Nüüd kuulete salvestust 2019. aasta märtsis toimunud kuulsuste koja kohtumisõhtult, mis leidis aset Eesti levimuusika näituse ruumes. Maarjamäe tallihoones. Ansambli Singer Vinger liikmete Hardi Volmeri ja Roald Jerr lauga vestleb Sten Teppan. Kohtumisõhtu salvestas Addis streima heliinsener Anton Ventsel ning saate toimetaja Maian Kärmas. Head kuulamist. Tere õhtust kõigile, kes on tulnud. Mul on hea meel tutvustada teile tänase kohtumisõhtu külalisi. Võiks ju välja hõigata ka, nagu me omavahel kõnelesime ja nad isegi kerge soovitus andsid, kui viskiklubi liikmeid tervitage aplausiga, Hardi Volmer. Iga kord ei ole ma saanud seda endale lubada vahest vanuse tõttu ja ja nii edasi, aga täna ma saan seda, et juhatada kohtumisõhtu sisse isikliku mälestusega. Mis puudutab Singer Vingerit, ma võisin olla vanuses 10 11 12 päris täpselt ei mäleta, aga see oli see aeg. Kui muusikat sai salvestada ainult raadiost või televiisorist, siis kui mõni hea lugu sattus tulema. Ja ma olin kõva lindistamise fänn. Sõrm oli niimoodi käsi oli niimoodi vasak käsi oli niimoodi sellepärast, et ma hoidsin kinni raadioantennist. Sest kogu aeg sahises ja jube närvidele käis, kui sa üritasid saada oma head lugu kätte, seda sa ju ei teadnud kunagi, millisel päeva hetkel see tuleb ja tundide kaupa passimist ja see ikkagi pikapeale mõjus. Meil on nii suur vanusevahe, see jutt kõlab täiesti uskumatult seda umbes midagi sarnast. Kunagi tegin mina. Riistad olid kirjeldamatult hullemad ja see saund oli 100 korda hullem, sellepärast et see tuli kuulsast raadiojaamast pealkirjaga Luksemburgi raadio London table ju val, eks ole, ja sealt ta tõesti tuli KGB džässi vahel midagi. Aga Eestis tuli ju kõik legaalselt, meie oma riigiraadiost ei olnud head nõukoguderaadiot. Aga mis Singer Vingeris mälestusse puutub, siis see oli üks vana-aasta õhtu. Selle peale võis kindel olla, et siis mängiti Movisid vahele videosid, neid ei olnud Eestis väga palju. Ja üks kõige ägedamatest oli Singer Vingeri kalkar ja see oli piisavalt hea põhjus, et veeta umbes samasuguses asendis kogu vana-aasta õhtu. Ma sain selle kalkari kätte ja ei olnud palju rohkem vaja selleks, et olla õnnelik. Me läheme oma juttudega kohe edasi, pikalt ja põhjalikult, nagu meil siin kombeks on. Aga et härrased saaksid ka häälepaelad soojaks, mina olen siin juba tükk aega jutustanud, siis on meil abiks otsa kooli bänd. Ja Hardi ning Roald on valmis meid rõõmustama ka natukene teistsuguses rollis, kui siin mikrofoni juures juttu ajada. Armatuur. Ei, ma ei. Keela tal ja. Seda kuuldes. Taastun. Kallal. Õrnus. Ise voode. Armastuse. Hardi kas see mapp, mille vahelduse sõnul aed, on see midagi niisugust, mida keegi teine peale sinuga tohib puutuda? Ei ole muutunud veel pühakirjaks. Äkki sa ulatad selle, palun, muidugi see ma ei saa, lihtsalt jäta juhust kasutamata, et kui kaua sa seal vastu pidanud on, kas sa oled pidanud seda uuendama aeg-ajalt või, või juba 80.-test? Siis ei olnud selliseid kilesid. Kell kaheksakümnendat oma, tal peaks olema muuseumieksponaadid, praegu neid restaureeriti muide restauraatorid, väljaõppinud spetsialistid. Need, kes tegelevad tavaliselt, eks ole seal Sittowi maalide ja ja pöörustaja Niguliste altariga. Nemad võtsid selle vastutusrikka ülesande ja restaureerisid päris ära. Need. Ma ei ole päris täpselt siiani aru saanud, kui palju sul neid pabereid ja laulutekste tegelikult enda eest tarvis on. Aga me võime kohe testida, panna sind proovile. Siin on lugu, mina pean sambad tantsida saama, inimestel on kõigil, kes siin, ma arvan, peas välja arvatud sina. Teine salm algab, milliste sõnadega? No vot see ongi, eks ole, see ongi see, ütle ütle esimene sõna emale lasen sulle kogu laulu, kõik need ülejäänud kogu laulus. Esimene sanan, tuul, tuul väljas, kangutab ust. Ah, mis tast saab teha, eks ole, mul on seal seltsimees sõna, jumala pärast saad aru, aga ma ei ole ainukene toitu, neid, neid on veel. Vaata, kas sa panid tähele, bassimängijal olid triibulised püksid jalas? Muidugi panin, siiamaani on, kui ma tulin, sound checki, siis juba panid tähele, nad kohmitsesid lava peal, sealt eemalt ju täpselt ei näe. Inimene on kummargil, ei näe temattaliatega midagi. Püha taevas, kast, Roltsand pannud. Alla kolme päeva