Nüüd kuulete salvestust 2018. aasta septembris toimunud kuulsuste koja kohtumisõhtult, mis leidis aset Eesti levimuusika näituse ruumes. Maarjamäe tallihoones. Ansambli Laine liikmetega vestleb Sten Teppan. Kohtumisõhtu salvestas Aid streima. Heliinsener Ronon Tondentsel saate toimetaja Maian Kärmas. Head kuulamist. Kõigile suur suur rõõm on näha. Minu nimi on Sten ja mul on hea meel olla siis vahendajaks selles vestluses, mis meid ees ootab et sisse juhatada oma tänased vestluskaaslased. Tuleb ajaratas pöörata 1960.-sse aastasse. Eesti muusikas legendaarne nimi Gennadi Podolski leidis, et Üht, naisansamblit või koosseis oleks tarvis nagu öeldakse, mõeldud, tehtud. Ja kõige ägedam viis ühekoosseisu kokkupanemiseks tundus talle olevat konkursi läbiviimine. Ja lubage tsiteerida, millised olid eeldused selleks, et pääseda plaanitavasse või kavandatavas naiskollektiivi lauluhääl. Üllatus. Tantsulise eeldused, miimiline väljendusrikkus. Ja lõpuks kõige tähtsam kaunis figuur. Võiks arvata, et niisuguse kadalipu peale eriti keegi kohale ilmunud aga ilmus ja kuidas veel, väidetavalt oli neid neid 180, kes tundsid huvi ja kaheksa jäid siis lõpuks sõelale, kes moodustasid ansambli ja kelle nimeks või koosseis on nimeks. Valiti üks naise nimi, mis aastaid varem oli Eestis väidetavalt kõige populaarsem olnud, selleks sai laine on küll hästi, ei usu, et need kaks asja omavahel täpselt seotud on, aga huvitav. Faktikene ajaloost ikkagi, eks. Ja siin minu kõrval istuvad kaugemalt alustades Merle Lilje, võtke nad soojad lausega. Krista Grünberg Vaigla. Ning Sirje Põllu Ja võttes arvesse, et laine ajalugu on nüüd siis pikk juba peaaegu 60 aastat on meie jutuajamise fookuses mulle vähemalt praegu tundub niimoodi ajavahemik umbes, ma täpselt ei taha seda paika panna, aga aastad 75 kuni äkki 85 möödunud sajandil loomulikult ei pääseme muudest perioodidesse hetkedest, laine ajaloos ka mööda. Aga see vahemik 75 kuni 85. Nende panus sel ajal oli ansamblisse kõige suurem. Merle, kas see loetelu nendest eeldustest tuli tuttav ka teile, kes te lainesse jõudsite? Mõnevõrra hiljem. Kas need tingimused või nõuded ühele noorele eesti tüdrukule, te olite ju lõpetanud just keskkooli eks, ja olid samasugused? Küll päris hullud olid jah. Sest kui mina konkureerisin, see oli 75. aastal, ma olin alles keskkooli viimases klassis, siis oli küll väga šokeeriv, et tuli konkureerida 150 tütarlapse hulgas. Ja väga ebameeldiv oli see, et et läksin ruumi, kus istus terve rida inimesi, sealhulgas ansambli Laine orkestrandid. Raivo Tiks on loomulikult Kalju Saareke ja siis klaveril mängis Tõnu Naissoo, kes oli sellel ajal ansambli Laine pianist ja mina pidin siis seal igasuguseid vigureid tegema, ilusaid, kuni seda ei ole üldse küsimust, aga siis uuriti, kas mul on seda rütmitunnet, tea, kas maga, laulda oskan ja siis Kalju Saareke ütles ja nüüd teeme ka tantsusamme ja siis ma pidin keerutama jalga ja see mul kunagi ei unune, sest see ei olnud väga meeldiv kogemus, aga ma kannatasin kõik välja ja ma sain siiski ansambli Laine ridadesse. Krista, kas see lugu kõlab nagu iseenese suust räägituna ehk kas ajalugu kordas ennast teie puhul samamoodi? Ei, mina õppisin estraadistuudios ja siis mind kutsuti lainesse ilma konkursita. Aga Dixon küsis, kui pikk ma olen, siis ma ütlesin, kaks meetrit ilma peata. Tema meil huumorinaine olin. Ei, mul ei olnud. Ja siis öeldakse, et pikkus pole oluline. Sirje, mis teie lainesse jõudmise hetkeks konkursist oli saanud, kas siis enam tung nii suur ei olnud ja võeti kõik vastu, kes uksele koputasid? Ei, ikka oli konkurss ja mina õppisin siis estraadistuudios, ma arvan, ist esimesel kursusel ja kuna me seal majas Eesti kontserdimajas tolleaegses filharmoonias praktiliselt elasime hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni siis kuidagi ikkagi kellegile silma jäid, mingites projektides osalesid ja Raivo Tiks on samamoodi soovitas siis läbi estraadistuudio tulla konkursile, et seal oli üks kuupäev pandud paika. Ja kui ma sinna läksin, kui te teate, Eesti kontserdis on sellised neli korrust üleval on selline klaveriga ruum ja see järjekord hakkas sealt alt pihta. Ja siis ma seisan seal järjekorras ja lõpuks jõudsin sinna ülesse. Aga mind lohutas see, et keegi enne mind seal ruumis laulis sellist laulu-le Riivooleraadiona ja tibusid, mõtlesin temast, ma loodan vähemalt, et, et natukene mind julgustanud ja tuleb välja, ma saingi sisse kogu sellest, ma ei tea 100-st millestki massist. Algus on tehtud, ma arvan, et täna saab veel nalja. Ma pean sissejuhatuseks kontrollima fakte. Merle, kas vastab tõele, et teie kursusetöö või midagi niisugust seitsmekümnendatel aastatel Tallinna pedagoogilises Instituudis oli tehtud ansambli Laine põhjal? Ja tõepoolest, see oli 78. aastal kursusetöö ja kellest ma siis ikka pidin kirjutama, kui mitte oma