis päeval magada, siis kui see laps magab, aga kui see laps ei maga või kui sul on need magamisajad, ongi see, et sa pead tegema veel midagi kiiresti ära. Et siin on kui see põhjus, miks väga paljud kodus olevad vanemad lihtsalt pööravad ära just nimelt sellest magamatusest ja siis väga sageli me näeme, tekivad kõrvalsuhted just nimelt sellel vanemal, kes on välja maganud, sest ta ütleb, et noh, see, see teine kodus on nii närviline ja noh, nagu on nii käest ära läinud ja, ja tal on kuidagi nagu see aegse kõrvalsuhet teha kõrvalsuhteid ka ei teki, siis kui nad kumbki ei ole maganud ja siis kummalgi ei ole aega sellega tegeleda. Ja kui raske see tegelikult on päeval jääda siis magama, isegi kui see laps magab, et siis on ju veel 100 kolme toimetust, mis on vaja ära teha, eks ja see on omaette oskused lülitada ennast siis kõigest maailmas välja ja suuta keset päeva, kui päike sirab, kõrgel taevas magada. Nii et see ei ole koheselt tuleb oskus vaid selleks, seda peab ka harjutama üldse kogu see uneteema ja kõikide nende uute oskuste lapse kasvatamise juures näiteks nende Endale kasutusse võtmine on üks pidev treening tegelikult nii nagu me ei tea, võtame näiteks uue spordijala omale viljeleda. Me teame seda reaalselt harjutama, me ei saa kohe ju oskajaks ja samamoodi on nende suhtlemisoskustega ja ka siis eneseaitamise oskustega, et neid tuleb ka harjutada. Ja see magama jäämine on üks asi, kui, kui mulle antakse see aeg ole nüüd hea ja jää magama, siis seda võimalik tegelikult harjutada, et jäädagi sel hetkel magama. Isegi kuigi kõik pereterapeudid räägivad praegu siin, eks ole, et et kui sünnib laps, siis tegelikult paarisuhe on tähtsam kui laps, mis mingis mõttes on nagu väga, väga õige asi, et kuigi laps võtab ajaliselt oluliselt rohkem aega, siis paarisuhe lihtsalt nagu on energeetiliselt ideoloogiliselt on tähtsam kanda hoolt oma paarisuhte eest ja sellest me kindlasti ka kohe räägime. Et miks on selles nii oluline hoolt kanda. Aga nagu ma, see, mis ma ütlesin, see tark mõte saate alguses, et paarisuhe on küll tähtis, kuid paarisuhe saab oma jõu sellest, et kumbki üksikindiviidina on terve ja normaalne ja magamine on selle üksik peaks nii oluline. Nii et me ei saa öelda inimestele, et kui teil on väike laps, leidke veel aega paarisuhte jaoks ka kõigepealt magage välja just ja alles siis välja maganud inimene saab tegeleda paarisuhtega siis paarisuhe toimib ja seal saab tegeleda juba vanemlusega ja sealt pealt kasvavad lapsed ja, ja siin on ajuteadlastel veel paar head soovitust, mida endaga teha. Lisaks sellele magamisele ehk siis unelubamisele Endale on liikumine ja hobidega tegelemine liikumise kohta öeldakse, et see on nagu tänapäeval üks selline uus rohi, millega oma aju olukorda parandada, aju tervemaks teha. Et iga päev selline väike jalutuskäik, on see siis üksinda iseendaga jalutuskäik või ka lapsega või partneriga koos, et see võiks olla selline igapäevane rutiin, et nagu see oleks igaõhtune hambapesu, et me iga õhtu näiteks mingil kellaajal käime ja jalutama pool tunnikest. Ja hobidega tegelemine on siis see, mis laseb tegelikult sellel looval ajupoolel tulla välja ja, ja mitte olla selles igapäevaargirutiini ratas. Et see aitab meie aju lülitada siis mõtlemiselt analüüsimisel c loovusele ja me anname siis sellele ratsionaalsele ajupoolele sel ajal tegelikult puhkust, võiksime kokkuvõttes öelda niimoodi, tahad olla parem, vanem ei ole võib-olla natukene vähem kohal lapse jaoks, aga pisut rohkem kohal iseenda jaoks ja kui su enda tass on täis, siis suudad olla ka vanemana kohal. Tegelikult neid asju peab planeerima niimoodi, et ma ei läheks ühe või teise asjaga liiga äärmusesse. Et ma olen kuulnud ka seda tagasisidet, et kas ma peaksin siis ikkagi