oli aeg, kui selline varustus mul on, vist alles on Singer Vinger mingil ajal kandis triibulisi riideid igal kontserdil või ei olime, tahtsime juurutada seda pidžaamavärki Kilveti Carlaga, tegime ühte täielikku toonast hitte, etendust noorsooteatris, siis ta oli noorsooteater linnateater, mille pealkiri oli Scang poomiad. Teatrietendus noortele Rollo tegi sinna muusika. Nii. Ja, ja seal oli ju pidžaama jõuk, eks ole, tegutses, aga meie kandsime enne, meie olime enne, muide see oli rõõmus üllatus, et tuleb ühendkuningriigist meile, etendus siia Eestisse, mida me hakkame tegema ja enn-näe. Me oleme neid ennetanud Hodgotüür, eks ole, kostüümialal. Miks need kostüümid said Singer Vingeri varustuseks? Sellepärast et meie hõbedased pintsakud olid, olid selleks hetkeks lootusetult kadunud, neist oli üks vist järel. Need olid nii kiftid ja sädelesid Pärnu rannahoone 60.-te aastate Pärnu rannahoone orkestrist ära visatud hõbepintsakut brokaadist millega päratrust ju laineid lõi, see see oligi meie edu alus. Me särasime laval. Aga need olid selleks amortiseerunud, ära amortiseerub. Nii ilusad, need varastati ära neid seal. Ja siis me läksime pidžaama. Oli üle, no ma arvan, pigem kunstiinstituudi koristajatädi, viskas need haisvad kaltsud minema lihtsalt küll suurem kraamiminalisest Need ju riidepuu peale kunagi ühisesse kostüümikoti pärast esinemiste leidis, alt koju viia, neid haises ja siis võeti ennem esinemist välja, pandi selga, tehti ära ja sinna tagasi läksid. Naise õlule. See hais ei unune. Ma ei taha sind panna Ardi keerulisse olukorda aastaarvude ja taatoritega seoses. Aga ma ei tohiks eksida. Mõnes mõttes on sümboolne, et me ajame seda juttu siin praegu märtsikuus 2019. Sümboolne selles tähenduses, et 40 aastat täpselt on möödas hetkest, kui algas sinu lavakarjäär ansambliga päratrust. Kas vastab tõele, kas ma olen õigesti aru saanud? 79? Naistepäev. Mida sa õhtu endast kujutas, mida sa sellest mäletad? Ma mäletan ennekõike seda Praktiliselt oli see üks nii-öelda murdepunkt minu minu vaimlise eneseotsinguteedel, sest et me olime koos seal laval hästi märkimisväärse pundiga, mille pealkirjaga propeller, see oli propa esimene kontsert. Mina seda orkunnisin ja tänu sellele tutvusin Praeguseni kohe väga kalli inimesega. Ennekõike sellest pundist Volk ja sibul. Et see oli selles mõttes mulle nagu tähelepanuväärne, et kuidagi minu hatuses ja väga hägustuvas mälus kerkivad need tegelased minu ellu just nimelt sellest 79. aasta naistepäeva kontserdist. Helide loomise ja kunstilise poole pealt vaevalt et su enda ülesastumine noh, midagi väga tähelepanu väärset või põhjapanevat oli. No ei saanud olla vist meie ju tegime punki ja teadlikult, sest mitte midagi muud ei oleks suutelised tegema olnudki seal. Aga nemad olid juba siis ju proff muusikud tegelikult kui mõelda, eks ole, Varts ja sibul enne enne propat, eks ole, ja ja Ivo Varts ja kulla ja Ruja ja mis taustad neil kõigil olid, eks ole, rääkimata lenderist ja et nemad olid lihtsalt meeletud staarid ja meie olime siis poisikesed. Andsime neile võimaluse väga populaarsel skeenel ennast näidata, sest et kunstiinstituut oli tol ajal paratamatult ihaldusväärne koht üles astuda ja need otsad olid minu käes, sest ma olin komsomoli keskkomitee kunstiinstituudi rakku siukese kultuur, massilise sektorijuhataja, sest ma olin keskkooli lõpus koos Villu Kanguriga astunud komsomoli liikmeks, et kõrgkoolist välja ei jääks oma hinnete pärast. Nimetused. Keegi pidi vaeva kõvasti nägema, aga ajaloolise tõe huvides tookord seal kontserdil istusid sina trummide taga oli nii või? Nojaa, aga õnneks päratrusti trummide taga mitte. Kirjelda natukene seda atmosfääri, mis toimus selles saalis selles ruumis ja iseenesest orgunnida ühe niisuguse skandaalse jõugu kontsert. Ega sellest midagi head sündida ei saanud niimoodi kommunistlikus karjääriliinis sinu jaoks või sai või. Ega see oligi üks esimesi suuri tegemisi. Sest ega ma kohe ju ei saanud seda ministriportfelli Kalju Kivi käest enda kätte alles uue aasta hakatuses, see oli üks suuremaid minu orgunnitud kontsert ja kuna ma tegelesin sellega pärast, siis järelikult, sest midagi hullu ei tulnud muide. Sest et kõik oli täiesti illegaalne. Me ei esinenud väljaspool oma