lemmikansamblist Laine. Kontrollisin fakte just sellepärast, et see lubab meil rääkida, siis ikkagi laine algusaegadest ka, kus teist keegi otseselt isiklikult kohal ei olnud. Et sinu kursused puudutas päris algust ja miks see kõik sündis. Ja loomulikult meie peame väga lugu laine esimesest koosseisust ja just mis kenaadi Podolski aega oli ja see oli, need laulud olid erakordselt meeldivad ja hästi palju oli eesti autoreid ja ja meie siis oma lugupidamise märgiks ka tänapäeval laulame neid laule, kuigi me siis seitsmekümnendatel loomulikult laulsime juba sellist noh, võib-olla siis diskomuusikat ja siis, mis sellel ajal moodne oli, aga, aga me oleme alati au sees hoidnud ka selle kenaadibudelski pärandit. Ansambli Laine juurde, kui me vaatame ka neid plakateid, on vähemalt mingil perioodil alati kuulunud sõna estraad. Kuidas me seda võiksime nüüd hinnata või, või vaadata seda, et oli see estraad, mida nad tegid kuuekümnendatel aastatel. Ja mis hetkeni see oli estraad, sest ühel hetkel ilmusid repertuaari ju ägedad diskolood ja hoopis teistsugune minek. Ajad muutusid ja, ja ka inimesed muutusid ja kõik. Ootused olid juba teistsugused. Muidugi stiilid on täiesti erinevad, mis olid siis kenaadivodelski lainel ja mis olid Raivo Dixoni lainel, et sellepärast me kutsumegi neid perioode Podolski periood ja Dixoni periood. Kui, kui te sinna jõudsite, siis kas näiteks ees olevaid liikmeid, kes ju tegelikult aeg-ajalt olid vahetunud tundsite ja, ja mida sa sellesse koosseisu kuulumine tähendab, oli see, oli see lõbus reis nii-öelda? Ansamblile kui professionaalne see oli. Ja kui seda nüüd tagasi mõelda, siis no ma ütlen, ühe sõna, naised, naised, ja ega see lihtne ei olnud, sellepärast et ansamblis Laine Jeb käib kogu aeg konkurents, noh, tänapäeval enam ei käi, sest vähemaks enam ja ta ei saa. Aga siis oli küll niimoodi, et no kes, mis kus. Aga nüüd, kui vastata konkreetselt sellele küsimusele, siis õhustik oli ikkagi selline, et mina kedagi ei tundnud, ma olin nagu ma ütlesin, alles keskkoolist tulnud ja kuidagi nagu Ühed, üks osa võttis mind väga soojalt vastu, aga teine osa alguses ikka nagu põrnitses, et mis loom Senid siia tuli, mida seenitsin tahab. Lõpuks kollektiiv on väga tore, et nagu ma olen varemat varemgi rääkinud, et et need reisid on just see, mis paneb paika inimesed. Et sa võid olla tige ja paha või tore ja ilus ja ma ei tea, kes kõik, aga kui sa koostjad reisima suures kollektiivis 20 inimest, siis sellist momenti ei ole, et keegi kellelegi ei meeldi, vaatab kuidagi altkulmu või kõik peavad suured sõbrad olema, sest muidu kuidagi ei saa. Christa teie versioon sellest, mida Merle juht Mina mina kartsin nimelt mida, et seal pidi olema ussipesa, see oli külajutt kusagil või? Jah. Aga ma esimest korda loobusin. Millest? Lainesse minekus? Ma kartsin lausena, mis tähendus? Ja teist korda siis tuldi jälle mingi poole aasta pärast, no siis ma läksin. Ehmatas ja mis ma ehmatasin, naised väga kõva häälega, kõik laused hirmutavad, et saanud midagi peale. Rahvalaul oli mingi rappa laulja, siis ta kriiskasite sealt, aga need ongi röök laulnud. Aga ma kohtusin esimest korda sellise asjaga. Aga ei, toredat naised olid ikka väga hästi kursis ei olnud, kuude sattusite. Ta ei õppinud mitte ühtegi laulu ära enne Proovi eiei oleksite proovi absoluutselt ja siis pandi istuma noot ette ja hakka kaasa jaurama. Siis mõtlesin, et panen kotid kokku ja jooksen minema. Enam tagasi ei tule. Et Krista on selline tagasihoidlikum, et siis ta natuke kartis ja, ja kuna meil olid repertuaaris vanasti oli raudne, seal oli rahvaluuleplokk, siis see on väga hirmutav. Ja et Dixoni seaded on muidugi ainulaadsed maailmas kordumatud, fantastilised, minule isiklikult väga meeldivad ja ma laulaks neid jälle ja jälle, aga noh, nad on ikka viiehäälsed ja niimoodi, et seda lihtsalt tehnilistel põhjustel tänapäeval ei ole võimalik teha. Aga ma kujutan täiesti ette, kuidas Kristo sai šoki, kui kui tuli Laula laula, saake. No selle peale ehmatab ja ma ei tea, eks ole. Eesti esindusansambel ametlik. Just just kusagilt jäi silma niisugune tsitaat või kirjeldus, toonased muusikakriitikud, ma ei tea, kas neid nimetati kriitika kutaks või mitte, aga aga keegi kirjeldas jah, et üks vähestest kollektiividest, kes esindab meie estraadimuusikat väljaspool Eestit ja siis lisati juurde, need on väljavõtted ajalehest Dixoni eesmärk siduda kavas tervikuks rahvamuusika, džässi ja popmuusika elemendid, rõhuda peale vokaaliga lavalisele liikumisele. Seda kõike võib õnnestumiseks lugeda. Aga nendest asjadest räägime natukene hiljem. Ma tahaksin Sirje versiooni kuulda siis sellest efektsest sisenemisest nii-öelda faasis. Laine selleks hetkeks oli 80.