Tere, kuule, mina olen Roman, sinu teie psühholoog ning koolitaja, sa kuulad pere, saaled. Seekord me räägime noortest täiskasvanutest, nende eneseotsingutest, karjäärivalikud, suurtest unistustest, tulevikumõtetest ja muidugi kokku puudest, oma tegeliku minaga. Ja täna stuudios on mul külas psühholoog Viktoria Saat, tere Victoria. Tere, aitäh, et kutsusid, ei ole ka huvitav teema, ma arvan, et see ei ole ainult noortest eneseotsingut on ju? Otsi otsima ikka siiamaani. Mina ostsin Senilast tuli välja nii et iga vanuseperioodi kohta, millest me oleme siin rääkinud, olgu need imikud või, või siis täna teismelised, iga kord tekivad mingisugused seosed täiskasvanutega, sest see seal laps ikka, elab meie sees kogu aeg, eks ole. Elab ja, ja tegelikult tihti just tegelengi sellega, et seda last rohkem esile tuua. Et kuidagi me teda kutsume liiga palju korrale. Ja, ja, ja unustame, et see siiras huvi ja katsetamine ja ja mitteteadmine elu suhtes, kuigi me oleme hästi targad ja haritud ja kogenud. Aga see mic, teadmine ja iga päev, selle avastamine on üks, viis, kuidas elus edasi minna, ma arvan. Ja sellest, kui, kui liiga paljuski sisemist last korralekutsumisest pahandust ka rohkem vaata nagu lastega on, et kui see tähelepanu talle hea tähelepanu ei pööra kab, hakkab kuidagi pahandusi tegema, et see tähelepanu ikka saada. Aga see periood, millest me täna räägime, natuke kitsamalt, selline noor täiskasvanu, selline 18 kuni 21. See periood on selles mõttes väga teistmoodi minu arust nagu, kui võrrelda teiste, nagu sellistel arengulist etappidega mõttes on selline ainuke arenguetapp, millele järgneb päris elu, et sellele ei järgne enam seda, et nüüd on nagu veel, see peab küpsema, see peab küpsema vaid nüüd on see nüüd, nüüd sa hakkad päris elu elama. Ja see on selle arenguetapi eripära ja vist sellel etapil nad kuidagi. Kas seda tulevikku käsitlevad natuke teistmoodi, sellel tulevikule on väga oluline roll. No vaata juba, kui sa nagu ütled, et päriselu see hirmutab natukene. Et enne seda oli nagu mängultannia haige ja nüüd vanemad kaitseväelast ja see peaks olema nüüd hakkaks, et päris elu. Et kui sa nüüd see valik, mida sa teed, on kuidagi peab olema hästi tõsine. Ja jaa jaa, lekki terveks eluks. Ja see hirmutab natukene. Ja kusjuures ma olen lugenud ühes ühes raamatused et need valikud, mida noored teevad natuke laiemalt, muidugi see on selline 20 kuni 30 et need valikud nagu osutuvad nagu ääretult tähtsaks nagu elu perspektiivi mõttes, kui pärast tagantjärgi vaadata, siis need on, need on valikuid, mis on nagu otsustanud elukohta, aga siis, kui need otsused võetakse vastu, siis nüüd üldse ei peeta tähtsaks. No lähen ma sinna ülikooli või ei lähe või ütlen seda tööd või mitte või abiellunud selle inimesega. Aga et kas sinu arust on? On see tulevikuperspektiiv, selles vanuses on natuke teistsugune. No vaata, inimene on biopsühhosotsiaalne olend. Noh, kui me räägime, vanus, sa ütlesid 19 20 22 on ju selline vanused, et siin on nagu noh, kui me räägime bioloogiast. Et vaata, meie aju on jõudnud sellisesse faasi, et näiteks ajupiirkond, mida me nimetame prefrontaalse korteksiks see piirkond, mis vastutab planeerimise, pulsside tagasihoidmise eest, käitumise kontrollimise eest ja mõtlemise eest. Et see on nüüd hakkab küpseks saama. Et nüüd nagu bioloogiliselt me oleme valmis selleks, et just otsustada midagi, lähtudes hästi ratsionaalsetest põhjustest, et me võime panna kõrvale oma emotsionaalsust, on ju oma siukese tahan ei taha. Et nüüd ole hea ja keskendu ja võtta vastutuse ja ja ikka otsustas ennist sulle kasulik on, mitte niivõrd lihtsalt tahan. Teisest küljes on selline ka sotsiaalsed, selline ühiskonna poolt inimene lõpetab just kooli ja keskkooli, ütleme niimoodi, kui ta võib-olla see valik on toimunud juba varem ka, kui ta on lõpetanud põhikooli ja, ja kas ta on läinud nüüd, et mitte, et selleks, et mitte minna keskkooli näiteks on ju, eks me valime midagi, midagi ega midagi vältimiseks on ju. Ja, ja, ja nüüd on nagu sotsiaalselt ka selline surve ühiskonna poolt, et nüüd nüüd kui on, sa pead valima, kas sa lähed, töö läks sellele, et edasi õppima ja see valik on see, millesse sa panustad ja nagu ma ütlesin, varem, see on suur surve ja suur ootus ja inimesed on erinevad. Ja mõnikord see valik on lihtne tulemas, et võib-olla seal on tõesti olnud mingisugune selline sügavam huvi mingisuguse eriala või, või