maja, me olime, eks ole, mingi U-kategooria bänd, kes tohtis mängida ainult oma asutuse, ehk siis kunstiinstituudis praktiliselt saalis, noh, mujale minna ei tohtinud ametlikult. Aga propeller oli siis just nii-öelda värskelt Inna Augureeritud ametlikuks A-kategooria bändiks, ma arvan, seal olid niivõrd tähtsad muusikud tol ajal. Nii et, et selles mõttes oli tohutu ebavõrdne ja tasavägine ja meie tegime, mis suutsime ka meie muidugi paistsime silma sellega, et me tegime lava-show'd Performance'i natukene seal ka, mis olid ju pööraselt populaarsed ja, ja näitasime oma filme, siis olid mingid filmid tehtud. Nii et me nagu panime selle abil rahva külili see misse muusikaline pool see oli noh, täiesti marginaalne. Teil ei olnud ambitsiooni teha ansamblit, mis saab populaarseks. Miks te üldse pillid kätte võtsite, kas see oligi nii-öelda kogu selle muu show saataks lihtsalt või osa sellest, et need pillid olid, vedelesid seal koolis lihtsalt, kui me sinna tulime ja siis selgus, et üks punt punt vanu sõpru-tuttavaid, sattusime kokku Pärnu omasid. Jaak Arro ja Rao Heidmets ja temaga rohkem filmialadel. Aga lihtsalt oli selline, eks ole, peab olema, õnne, peab olema õigel ajal õiges kohas, eks ole. Kui seal oleks mingi punt juba tegutsenud, väga tegija punt, meil poleks nii riistu olnud, millega teha, ilmselt ei olekski väga tegema hakanud. Aga siis oli lihtsalt natukene eelnevalt oli seal üks kange analoogne selline pidude ülalmeeleolu üleval hoidev selline kabaree või kuidas ma ütlen, selline seltskond, eks ole, sül kus olid ka ju tuntud inimesed. Kalju Kivi kadunud onu Raivo arhitekt Toomas Kivi, Andres Tali, neljakesi ringis sar ta vingis sar tuli meile üle, kuna nemad lõpetasid kooli, kadusid minema, ta tuli meile üle ja siis olid kõik riista parkali meie käes, lihtsalt tekkis selline imeline fataalne hetk tegelikult, et, et see oli meil võtta ja miks mitte võtta või me olime ju kõik kooli ajal ikka midagi teinud ka natuke pundi nagu rock n rock n roll'i muusikat. Praeguse Singer Vingeri liikmetest olid selle päris päris alguse juures. Millest me praegu räägime, sina egas Eerik Olle oli ka olla kaks meest. Ja meie koos astusime ruumi kujundusse Instituudi ruumikujunduse kateedri esimesele kursusele, kus ma leidsingi Eerik Olle eest, kes oli koolis ka punt bändi teinud. Ta oli 20 esimeses keskkoolis bassi mänginud, selgus ja eks ole, ja ta on ju sisearhitekt, aga plõnnib siiamaani. Kas nendel päratrusti esimestel esinemistel võis kõlada juba mõni niisugune laul, mis on praegu Singer Vinge? Kahjuks mujal, kuna sellest lindistused puuduvad, need on ainult KGB varasalves, aga see salv võib-olla Moskvasse liikunud või ei ole kõik keegi seda uurinud ja endal pole aega olnud, mõnedes oleks ääretult huvitav. Fakt on see, et nad lindistasid neid noortepidusid igal juhul. Iseasi, kas sealt midagi leiti ja sealt üles võeti ja, ja hakati seal selle ümber nii-öelda teatavat küsimustiku kuluma, aga lihtsalt neid igaks juhuks lindistati ja see oleks täiesti hindamatu Eesti kuulsuste koja arhivaalina leida üles need need salvestised siis vot selle najalt oskaks nagu mälestusi kedrata ja teaks, millest rääkida. Ma jään vastuse võlgu, ma ei tea, mis lugusid täpselt me seal tegime. Enamikul tol tol ajal olid, kui me alustasime, kaverid ja esimesed sellised oma algast duslikus, algu, pärakulised lood tuli tüki hiljem. Võimalik, et mõni neist oli juba 79 naistepäeval esituses, mis võis olla viinatut ja viinad on läinud, kallid, mingit see võis olla. Aga oli vaja enne enne Rollut, eks ole, sina tead, mis lood olid enne sind? Võisid olla Kasele tasemes vabalt olla, aga ta oli, ta oli, ütleme vähe, primitiivselt, murrad. Nii tore, et sa nüüd mängu tulid valt, kas sa mäletad sedasama sündmust, millest me siin hardiga oleme pikalt rääkinud naistepäeva kontsert 79. Sa ei olnud juhuslikult kohal. Ei, ei olnud absoluutselt, ma ei teadnud päratrust midagi. Propallerist. Valepäratrust oli meeletult populaarne. On midagi nihukest jama ei kuulanud, sest ta ei käinud kõrgkoolis, käisid tippis, aga ta ei lõpetanud. Okei. Päratrusti noh, kuna ma Ardid teada, meil on ühised tuttavad ka pillimehed ja siis Mul ka praegune üks sõber ütles, et, et EPA aulas. Lähme vaatame, ma olin juhuslikult