Täna siis keskööprogrammis kuulete järjekordset saadet sarjast õhtu kunstniku ateljees. Vabariigi teenelise kunstitegelase Priidu Aavik ja Enn Roos räägivad oma õpetaja Ants Laikmaa ateljeekoolist. Neid küsitleb Martti Soosaar. Priidu Aavik. Ega vist praegu palju kunstnikke enam polegi, kes on läbi teinud ka Ants Laikmaa ateljeekooli. Selle tõsise kunsti algõpetuse ja ega palju ei ole. Kes siin on, vanematest enne mind seal käid, Võerahansu on minuga ühel ajal käissis skulptor, roos, tol korral teab Ma mäletan, ealiste rääkisid, tema käis ka sellest ateljeekooris. TÖÖ Nicole Kull oli palju seal uuritsed siis varasurnud Oskar, kallis triikküll seal käinud, siis on seal käinud, Greenbarkisid käis ja. Choikaid noorukina juba seal, teisi ma ei tea, teised, nagu juba. Kadunud no mis selle ateljeekooli osa on olnud Eesti kunsti ajaloos ja mis osa temal on olnud meie kunstiõpetuse algaastatel. Noh, kui võtta Ants Laikmaakool kirja tema suhtumist kõik kunstiküsimustes ja kõik sihi siis peaks ütlema, et ta kaunis kaugeleulatuv ettevõtmine. Ja nagu öeldakse, et sügava südamega tuntud ettevõtte laitnud see oli tal täiesti pikka aega küpsenud mõte. Et alustada Tallinnas stuudiod ja koguda noorima ümber. Kui palju seal ateljeekoolis rahvast oli selle kohta? Võin teile huvitava loo rääkida, et me olime viimane Lendsas. Ükskord tema ateljees seal peale töötamist. Lõpetasime töö talvel alati siis, kui tuli läbi juba. Siis veetsime sama aega, vestlesin, mõtlesime, vaidlesime, vahest. Seda on hästi meeldiv, noored vaidlesid vahest sekka ja üks õhtasid, muhe jutt, temal võtab äkki taskuraamat välja. Trib lehed lahti ja. Arvasin kaheksa sadam. Et vaat kogu selle kooli eksisteerimise aja jooksul on siit läbi käinud 800 inimest. Tundub küll praegu fantastilise na, aga ta võttis kõiki seal kord käisid ja ära jäid ja siis kohe lisas juure. Päris kunstnikele või siis oli valvel kunstnik püsima jäänud 20 Selver ja protsent oli seal need ülejäänud. Ega nendel see külge mööda alla jooksnud, ükskõik kas nad läksid edasi õppima või said niuksed mingist asjameesteks kuskil. Nii. Nendel ikese pisik on sees, kunstist mõtelda ja see on ka suur pluss ateljee tähtis on nii suur, et kuskil ei olnud koos käia, töötada ja stuudio teha, mis ruumid need olid, need olid seal tatari taotus, minas, käin seal, praegune, see k kaarega maja kuuekordne, seal üleval oli üks, seal on tahvel ka ja seal oli laevalgusega ateljee, oli seal siis teine ruum veel, ta ise töötas. Kõige rohkem, mis ma mäletan, käis seal koos oli 20 inimest. Siis ta oli nii tähised vaes siis teise kaenla alt, seal kuskil nooremad said näha, kuidas seda mudelit seal nihukesed, sihukesed staažikamad, need võtsid kindlamad kohad sisse ja tirid Pittlepime ääre ääremaaga. Käis siis elava mudeli joonistamine või oli seal kipspäid? Ei, tema eitas kipsi. Ütlesite, et noor inimene peab kohe loodusega kokku puutuma tuletama tunnet varakult. Kas seal on mingisugune joonistus, lik, niisugune ettevalmistus ka nõutud? Ei olnud mitte midagi, ta isegi need, kellel olid teatud moneeru midagi ära õppinud, kusagil natuke käidud, midagi joonistamas, selle ta lõhkus maha. Inimeses, ütles, et seal on natuur. Ja mõtelge, milles asi seisab. Tema tahtis ilma, nii kui see kõrval harjutuste ta viia inimesed otsemat, teed selle õige nägemise juurde. Vot see oli tema siht, õige nägemise juur, kohe tema joonistama. Nii, meetod oli õppida nägema loodust. Õppige Venemaa võrdlema siis paberi peal ka, mida te välja. Ja vahest ikka ütles, et kes nägematu joon ei näe, sellest kunstnikku ei saa nägemata, joon on see, et no et näha sügavamalt kui ainult pinnalist nägedest, mõtles selle all seda ilusti öeldud jah. Ja siis kipsida mitu korda ütlesite Odesse kipsika. Kui palju lapsed peatuda kipsiga Treimase tuimastega suretab. Mis aga kipsi