-te alguses, kui, kui teie sinna sattusite Merle läks just titeootele ja mina tulin Merle asemele ja ma mäletan seda esimest kohtumist trenniruumis, kus Kalju Saareke tegi just parasjagu trenni. Ja siis ma sattusin ka sinna rivisse, ma mäletan, kõik naised piilusid mind üle õla ja ja, ja siis mõtlesin, et kuidas karastus teras. Et siit algab minu mingisugune muu muu elustiil, et ja, ja nii ta läks, eks seal oli kõike, eks ole, ja ja noh, võib öelda, et armastuses ja laines on kõik lubatud. Et, et on olnud tülisid ja leppimisi ja klatši ja rõõme ja kallistusi ja kõike kõike, mis üldse võimalik on. Kusagilt taga kuklas ikkagi tiksus mõte, et peaasi, et saab välismaale. Võib-olla see välismaale ei olnudki nii palju, kui et ikkagi see laine, vot siis sellele sel ajal juba kaheksakümnendatel oli too naine, no mis need, need käivad kogu aeg väljas ja ja nad ei olegi siin ja nad on nagu kõrgem klass, et ja, ja nüüd mina olen siin trenni ruumis äkki selles kõrgemas klassis siis või kuskil et tuli tasapisi sadumine, et, et kuhu ma olen sattunud ja ma mäletan ka seda, kuidas siis Krista tuli seal pila fuajees olid need suured peeglid. Äkki keegi istub seal pimedas nurgas ja ütleb, et sa oled Miluusia. Siin tuleb minuga ühte tuppa, ma olen juba küll vana. Kui vana sa oled? 27, lõpetaja. Mõtlesin, et issand, 27, vana juba, et ooh sire. Aga, aga niimoodi sattusin ühte tuppa ja nii me olime lõpuni ühes toas, nii et seiklusi nendest lubadest. Teie valik, kas me räägime nüüd veel naistest või räägime meestest? Millistest? No minu ettepanekul esimeses järjekorras Vello orumetsast sest ühel hetkel, kui laine ma ei tea, väsis olemast naiskollektiiv või siis need inimesed, kes tegid otsuseid. Leidsite, et et meessolist peab olema ansambli juures ja esimene neist oli Vello Orumets, kes alustas ka ammu enne seda, kui teie lainesse jõudsite. Aga mõnes mõttes Merle võib öelda, oli nii-öelda nagu teatepulgaks. Et kui teie lainesse jõudsite, siis Vello veel oli. Ja ja meil oli väga tore oli koos esineda ja ja üldse meie seltskond oli kõik kokkuvõttes hästi tore ja kui me bussiga vurasime mööda Eestimaad ühest kontserdikohast teise, siis alati sai nii tohutult nalja, kuna tantsija Ants Vähejaus ja laulja Vello Orumets terve tee omavahel gaasisid. Hiiumaa mees muidugi, Ants Vähejaus ei jäänud kunagi võlgu ühelegi Sis Vello Orumetsa välja öeldud lausele ja, ja mis selle pimedusega olises? Vello panused, tankid seal bussis tuli põlema, et ma ei näe lugeda ja siis vähe Jos ütles selle peale, et surun ju lampjalad ja konnasilmadel ei näe lugeda. Ja nii käivad selline selline jutt oli meil kogu aeg, nii et me seal kõveras naersime. Hästi-hästi lõbusad hetked meenuvad ka just sealt orumetsaaegadest. Missugune see jõudude vahekord võis umbes välja näha esitatud laulude osas kontsertidel? Teatud hulk oli Vello teha siis naisansambel saatis teda. Ja, ja siis olid lood, kus solisti otseselt ei olnudki. Ehk kas see oli põhjus, miks Vello Orumetsa ühel hetkel karussellile maha astus ja lainest lahkus, et polnud nagu väga palju teha või, või mis see versioon oli? Ei, seda ma küll ei usu, Vello oli siiski väga populaarne, laval oli tal kogu aeg midagi teha ja meie esinemisformaat nõukogude ajal oli siis a la selline, et et aga lugu, kõik on laval, siis tuleb üks estraadiplokk, laine laulab, siis tuleb Vello Orumets laulab kolm laulu kordamööda. Naised, kes lavalt maha läinud, laulavad talle laadaga kardinate vahel koorust sest samal ajal ühed riietusid ja teised kitlitega laulsid, siis vahetati jälle ära, Ühed läksid riietama, teised tulid kitlitega laulma. Ja, ja siis tuli tantsupaar, esitas tantsu ja selle ajaga me olime vahetanud uued riided ja astusime jälle toredasti lavale, nii et inimesed imestasid, vaat kui tublid muudkui vahetavad kostüüme. Aga meelse kostüümidraama oli meil kogu aeg, nii et, et neid kostüüme oli meil juba tollel ajal ikka. Meil oli jugo, stimeerija käis kaasas meiega. Nii et kes siis kõik, suurte stangede peal olid siis ka pillimeeste riided, kõik ilusti tärgeldatud Craiadega särgid ja ja mis neil parasjagu olid, erinevad kostüümid ja meie meie riided ja muidugi tantsijate riided ja Vello Orumetsa tähtis ülikond. Ja siis niimoodi me siis reisisime, nii et temal oli seal tööd küll ja siis, kui see kava sai ükskord läbi, siis lõpulugu oli jälle kõik koos ja tavaliselt ma näen ma tähte, näen. Selline pidulik laul. Kõige lõpus alati nii et aga mäletate seda, seda uudist, kui ta teatas, et lahkub või polnudki see nii suur sündmus, sest noor kutt ma tea, kui terane silm meie vaatajatel on seal plakati peal keskel noor Tõnis Mägi oli, oli kohe asemel. Vot, mina ütlen ausalt, ma ei mäleta. Ma ei mäleta, et sellega seoses oleks olnud üldse mingit teemat, võib-olla ta ise väsis ära, ei viitsinud käia enam Venemaal ikkagi, reisid olid väga rasked ja ja ma meenutan, meil oli Kesk-Aasia reis näiteks. 