Tartus EPA aulas oli mingisugune umbes a, no see oli paar aastat hiljem võis olla kaheksa käänd või on sihuke bänd. Et Ardi on seal, et siis vaat siis alased mees, näed, mõtlesin, lähme vaatame, ütleme noh, nii oligi ja siis mul, kui ma seda nägin, siis oli pilt selge, et midagi muusikaline tase on null, aga öö on ilgelt hea. Naera sodiks. Et kui oled veel, ütleme, mõned õlled sees ka siis ikka mõned aastad hiljem, kui päratrust nõnda öelda juba hakkas laiali jooksma, sellepärast osa härrased, lõpetasid, koolitus oli sama nagu sulfiga oli siis selline üleminek, et osa tegelasi siis Arro ja just Jüri Germik lõppeski. Ja siis ma ei tea ott Sandraku, eks me olime kuskil suvel kõik koos, et. Mul ei olnud ka pärast mõtlesin et jube lahe värk sul midagi teha niikuinii praegu. Katsun punti minna. Sügisest ma paari looga nagu juba liitsin tara trossiga, nii et mul oli au päradrussiga ka ennem kui ta lõplikult ära keelati, mingisugune, võib-olla pool aastat, koosmäng. Kohe tuleme tagasi siia ärakeelamise hetke, aga missugune su minevik enne päratavastiga liitumist roalt on olnud? Tegelikult ju mängisid Kitra juba juba mõnda aega varem ja sugugi mitte tundmatutest koosseisud. Jah, tähendab alustasin nagu ikka paljud oma keskkooli bändist kooli bändist rändame. Vanasti oli 47., sest kool oli allika tänava kooli järglane ja siis ma kuskil seal mingi viiendas klassis hakkasin tegema kuna meil oli seal koolibänd, vanem üks paar kolm klassi ees olid liiga bänd. Ja siis sai kasutada samamoodi neid kooli instrument on, et me lõime seal oma niukene, kuuenda, seitsmenda klassi poisid. Kuna need vanemast koosseisust üks ära praegu juba kadunuke marus sageli tema mingis siukses bändis nagu incognito kus olid ka siis Andrus Kersten pekk, sule kruusikena. Selle bändi inkognito vennikesed läksid sõjaväkke, siis moodustada ansamblilt tera teravikku, kui läksid sõjaväkke, siis saatsin selle minu koos siis Mikk Targo ja Aare Põder ka kampa võetud ja siis sai mingisugune siis sai kõvasti džäss rakiga tegeleda, ma ei mäleta. Aga see bänd ei püsinud ka väga kaua ja ja siis ma juba tutvusin Jaak Ahelikuga, kes tassis mu, kuna ütles, et mis sa seal kodus Kõnutatud tassis mu Tuljaku kõrtsiõhtul mängima, et mul mind see raha nagu ei huvitanud ja siis mõtlesin, et saaks pilli õhtuti mängida ja see oli Kaja Kõlar ja ansambel oli ja sealt edasi pärast sellega kaja kõlari bändi, kuna löödi tühjaks, samamoodi lõpetati bändi tegelemine Tuljakut ära. Siis ma läbi ahelikus, otsin Joel teist süldibändi doktor Friidigis. Ja siis oligi, oli nagu ikka oli paar aastakest pidas vastu Sist pandjale keelt peale ja siis sellel vabal suvel. Siis oligi juba paradoks. Siis jälle see keeld, mida sa juba jõudsid mainida vist üsna ruttu, mis asjaoludel paratrustile kriips peale sai tõmmatud? Ei pära trustile ei pandud ametlikku keeldu. See lagunes lihtsalt sel põhjusel, et poisid lõpetasid poolelt. Tegelikult ühtegi dokumenti ei ole. Et lihtsalt enamik seltskonda läks loovale tööle. Erialaselt. Põhi sai nii-öelda, tegelikult ikka oli tähendab bändi saadetud laiali, vaid soovitati nimi ära muuta. Kuna Me käisime Vilniuse festivalil päradrustiga, siis seal läks selgeks jamaks. See oli noh, põhimõtteliselt see oleks võinud lõppeda sellega, et oleks ära keelatud. Eesti NSV riiklik kunstiinstituut oleks pidanud pandama selle pulli peale, mis ütleme, meie armas trummimees, Kersten pekk enne ees kõik ennekõike tema, aga ka meie fänn plaat Vilniuse peal korraldas mis seal juhtus? Et meie esinemine pandi seisma esimese loo ajal ja praktiliselt meid likvideeriti ja arreteeriti ja viidi lava pealt minema. Ja aga selle, selle pulli peale lendasid oma kohtadelt Vilniuse komsomolitegelased, lihtsalt. Sõitsime rahulikult koju bänla plastiga hommikul miilitsat välja ja midagi väga hullu ei olnudki. See jõudis Eestisse välja loomulikult. Aga meid seal väga aktiivselt ei puudutanud õnneks. Võib-olla tõesti, et soovitati, et vahetage nimi äramisel ära vahetada, kõik ju punt ju sisuliselt läks nagu laiali. Ei sellest tekkiski ansambel turist. Sest et päratrusti nimi tuli kalevi alla panna, sest mingiaeg sai olla esinetud trusti nime all lihtsalt seepärad. Täna on siin, vahepeal oli uus vaev ka, eks ole, millest tõukub