meil asendas, oli pealuu. Tema kupportratist pidas väga tähtsaks india luuk, ütles, et see on konsultatsioonialus. Saage see kätte, siis ta ei väärata. Armastus, karakter ja kõik, aga konstruktsioon, saage kätte, ilma selleta eirata kunsti. Mis te veel tegite siis seal ateljeekoolis peale selle modelli joonistamisloo? Võiks niimoodi öelda, et mitte nii kitsalt mõista, ateljeekool laiku õpetab ja nii edasi. Oleks Laikmaa kohta liiga kitsas hinnang. Ta oli selleks liiga avar ja ja palju laiema silmaringiga. Tema kasvatas, kasvatas noori. Ja ma toon ühe drastilise näite kohale. Ükskord oli seal ateljees, oli üks niisugune joodi kohviõhtu väga laul, laulukoor oli laitma, ise oli väga hea laulja, tal on ees laulu klaveril, kes oskaks klaverit, klaverit. Ja huvitav oli see, et rahvast oli mitmest rahvusest. Seal oli venelasi, eestlasi, juute ja. Rikkad ja vaesed agulilapsed ja ühel juhtus sarnane asi ühel õhtul, mina tulin ka siis sinna päeval mäleta, tulin Sänna ja üks seal üks saksa ja ütleb, et aga saksakeelsetes oleks võinud ju ka ennast ümber riietuda. Siia tulid nüüd õhtuks. Uudrid selga panna, mõtlesin, aga need on mu kõige uuemad riided. Ja nagu noor poiss ikka kuue-seitsmeteistaastane. Solvusin hingepõhjas siukse märkuse peale ja pärast vaatasin püksi tõesti katki tagant. Üks teine päev oli juhus seal laiknuga kahekesi olla. Siis ma küsisin ta käest mikspärast, need Baronesside printsessid siin käivad. No mis seal siis nende vastu olla? Nojah, nad nii vahest ütlevad, ma ütlen, mis pärast seda siis tema ütles selle peale. Teate, las nad käivad keegi maksma. Sest ega minul ei olnud nii palju raha, seda küpsete suurt ateljeed siin ja kõik seda kõik kinni maksta ja et las käivad. Teevad selleks, et teised saate õppida, kes isa maksta. Ja mul tuli alati see Jüri Rummu lugu meelde. Sakste käest võte vaestele anda. See tuli seal välja, tema oligi nii, et. Üks niisugune vestlus oli ta armas, väga vestelda ja isegi päris niux selles Ohvlil teemasid eluteemasid. Ta käsitles ühe korra hakkassi pedagoogikast, rääkimata kasvatamisest ja talentidest, andekusest ja lisadusest. Andekas ja visa ja lihtsalt andekas. Täitsa lapsed, kes on kindlustatud nii varaliselt kõige vanemad juba kõike Nende seas üksikuid on kellel on tugevat selgroogu kunstipõllul edasi minna, kui tulevad raskused. Kuigi on andekad, hea, langevad. Tänavalt võetud poiss. Raske juhtida, raske juhendada ja kõik. Aga kui temas kortse asi püsima jääb, siis ma olen kindel, et ta kuhugi väärata. Litma õpilasena lendaksite laikmaa osa eesti kunstis. Ajastus, kus ta oli kõige aktiivsem olnud loomingus ja kõik energiat andis kui niisugune, nagu laikmaal kunstnik, pedagoog ja ühiskonnategelane, kui võtaks näiteks sellest ajastust nii valla Siis tekiks auk, tema lüük, tere, pidev see edasiminek selles ajastus kunstis. Tais kannatavat silma otses niux, tõusikliku ja väiklust. Ta lihtsalt kees vihast. Ja sirgjoonel oli ja see sirgjoon, see oli tal elu lõpuni, ta sai isegi sellega kõvasti nahutada, kannatada vahest aga ei murdunud. Laikmaa oli selle küljes ka üks väga nii. Köitis kõike nooriat. Mitte ainult, et ta püüdis leida, otsida, välja tõsta ja teele suurele teele saata mitte ainult kunstiala talente, vaid igalt alalt, kas ta oli siis kirjandus või laulu mis tahes. Iga kord, kui ta jälle kedagi kohtas Niukest noortu kuskilt siis ta kohe nii selles tunnis nii täie hingepõhjani rõõmu. Nagu jälle varadus, see löö saladused. Marie Underi avastas laikuma. Marie Under nüüd keskkooli tütarlapsena seal ükskord oli toontale näha oma vihiku laipa küsinud vihikud ma midagi teen, et arvamust tema asjade kohta. Ja Laik mul oli siis öelnud, et jätke see vihik mu kätte siin natuke paar päeva, ma vaatan teda. Hoidis käte, otsis paremad luuletused välja, ühe asi kohe trükkida, lehte. Unda tuuleb, ehmatasin teinekord Sänna live meister. Teinud ja nii, nii algase teekond sellel kirjanikul. Skulptor Enn Roos. Te olete ka õppinud laikmaa ateljeekoolis, mis aastatel. Ma läksin keskkooli viimases klassis 26.