elu või piirkonna või, või mingisuguse valdkonna vastu, aga mõnikord ei tea. Mõnikord sa ei tea ja siis sa valid, et valida midagi. Ja, ja mõnikord son H pärast vaatad tagasi 10 aastat hiljem. Päris hea oli see õnneks ma ei mõelnud palju ja tänu sellele võib-olla see oligi hea valik. Aga võib-olla ma mõtlesin liiga palju on ju ja kartsin ja vaatasin ja kuidas noh, kuidas siis seda ühiskonna poolda, kuidas tulevikku ennustada ja mis oleks nagu kasulik ja mida ma tahan edaspidi ka edukas ja mis tähendab edukas Niukest palju raha teenida, et hästi palju kõike palju ma tahan siis teha seda, mis mind tõesti huvitab. Ja noh, kõik need küsimused on, et lihtsalt ei ole, ma ei tea, kuidas sina valisid omal ajal kuidas sinna jõuda? Ma mõtlesin, et ma valisin täpselt nii, et mida ma ei oska teha, ma ei osanud matemaatikat, ma ei osanud keemiat, ma ei osanud kõiki neid reaalaineid, nii et siis ma käisin psühholoogi klubis nii ja ma mõtlesin, et okei, see sobib, aga ma õppisin paralleelselt muusikat. Nii et selles mõttes see tegelik erialavalik toimus palju hiljem. Ja, ja minu jaoks toimus, niiet et ma tegin paralleelselt muusikat ja psühholoogiat ja siis otsustavaks oli see, kus ma alustasin rutiini paremini. Ahah, et muusikas ma ei talunud rutiini, ma ei suutnud istuda ja mängida ja uuesti uuesti ta ühte ja sama asja seal heliredeleid ja asja teha. Aga et psühholoogias mulle tundus nagu Keijad sa artiklite lugemine, santsiks ettevalmistamine, analüüs ja nii edasi, nii edasi, et kõik need asjad tundusid palju loomulikumad. Kas siis see oli otsustav? Aga vaata, huvitav sa ju, kui sa valisid, kas täpselt kujutasid ette, mis see tähendab, õppida psühholoogiat. See, kuidas valikut. Tekib kas sul mul oli biit silmi ja mul oli pilt silme ees, ma kujutasin ette, et ma töötan niiviisi, et mul on järve ääres maja suur aken ja, ja siis selline nahktugitoolid ja palju raamatuid, nii et ma kujutasin ette ilmselt Gabriel pirni mingisuguse psühhoanalüütiku kontorit, mida ma siis seal filmis ei näinud, nii et mul ei ole kunagi sellist olnud. Aga see pilt oli mul olemas. Nii et selles mõttes jah, aga et kui ma võtan praegu nagu sellele tulevikuideedele, mis, mis mis noortel tekivad, siis, siis vist on kuidagi seotud ka sellega, et midagi seal toimub, ajatajus. Sest 18 19 aeg, 20 aastane ta nagu hakkab tegema asju nii-öelda tuleviku pärast, et mis nagu täna ei pruugi üldse kuidagi nagu kasulikud olla, nad ei pruugi olla nagu üldse mõnusat või vihjad, nagu sa mainisid, eks ju, et nagu see enesekontroll on nii hea juba inimesed on võimelised panema nagu kõrvale need ajutised, sellised spontaansed impulsiivsed, tahtmised ja asjad, tekib see distsipliin ja ja ta on võimeline tegema midagi selleks, et soovitav tulevik tuleks. No aga siis ilmselt küll, jah, vaata, tegelikult see on juba, kui me räägime isiku kuueaastastest lastest, et üks üks viis, kuidas me mõtleme, et miks just kuueaastane laps läheb kooli hakkab õppima ja, ja mitte nagu kolmeaastane laps, ma mõtlen, just need tunnid toimuvad nüüd sellisel viisil, et 45 minutit ja mänguaega on vähem ja kõik, et see on sellepärast, et ma olen võimeline nagu see, mis mind huvitab. Emotsionaalne kuidagi kuidagi köidab mind, et ma siis suudan tahtejõuga ennast suunata selles suunas, mis on, mis on siis minust nõutakse, et, et ilmselt kui sa ütled, vaata nagu sinu pilt sellest, et mis tööd sa tahad teha on ju, et ilmselt sul peab olema siis mingisugune ettekujutus või selge, enam-vähem selge ettekujutus, mida tulevikuvisioon millist tulevikupilti, mida sa nagu täpselt tahad ja, ja lisaks veel sellele vaata pilt pildiks, et tihti meil on nagu, kui me jõuame sinna ja ma olen ka vaata täiskasvanutega töötan ja olen töötanud ka palju inimestega, kes on mingil põhjusel muudavad oma eriala või, või siis et mingil põhjusel, siis nad ei saa jätkata Ta teha seda, mida nad teevad. Et nad ütlevad, tahan, ma kujutasin ette ühte asja, aga kui ma sinna jõudsin, seal ei olnud seda, mida ta täpselt ette kujutasin, et juhu siis Enda jaoks seda tulevikupilti läbitunnet vaatamine ja tõesti hästi nagu nimetamine ja arusaamine, mida ma täpselt tahan siis, sest iga füüsilise vajaduse taga on ka emotsionaalne vajadus. On ju, mis on, sinu jaoks oli seal istuda sellises toredas majas veekogu ääres. Et mis, mis veel. Sa võid ükskõik mida seal teha, miks, miks nad psühholoog on ju, et, et sa võid ju samamoodi maalid