nüüd Jüri Germiku põlvkonna raamatu. Aga millest Trustist tulid turist sellepärast, et kunstiinstituudi tagahoovis asus valuutapood nimega turist. Ilusa kirjaga ja kõlaline sarnasus. Kõlaline sarnasus on, me vaatasime, et seal ees saaks vahva plakatid ja niimoodi tekkis ansambel turism. Turist oli juba mõnevõrra professionaalsem kulgemine, kui päratrust seda oli, oli, oli, oli, sest siis oli juba vala prof Rollu ja kes vedas kaasaga, kes meeletu trummarit, Kersten plekki, meie. Kuidas ansambli oleme siis turist juures repertuaar kokku sai, päratrustis tuli kaasa, aga uusi lugusid hakkas ka juurde sündima, need, mis said hiljem Singer Vingeri hittideks. Kuidas see käis üldse rahad, võib-olla sa räägid oma mälestuste põhjal, sest eks ansambli tegemisest on teatud põhjustel võib-olla ma räägin oma rikutuse tasemel tõenäoliselt, aga noh, niisugune oma mulje kujunenud võib-olla sellepärast ka, et sa hardisin kuidagi pisendad kogu aeg seda muusikalist külge, aga teiseks on ilmunud ka teatud raamat mille juurde me varsti jõuame, või teie versiooni juurde siis, et noh, see ei jäta muljet, justkui te oleksite hakkab panustanud sellesse muusikasse või et kõik muu, mis ümberbändi tegevuse käis, oli justkui tähtsam ja lahedam. No see oli kuni turistini päratrust tegeleda ikkagi seal olid nagu võrdses võrdses kuidagi konditsioonilised tasakaalus, et need, need asjad, et ütleme, seal lavasõu nagu kadus ära, aga filme me tegime ja mussi. Aga see oli ju lihtsalt pulli pärast me ju noh, eneseiroonia korras. Ja samas nagu oli ka hästi naljakas see pull tunduski hästi-hästi, selline koomiline ka veel. Ja diskoti hoopis ei tahtnud teha ja siis me ja kuna me eriti osavad pilli käsid, seal ei olnud, eks ole. See oli väga hea Tase punk endale lipukirjaks nagu, ega me ei ole kunagi olnud tõsi, tõsiseltvõetav punkbänd. Me tegime lihtsalt igast jaburaid kavereid ja tegime hästi lollisti neide, muutsime sõnu ja tegime sellesse ühe, sellise suhteliselt küsitava tasemega suhteliselt vaimukad muusikalised noh, etteasted nii-öelda lavi kaverite peal ja meil ei olnud väga palju oma lugusid. Aga siis, kui tuli Rollu ja Kirsten Bekkel asi läks nagu natuke ant, siis ta fokusseerus nagu nagu muusika peale rohkem ja, ja sealt hakkasime ka siis lõpuks läks ka loome palav plaati, et et siis me saime hakata ka öelda oma loominguga tegelema. Üks fakt veel, kui algas turist, siis sai sinust laulja. Seda ka jah, et Jekaps ehk Jaak Arro siirdus ju loometööle ja Kerslambekaks trumme mängima ja Kersten pekk oli, oli, oli parem trummar, kui mina. Kuidas sa mäletad Roald, seda laulude toomist turisti siis, kui muusikale fookus rohkem läks? Ja seal oli nii, et osa välismaised asju sai lihtsalt kõrvale jäetud, aga paljusid meil tegime veel päris kaua. Aga oli ka Ardil oli mingisuguseid viisijuppe asju, näiteks. Mul olid lapsepõlvest ju jäänud sellised hinge pakitsema loo hakatused ja mõned toredad käigud ja rifid. Ma tegin ka koolibändi, ärme unusta Pärnus meripura Pärnu kalakombinaadis, nii et esimesed jah, sealt kuidagi nagu jäänud ja nüüd ma sain selle endast välja elada, sest tekkis Rollo kes võttis need kõik lõpuks ka nii-öelda rokkansambli keelde. Tõlkinud. No vot, nii et, ja siis tekkisike esinäiteks, esimene lugu sellest ajast turisti algusest ongi need lood nagu ära jahtu, näiteks. Seal üldse esimene salvestus, mis me tegime eri loeta majas. Selle loo alge pärineb kuskohast? Volvo see sinu lugu või ma ei tea, kas lapsepõlve ei ole tegelikult ma olen seda ka mujal öelnud ja seda küsitud, et kuidagi intervjuudes ikka ja ma pole ka salanud. Ma sain tugeva valgustusliku elamuse ja see oli mingi 82, kui ma esimest korda elus sattusin välismaalase välisnoli praga ja sõber palus, et kui sa lähed sinna, seal müüdi igast välismaa plaate, sotsmaades isegi müüdi neid, meil ei olnud. Poliisi esimene plaat vist oli välja tulnud, osta mulle poliis, ma tean sest poliitilist midagi, aga siis panin ta peale, enne kui ma üle andsin, selle ma ostsin talle selle. Ja, ja sain valgustuse ja need olid, mässid end patrow. Ja võib ju käik. Ja need mulle hirmsasti meeldib siiamaani meeldivat, tegelikult jooksin kurrat, kas mina eesti mees ei suuda midagi sellist teha ja need tegelikult on, kui kuulama hakata