-le aastal grupi sõpradega sinna alguses uudishimu pärast, mis seal on, aga kujunes nii välja, et lõpuks jäimegi sinna, laikmaa autoriteet oli nii suur, et, et nii nagu iseenesest tundsime ennast kohustatud olema seal juba õpilasSaka. Tema nüüd õpetab nii vise viis ja õieti kuidas ta nüüd rääkis, oli nii niivõrd sugestiivne ja tema nõudis, et, et asi peab omale ennem kui sa tööle asud, peab sul plaan selg olema, tähendab seda, seda, mis sa näed, sellest peab sul nii süsteemikindel pilt olema, see on väga oluline. Nii et igasuguse tilletantismi järgi käimise ja avamise vastu ta oli koguagi ikka ta nõudis, et kui, kui teha, siis ikka täie jõuga ja ja peab asi selg olemisse. Teha no need on vist niisugused õpetussõnad, mis kehtivad ka praegu, 100 protsenti? Põhiliselt muidugi ainult see oli tema mõistis seda asja niivõrd nii huvitavaks teha ja usaldust. Nüüd inimestes oma nüüd. Kutsumuse vastu kuidagi äratada. Kuidas ta suhtus Academismi? Aga mis on niisugune väga lai mõiste, kui akatismismi all mõtleme põhilist kirjaoskus, siis siin-seal ka Akadenismi, aga igatahes kuiva nikerdamise vastu ja niisama nii öelda mantli moodi, nii nii järel käimise järgi, nii nagu tehtersruules kuskile tehakse ja ja seda ta ironiseeris ja ega ta väga hästi suhtunud. Kunsttööstuskooli jäestiilitsi suundadesse. Nii ta pooldas niisugust elavamat vabamat laadi ja kindlasti. Võib-olla üks parafraseerisin ta nii-öelda, et kuidas nii töötada, ütles, et kui sa ülemäära töötajad ja higistad ja tuimalt töötab, siis ta paragrahvi parafraseerides seda. Saksa tuntud kõnekäänd Arbet, Vahten, meister, nüüd, Arbet, mahten, Sheisker. No te olete skulptor, laikmaa oli see maale ja kuidasmoodi, nüüd see asi kokku sobis. Vaat siin võib-olla ehk osalt ongi tema teene, et mani skulptor sa enne seda mul oli ka juba nii võiksin nikerdamise nii nagu noh, selle aegseid nii-öelda noh, ma olin nii asjahuviline või, ja puu voolimise vastu tundsin huvi, aga tema seletus oli niivõrd tema nägi asja ikka ruumis ja nii nagu ta ütles, nagu suurest tahkudega nagu vooliks selle asja välja tähendab valguse-varjuga kontrastiga nii-öelda modelleeris, tema õpetas peaaegu nii nagu söega modelleerimine, tema pea materjali kogu aeg me söö söega tegime ja siis nii sammutada, seletas selle laadi ütles, et lihtsalt nyyd vaata, kuidas tark nii tööinimene või meister teeb, tema, tema ei hakka nikerdama, ennem, aga kui meistermees tema võtab ikka alguses lööb suured labad lööb ikka kirvega ära ja ei hakka enne ennem nikerdanud, vaid läheb nii väga süstemaatiliselt ja arukalt. Nii. Nii et see on teataval määral ka minuni. Skulptuuri algab. Võttes aluseks niimoodi jah, ja samas, eks ole, me teame, et paljud laikmaatööd on küllaltki väikeseformaadilised ja ei paista silma just monumentaalsusega. No eks igaühel ole nüüd oma ampluaa, mis mode töötab, aga. See, mis ta tegi, see on, isegi kui me nüüd personaalnäitus siin tema juubeli puhul silla seal andis, andis imestada, kuivõrd ökonoomselt ja aru kalt ja tundlikult selliste oma töö tehtud kuskil tal ei olnud nii udutamis, kuigi ta nii-öelda üleminekuga nii modellees, aga temal konstruktsioone ehitus oli igas poolt väga tugev. Kadunud Halliste meenutas, et laikmaa oli niisugune mees kord meil sellest seal Pupast verest, kus hallistel oli suvemaja ja elamine ja ta rääkis nii, et laikmal niisugune mees, et tema tahtis ikka minna otse. Vahest võis otseminek tähendada ka seda, et tee tuli isegi võib-olla pikem või palju raskem, kas tema Kunstivaadetes ja suhtumises nii oma õpilastesse oli tunda ka niisugust otsekohesust ja sirgjoonel nisust. Tema rõhutas