Keskavaõhtutunni veedame vabariigi rahvakunstnik. Aino Bachi ateljees meie ühe huvitavama naisgraafiku, Eesti NSV rahvakunstniku Aino Bachi loomingutee algas juba 40 aastat tagasi. Järgnevad minutid tema ateljees ei ole mõeldud ülevaate andmiseks sellest pikast ja rikkast loominguteest. Seekord piirdume vaid sõja aastatega Aino Bachi elus. Tuletaksin siin ainult meelde, et kuus Andrus Johani, Arkadi Laigo jooma mehe Kaarel liimandiga kuulus Aino Bach revolutsiooniliselt meelestatud intelligentsi gruppi, kes vaimustusega tervitasid 1940. aasta juunisündmusi. Aasta enne sõja puhkemist oli täis elavat ühiskondlikku tegevust. Aino Bach kuulus muide ka Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu seitsmeliikmelisse organiseerimiskomiteesse. Nüüd aga siis suure isamaasõja-aastad Aino Bachi. Ka vestleb Martti Soosaar. Kunstnik Aino Bach täna 30 aastat tagasi teolite taas vabastatud Tartus, kuidas oli 41. aastal evakueerimine, kuidas te sattusite Nõukogude tagalasse? Ja missuguse koha peal te töötasite ennem kui te lahkusite Tartust? Töötasin Tartus graafikaõppejõuna Konrad Mäe nimelises kõrgemas kunstikoolis ja sõja alates 21.. Te olite siis partei liikmekandidaat? Kas te nägite veel siis oma abikaasa Kaarel liimandit? Liivanud tõigi mu ära pühajärve vallas salu kvartali seal juba niivõrd ohtlik. Ja oli juba tunda seda, et rinne on lähedal. Sõitsime vee suures ešelonis, kus mahtus umbes 300, naiskallaks oli palju. Ešeloni jahiks valisime Helene Johani. Sõitsime Pihkva kaudu välja juba Eesti pinnaga lakkas meie eželoni pommitamine saksa lennukite poolt, kui tabamust ei andnud Pihkvas sammusti, kus me peatusime ja seal juhtus nii, et kohtasin oma meest mana rongilt, mis sõitis pääle meie järel peaaegu sõitis, Me teatasime Pihkvas. Ja siis jää. Ja siis kahtlesin, kellel on nii. Juhtus nii et, et me kaunid olid just lastestiku. Ja ma nägin oma meest platvormidel, mis oli lahtine ise Taali suusaülikonnas, Düsseli tall alla ja, ja vana käste olin seal platvormi. Nii et see oli viimane parklas minema meesmägi. Ja saite siis veel temaga rääkida? Raudtee purustatud ja seal me siis peatusime ja ja kuulda nii Pihkva poolt oli suur mürin, pääle seda ma siis enam eest enam ei näinud. Monoronija tõhkuga jää ja järelpärimiste järgi käe, selle rongi saatusest ei olnud hiljem midagi kuulda. Ja teie sõitsite siis Pihkvast? Inimesed pidid sõitma Uljanas sisse kuid oli jäänud sprei juba sõjapõgenik. Täielikult häired, et nii, et meil seal ruumi olidki, eleksandia, mütsi, liidi, kaasani. Sõitsime Kaasani, saime ka jälle tee peal pomid. No juures ja lasta kaudu Kaasani pääsemist. Mõningat mõnikümmend kilomeeter. Tulime maha ja läksime kolhoosi. Danieli emal oli võrdlemisi palju eesti naisi kagus hakkasime kolhoosist tööle. Salvintsis määrati ägitaatoriks eesti naistegruppide ajalehti. Tõlgime olukorrast rindel. Tatarikeelsed lehed, pool vene ja pool tatari keelt. Kaks lehte mees ja siis ma neile tõlkisid ise. Ja kui kaua te seal olite? Valimisel selles kolhoosis olin ma kuni oktoobrikuuni siis enam tööd ei olnud. Nii et te läksite sealt Tatarist sõitsite, siis. Siiski jää ja sealt Omskis oli, oli väike unistused. Autoriks seal ma pidasin siis ikka kõnesi kolhoosnik, hotelle. Ja sealt juba siis jõudsite Jaroslavli. Ja siis tuli üks kvartali. Leiti mind üles, otsiti sõja ajal olid ju kõik laiali pudenenud. Siis leiti, et oleks ka minu üles. Ja siis kutsuti