mõtiskleda, kirjutada? Ma ei tea, sa võid olla ka puuseb sellise vaatega, et mis veel on see, mida sa täpselt tahad sellise pildiga nagu saavutada. Just et millegipärast nagu sellel pildil on, on piisavalt suur jõud su üle, et sa isegi ei pruugi osata nagu seda seletada. Ja ma tahan selles mõttes tulla nagu korra tagasi, sa ütlesid ühte mõtet. Mõnikord inimesed mõtlevad hästi pikalt ja analüüsivad ja see ei pruugi olla hea avalik. Aga just see spontaanne, kiire, impulsiivne valik, mõnikord on kõige õigem, kuidas see võimalik on. Võtan, et mõnikord me teeme nii-öelda õige valiku enda jaoks nii-öelda minnes oma elualateadvuse järgi mõningat elu. Minuga juhtus selline asi, et mina lõpetasin kooli 92, keskkooli lõpetasin ja see oli selline aeg, et ma lõpetasin vene kooli ja mul oli kuidagi, ma ei tea, intuitiivselt tugev teadmine, et ma ei taha siit ära sõita, et väga paljud minu eakaaslased, koolikaaslased nendel oli, oli kombeks minna Venemaale piima ja ma kuidagi tundsin, et kui ma lähen viieks aastaks praegu ülikooli, on ju, et siin Eestis nii palju toimub, nii kiiresti kõik areneb, et ma jään mingisugusest asjast ilma ja ja ma üritasin ülikooli astuda. Ei saanud sisse seal inglise keeles. Ja, ja siis läksin õppima asjandust Jarhiilindust noh, lihtsalt minna kuhugile õppima. Ja nüüd ma saan aru, et see oli väga oluline, sest õppisin eesti keele selgeks ja siis ma töötasin aasta aega mingisuguses firmas ja mul tekkis selline masendus. Ma ei olnud rahul sellega, kes ma olen, mida ma teen, teen, mida ma olen saavutanud, tanud või mis, minu perspektiiv on, ma täpselt võib-olla ei osanud endale seletada, aga ma rahul ei olnud. Ja siis järgmine hetk oli see umbes, ma arvan, et juuli või august või suvel. Ja järsku ma nägin ajalehes, nägin kuulutust, et vastuvõtt siis psühholoogiasse ja ma ei ole kunagi mõelnud või arvanud, et ma tahan psühholoog olla, enne seda. Aga tead, midagi juhtuks, kui ma nägin seda, ma lugesin, mis seal nagu kõik, noh, vastuvõtu tingimused ja mul hakkas, mul tekkis kuidagi selline äratundmisrõõmu ja tekkis selline imelik ärevus sees niuke, hea ärevus. Nagu tahan, hirmus. Kas ma ikka kama, kas ma ikka saan endale seda lubada? Pean tööl käima, ma pean, see, kas ma. Aga, aga see oli selline intuitiivne, see asi nagu, nagu leidis mind ja mul oli piisavalt julgust sellele järgneda. Lihtsalt ma tahan öelda, et niimoodi võib ka juhtuda. Järsku sa oled avatud ja mingi asi vaatab sulle otsa, see on ju. Ja suhtleb sinuga ja sa tunned ära, ilma et sul oli enne olnud mingisugune kindel visioon. Just ma mõtlen, et see on nagu hea näide sellest, et et nagu peab olema avatud ja see ongi nagu see arengule see ülesanne sel hetkel olla avatud ja vist selleks peab proovima palju asju, sest noh, sul vedas, eks ju, et sa teed midagi, ma tea ajalehe lahti ja siis sa näed seda kuulutust, aga, aga paljudel on nagunii ei vea ja siis nad peavad midagi proovima ja siis veel midagi proovima. Selleks nagu ongi praegu moodne nii-öelda võtta nii-öelda see aeg maha seal kooli ülikooli vahel, et proovida erinevaid asju, et näha, mis sinuga resoneerib, eksi vist teist teistmoodi, vist ei saagi aru. Ja, ja see aeg, kui sa võtad endale näiteks aasta aega või rohkem või vähem, et mis on oluline tegelikult esse õpid, noh me oleme sellised kognitiivsed olendid. Me oleme harjunud, nagu me paneme tähele, mida me mõtleme. Aga keha ja selline nagu intuitiivne keha ütleme, somaatiline keha vastus mingisugusele sündmusele. Et me ei oska seda, noh, mõnikord isegi kardame, onju, et seda liiga kõrge ärevus või või, või, või sellised imelikud ebameeldivad emotsioonid tekivad ja mis on arusaamatut arusaamatu, ei oska nagu näiteks ja mida neid ka õpetatud või võib-olla mitte väga, et teatud just et, et tähele panema, kuidas meie senine kehaline vastus sellele, mis toimub, just see huvi on ju, et emotsionaalne vastus sellele, mida ma näen, mida ma kogen. Et sellele selle peale tähelepanu pöörata, istuda, mõtiskleda ja, ja siis võib-olla ka ratsionaalselt lisaks mõelda, et ma arvan, et neid kahte asja on vaja kui tuua ja rohkem nii noortele kui ka lastele. Et neil oleks selline vain, aga emotsionaalne kehaline intelligentsus, et nad. Ma ei oskanud, kuidas see kõlab nagu jube ahvatlevalt ta tahaks ka, kuidas on sul praktilisi nõuandeid selle kohta, et kuidas see käib siis kuidas seda arendada? Märkamine ja huvi tundmine ja lastega