sealt midagi, ma arvan? Kidra kitarririff on üsna üsna sinna kanti, jah, ja aga noh, kui see muidugi ei ole dos istuli, näiteks massikommunikatsioon. Ma tulin bändi ju, võtsin kaasa kaks Ramsi lugu, sest et Volmer, tehke sõnad ja ongi uut materjali, sest kuna nad tegid niikuinii kavereid, eks ole. Ja nii et sirts oli see, millega ma tulin bändi, kuna praegune teeme siiamaani on siis ameeriklaste varastatakse ja maanteel seal meie praktiliselt ainuke ainuke kaver kaver ja meie eputada alati. Ja siis hakkasid riburadapidi tulema need lood, nii et ühesõnaga juba kodusõda, kalka oli ka turist seal valmis tehtud. Nii, aga selle ansambli ajalugu ei kestnud ka väga kaua nime all turist. Ühel hetkel sai kusagil kellelgi kõrini hakata käsi väänama ja siis pandi uus nimi põhimõtteliselt küll teie antud valikust, aga ikkagi pandi ansamblile nimeks Singer Vinger. Kuidas sündmused? Nii kaugele arenesid. Rollo mäletab paremini ta minust noorem. Ja 85 kevadel pidime valitsustart minema Tartu festivalil või sinna, mis levib levimus, jäävad vahu. Me ei teadnud, et varem juba susises kultuuriministeeriumis mingis Runa seisuses. Et et turisti mingisuguse esinemise kohta kuskil eelmine eelmisel suvel kuskil Võrus. Ja siis seal oli hirmus möll oli, seal, oli nagu esimene, millest tekkis nagu mingisugune probleem. Meie kohalikel võimudel, eks ole. Et ei ole jaagu bänni populaarne, liiga suured massid. Ja noh, jumal teab, mis teadeks. Ja sealt see asi hargnes ja 85 endale siis kevadel, kui me nõmme tuurimas kandsime oma oopus isale ette, et saada sinna Tartu levimuusikapäevad pärast seda siis žürii. Siin pole ju mitte midagi öelda diletandid, kusjuures me olime kaks korda juba levimuusikapäevadel esinenud, eelnevatel järsku muutusime Tiledaks ja ei lastud. Mingi aja pärast ilmus järsku tuli välja, et üldse turist on keelatud ja siis saime selle ring Kultuuriministeeriumi käskkirjaga kätte. Seal oli 10 punkti, millest Neid kõiki süüdistati. Paradoks oli selles, et Ardi oli saanud just sealt kunstiinstituut liinis oli saanud ja komsomolitööst oli seal mingisuguse. Aukirja nendesamade pidude organism, enam-vähem needsamad komsomolid olid saanud suure aumedali kui noortega tehtud väga ideoloogiliselt, õige ja nende punktide osas, mis meid ära keelati. Needsamad punktid olid ka selles, milles ta medali seal, nii et see oli niisugune, olgu punktid olla, sa jätad ära kõige olulisema, mistõttu see Pullase dokument ilmselt saab kunagi olema kuldses raamis kuskil jälle muuseumi seina peal, võib-olla, et siinsamas et seal absoluutselt fenomenaalne põhiline süüdistus, akt, põhiline süüdistust punkt selles aktis oli, et repertuaaris on liiga palju omaloomingulisi lugusid. Seal märgiline. No meie noored sõbrad võivad vaikselt kohad sisse võtta lava peal, sest kohe tuleb ühe loo esitamise koht. Aga enne, kui selle juurde jõuame, siis jõuaks oma jutuga. Singer Vingeri saamisloo on ja kas see paus ilmselt väga pikaks siiski kujunenud, sest suhteliselt sujuvalt ansambel oma tegutsemist jätkas, aga jälle siis uue nime all. Suvi oli auk vist? Suvi jah, ja kevadel alustasime juba siis uue koosseisu. Tähendab, turist laks nagu pulkadeks, siis tulid. Singer Vingeris tulid juba kaks uut liiget. See oli see, kus osaleks vane Mõesse jah, ja osa Singer Vingeris Vanem õess võitnud moodus tegid vana maja ja minu arust nimi. Ma tean selle loo kohta nii palju. Kas lugu ja me kahjuks ei mäleta kõike seda kahteteist, mis me võtsime kastivaini? Tol ajal ikka natuke seda punaveiniga liikus ja ühesõnaga bändil oli vaja nime ja mehed said, kokkuministeerium tegi ametliku ettepaneku, et me ei hakka ise siin jamama. Tooge meile mingeid nimevariante, mõtleme koos siin ja vaatame. Ja, ja siis me istusime, jõime selle kasti veini ära öö jooksul hommikuks oli meil 12 toredat nime paberi pääl. Kahjuks ei mäleta kõike, jube kahju on, sellest oleks ükski oleks kuidagi saanud selle paberi säilitada mingi mingit nimevariandid on, eks ole. Singer Vinger oli siis, see oli kõige haledam ja kõige mõttetum ja mitte midagi tähendab ta ideoloogiliselt ideoloogiliselt ise iseenesest kõigest söödavam nimi, olgugi et pärines kodaldise-aegsest Eesti vabariigi perioodist. Ta oli ju 30.