eriti nüüd elamusliku tunde külge, et tema oli igasuguseid diviilimise ja trügimise vastu, ütles parem, puhas, aga kui tehke, tehke täie jõuga täie jõuga ja see, mis puutub otse minemises ja siis tema oli ju nii oma temperamendile väga erinev. Nii teistest mäletan ta isegi eitis eestlaseda tuimuste ükskõiksust ette. Missugused olid laikmaa suhted oma õpilastega, olid need traditsioonilised õpetaja, õpilase suhted, kus nagu mängitakse sageli autoriteedi peale oma suuremate teadmiste suuremate kogemuste peale või oli see suhe kuidagi teistsugune? No kindlasti, ta oli väga suurte kogemustega ja väga suur autoriteet, kuid medali eriline teda ei saa, nii nagu harilikuks, nii nagu õpetajaks nimed just selles traditsioonilises mõttes, kes tema nägi isiksust igakülgset sagedaste soovitasin õpilastel kontsertidel käia ja leida, heitis ette, et inimesed liiga ükskõikselt ja kõikuma ainult nii kitsas spetsialiteet tema nii väga väga hinnanud, et inimene peab igakülgselt arenenud olema. Ja just seda staati, mis inimene teeb seda, teete täie tulega või kuidagi täitäie hingega ja selles mõttes olid tema ateljee, kui neid nimedeni peoks aeg-ajalt oli koos, neid olid väga sisukad just vaimses mõttes, seal meil oli oma laulukoor, olid seal ja siis alkoholi ta üldse ei, ei tarvitanud, ise ka teised ka need olid väga toredad koosviibimised, kus tema oli kindlasti olisi öelda. Ma ei hooli igal juhul, tema mõju oli noorte peale nii väga-väga tugev. Kas te kartsite teda? Nohu? Kartsime küll, tähendab, tema oli niivõrd. No pidasime lugu nii nagu nagu jumalast, ütleme armastaja, karda, ega seal ei ole muud midagi. Esimene kord ma mäletan, ta tegi ükskord meil nisu suures sõidu sisse või, või niimoodi pragas läbiv. Nii et mina mõtlesin, kas, kas ma ei julgenud enam nägu näidata, aga tema jahtus kohe siis järgmine kord ära tähendab vaest neil noortel inimestel teinekord tundub, et see välkon ehk natuke üleliigne ja aga siis kõige huvitavam ja et ta selle selle nyyd unustas ära, aga ta igasugust Niukest. Tähendab, kui ta tegi, ta tegi kõik tulega kes tema juures on, need on õppinud tõsiselt, on tema nüüd realistliku suuna nüüd omaks võtnud, nii need on temale üpris tänulikud ja põhiliselt ikka ta andis ja terve suuna. Sõna, kuidas oli tol ajal üldse õhkkond meie kunstielus, kas laikmaal oli, oli palju sõpru meie kunstnike hulgas või oli tema kuidagi niisugune eraklikum koju. No mina olin sel ajal liiga väikemees, liiga noor, et, et selle kohta midagi tagantjärgi võiks niimoodi õelda, igatahes sel ajal oli tema nii, ütleme, mis ta põhisula andis, temal oli natuurai startav magistra, see oli temal pea tees ja tema oli ikka suur looduse, austati loodest ja tema äitis nüüd selle kaasaegsele kunstile, mis sel ajal oli elu võõrsust ette ja siis osad ka kirja oskas ja tuimust. Tähendab, no sel ajal ei olnud niisugust mõistet nagu formalism või midagi, aga ta väga-väga paljud nii näitas illustratsioone, vaatasid, vaadake kassiga mütsi, siin inimene olema, selles mõttes mitte ta ei olnud väiklane selles. Selles mõttes mäletan pärast hiljem prantsuse näitus oli siin ja mina mind üllatas tema suhtumine sellesse, mis seal oli, see uks nii 31 30.-te aastate lõpus oli, et Acadiumismi kui, kui nii-öelda selles negatiivses või nii tuimas mõttes seda, seda ta igatahes nyyd vihkas, tema ajal oli ikka elavas kaemusest ja vahenditust ja seda on näha ka tema tema töödes ja Nende karakter peades ja temal on nad kõik üks nii värskelt nähtud, nii kuidagi aforisminna või niimoodi on, on tema tema kogu tema hingele aga tema, tema nii-öelda psüühika ja seal vastavalt temaga siis töötas. Kuuldud saates rääkisid Ants Laikmaa ateljeekoolist Eesti NSV teenelise kunstitegelased Priidu Aavik ja Enn Roos. Saate koostas Martti Soosaar. Muusikaliselt kujundas Silja Vahuri ja toimetas Agera.