on noh, ükskõik, mis emotsioon tuleb emotsioonil on õigus olla, on ju see, mida, mis su kehas toimub, sellel on õigus olla, see on, see on sellena oma tarkus. Huvi mõnikord ongi, et see, kuidas vanem suhtub sellesse, mis lapsega toimub, see kaastunne. Tihti üritame hästi kiiresti nagu maha suruda, midagi või leevendada on ju, kui see on kuidagi nagu kurbus või või hirm. Domus, et me ei lase nendel tunnetel olla meie vanematega tahame liigselt lapsi kaitsta ja, ja kui laps tunneb midagi, mis on mis ei ole väga mugav, kui meeldib ja ka meile vanemal ei ole, väga meeldib, siis me üritame sellest kuidagi teda kõrvale tähelepanu kõrvale juhtida. Et mingisugust erinevate vahenditega, et kas sa arvad, et kas söögi ja joogiga ja magusaga ja nii edasi, aga see on teine lugu, aga lihtsalt, et kui vanematel oleks nagu maht ja öelda, et see on okei, mida sa tunned. Ma olen sinuga koos praegu, ma tunnen sinuga koos, ma tunnen kaasama, ma elan sinuga läbi neid asju ja me saame hakkama, et sa ei pea vältima elu. Ja sa ei pea kartma. Ma et et kui sa, kui sul midagi ei õnnestu, sa koged, seda pettumus, et sa saad sellest läbi, et katseta ikka. Et see on see, see põhiline, selline avatus ükskõik mis emotsioonile. Aga kuidas sellest aru saada, sest mõni kehaline sümptom, et mida ta tähendab või, või mis iganes, mingi mõte, suvaline tuleb pähe või mingisugune järsk emotsiooni muutus, on, jah, ma juhin huvi tunda ja märgata, eks ju, et nüüd ma ei tea millegipärast. Mul on kuidagi imelik tunne, aga, aga mida see tähendab? Kui me lähme vist selle järgi nagu liiga niiviisi pimedas, siis, siis see on niisugune nagu veider elu, eks me oleme nagu natuke nagu need iidsed vanad inimesed, kes nagu väga-väga suvalisest meeleolu muutustest, peavad väga, väga suuri muutusi oma elus, aga aga jälle, sellel on oma tarkus, eks ju. Et vahest vahest nagu tasub seda kuulata, aga kuidas seda õigesti interpreteerida, et mitte nagu jälle muutuda nagu liiga veidraks ja ja samas nagu ikkagi keha tarkust kuulata. Jah, mõttena tasub mõelda natukene sümboolsemalt, et et muidugi meie igapäevane mõtlemisviis tahab panna nagu, et hea-halb õige vale. Ma saan aru, et üks, üks selline hirm, et kui ma olen vihane on ja siis viha tundmine ja vihast lähtudes käitumine ja teistele või endale haiget tegemine on kaks eri asja. Ja, ja see, et ma kogen seda emotsiooni ei tähenda, et ma pean ilmtingimata seda välja elama ja ka teiste peale välja elama. Kui ma kardan, see ei tähenda, et ma pean rassi tegemata jätma. Et hirm on kaitse ka ja hirmuga peab austama. Ja ma võin ka hirmu austades ka julgeda sellest hirmust ka läbi minna, kui ma annan teile talle piisavalt palju ruumi. Ja, ja noh, aktsepteerin ja luban endale mõnikord ka ka karta. Kuidas interpreteerida. Vaata mõnikord hirm tähendab seda, et jah, see on loomulik, karta ei tähenda, et ei pea tegema mis iganes katsetele minema, on ju eksamikatsed. Minu õpetaja on öelnud, hirm ei ole piisavalt hea, hea põhjus, et asju mitte teha. Ahah, ja samas mõnikord võib-olla see peegeldab just seda, et su tegelik mina ei taha, et sa oled seal. Ja mõnikord on hirmul, on väga niisugune kaitsev troll. Et võib-olla õigesti, et kardad, et ei ole vaja. Et see on liiga suur tükk sinu jaoks täna ja öelda, et see kaitseb sind ja ja kuidas vahetada, teha? Hea küsimus. Oota, mul on lihtne vaht. Ma tean, kui hirm on niisugune ärevus ja, ja ma mõtlen selle peale ja see ei lähe. Et, et see on hea hirm, see on täpselt, näitab sinna peabki minema. Sinna peabki minema, et see on selline noh, et juhu siis minu minu identiteet on valmis natukene suuremaks kasvada ja teadmatus ja tundmatus ja määramatus on selge see, et see on, noh meie aju kardab seda, on ju. Et kui ma liiga lükkan ennast ja liiga kuidagi olen enda suhtes selline, noh, ma ei tea, sõna vägivaldne, võib-olla liiga, liiga tugev, et aga, aga kuidagi nagu lähtun oma sisemisest kriitikust ja ja halvustavalt kuidagi suhtun endasse, et sa pead seda tegema, vaata ennast, kes sa oled. Et see ei ole armastav viis hirmust üle saada, et see võib, võib noh, pigem dramatiseerida. Mina võin ennast dramatiseerida või kui me niimoodi lükkame oma lapsi ka, et tuleb anda aega, tuleb anda nagu noh, toetada sellises julgustada, aga, aga mitte mitte lükata ta nüüd, et hirmul on õigus olla. Ja kas see hirm võib-olla kuidagi sulle abiks? Sest kui sa ütled, et, et et kui ma tulen hirmus, siis see