77 aastat, kaks kuud. Kujutate ette, kuum? Liiv kole. Mingisuguseid saiakesi müüakse tänaval, poed on kõik tühjad siis inimesed jäid haigeks, said mingid nakkused ja muidugi loodus on vapustav, ma mäletama toredamat reisi, mis loodusesse puutus, aga, aga iseenesest raske töö ja võib-olla Vello lihtsalt ei viitsinud enam ja temal tuli sisse uus tanderphia päevakorda ja ta läks sinna ja oli seal õnnelik ja ja meile tuli siis popp ja noortepärane Tõnis Mägi. Krista ja esimene kohtumine Tõnisega Tene ja rohkem mingit muljet ei olnudki. Ilus poiss ütles, et ta talle seda ei. Aga me läksime samal ajal ja nad tulid kui mina ja tema, need noh, mina olin hirmunud ja järsku temaga. Heino, meie kõik imestame siiamaale, kuidas Tõnis Mägi suutis meiega mitu aastat koos esineda, sellepärast et, et laines oli ikka nagu Viiburi sõjakool. See ei olnud nii, et ah, tulen ja lähen ja täna ei viitsi ja täna ei tule ja trahvid olid, kui sa hiljaks jäid kuskile ja no veel hullem, eks ole lennud, lennud ja rongi, rongi väljumised ja sa pidid ikka väga täpselt kohal olema ka. Tõnis sai kõigega hästi hakkama ja ta oli erakordselt populaarne, sest me käisime ju Venemaal ja ta laulis kõik need James Browni laule ja ja rahvas oli pöördes, oi kui pöördesse oli. Ja meie meil olid kostüümid. Me olime erakordselt ilusad. Ja siis ja see soov oli meil väga-väga vägev, nii et, et me tundsime ise ka Kohe selle üle uhkust, et vot niisugune kava, mis räägib, meil oli ju tantsijate, tähendab tol ajal arvestati palka punktides. Et filharmoonia pärast siis mingi konkursi ajal, et vaat, laine lauljad saavad seal 11 rubla ja 50 kopikat iga kontserdi eest, pluss me saime ka tantsija punkti juurde rahana. Et kuna meil saarekesega siis tegime trenni tantsusamme ja kogu show koosnes siis laulust ja tantsust siis oli palk meil seda võrra suurem punktitasu, et me olime siis nagu laulvad tantsijad, finantsi tantsivad lauljad misiganes Tallinna Paleriinidega, Estonia baleriinid ega koos trennisaalis. Ja me pidime seisma ka seal peegli juures selle pulgast kinni hoidma ja niimoodi tegema, niimoodi vahest ikka naersime seda, kas teemias pagaati ka, aga siis keegi seda ka nii jääbki. Ja ma tahan veel elada, lisada Sirjele seda, et, et vähe sellest, et seda rahakest juurde saada, selleks pidigi olema meil kavas. Tantsunumber, kus me ainult Tantsisime ja orkester mängis, sest et tõestada, et me olemegi tantsijad ja meid spetsiaalselt tarifitseeritud. Komisjon teatas, et nüüd te olete tantsijad. Tihti ei saada seda raha. Just tahtsin küsida, et kas tantsimise osas oli ka nii-öelda Tarifitseerimine nagu, nagu toona kõige suhtes oli, mis puudutas ansambleid ja lauljaid? Muidugi oli, oli et tegelikult oli filharmoonias kõikide ansamblite puhul Tarifitseerimise, et kõik me teadsime, kuidas laulab seal Ivo Linna või ma ei tea kes iganes, aga igal aastal nagu aamen kirikus tuldi jälle filharmoonia saali läksid, laulsid hulka kodulaulu. Et kas sa laulsid paremini või halvemini, aga, ja see oli selline iga-aastane selline käik sinna. Ja siis seesama, kuidas oli iseseisev tants ka vä? Ja, ja kuidas seal seda tähendab iseseisev tants. No see tähendab seda, et muusika hakkab mängima neli nahkkostüümides, tüdrukud tulevad lavale ja hakkavad vähenema muusika taktis pea käis niimoodi. Ja siis me tegime veel peal ka niimoodi ja ja noh, see oli spetsiaalne tants seatud ja Kalju Saareke oli väga rahul. Ei riielnudki meiega, ütles väga hästi tuli välja küll naljakas olla, kas nad seeriat samas, mis seal naljakat on, oli tal ka. Et see oli täitsa mõnus ja tegelikult olime, nautisime seda. Mis riided need olid, neil olid lühikesed nahkpüksid, eks ole, vaatasime, krabin istub seal saalis, vaatab meid. Joost, et me krapsik, oleme ka tuuril käinud koos lainega ja tegelikult olid väga kihvtid riided, et tol ajal oli see niuke vau. Et tegelikult ju teistel ei olnud seda eriti kui Venemaal, käisime siis, et teevadki Zapada Briehhani ja, ja siis vaadati neid nagu imeloomi seal. Et vis riided, meil oli kõrge kontsaga kingadega. Jah, ainult pärast ei saanud nahkkostüümi seljast ära. Jah see oli systermartiin või midagi sellist, lihtsalt liibus vastu ihu ja võtad maha koos isikliku nahaga. Aga kunst nõuab ohvreid, lahkeri saanud iga kord maha võtta, kuidas te saite ta seljast ära selle ikka pikali maas vahelist seal põrandal ja aitasime ja teise jalaga ja siis said nad kuivama pahupidi ja siis jälle õigetpidi. Ei saanud. No rääkimata sellest, kuidas ripsmed panime juurde valeripsmed, kummiliimiga. Ja siis võtsime nääriehte, viime selle tükkideks viiludeks, siis panime siia sätendused omale. Järgmise laulu esitamise aeg jõuab kätte ja seni, kuni ansambel end valmis paneb, siis enne kuivate kõik mikrofoni juurest ära lähete, on leitud, laul peaks olema pala, kas keegi tahab väikese kommentaari selle loo ette ka öelda, et mida see teie jaoks tähendab, mis ajast pärit on? Merle? See on ka 70.