-te aastate lastelaulust, eks ole, seda läbi hammustatud. Ei, aga nad said aru, et kuna mul on prillid eks ole, ja siis on see seos, võib olla ja noh mis seal ikka, seos mais aru, Singer Vinger ninaprill, meil oli kodus krokodill, krokodill tegi palju nalja, ajas lapsed toast välja. Nemad. Jah, üks osa Singer Vingeri loost on pandud raamatusse, mille kirjutas Mihkel raud, aga täna õhtul kuuleme siis varsti versiooni Rohaldilt ja hardilt, kuidas see kõik oli tegelikult aga vahele lugu. Palu-karu alpiaasa kääriv. Õrna Arurra siia. Kuigi. Lava peal ja. On siin elus ja kui ma seda ka ei pea laamile. Sündinud. Et juua? Laulu Ra. Kõige laula. Saariu. Laeva peal ja. Kaart. Ja kui ta kaine peaga Kümnenud tuuri. Harjumaa toodab ja ta On elus ja kui mööda ta ei pea. Sündinud eesti. Kuulsuste koja kohtumisõhtu jätkub ja nagu siin nimetuseski jookseb läbi sõna kuulsus või kuulsused siis Hardi on sinu jaoks välja joonistunud ühe või teise ansambli nime all, siis niisugune moment või hetk, kus sa saadki. Noh, see ongi see vaata vasakule käele, Frein, see on, kus on sull, rahvas on hullumas. Kas mäletad niisugust hetke? Ja ma mäletan Hästi põgusalt oli selleks sissejuhatus Pärnus kalakombinaadi bändis mängides sest põhiliselt mängisime pulmades, aga kuna see kontingent kalakombinaadi töötajad olid vene rahvusest, kui nad olid nimetatud vene pulmad. Ja seal ma sain selle esimese laksu, kui Vene naised hüppasid, kiljusivad mäed, mis lugusid me seal tegime, aga see oli võimas. Et ma sain küllaltki varakult juba selle patuse maitse suhu, mis see tähendab? Ja, ja pära Trustiga see ainult süvenes. Sest ikkagi ja et midagi ei ole teha, me olime populaarsed. Singer Vingeri ajal oli kõik juba justkui iseenesest mõistetav ja Seenam vaip alt ära tõmmanud või või pead sassi ajanud, kõik oli nähtud tehtud juba. Ja võib-olla võib-olla need momendid, kui kui sa äkki avastad ennalt ennast nagu täiesti viimase tehnika sõna seest tohutu suurelt lavalt, kus sul on, ma ei tea, 180000 80000 või 60000 või palju seal rock summeril oli esimesel rock summeril, kus plats on rahvast täis meeletul laval ja noh, see oli see kogemus, kui mul enne käinud provintsis okil midagi analoogset, aga pisut väiksemas formaadis mõnime bee laval seal häbiväärselt. Võttes arvesse, mida Mihkel raud oma raamatus kirjutanud on, siis nüüd hiljem tagasi vaadates, Roald, oli see hea mõte ikkagi ansamblisse sulle kõrvale veel üks kitarrist võtta või. Keegi tuli, ei, seal oli niimoodi, et see 85. aasta hilissuvi otsustaski asja. Bänd oli ju moodustamisel, aga mul põhimõtteliselt oligi ühtegi kitarrist või? Sellepärast edasised nagu loomingulised mõtted, need olid kõik nii et asi toimub kahe kitarriga, sest partiid ja asjad olid juba nii välja mõeldud. Siis 86 kevadel hakkasime, siis oli aegadel, saime nagu bändi kokku, sest suvel tähendab, hilissuvel oli. Kohtusin Mihkli juures. Tähendab seal kirjanik Kirjanike maja viiendal korrusel. Olid rabi, staabis oli kogunemised, olid, Ma ei tea midagi sellest, mis oli lugenud. Tartust ja seal ongi põhiliselt staabi kirjeldus paika pandud, et me hakkame siis, et on nagu tal oli oma punt ka seal veel mingisugune golem, mis sellel ajal sallariga koos vist ja tal oli mitu seto punt oli jah, igal ei ole seal ilmselt ei tea, aga igal juhul ta oli nõus tulema ja siis me hakkasime juba kevadest praktiliselt taks on proovida 26 kevadest. Oli siis Mihkel juba. Eks selle raamatu lugemisest on üksjagu aega mööda läinud, mul ei ole ka kõik enam päris täpselt meeles, aga üks mulje, mis mulle sellest kõigest jäi, sunnib mind küsima, et kas Singer Vingeri tegutsemise ajal näiteks seal 80.-te teises pooles oli periood, kus ta mõne kontserdi kaine pea kandsite. Ei. Ei olnud? Ei usu. Meelde küll ei tule. Ei, ei, seal ei ole midagi isegi noh, nii väga tähendab paluväärset või või eriskummalist või naljakat. See doping on alati olnud nagu lubatud. Ja tähtis on ikkagi oma asi ära teha. Sest et ütleme nii, et seal oli väga palju piiripealset, teinekord ikkagi noh. Aga, aga sulle laati pundis jälle mingi hulk ütleme nii kui rütmigrupp, eks ole. Kes on noh, ongi aegade algusest saadik olnud üks raudpolt ja kui need ikka panevad, siis bänd seisab püsti lava peal küll ei ole hullu. On kvaliteedinihked. Aga kui sul trummi ja bassi ei