ongi see koht, kuhu ma tahan minna siis kas see kuidagi tähendab, et ju seal on midagi tähtsat sinu jaoks midagi, mis on seotud sinu isiksuse Terglikkusega? Ja vaat mis on elu, arengusuund on ju, mida, kuhu me peaksime jõudma omadega lõppkokkuvõttes. Et mis on see vaata ongi, et kui me oleme 20 aastased, need otsused, need valikud, mida me teeme. Et noh, ma arvan, et et siin on kaks, mis paneb meid liikuma ja need valikud tegema, et üks, üks põhjus või üks jõud on ellujäämine. Ellujäämine, no vot, see on selles mõttes mitte ainult füüsiline ellujäämine, mis on ka väga hea liikumapanev jõud, et mul on vaja raha teenida selleks, et endale süüa osta ja selleks, et mul oleks katus ja kõik need asjad on ka vägagi. Aga teine ellujäämise jõuvajadus on ikkagi kuuluda. Et sotsiaalselt kuidagi ellu jääda, olla aktsepteeritud, olla mõistetud olla hinnatud vastavalt nende väärtushinnangule, mis sealt valitsevad, kust ma pärit Tal on praegu kordadki põhimees, seal sa praegu kordab meie eelmistes saadetes teemasid. Me oleme rääkinud. Okei, kokku võtke. Et see on ellujäämine ja ja tihti teemegi neid valikuid selleks, et ellu jääda, kas siis rahaliselt füüsiliselt või siis emotsionaalsed sotsiaalsed. Aga teine, teine see asi, mis meid juhatab, on, on see sügavam loomus on ju meie meie loomus, meie sügavam, mina julge ja ise mureks saaminakse kõlab, kõlab imelikult. Et kes ma siis olen, kui mitte mina ise, onni aga oledki see, et sina ise tegelikult ei kuulu väga iseendale. Et sina ise on mingisugune selline looduse. Ma ei tea, universum või mingisuguse sügavama olemuse poolt sulle pandud mingisugune sisu ja sinu olemus. Ja, ja see on tihti varjatud ja kasvatuse, need ühiskonna normide poolt ja, ja me väga. Ja vot ongi, et mõnikord see mina ise avaldab ennast, mille kaudu imelik, kui huvi kaudu, et miks ma seda tahan, miks mind huvitab? Miks ma järsku sellele tähelepanu pööranud? Kui imelik mõttes on, miks mind huvitab kõik minu vanemad olid, tegelesid selle selle ja sellega on ju või kõik minu ümberringi inimesed, miks nyyd tõmbab sellise asja poole ja me kardame seda, see on nagu imelik on ju, et me, et me ja vaata kõik nagu Carl Gustav Jung, eelmise sajandi suurkuju, Ta ütles, et kõik, mis mind Jaa, võib rääkida mulle minu enda kohta, et seda võib laiendada natukene ja, ja öelda, et kõik, mis tõmbab kõik, mis mind köidab kõik, mis mind hirmutab. Aga see mõte ei lähe üle, ütleme niimoodi. Kütmis mind kummitab kõik, mis mind häirib, kui mul tekib tugev emotsionaalne reaktsioon. See tähendab, et siin kuidagi minu alateadvus, minu, minu sügavam, mina annab märku, et et see on see, kuidas sa õpid iseennast tundma. Ja sellepärast tasub tähelepanu pöörata ka nendele asjadele, mis millele sul võib-olla tekib ka väga tugev, negatiivne reaktsioon. Et reaktsiooni tugevus. Mis see, mis meeldib, kui ka see, mis väga ei meeldinud, ütlevad sinu kohta, kes soolatakse. Et reaktsiooni tugevus ükskõik, kas on positiivne või negatiivne, vahet pole, reaktsiooni tugevus näitab, kui oluline see on sinu arengu jaoks on. Ja tavaliselt välised sündmused viivad ikkagi meid. Nagu öeldakse, on kui peegeldus meie sisemise maailma peegeldus ja selleks, et õppimisennast tundma me tegeleme nende väliste asjadega. Ja tegelikult see on teekond iseenda juurde. Et sisemine mina otsib, mille kaudu sinu keeles selles keeles, millest sa aru saad sulle enam-vähem anda märku, pööra tähelepanu. Ja tavaliselt need on siis noh, mis need elusündmused on. Jung oli väga suur austaja, temal oli need unenäod siis on inimesed, kes sinu ümber on elusündmused omad unistused ja sinu hirmud. Kõik see on, on tegelikult selleks, et sa õpiksid iseennast paremini tundma. Ja ma arvan, et tark on nendele asjadele vähemalt tähelepanu pöörata, huvi tundma ja ja juuri. Mul tuli meelde praegu, et vanades kultuurides oli ka kombeks selleks, et aidata noorel inimesel täiskasvanuks saada oli niisugune asi nagu initseerimis protsess. Ja, ja meie tänapäevases ühiskonnas nendest vist ei ole eriti ja midagi sa mulle enne meetrit ütlesid, et su enda poeg on praegu sõjaväes ja poiste jaoks vist sõjavägi on jäänud nagu ainukeseks infitseerimis rituaaliks. Ikka saada meheks. Üldse täiskasvanuks, aga tüdrukute jaoks vist üldse seda ei ole. Nii et ütle mulle kõigepealt, et kui mul on kaks küsimust sellega seoses sulle, kuidas sa emana suhtud sellesse, et ainuke täiskasvanuks saamiseni tseerimis