-test ja see kuulub ka meie lemmiklaulude hulka. Ta on elav rõõmus, teeb kõikidele hea tuju ja räägibki sellest, miks me seda laulu tahame väga laulda. Sest tema sõnad räägivad sellest, et kui juhtub selline õnnetus, et laul kaob ära, no ei ole seda laulu enam või ei saa laulda enam siis, siis me teeme selleks kõik, et, et see laul üles leida jälle laulda. Merle Risto ja Sirje Ansambel Laine Hansa kooli ansambliga aitäh teile praegu. Ja meil on juttu veel varuks, alustades sellest suurepärasest korreograafilise sooritusest. Liigutused on pärit ka 70.-test nagu laulise või midagi. Ikka ikka muidugi. Meil on kõik autentne ja see kõik nagu kõik koos, et kui püsti tõuseks, peaks lihtsalt seisma ja laulma, siis nagu ei oskakski sellesse. Pikk see tantsujutt oli enne, et, et meil on veresse, et meid koolitati niimoodi, et me ärkad öösel üles. Või laul tuleb kohe või midagi sellist, üldse pole probleemi une pealt. Aga te olite alati esinemisteks valmis ka oma koreograafiaga, et see trend oli nii põhjalik või oli viimase minuti harjutamist ja meeldetuletamist veel kardina taga, enne lavale minekut? Uue kavaga ja uus kava oli nii, et me tegime proove Eesti kontserdi praeguse Eesti kontserdilaval öösiti, sest päeval olid või õhtuti olid kontserdid, teised kontserdid, me ei saanud siis öösel siis kutsuti meid välja, siis me tegime proove seal, et lava tunneb. Saada reisimise juurde, mis oli Sirje ja Krista, saavad natuke mõelda, kuna nemad liitusid ansambliga veidi hiljem, esimene reis teie igaühe jaoks, ma arvan, et see esimene võiks ju olla niisugune, mis jääb väga hästi meelde, sest sest väljasaamine ei olnud iseenesest mõistetav ju. Merle. Minu esimene reis oli Ukrainasse, oli Eesti kultuuripäevad Ukraina NSV-s ja see oli väga erutav, sellepärast et sinna sõideti rongiga ja seltskond oli väga auväärne. Seal oli ERSO solistid, seal olid minu meelest noh, kõik igasugu ooperilauljad ja rahvatantsijad ja terve vagun oli täis, ma arvan, kõik Eesti esindust võib-olla rohkemgi. Ja mina ei olnud midagi sellist enne kogenud ja niisuguse suure kambaga seal sõita ja siis kui saime kohale, siis muidugi algasid kohe uhked kontserdid ja Ukraina on ju suur maa ja kõik kontserdipaigad on ka väga suured ja, ja siis loomulikult minul ei, see küll, niiet kuhu ma sattunud olen, issand jumal ja, ja noh, aga kuna teised olid kõrval õlg õla kõrval kõik, siis kõik see kartus kadus varsti ära, nii et ma tundsin juba õige pea ennast Olav ees ja, ja, ja väga-väga rahul olin selle esimese pikema reisiga. Kristo aia esimene reis oli Soome. Ka Läänes pidi olema kaks aastat, siis sa said välismaale. Aga mina sain kohe. Aga ega mu rahu ei olnud seal. Kogu aeg valvati mind. Et ma jooksu ei paneks. Vot see detail vajab täpsustamist, laines pidi oleme olnud kaks aastat, et saada välismaale, aga mis, kui reis vahepeal tuli, siis kas see, kes polnud laines kaks aastat olnud, jäeti maha või? No mina võin selle kohta öelda, et, et eks siis nagu Kristo ütleski, etandi lihtsalt luurajat juurde. Aga lauljat ei saa ju maha jätta, ei saa ju äkki hakata laulma, mingis teises seades juhtusid laule, aga pillimehi. Külma jah aga Soomes, Kristjan, kuidas see välja nägi, siis et luuraja kaasas võimi. Ei noh ansamblis olid ju kindlasti seal, ega mina ei teadnud, aga igale poole, kuhu ma läksin, keegi oli mul selja taga. Et oli tunda, et valvatakse mind südamest, aga mõnus oli ikkagi üks oli küll jah. Pole ju näinud sellist maad. Nii Sirje on nüüd meile vastuse võlgu. See oli üks Eesti kohta, aga ma ei mäleta seda täpselt üldse, mis koht see oli, et kuna see hetk, kui ma Merle välja vahetasin, siis too hetk oli see, et, et ma pidin korraga ära õppima praktiliselt selle kava ja kõik oma häälepartiid ja need soolojupid ja kõik, et, et see oli üks tume maa minu jaoks, sest ma ei mäletanud mitte midagi, sest ma olin nii selle sees, et see nagu vette viskamine, et, et nende kavadega toime tulla ja need kontserdid kõik ära teha. Et esimene, selline selge mõistus oli siis, kui me siberisse hakkasime sõitma, sinna oli nii pikk sõit, et siis klaaris ära, et et sinnamaani oli jah, kogu aeg selline tohutu kokkuvõtmine. Aga Siber oligi siis esimene reis ansambliga. Ehk Eestis, aga ma ei mäleta seda, ma mäletan, et meil on foto tehtud siin isegi ühe Office'i peale on see neljakesi, kus Lea aga reisi aga välismaale reisijal ikkagi siberi reis, selline pikem reis ja mis oli siberi reis oli. Ja see oli ka kaks ja pool kuud, kolm kontserti päevas. Ja läksime alguses esinesime Moskvas rock hotelliga, pärast seda lendasime Chittaasse. See oli ka seal omad staarid, kõik, kuidas otsiti meile siis piloot ja otsiti neile stjuardess ja kõige kuskilt pulmalauast ütelda Torisid siin ennegi olnud, et et kogu see meeskond oli muidugi purupurjus. Ja kui me siis lendu tõusime ja lendasime seal mitu tundi, siis ka meiega oli Moskvast