minema rändama ja olema kolm kuud kuskil soojamaa saarel ja nautima iseendaga olemist. See ei ole see, mida ma mõtlen. See on ikkagi selline teadlik planeerimine omale aega ja see ei pea üldse olema pikka aega ühes päevas ongi näiteks 15 20 minutit seal päevas, iseendale ja rohkem ma ei olegi võimeline sinna ära mahutama ja sinna juurde siis planeerida seda, et kuidas partneriga saame suhelda. Ja siis ülejäänud aeg sõltub lapse vanusest. Võib-olla ongi kõik nagu ainult pere ja lapsele pühendatud aeg, see ülejäänud aeg teeme siin väikese muusikalise vahepala ja kuulame, mida naised köögis arvavad sellest, kuidas ja kas peaks ise enda eest hoolt kandma ja millist energiat meil võtab. Lastega tegelemine. Ja 40, kui koosolek ära on, talud, nutsu sukeldud, mõnuga märki. Mõtled. Täna läks valutult, mul kui telefon heliseb. Lapsel on palavik, püütakse Delosse 30 üheksaga. Viige ta koju või EMOsse, sest hirmsasti oksendab lapp. Ei leia tuumareeglitega mis kritsendab, mina käin seal ülikeeruline. Ja teenekas kuulge miks sellel koogil on muna sees ja salat on segatud meega? Tegin ju puust ja puuna. Tänasest olen ma seega on juba 1000 kraadiga ja sisendada endale nelgi, kuid õigesti tilka praadima suunurgas õpetaja väemm. Mehega neetud slaidil ta sulle veel tähendab. Kiitsime. Ei ole veel puhketund, selles mõttes on hoopis. Mine näidendi saajatele, kui jäägitult heidab sünnipäevale null, vaid ka naine, ma olen siin pidanud plaane vajame natuke kukkus sõidamegi ja emale maale ta hirmsasti armastab. Aitame kloppida, vaipasid ja punnitab laduda riita. Tore Jon küürida aitasid jahimisel heina niita. 42 kas laps on vaktsineeritud ja kostenest filmida? Me rääkisime sellest, kui oluline on magada, liikuda, tegeleda oma hobidega, ma paneksin siia juurde ka selle, et hästi oluline on aeg-ajalt kogeda vaikust. Et lihtsalt astuda kõrvale sellest ja olla natukene aega vaikuses. Ja vähemalt hästi paljud naised räägivad, see, mis neid aitab, on kas iluga tegelemine või ilutarbimine, dolla mingisuguses ilukeskkonnas enda jaoks ja suhtlus. Aga kõige selle kõrval ikkagi üks asi, mis aitab meil siis olla adekvaatsed vanemad on paarisuhe. Jah, see lähedus ja usalduslik suhe oma partneriga, aga ka tegelikult laiemas pereringis, olijatega on väga oluline esmajoones muidugi partneriga, et kui me sageli näeme seda, et üksikvanemat Tal on veelgi raskem oma lapse kasvatamisega toime tulla siis ja neil ei ole seda partnerit, et siis seal lapsele selle rolli andmine, et tema ongi minu partner ei ole tegelikult vanemale abistav. Ehk siis see paarisuhe jaa, partneri leidmine, kui teda ei ole, on üks baasilisemaid selliseid toetavaid asju. Ja Need liikumise, hobide ja une kohta käinud soovitused on siis teostatavad, kui vanemal on kedagi üldse appi kutsuda. Ja siin ma nüüd pean silmas siis sellist laiemat pereringi lähedaste ringi, sugulaste ringi, aga võib olla ka naabritädi, kes tuleb laste hoidmisega väga hästi toime, saab appi tulla. Et tekiks minul vanemana endale aega, ajavõtmise võimalust ja ka partneriga olemise võimalust. Ja selleks me peame toetuma võrgustikule just ja seda on kurb kuulda vahel, et vanemad ütlevad koolitustel nõustamistel, et neil ei ole lastemana vanematega selliseid suhteid, et nad tuleksid lapsi hoidma. Et mis iganes nende põhjused on, aga et pigem mis otsitaksegi abi nagu väljastpoolt seda pereringi. Ja ma siis püüan ikkagi öelda, et kui vähegi võimalik, siis nendesamade efektiivsete suhtlemisoskuste abil on võimalik ka vanavanematega suhteid parandada, hoida ja tekitada just see turvaline võrgustik. Et minu enda jaoks on andnud väga abista see, kui minu ema on tulnud appi ja aidanud siis lapsi hoida, nii et ma olen saanud võtta aja iseendale ja seal loomulikult võib