protsess poistele on sõjavägi. Ja teine küsimus on, et kuidas tüdrukud saavad ilma initseerimis protsessida täiskasvanulikumaks? Nendel on muideks üks tüdruk seal küll jahmaseks isiklikult arvasin, et tüdrukud ei ole sõjaväes, no neid on, aga vaata pigem erandiks. Jah, aga täiskasvanuks saamine ja meheks saamine või naiseks saamine, et kas meheks saamine tähendab et sa pead saama tugevaks ja sa pead olema füüsiliselt võimeline ja kas see on ainult see, et, Ma arvan, ma arvan, et see on eelkõige see, et nagu me alguses rääkisime sinuga, et see on midagi, et et sa nagu hakkad siis päris otsuseid tegema, millest sõltub sinu enda elu, millest sõltub ka teiste elu, on ju, et sa kuulud täiskasvanute hulka, kes teevad otsuseid. Teevad otseseid vaata täiskasvanuks olemine on see, et sa elad nende otsustega. Et sa tegeleta ka sellega, et mis, millised on tagajärjed nendele nendele otsustele, et otsuseid võib igaüks teha, aga kes, kes tegeleb sellega, mis juhtub, vastutus, vastutus, et, et kes tegeleb sellega, et kui sul õnnestub või ei õnnestu midagi ja vot see on see täiskasvanuks saamine see, mis puudutab ja kas, kuidas me siis saame täiskasvanuks. Et kas on siis tänapäevasel maailmas on näiteks kaitseväes, kaitseväekogemus on selleks või midagi veel. Et kuidas me saame täiskasvanuks. Rituaal, mis aitab, eks, mis, mis muudab näiteks sinus sotsiaalset staatust, eks ju, et näiteks täiskasvanud suhtuvad sinusse teistmoodi. Nii et kui vanasti oli nii, et poissi pannakse sipelgapesa otsa istuma ja pärast seda siis kõik suured mehed ikka austavad ja ja võtavad kaaslane, kuhu te tähtsaid asju teevad koos. Ja, ja noh, see tema seda, see ongi nagu see, mis teeb ta täiskasvanuks, see talle lubatakse teha täiskasvanud kõiki asju. Et muidugi see on nagu noh, võib olla. Siin on natukene selline väline, keegi otsustab, et sina oled nüüd täiskasvanu on ju. Et noh, kuidas sa ise tunned, et sa oled täiskasvanu. Kas see on hea küsimus, mis on täiskasvanu mõtlemine, mis on täis ka siis, mis helistab täiskasvanu lapsast? Põhimõtteliselt ikka seesama. Kas seesama vastutus, mina ise teen nende elu huvitavaks või mina ise loon oma elu. Sa muideks hakkab lastega on väga hea, et, et vanemad on tihti vaata, kui lapsed on, lastel on igav. Et siis vanemad tunnevad, et nad kuidagi peavad lapsi lõbustama ja et tegelikult see on üks, üks koht, et teise midagi Sul on igav. Endale siis asi põnevaks. Et ma arvan, et täiskasvanuks olemine loomulikult seal on olemas ka väga, väga terve rida asju, mis nimetame küpseks isiksuseks. See on oma tunne, teleavatud olemine, selline autentsus sügavad emotsionaalsed suhted. Võime reflekteerida. Aga ma arvan, et sa vastu näitus iseenda eest, nii emotsionaalne vastutus, füüsiline vastutus, alates sellest, et et sina suudad oma iseennast teenindada, onju. Et sina noh, minu jaoks on see, see on selline küpsus, et sa sa joota, et maailm on siin, sinu jaoks on ju vaid sa kõigepealt ise oled iseenda jaoks ja maailm on see koht, kus siis toimetad. Et see on minu jaoks ikkagi täiskasvanuks saamine ja nende järgi koristamine kõige suuremas mõttes. Ja, ja ma mõtlen, et kas sellisel juhul kui mõni noor siis seal 19 20 aastaselt otsustab abielluda ja, ja noh, varakult annan perekonna loomise loomas ise ja lapsed tulevad varakult ja et kas see on selline liiga lihtne valik, et natuke selline ennatlik põgenemine tegelikkuses vastutusest või siis võibki see olla nagu kellegi tegelik mina, nagu võimalikult ruttu perekond luua ja lapsed saada. Ka otsuse taga on emotsionaalne vajadus kui ta tahab luua perekonda. Et kas vajadusel hoolitseda kellegi eest, vajadus olla armastatud, vajadus tunda ennast tähtsana. Ega tihti selle peale need noored ei mõtle, et kõige suuremas mõttes muidugi armastuse vajadus või ma pean näitama, tõestama oma vanematele, et ma saan ise hakkama või ma pean, noh, sõltub siin on ka rollide ikka veel, kuigi need rollid, mehe rollid, naise rollid muutuvad aina ühtlasemaks. Aga ikkagi, kas tüdruk soovib perekonda luua, onju ja et ta on 19 ja 25 on pois. Ja kuidas, kuidas need partnerlus seal jaguneb, onju, mismoodi rollide jaotus nende nende vahel toimub, on ju. Samas miks ka mitte. Aga miks ka mitte, et vanemana, kuidas ma suhtun sellesse, et minu, minu laps teeb sellise valiku? Ma ei tea, et sõltub sellest, et et kas ma üritan mõista tõesti, mis, mis on see, mis teda viib selles suunas. Ja ma ei