kaasdelegatsioone Kukioia, Larissa toolina ja kellega me lendasime, siis ühel hetkel öeldi, et nüüd hakkame maanduma ja siis vaatasime alla. Kuskil ei ole maanduda, Sinimäed ka täielik taiga, aga me maandusime, hambad olid vist selle koha peal, muud asjad kõik olid. Et, et see oli pommiehitamise aeg tol ajal 81, et seal tohutult põnev reis, tohutult väsitav reis muidugi, ja need kohad, kus me ööbisime, olid ka noh, kirjeldamatud, et WCd olid nagu väljas kuskil seal. Meiega kaunis tantsijanna Sirje Nurmiselt ütles, et ma lähen jumala pärast ära, Mined, ma lähen ja kõik. Siis olime kuuekesi mingis raudvoodites seal ühes toas ja siis jätkus tagasi. Nii vihane, et kogu see kraam oli siga, tema lakitud varbaküünevahelt vaatas välja, et ta ei jõudnudki veel. Et, et selliseid storisid oli palju ja mis tohutu muljetavaldav, oli see paik igal, mida me sõitsime 10 tundi ja kus me koertega koos käisime, paikalise hambaid pesemas, sest jälle olid ehitatud uhke maja vesi Faikalis ja mõtlesime oma hambaharjad, ostsime Kristaga tee küpsiseid, sest meil oli koerakarjad ümber, kes siis paviljonid mahajäetud perede poolt ja Me söötsime neid koeri, need hommikul ootasid meid hotelli juures juba suured karjad, koerad, meie sõbrad. Et selliseid panime jooksus kurjaks muutuma, nemad oleksid meid ära seal, et neil ei olnud enam ühel päeval midagi anda anda ja et selline selline hästi põnev oli ta jah, looduse poolest ka juba ja ja juba nende eri rahvuste pärast, mis seal siberis oli ja me kohtusime ka Siberi eestlastega. Et selline kohtumine oli hästi tore, et üks meesterahvas, kes muidugi eesti keelt enam ei rääkinud, kutsus neid küll, aga kuna me olime kaks pool kuud juba praegu reisil olnud ja me tahtsime, sest liha ja kartulit saada, sest me seda ei saanud sealt, aga tema pakkis, pakkus meile krabi ja kollane kalamari, must kalamari, punane kalamari, mida näoga ämber tuli ämbriga ämbriga aga kartulit ja liha. Et see oli nii kummaline, et mille, mida eestlane igatseb kuskil. Aga sain oma sibulad ja küüslauk, mida mõtlesime oma ja, ja, ja, ja siis ei olnud seal külma vett ei olnud, oli soe vesi, kuum vesi oli ainult siis proovi pesta sellega ja ja nii edasi, et seal oli tohutult palju põnevaid seiku. Vahepeal olid kontserdid ka, mis läksid ju väga hästi, et ühes kontserdikohas oli, et, et kuna kos kontsertmaks isegi kontserdid kinni. Meie läksime ainult kohale, meie lõbu oli siis minna kohale, asjad üles panna, teha sound check ja minna lavale. Ja siis saad mind, oli koos meiega, mõtlesin, et juba imelik idel see fishi rull on nagu käes, et et kui me siin ukseni jõudsime, ta pani selle afizzi sinna niimoodi üles ja mõtlesin, et huvitav, millal see rahvas siis peaks tulema kell 12, esimene kontsertpäeval. Jaa, ja siis me tegime seal sound checki sees ja äkki ühtegi inimest ei ole, vaatame lehmakari läheb mööda. Aga nendel hea kuulmine ja kogu see kari oli meil saalis. Me tegime kontserdi lehmadele seal Siberis punktid saime raha, saime kätte, panime asjad kokku ja läksime. Et nii ta oli, et see kedagi ei huvitanud, oli seal viis inimest või 50 inimest või 500 inimest, et lihtsalt toimib nagu suur madina värk. Tärlikene kirja, kuskil vaeva. Ja isegi kui pealtvaatajateks kuulajatakse lehmad, siis hinnaalandust ei teinud. Ei lesime, esinesime, aga see oli huumor, see oli meie jaoks selline huumor, et aga me tegime, mine tea, millal mõni inimene sisse tuleb, sealt aga tõsiselt keemiavahetusele, sest sa tahad minna, oli, meil on selline kool ja mingit allahindlust ei saa teha, kas või üks inimene ei tule kõne allagi. Aga see oli rahva sellel vahepeal, pilgud kohtusid ka ju omavahel? Jah, jah, aga toimub, toimub ju mõelda ja hambad olid niimoodi naersin ka meile nii lõbus. Aus värk, aus värk, me tegime oma töö alati ära. Ükskõik mis oli. Kas näod väsitama ei hakanud isegi ma mõtlen, seesama üks reis kaks kuud tegelikult omavahele. Ma ei mõtlenud, lehmad. Tegelikult, eks mingi hetk oli küll, et juba tunned seal reisi lõpus, et pole, enam ei jaksa enam, ei ole seda sellist noh nagu semu patsutada õla peale, et lihtsalt oled. Et ma tihti olen mõelnud seda Jaak Joala story'd, kuidas ta ütleb, et ta oli laval ja enam ei suutnud teksti peale mõelda või selle muusika peale mõelda, mida ta tegi, et et seal juba lõpupoole mul oli sama asi, et ma laulan, mingi suur kontsert, kuskil mass rahvast ja ma mõtlen, et ahaa, et kui koju lähen, siis ma ostan akende jaoks selle, selle värvi on ju seda tapeeti, selle laua vahetan välja, aga ma olen lava kontserdil. Ma esinen ja mõte, mu mõtted on hoopis mujal. Et see oli nagu märk sellest, et nüüd aitab. Ja, ja kui me koju tulime jälle, siis me saime natuke vaheldust ja siis hakkab jälle otsast peale. Aga jah, see lõpu lõpuperioodidel leidsid ennast juba sellistes hetkedes, et no. Kuhu veel kaks pool kuud kolm kontserti? Hakkas