ole, kui see on jama ja lett seal lõdev ja nemad on purjus täis on näha, et nad on võtnud siis parem, mille lavalt ära siis ei ole midagi teha bändi seal laval. Aga te olite üksmeelne kamp selles mõttes, et ei tekkinud kellelgi nördimust või et kõik olid ikkagi ühel lainel et pass passi mehele ei visanud üle, et mis te ülejäänud, lubate endale või midagi niisugust, see ei tekitanud koosseisus pingeid või? Aeg-ajalt kõigil kees üle muidugi loomulikult nii ja naa, kes selle mida tegi, kus, eks ole, kus laskis üle ja mis värk. Ja, ja see oli täiesti loomulik, eks, isa ja kaklus ikka käis tegelikult, aga aga me olime enam-vähem nagu võrdses seisus kõik, sest, et ütleme, turistiajal oli see õuduk. Kersten pekk oli täiskarsklane. Et vot see on jube, see on jube värk. Nii ei tohi olla kui, kui bändis. Ütleme nii, et Mihkel on ka praegu täiskarsklane, pole hullu midagi, vaata kust, aga, aga see oli see aeg. See oli see aeg ja Kersten pekk on üks eriline frukt ka muidugi. Nii et, et noh, siin on ka iseloomuomadused veel sinna otsa, eks ole, nii et. Singer Vinger sai televisioonis kaunis hästi jäädvustatud kõikvõimalike videotega saate kinnitada või ümber lükata, et oli see teile lihtne löögile pääseda, sest. Ta ei saanud või ei, ega jah, ega ei saanud, kes oli? Seal said löögile ametlikud bändid, ehk need, kes olid filharmoonia bändid. Et tavaliselt mingi nurgatagused ei tea kust tulnud C-kategooria u numbri mingisugused asutuse bändid? Naljalt ju jah, seal ei pääsenud, nagu riikidele unustades oli ikkagi väga raskekujuline ideoloogia ennekõike ja kuigi tegelikult oli 80 teine pool ja tänu sellele ainult ja, ja tegelikult selle selle saladus, miks me seal nii sagedasti olime, oli see, et, et see oli see periood kus ma tegin seal paari sõbra Riho Undi ja Villu Kanguriga. Tegin, kirjutasin ja lavastasin sellist haledat naljasaadet nagu kitsas king. Seal on mõningaid sketše, mida ma ei häbene muide siiamaani, aga neist enamik on hävinud. Ja tänu sellele, et seda, see oli noortesaadete toimetus ja noortesaadete toimetuse üks peatoimetajatest oli teadupärast tore inimene. Reet Oja. Kas need on pikka aega telepurgist läinud? Reet Oja, ärme unusta, kes oli tema isa. Nii et meil tänu Reedale. On tehtud, kusjuures isegi kasvõi ei, kus kaks või kolm turisti videot on tehtud ametlikult riigitelevisioonis, mis on täiesti uskumatu. Aga ainult tänu sellele, et Ma arvan küll sedapidi teisiti poleks see võimalik olnud, nad olid, nad olid kõik nagu selle, noh, see oli meelelahutussaade, sisaldas ka, eks ole, muusikat, noorte muusikat. Tänu sellele siis Reet ajas Ma saan aru, mul on pikad juhtmed küll mitu korda olen täna mõelnud seda, et aga Reet Oja isa, kes oli siis Tema oli Eesti NSV partei keskkomitee ideoloogia sektori esimene sekretär. Ta oli esimene mees riigis, kes vastutas ideoloogiatöö eest. Singer Vingeriga, võttes populaarsust arvesse, jõudsite nii kaugele, et raha ei olnud vaja lugeda. Vot sinna me ei jõua sellist, selline seisund ei ole teile tuttav. Ei tea jah, kuidas see niimoodi meist mööda läinud, see saatuse karikas on meist mööda läinud kuidagi. Et oleme ikka veeringut lugenud rohkem. Ega siis muidu, eks ole, kui sa hakkad vaatama, me ju kõik tegeleme millegi muuga veel. Võib-olla roll, võib-olla vähem, natuke tegeleb ikkagi nagu rohkem ikkagi trummar Rein Joasoo on täielikult ja Rein on meil ainukene, kes seal absoluutselt eesti parimaid trummarid, kusjuures aga ta eluaeg olnud proff löökriistamängija ja tema on ka selles mõttes ainuke pühak meil. Järgmine protseduuriline ettevõtmine. Ei tea, kuidas te omavahel nüüd jagate, aga külalistele väike meene tänasest õhtust. Valge särk ja must särk. Me peame loosi heitma, hardi saab osta tselluloosi. Sa lepid valgega või muidu tead miks või kas sa siis nii toitu oled, aga sa pole kunsti kunstiharidust saanud, siis iga kunstnik teab värvusõpetust ja teab seda, et valge teeb paksemaks, mustab kõhnemaks. Aitäh kõigele, kes, On tulnud Hardi, suur aitäh sulle, Roald aplaus meie tänastele külalisi. Klaus meie otsa kooli pillimeestele muusikutele ka veel kord. Ning midagi tuttavat õhtu lõpetuseks aitäh kõigele jõudke ilusti koju. Kui. Me räägime. Koos. Õliga. Noore. Taanda. Marran. Õieti mitte minna kui võitlesid.