tea, ma ei oska vastata sinu küsimusele, kas põgenesime? Ma ei tea, mis ta põgeneb, mille eest põgenemine on? Noh, iseenda otsimisest mingi mingi muu vastata, sest võib ju tihtipeale olla selline eksperiment nagu, mida teevad täiskasvanud nad võivad juua, võivad hääletada või suitsetada, võivad hilja magama jääda ja siis nad võivad seksida ja võivad siis lapsi saada. Ja noh, kui ütleme, et kui, kui inimese jaoks osutub see valik, mis see kombinatsioon nagu mõtet ahetsangi peret, siis selline eksperiment täiskasvanuga eluga Sel juhul ma kuulen, et vajadus on olla iseseisev ja enesekindel ja, või kuidagi sõltumatu. Ta iseseisev, sõltumatu ja vahend on siis perekonna loomine kes on natuke paradoksaalne. Tõestamine oma vanematest oma sellest sünnijärgsest perekonnast siis väljaastumine, et nüüd ma hakkan ise tegema, et iseenesestvajadus on ju hea, on ju, et ma tahan näidata. Ainuke asi, et see näitamine, soov tõestada ei tee meid vabaks. Et tegelikult kui ma tahan tõestada, siis ma sõltun sellest, kellele, mida ma tahan tõestada. Ma ei ole vaba oma valikus ja mõnikord ka see luues perekonda, ma tahan armastust. Et võib-olla minu pere valdkonnas ma ei ole seda saanud ja ma tahan luua midagi, mis nagu annaks mulle seda armastust ja laste saamine võib olla ka selline selline viis, et kun, vähemalt keegi, kes, keda ma hakkan armastama, hakkab mind armastama. Siis on ka armastuse vajadus tihti. Sa mainisid juba korra Carl Jungi kes oli siis selline suur suurkuju psühhoanalüüsis, et ja tema oli siis rääkinud sellest, et meie alateadvuses on selline jõud, mis, mis tahab ennast realiseerida, eks. Et kuna me ei ole siin pere saades väga seda aspekti arutanud, kas sa saad äkki natuke rääkida meile rohkem sellest, mis jõud see on mis aitab inimese tegelikul minal realiseeruda, kuidas see protsess käib ja? No vot, üks viis, kuidas selleks, et iseendaga kohtuda, sa pead kohtuma kõigepealt oma varjuga ja vari on see, mida inimesed võib-olla on kuulnud, mis on, mis on vari, varjan see, mida ma ei aktsepteeri. Mis kuidagi ei ole õige, mis ei sobi. Ja võib-olla ka ei sobi mitte mulle ei sobi, vaid mina sellisena ei sobi ja et ühiskond ei võta, ei võta mind sellisena vastu ja et mida Jung tahtis, tegelikult toetas, et see nina ise, see on selline sügavam minu olemus. Et tema on siis kusagil hästi-hästi seal sügavuses suures sügavuses, et sinna on vaja, on vaja jõuda. Ja üks viis kuidas endale seda noh, kuidas iseennast ilmneb, on näiteks tulla tagasi oma varajased lapsepõlve, mälestuste või unenägude juurde. Et näiteks seal on näha mingisugused grime polaarsuse või sellised olemused, mille poole inimene hakkab oma elu jooksul pürgima. Ta peab leidma nagu oma igalühel on oma oma laul. Siis ta läheb nagu kaasa antud oma viis, milline ta on omad, mingisugused sellised isiksuseomadused ja kombinatsioone on hästi. Et ja, ja, ja sinu ülesanne on tegelikult võimalikult hästi ja teadlikult hakkama neid asju elama. Nii, aga vari, vari on, on see, mis ma ei aktsepteeri enda puhul. Ja eesmärk on ikkagi siis tuua need polaarsus, kui see nüüd liiga keeruline jutt võib olla, aga sul on midagi, mis sulle ei meeldi enda puhul ja sa tahad seda ilmtingimata? Ei oska sellega toime tulla, see ei sobi sellisena. Ühiskond ütleb, et see on ka ei ole väga hea omadus ja sa tahad seda kätte saada siis hävitada, onju, et see sind ei kummitaks enam. Ja oma varjuga leppimine ei ole see, et sa sata kätte, sööta ära nagu kala on ju, vaid sa õpid selle kalaga ujuma. Et saad topelt, sa õpid olema jäik, kinnine ja sa õpid olema avatud ja paindlik. Ja noh, Jung isa ütles, et, et et see vastandite kokku toomine, sisemise konflikti lahendamine ongi põhimõtteliselt väga suur ülesanne meie elus. Ja noh, tema ütles veel sellist fraasi, mida ma väga just konflikti lahendamise koolitustel inimestele ütlen, et miks tuleb tegeleda sisemise konfliktiga. Aga sellepärast, et mida Jung ütles, et aatomipomm. Et tõenäoliselt siis plahvatamata, kui inimene õpib elama pingega, mis tekib nende vastandite vahel enda sees. Nii-öelda mitte siis nii-öelda välja elamas seda teiste peal, vaid lahendama seda enda sees. Kui neid asju, mida ma ei aktsepteeri, enda sees, ma üritan, ma provotseerin teistele hävitavad, hakkaksid teistest seda hävitama ja parandama. Ja, ja vot siin me tuleme laste juurde, kui mul on enda palaarsused enda, see pinge enda vastandite eest on lahendamata ja