mind Jaroslavli. Ja siis olin järest läbis, olin ma märtsikuusse. Nii kuidas nüüd esimene mulje Jaroslavlist, kes seal olid, oli kunstnikega? Jää ja siis niimoodi siis kogunes meid kunstnikega nii palju meile kontserti, välje leiti üles ja kogunes neid küll sõjaväes, küll Samarkandiga andist kapo ja siis anti meile ilus ruum, selleks suur kaalutlus väga ilusamaks sai mustvalge, valge kivist põrand ja leti ja üldse väga ilus suur ruum oli suure Tähknadele väga sobiv töötamiseks ja see oli ateljeeks ja telli eestlasi ja siis võõrastemaja oli seal lähedal ja teljele seal siis asusime osa elamas seal osa siis nonii, ööbis ka veel seal. Ja kuidas te töötasite seal kõik ühes ruumis? Ühes spaas vägemini intensiivselt töötasime mees väga hästi hoolitseti, me saime niimoodi palka 100 rubla kuus neid praegu, sest millega ma retsepti vahetevahel kari. Sest paljud tulid ka niimoodi, kellel ei olnud mitte midagi, ta sõbralikult, igaühel oli oma oma koht. Jääres minu minu naabriks oli, loksin väga, Garrett, meie nimi ees ja see oli kõik väga korras minutit siis natukene nii vähe pintsliga laiutama, siis ikka natukene kutsus mind korrale. Ja nii me siis töötasime, meil olid omad ülesanded, nässuri näitas, et seal oli jää ja Mis olid teie esimesed tööd? Ma mäletan, et te tegite sarja partisanidest. Ja need olid, näitas, ei jääks mõeldud tee, tali. Minul tekkis üks teatud suur raskus sellega, et ma olin harjunud töötama plaatideks. Ja mul oli paber ikka nii väga harva paberiga tegelesin aga seekord jääd oli omad raskused ka. Ja kuna ei olnud kaofartressi teadmiseks, siis ja plaastri oli olnud. Üks esimesi töid oli teil vist ka sõjapõgenik? Te käisite vahepeal ka kindral Lembit Pärna portreteerida? Mas ja käisime kaasEinmann. Kus, kus kohas oli? Oh ei, mitte kaugel järel. Taevas, see oli üks hästi ilus suhke kadu valge ääres, sõitsime laevaga siin ja leppisime siis kohapeal kokku, et kindral meile baseerit. Ja missuguses miljöös toimub siis? Meil oli murepas fännid töötama päev. Et kas neid ruumile ja nii leidsidki väga kergesti, oli Keroom kõige väiksem. Ja Indrek Pärns meile kasseeris igav ei oleks, siis ma tulin ma isegi rääkida. Kalamehitatud töö alul tavaliselt nii pingsalt alustanud Tal ei ole ja kerge Kralleerima kohe plaadi peale kohe plaadi pääle. Pinge tähendab, modell oli vaat huvide, hakkasin seda kreageerime just profiili ja see oli väga palju sarnast esinduslikkust, niiskust, terviklikust, Palin ähmi täis ka, sest et ma kartsin, et ma lühikese ajaga, et meil ju palju aega ei antud, selleks et balledes tseerida, ma eriti ei oska, ma tahan ikka alati au, pussitab kallal rääkida ka veel laiali ja nii et siis ta oli ikka kõvasti pingutada. Aga muidu, mis puutub tulemustes, oleks kauem olnud võimalust teha ja nii sa näed ikka, kriitiliselt tuleb ikka, suhtuti ta maadesse. Kuigi siin ainult portree, aga siin on tõesti tunda seda, et tema niisugust väejuhi hoiakute kõikjal Ja väga palju oli temal maas ja praaki live viga, joon ja ütlesin hoiakut terves olekus oli esimese pilguga leida mind ära, sellepärast ma ütlesin, ma seda ei saa kätte viima. Eriti huvitav oli temal proovinud. Erines see ülesanne ja see töömiljöö nüüd väga palju sellest, millega te olite siiamaani harjunud. Teha küll väga kiiresti ja väga suure pingega. Ja kui oleks mul, need on teha Siimale, seal olla rohkem nii pikkamööda teinud ja ja võib-olla see on midagi ka tagada, et