olla erinevaid selliseid kasvatusstiile, millega võib-olla ema isa tunnevad väikest sihukest ehmatust, umbes et nüüd tuleb vanaema või vanaisa ja rikub meie lapsed ära. Aga see on see enda sees rahu tegemine, et kui ma olen vanavanematega rääkinud nendest oma hirmudest ja tundnud, et nad tegelikult mõistavad, siis lõppkokkuvõttes, kui suur saab olla ikka see lapse ära rikkumise oht versus sellega, et kui vanavanemad saavad lapsega hea kontakti ja, ja lapsed saavad nautida seda, et meil on ka vanavanemad olemas ja noh, me teame seda, et rohked kiindumussuhted ainult rikastavad elu. Jah, et vähemalt üks kiindumussuhe peab olema ka, et kui neid on rohkem, siis tegelikult lapsed on seda rõõmsamad. Käisin eelmisel nädalal ühel konverentsil, mis rääkis jagatud vanemusest nende perede puhul, kes on lahku läinud. Väga sageli on ju siiski ikkagi see, et kui üks partner otsustab suhte lõpetada, teine tahab hakata talle kätte maksma ja, ja ei taha anda last. Ent just nimelt ongi see, et, et uuringud näitavad seda, et kui vanem jääb üksi lapsega et siis sellistel lastel on palju suuremad psühholoogilised füüsilised ja sotsiaalsed probleemid kui nendel lastel, kes siis kas elavad mõlema vanemaga koos või kui ta saab käia kui mõlema, kui vanema eaga koos, kui ta saab käia mõlema vanema juures ja mis oli eriti huvitav, mis minu jaoks selles uuringus välja tuli, millest seal konverentsil räägiti, oli see, et need lapsed, kes jäävad elama ainult ema juurde, nendel suhted emaga võivad olla kehvemad kui nendel, kes käivad nagu jagatud vanemluse printsiipide järgi kahes kohas. Ja see on just sellepärast, et sageli üksikvanem jääb üksi ta on nii väsinud, ta nii kurnatud, ta ei reageeri adekvaatselt ja tal ei ole võimalust välja puhata. Nagu siit ma annaks küll soovituse kõigile neile vanematele, kellel nagu paarisuhe ei ole välja vedanud kes on siis elu või olude sunnil üksteisest eemaldunud, siis isegi, kui te olete pahased oma ära läinud partneri peale, ikkagi katsuge kuidagi jõuda selleni, et jagate seda last just nimelt selle jaoks, et teile endale jääks võimalus välja puhata, olla aeg-ajalt ilma lasteta või lapseta ja puhata. Ja siin on mitmed inimesed, on rääkinud just, et mul on, tekib süütunne, et kuidas ma rõõmustan selle aja üle, kui ma olen ilma lapsed kui minu praegu elu missioon on olla lapsega koos. Et kas pole egoistlik. Ja kas pole egoistlik öelda paarisuhtes, et ma tahan aeg-ajalt olla natuke üksi, teisel võib tekkida küsimus, et kas sa siis ei tahagi tõesti minuga olla või kas miks sa ei taha minuga olla, miks sa tahad olla üksi? Et ma arvan, et see, see sõnum, mis me sinuga täna tahame inimestele kohale viia, ongi see, et võtke aeg-ajalt natuke aega iseenda jaoks ja ärge püüdke olla üksi üksikvanemad, kui elu annab teile teised kaardid ja saadab teile just kabilisi. Mulle haakub see hästi selle armastuse keelteteemaga, et me vajame tegelikult erinevat lähedust. Ja osadel paarisuhtes on vajadus olla kogu aeg lähedal ja tunda füüsilist lähedust ja teistel on vaja vaadata asja aeg-ajalt kaugemalt ja siin on jällegi oluline üksteise mõistmine ja ärakuulamine. Et kui ma olen teadlik, mis on minu teise poole vajadused, siis ma ju võiksin talle neid pakkuda aeg-ajalt. Ja siit edasi, mul tuleb see, et milleni me oleme nüüd jõudnud lapsevanemate koolitajate ringis, et tegelikult on hea anda vanemale endale ka selliseid tehnikaid, kuidas ise ennast aidata. Ta näiteks räägime imelised aastad vanemlusprogrammis, sellisest kasvatusmeetodist mida agressiivsete lapse puhul kasutada, et aeg maha tehnikaaed maha rahunemiseks. Ja see sõna rahunemiseks rõhkkond sellel sõnal siin. Ja siis vanemad hästi keskenduvad sellele õppimisele ja see on väga selgelt määratletud tehnika, kui