mina hakkan seda oma lapses nii-öelda parandama. Ma ma näen seda teemas hakanud parandama ja jonka ütles, et parim, mida vanemad saavad enda laste jaoks teha tegeleda nende sisemiste konfliktidega, elada sellist elu, millega nad ise rahul on. Ja oma unistused ellu viia, olla ja lapsele eeskujuks sellega, et nad on ise oma eluga rahul. Et seal juba peaaegu vastased, viimasele küsimusele, mida ma täna tahtsin sult küsida, just et mis võiks olla vanema roll sellel perioodil, sest laps on juba nii suur, eks ju ta juba ta ei ole isegi enam teismeline, eks ju. 20 20 see on juba nagu väga-väga suur vanuse ja et kas lisaks sellele, mis sa juba mainisid, kas seal on midagi veel, mida, mis oleks su nõu nendele vanem materjale, kes, kes meid praegu kuulavad, kuidas nad saavad toetada oma lapse unistamist ja oma lapse. Kuidas sa ütleksid selle kohta vastutustundlikuks saamisteta oskaks enda järgi koristada heas mõttes? Üks mõte, millega ma siin olen ka mõtisklenud ja kuna mul endal on kahekümneaastane poeg ja tema nii-öelda õige valik, on veel ees, on ju, et, et selline tõsine, päris tõsine elu valik, et kuigi ma ei taha sellele valikule nii suurt tähendust anda, ma arvan, et elu elu jooksul on võimalik ka neid valikuid võib mitu olla. Aga ma arvan, et vastutuse üleandmine. See on paradoksaalne, et kui te ütlete oma lapsele, et ükskõik mida sa otsustad Ma toetan sind. Ja sellel mõttel sellel hoiakul. Seal on nagu varjatud kontroll sees. Ma ütleksin niimoodi, see on varjatud vastutuse andmine. Sest see, mida sa otsustad, see on õige. Jaa, Sa ei saa mind pärast süüdistada ja ma olen olemas, matma kuulan ma mõtisklen sinu silmitseda pärast. Ma toetan sind, kui see valik ei olnud sinu jaoks kõige meeldivam ja sa tead võib-olla siis kahetsema või, või see on, et ma olen sinu jaoks olemas, sina, Teet oma valikut, see on sinu elu. Ja küsi mu käest nõu nõu ja, ja vaata, kui ma, kui ma ei tea, mis mu hirmud on vanemana siis ega nad ju vot siis on varjatud kontroll, siis ma hakkan küsima mitte selleks, et mõista vaid selleks, et vastu argumenteerida ja suunata on ju. Et, et sisuliselt kõik, mida sa otsustad, on õige. Mõnikord vaata elu on siksak, et sellist otseteed võib-olla kohe ei olegi, sa pead kõigepealt käima seal Tartus või siis Pärnus, selleks et Narvasse jõuda võib võib-olla või vastupidi. Et, et ja see on sinu lühem tee iseenda juurde, kuigi ta tundub nagu ebaloogiline, pikk, aga mingi mõte selles on, et kõigepealt seda, et sealt ära käima, et usalda ennast. Ja ära karda. Ja kui sa kardad, see on õige. Suund. Ja ma mõtlen, et see on natuke paradoksaalne asi veel, et kui, kui nii-öelda kodu on, kuidas öelda natuke, mitte päris korras, sest see ei ole kodu, millest on väga kerge välja lennata. Kõige kergem on välja lennata just sõnast kodus, kus on kõik okei. Et sul ei teki nagu noore täiskasvanuna soovisin jääda midagi parandada seal, et kulutada osa oma nii-öelda arengujuust sellele, et ikkagi fiksida seal, mis seal kodus jäi tegemata vaid, et need ongi nii, et nüüd on puhas nii-öelda plats ja nüüd siis mulle meeldib see metafoor ja seal on noore täiskasvanu kohta, et see on nagu lennuk, et lennukis on olemas selline hetk, kus see kiirus on nii suur. Et, et lendur peab otsustama, et kas me tõusime nüüd lendu, võime koheselt pidurdame, sest kui me sõidame veel natuke sama kiirusega, siis me enam ei saa pidurdada ja, ja tõusta õhku on on ka väga raske juba, nii et seal on see õige hetk, kus sa pead otsustama nüüdse lendutõusmise hetk, mida ei tohi maha magada. Just ja vaata, tegele iseendaga, vanemana täiskasvanuna parim asi, mida sa saad maailma jaoks hea teha enda elu jaoks, enda laste jaoks, et õppis ennast tundma, tegeles endaga sisemist rahu, tegele oma sisemiste vastanditega ja jäta teised rahule. Ja see on selline ökoloogiline suhtumine. Kõigepealt kuidas kõigepealt nõud ja siis on revolutsioon. Pese siis enda järgi kõik puhtaks ja, ja, ja siis sa oled parem ja parem sõber ja toetaja ka oma lapsele. Ma usun sellesse. Siis on väga raske midagi lisada selle aitäh Viktoria Saat saatesse tulemast, aitäh. Väga huvitav vestlus. Ja aitäh, et andsid võimaluse nende nendel teemadel jälle mõtiskleda. Jah, hea. Kuule, järgmine kord, mis siis, võtame kõik need arenguetapid, mida me oleme läbinud, võtame need kokku. Mina olen Roman Timofejev, sa kuulasid peresaadet ja kuulmiseni järgmisel korral. Vikerraadio peresaade.