vinguma ka ja siis? Jah, eks igav. Ei no muidugi, aga noh, see oli eriti suured käärid olid sellega, et esineda täis glamuur suurtes kontserdimajades ja siis jõuad lennujaamas, öeldakse et lendu ei olegi täna ja siis sa paned ajalehed maha ja viskad külili ja viibid seal. Vot niisugused suured vahed olid asjades või siis pandi öösel rongi näiteks, et aga rongi pandi samadesse kopeediasse, kus oli kõik välja müüdud juba kõik varbad vaatasid igalt poolt vastu ja siis selle kõrvale kuskile lamama. Sest et kaheksa tundi või 12 tundi sõita, see oli kohutav, niuke. Lõhtuleb koheselt, räägib, tuleb meelde ja. Kõlab nagu põnev reis. Sellist põnevust ja enam ei kordu, ma arvan, aega siiski millegi vastu ei vahetaks. Mälestused. Ja ja kogu Venemaa läbi käia ja näha, et kes tänapäeval enam nii palju seal Kesk-Aasias, Sibereid ja, ja Kaug-Ida Kaug-Ida-Ukrainat ja kõike, et noh, sa ei lähe enam sinna, ei satu enam sinna pagas. Sageli on nõukogude liidus populaarsete Meie meesartistide puhul räägitud sellest kuidas, kuidas viisakalt öelda, huviliste ring pärast kontserti või meeste linnas viibides tekkis kuhugi hotelli juurde või esinemispaiga juurde. Neid nimetatakse gruppideks muusikamaailmas. Huvilised, eks kas eesti tüdrukutega laine näitel ka midagi niisugust juhtus, kas te sellist asja kogesite et olid huvilised, kes tahtsid midagi enamat kui autogramm? Sirje Magadani Magadanis oli meil jah selline lugu, et kaks et ema pojaga olid kontserdil meil ja emal oli kange soov, et poeg sapp pers naisele saama. Ja, ja siis sellel samal kontserdil siis käidi siis meil seal ukse taga pärast kontserti logistamasse tõust kosjas käidi. Ja päris ikka ei julmalt ikka seda ust raputati, et meil oli ikka päris hirm, hirm nahas. Aga siis meie bändi Bongo mees siis päästis väljend. Et ta oli hästi selline lühike lühikest kasvu ja võtsin siis ta sinna tuppa ja tutvustasin siis sellele noormehele, et see on tegelikult minu abikaasa ja siis siis ma sain sellest vaevast lahti. Aga muidu vägisi taheti mind, jah. Ahah, et kas sa tulid ikkagi ühele konkreetsele ansamblile? No eks see tiirles meiega, eks ikka oli tähelepanu, ikka oli tähelepanu meile, aga, aga meie tavaliselt pärast kontserti, kas olime koos või läksime oma tubadesse, nagu ei tundnud üldse huvi selle vastu, aga Magadani kohta ma tahan öelda vahele ühe repliigi. Et kui Sirje juba rääkis sellest linnast, magada on siis siis kui mina käisin tolleaegse kolme koosseisuga seal siis see oli eriti jube. Sest me olime ikkagi Eestist nagu vati sees ja siis me jõuame sinna Magadani hotelli ja seal on suur verelaik, on põrandal ja ei oska midagi arvata, noh lihtsalt on suur verelaik ja keset hotelli fuajeed ja siis selgus, et, et just oli keegi ülevalt alla visatud ja just oli politsei ta ära viinud või kiirabi või noh, ta oli muidugi surnuks kukkunud. Ja vot niisugused seiklused sellised õudused ka muidugi saatsid meid siis reisidel, nii et, et see, see jäi ka eluks ajaks meelde. Et see magada oli üks väga kole linn. Aga ma mäletan ka seda, et Omskis Tomskis olime Gunnar Grapsiga koos kontserttuurile, vot see oli elamus, vot see oli elamus, kraps, kraps oma täies hiilguses ja tol ajal olid nendel bändipoistel kõigil rulad kaasas. Mis oli Venemaal selline silmi pööritav kogemused seal suures spordihallis siis poisid tegid proovi ära, sound checki ära ja siis nad kihutasid seal pinkide vahel oma rulaadiga, tüdrukud kiljusid ja karjusid vene naised seal Grapsi, Grapsi, Grapsi Grapsi ja siis oli meie olime nagu Grapsi soendus, punt laine oma lühikeste pükstega ja noh siis juba kõik pidid istuma seal saalis, käed süles, miilitsat seisid seal lava ees, et lähemale tulla ei tohtinud ega püsti ka ei tohtinud tõusta. No siis nad kuidagi ikkagi suruti maha seal meie meie kontserti poole nagu ja, ja teine pool läks siis kraps lavale. Meie trummimees võttis siis suure mingisuguse pleki, ei hakka selle plekiga mingeid hääli seal saalis tegema ja see rahvas läks nii pöördesse, tulid kõik siin näite, see miilits, tallut ja ära seal kraps tegi oma kontserdi heli heli lõpuni seal ja ja, ja siis, kui me olime lennujaamas tagasilennul, siis vaatasin, et oi, kultuurimaja juhataja, ka meie kõrvaline toiga Grazoos kakkusid Etti, et tasumas kvaliteeti minu voolili. Eesti keele tähendab, et vallandati vallandatud. Niisuguseid seiklusi võib muidugi pajatada tohutult, aga. Jah, ma ei saa jätta küsimata. Ansambel Laine ja siis Gunnar Graps, see ei ole nagu siga ja kägu ühele kontserdile. Ja siis oligi eesmärk. Pandi kokku niisugused projektid, et saada võimalikult erinevat publikut. Ja see õnnestus või? Ma mõtlen, et Grapsi pärast tuleb kohale või tuli kohale ikkagi nahka riietunud neetidega pikkade juustega. Ma ei tea, kas need olid lubatud, muidugi võib olla ka mitte. Siis soojenduseks saavad naine kannatajad. Aga me olime, me olime ka läänetüdrukud, sest me olime lühikestes pükstes, mida keegi Venemaal tol ajal ju ei, ei pruukinud, et seal pidid olema ikka teistsugune kostüüm, eks ole. Aga me olime, me tulime palju. Meil on, mida rääkida. Veel nii palju rääkinud, sest me oleme oma juttudega õhtu kulgemist silmas pidades jõudnud tegelikult sellesse faasi, kus kus mind huvitab, miks laine siis ühel hetkel hakkas hääbuma. Sest ega ju seal 80.