laps on agressiivne. Aga mida vanem ise teeb sellistes olukordades, kus ta tegelikult käitub selle jällegi selle baasinstinkti pealt või meie roomaja aju pealt ja see ei ole kuidagi edasi, mida ta siis teeb, ehk siis käitub ise võib-olla agressiivselt. Ja neid tehnikaid ei ole vanemad iseenda peal tegelikult enda peale mõeldes niimoodi määratlenud, mis mind aitab, kas see on see, et ma 10 korda hingan rahulikult sisse-välja või näiteks kujutlen ennast korraks kuskile mõnusalt pikali lesima sooja kohta, et kuidas ma saane sellest mustrist välja, kus ma käitun agressiivselt tooli peal ei peaks saatma rahunema, mitte last, aga õps hoopis vanemad? Jah, ma ei tea, see iga lapse puhul kindlasti üldse ei peaks kasutust leidva salongi agressiivse käitumise piiramiseks tehnika. Nii et lihtsalt rahunemise meetodid on need, mida võiksid ka vanemad mõelda, kuidas ma ise, mida ma vajan, selleks lähen sooja duši alla näiteks. Ja aga siin on veel üks oluline teema. Et loomulikult, kui sa vanemana eemaldud mingist olukorrast rahuned maha lähed, eks ole. Nonii, jõuad näiteks tööl, oled töölt eemal, kõik on hästi, ei lähe tööle tagasi, oled puhanud, aga kukud ikka samasse auku, mis ennegi samamoodi, eks ole, lastega sa ka lähed eemale, lähed loodusesse, lähed trenni, lähed sõpradega, suudad maha rahuneda, aga tuled tagasi ja jälle on oht, et satud oma raskete emotsioonide võrku. Ja vot n täiesti põgeneda ei saa, olukorrast saab, enda eest ei saa. Ja ma arvan, et üks fundamentaalne asi, mis on väga oluline just sellel endale individuaalse aja võtmisel, on see, et saada aru oma emotsioonidest, oma rasketest emotsioonidest. Et miks mul tekib antud rassis viha või hirm või kurbus, vastikus või ükskõiksus. Et kui sa oled üleväsinud ja magamata, siis sa ei pruugi üldse oma tunnetest sotti aru saada midagi, et on lihtsalt väga õudne olla. Aga see puhkuse võtmine võimaldab hakata tegelema oma tunnetega, nii et tekib justkui selline vaba psüühiline ruum. Et saada kõigepealt üldse oma tunnetest teadlikuks, siis hakata nende päritolu uurima, sest et sageli on ju meie täiskasvanu ja frustratsiooni ja rasked tunded üles ehitatud lapsepõlve raskete tunnete peale. Näiteks kasvõi see, et meil võib olla peas selline kriitiline hääl, mis nõuab täiuslikku sooritust ja utsitab kogu aeg takka, et tahtes olla teistest parem. Et see võib olla seotud üldse mitte praeguse olukorraga, aga mingite varasemate olukordadega mis on oluline teada, on see, et meie alateadvus, see meie sügav sisemine psüühiline ruum, tema ei maga iial. Ja me oleme oma alateadvuse juhitud. Ja alateadvuses on meil ju nii palju selliseid emotsioone ja tunge need alles siis, kui me teadvustame oma tundeid saame me hakata oma tunnetega tegelema ja alles siis saame me neist ka vabaneda. Ütlesid, et kui meid juhivad need emotsioonid, millest me aru isegi ei saa, siis me oleme nagu automaatpiloodil kulgevad üliemotsionaalsed või siis vastupidi, tuimad inimeseloomad. Tuimus aitab ka tundeid kalevi alla lükata. Nii et oleme omad teadvustamata oma emotsioonide poolt nagu tõugata ja lükata. Ja kui me niimoodi oleme, siin ei ole üldse arukad olendid, kellega saab rahulikult rääkida või kelle peale saab loota või kes teevad hoolivaid valikuid või kes on lahked ja sõbralikud. Ja me ei suuda siis käituda viisil, eks ole, mida me hindame teoreetiliselt õigeks, siis tulebki välja, et tahtsin paremat, aga tuli välja nagu ikka, sest et mingid emotsioonid on mul sees, nii et oma emotsioonidest teadlikuks saamine, see on üks fundamentaalse tähtsusega asi. Ja, ja ma toon siia selle näite veel, et kui lapsevanemad sageli ütlevad, et noh, ma siis selles ekstreemses olukorras või selle mittesoovitud käitumise puhul ütlesin talle, et nüüd stopp, mine