mina ei tea. Mina ei oska, ei oma töökohta nii-öelda? Jaa ikkagi kuidagi teine, teine ümbrust taine, tühised mõtted ja tunded, rahva hääl on ikka midagi hoopis. Sõja ajal on ja kõik, kõik võtad raske tallu nii midagi erksa. Isegi näiteks kurbust ja rõõmu. Ma ei mäleta, et kunagi oleks nii südamest naerda, kui sellel raskel ajal. Siis on kõik need tunded ja tunded alati nii väga tugev. Ja mis Jaroslavli perioodist veerand meelde jäänud, huvitavad? Olid luht, hein ja et neid oli siis juba kogunud aja jooksul. Missugused kontaktid olid omavahel eesti kunstina? Muuhulgas avarale kontaktid olid meil väga väga tihedalt. Esiteks me võtsime osa alati etendustest kontserdit Balkani diaatris, meie eesti artistid esinesid ja salatiga. Näitlejad ja meie Bastika pere hea, et meil oli väga ilus, suur au, sellele täto, siis me tegime iga nädal sarnaselt päeva, kus meid külastasid heliloojad, kirjanikud, näitlejad ehk tolleaegsed inimesed käisid meil külas meie töid vaatamas lahtiste uste päeva ühesena. Ja kuidas oli see tagasitulemine nüüd Eestimaapinnale? Tagasi tuli üks grupp Leningradi kaudu võrusse. Ja Pinega enne olin üks sõitjatest, aga sõitsin siia kartüxi. Lennukiga Uugahega megi karmagaud varusse. Sinna oli kogunenud meie valitsuse liikmed. Missugune tunne see oli tulla nüüd üle jälle reetiva pinnale? Jaroslavi rammida kida aga purustusi olnud. Ja ma ei olnud õieti näinudki 100 Tambergile. Aga selle lennuki pääl üle Kaliinini sõites seda ristini välja, see oli niivõrd purustatud näha, et see oli nii nagu mingi purjeunenägu ülevalt vaadates olid niuksed suured laigud või augud vett täis. Koledad silmad nagu vaatasid üles, siis kõik puud olid poolikud, jää, jää, sead olid rusudeks. See oli küll väga-väga masendav pilt oli. Ja Võrus jõudsime siis kartulipõllul. Laskusime. Ja mis te hakkasite Tartus tegema, siis? Tartu ja ma olin seal ju ei elanud aastaid. Tundsin kunstnikke ja siis läks kah kunstnikud koguma, pikkamööda. Pallas oli täitsa puru. Ainult keldrikorrus oli veel, sain. Järele neil oli seal vist mingisugune staabidaline ass, palusin, et kas nad ei loovutaks selle maja meile ei taha panna ka, see oli ainuke ja seal kuskil jaama lähedal mitmeid haruldasi. Ja nad nii lahked lahutasid neile, mille peal me hirmus uhked. Ja siis hakkasime tassima keldrist kipsi. Kate ja Gerry, teie antas Darko lõi käed külge ja metsadest välja tulnud maalt ümbruskonnast. Kunstnikud, kas see oli üks suur pere ja novembri esimesena mereväe avati kunsti? Kellena töötasite kunstikoolis siis? Graafika? Väga viletsas olukorras maal oli õige, et tema oli selle, sai selle koha. Ja siis oli veel natuke, et Tartus ja tulin tädi neile seni elanud, aga missugust mõju on jätnud aastate rasketes tingimustes töötamine nüüd teine kunstnikuna? Kindlasti jättis vähe tugevad jäljed. Esiteks juba sellepärast, et 30 mu tööd töötasid peamiselt kujutasid figuure, mis ei olnud otseselt timmitte portree atistiga pääst tehtud. Ja portreteeris hinna võrdlemisi vähe. Aga sõja ajal hakkasin nägema palju seda, mida ma ei osanudki ettekujutada. Isiklik läbielamine ja ja nägin nii palju õnnetuid inimesi. Tali oli, tapeti 100. inimesi nägin leskesid. Nägin ema juurde, kellel pojad tapeti. Sõjas. Veini inimene siseelu ja tema korpused ja midagi ja siis ma hakkasingi rohkem portreetegijat. Kuuldud saate vabariigi rahvakunstniku Aino Bachi ateljees lindistas Martti Soosaar ainetes kera.