-te esimeses pooles taastat võisid olla kolm neli. Konkreetselt vist ju tegevust ansambel ei lõpetanud või siiski? Lihtsalt soikus ära, kuidas siis tegelikult lõpuks täiesti muud Põdus nagu. No aeg aeg jälle muutus, mida? Ma ei väsi kordamast, et et aeg võib väga kiiresti muutuda ja kui sa ajaga koos ei liigu, siis sa tähendab juhtuvad asjad ei olnud moesadam või. Ei, tegelikult oli ka nii, et kui päris aus olla, siis Raivo hakkas ära väsima, eks ole ju, ja Raivo Raivo Ayodiksonil hakkas ka probleemid tekkima, et oligi selline juhus, kus me seal Jaak Joalaga linnahallis tegime suurt kontserti. Aga kuna sama Dixoni probleemide pärast jõudis ta meile õpetada ainult ühe salmi esimese salmi ära. Ja suurpartei kongress ja maani rahvast täis kõik ja jaak laulab esimese salmi, kordame oma, esines Jaaglavad teise salmi, Neil alavad eestistega korrabiiluse, laglauleb kolmandat esimest neljandat ja me oleme ikka esimesena. Lihtsalt siis vaatab sealt kardinate vahelt, Raivo Dixon võttis talle on alati selline peenikene kammis oma ametit. Smiling. Sellega on niisugune tunne, et läheks. Eks ma pean selgituseks ütlema seda, et, et meil oli nagu, enne oli juttu, siin oli sõjakool, et meil nagu ise mõelda ei tohtinud ja seal ei olnud seda kombeks, et me nüüd ise midagi õpime, et meil oli nii, et Raivo Tiksin istub klaveri taga, nii, siin on noodid, nüüd hakkame laulma, igalühel on noodid, sõnad, nüüd laulame nii nüüd olema, nii, aga iseseisvat mõtlemist meil ei olnud. Nii et ei tantsimisest laulmisest ja, ja tõtt-öelda, kui me uuesti kokku tulime, siis meil see iseseisev mõtlemine tuli välja mõelda ja tänaseks on meil hästi arenenud. Mida sa tänaseks tegelikult laine kontekstis üldse tähendab? Te praegu olete ikkagi laine. Vahepeal olite Viru Trio? See päris nii ei ole, sest et kui laine lõpetas tegevuse, siis meie kõik suundusime üksikisikutena, mitte siis lainena või laineliikmel. Suundusime Viru varietees, mis kuulus ka Eesti filharmoonia-le ja suundusime sinna tööle ja siis ühel hetkel arvati, et ahaa, et võiks teist moodustada, aga ikkagi ühe ansambli. Aga kuna me töötasime Viru varietees, siis me ei saanud seal olla ei lainega silma ega luulega valli, aga mitte keegi muu. Ja nüüd hiljaaegu meie hulgast lahkunud restorani direktor Viru varje Viru hotellist Lembit Mark ütles. Teie olete Viru Trio ja niisugune nimi meil siis tuli juurde ja, ja jäi meile ja me töötasime 86 kuni 91 ja see oli väga viljakas aeg ja, ja seda aega muidugi aitas meil sisustada või suunas meid sellele meie lainekogemus ja sealt me saime täiesti uue kogemuse siis selle virutrio aegadest. Meil tuli hoopis teine repertuaar, me olime sunnitud õppima ja arenema seal hoopis teises suunas. Kui see otsa sai, siis oli meil tõesti selline tore vaikne periood ja ühel hetkel, kui me hakkasime jälgima, mis toimub Eesti muusikas, siis me saime aru, et laine puudub sealt, et miks peavad laulma. Miks keegi teine peab laulma meie laule, kui me olime nii head, Me laulame, meil on kõik meeles nagu ega see on nagu auto juhtimine või ma ei tea, mis, millega järeldan, et sa võid, no viis aastat sellega mitte tegeleda, aga ärkad hommikul üles ja mõtled, kuidas see laul nüüd jookseb rütmis? No need on nagu proovime ja kõik tuleb ja liikumisega koos ja see on täitsa fenomenaalne ja siis me saime niisuguse positiivse süsti ja, ja siis kogunesime, hakkasime proove tegema ja see oli 98. aastal ja seda võib isegi lugeda, et 20 aastat tagasi ja kutsusime ka teisi laine liikmeid kokku, aga lõpuks oli ikkagi nii, et erinevatel põhjustel siis täna meie kolmekesi siis rivis ja, ja siis olemegi ansambel Laine ja viime nime edasi ja et me kõik oleme, võiksime mõelda, et võiks ju kuskil nii kepiga käia natukene ringi või nii vaikselt kuskil kodus sokki kududa, aga me oleme kõik väga tegusad ja väga aktiivsed ja see meile meeldib ja sobib ja, ja, ja ma arvan, et kui me jätkame samas vaimus, siis, siis neid võib veel kaua näha lavalaudadel, aga tulge vaatama oikalt. See kõlab nagu ähvardus. Nii, meie ees oli kolmikansambel Laine, Merle, Krista ja Sirje. Ma palun lavale taas otsa kooli ansambli sellepärast et kepsakamalt kodu poole pinna võtame ühe laulu kaasa. Daamid on valmis veel kord laulu mikrofonide ette astuma ja seekord ka siin jutus riivamiselist läbi jooksnud Pealkiri. Igal juhul on see lugu kindlasti tuttav Eurovisiooni austajatele kindlasti koha. Ja aitäh, et tulite. Nautige õhtut.