oma tuppa ja mõtle järele, mis sinuga praegu toimub või mida sa tegid, laps ei mõtle, eks ju, tema ei oska veel analüüsida. Aga võib-olla vanem, kui ta ise on niimoodi käitunud, et siis see on see koht, eks ju, et ma võtan endale selle rahunemise aja teen midagi, mis mind rahustab ja võib-olla selle taustal saan läbi mõelda, mis minuga nüüd toimus, millised emotsioonid minust võitu said ja kuidas neid teinekord ennetada, selles olukorras? See ei ole lihtne. Aga kui ma harjutan seda teistsugust käitumist, siis mõne aja pärast see saab mulle omasemaks ja väga toetav on ka siis kui ühel vanemal tõuseb mingi emotsioon üles, tema saaks nagu areenilt lahkuda ja võtab üle, eks ole, teine vanem, kellel võib olla antud hetkel seda emotsiooni polegi, suudab rahulikumalt olla just ja võib-olla piisab ka sellest, kui teine, vanem võtab sellel ärritunud vanemal korraks käest kinni ja juba see käepigistus annab selle sõnumeid. Kuule kallis, ma olen sinu kõrval ja et praegu nüüd juhtus see, et me oleme vanemad siin käia ja, aga me saame olla vanemad koos ainult siis, kui meil on ikkagi paarisuhe toimib ja meie paarisuhe toimib siis, kui me üksikindiviidina tunneme ennast hästi vanemale abistamiseks. Me oleme tervise arengu instituudi poolt siis välja töötanud sellise kampaania sotsiaalsem Haanja, et selle raames siis rõhutada neid soovitusi, mida me ka siin täna saate ajal oleme rääkinud, see uni iseendale aja võtmine, liikum, mine hobidega tegelemine sealhulgas ja paarisuhe, et kas mul on seda toetavad poolt ja mida ma saan teha selleks, et meil oleks üksteise toetamise aeg. Ja me oleme mõelnud, et seda ju kõike planeerida on ikkagi väga keeruline. Jah, kui ma mõistusega saan aru, kuulen ja näen, et sellised soovitused siis seda reaalselt ellu viia on ikkagi raske ja võib-olla üks abistav vahend siin on see, et ma teadlikult planeerinud neid oma nädalaplaani. Et see on selline vanemaks olemise, veel vanemaks kasvamise plaan, kuidas iganes me seda nimetame, on teemad, mida ma olen mõelnud, et võiksid minu nädalas sees olla seal näiteks aeg iseendale kas ma saan seda võtta või see tuleb mulle üle päeva või kuidas minul sellega on. Paarisuhe, räägime koos partneriga läbi, et kuidas me seda saaksime sinna nädalasse ära paigutada ja siis üheskoos perega tegutsemise ja lastega tegutsemise aeg, mis on seal olulised asjad. Ja need siis pannagi omale sinna plaani kirja ja selle järgi püüda toimetada, nii nagu ma eelpool ütlesin, et siis selline harjutamine teeb meistriks. Et esimene, teine ja võib-olla ka kolmas nädal ei näita mulle veel, et nüüd suurt muutust oleks toimunud. Kui ma endiselt püsin sellel samal joonel ja vean võib-olla natukene näpuga, ärge seal plaanis siis suure tõenäosusega mingid asjad muutuvad. Just aitäh sulle lee saatesse tulemast ja nii nagu ikka, küsiks siis tänagi kuulaja käest, et kui hästi sina enese eest hoolt kannad, isegi kui sa ei ole antud hetkel lapsevanem ja ikka kuulab seda saadet, siis küsimus on pädev ka sulle, et kui hästi sina iseenda eest hoolt kannad, kas oled saanud piisavalt puhata ja mängida lihtsalt olla? Mis on need asjad, millest sa jõudu ammutad? Et sa jaksaksid olla parem inimesena, et siis omakorda olla varem suhtekaaslane ja siis, kui sind on õnnistatud lastega, et olla parem lapsevanem ja kõige tähtsam küsimus, kuidas sa tuled toime oma emotsioonidega. Nii et lõpetuseks võiksimegi öelda, et õnnelik vanem võrdub õnnelik laps ja kui vanemad asju on täis ja ta on puhanud, siis suudab ta olla parem nii oma lapsele kui oma suhetes ja elus üldse. Aitäh sulle, hea kuulaja, sa kuulasid peresaadet, mina olen Katrin saali, Saul kohtun teiega ülejärgmisel neljapäeval, nagu ikka õhtul kella üheksa. Seniks elage ise ja aidake teistel elada.