Nüüd kuulete salvestust 2018. aasta novembris toimunud kuulsuste koja kohtumisõhtult, mis leidis aset Eesti levimuusika näituse ruumes. Maarjamäe tallihoones kolme pianisti Olav Ehala, Margus Kappeli ja Sven Grünbergi. Ka vestleb Sten Teppan. Kohtumisõhtu salvestas Kaspar Garner, heliinsener on Anton Ventsel ning saate toimetaja Maian Kärmas. Head kuulamist. Tere õhtust kõigile minu nimi on Sten erakordselt hea meel, et tõid siia täna taas nii soliidselt, palju on kogunenud ja kõik, see, ma usun, on ju kahtlemata väärt ka. Meie kohtumisõhtu pealkirjaks on mustvalged ja eks see annab üsna hästi kätte teemavaldkonna ja sellega koos peategelased. Seesama otsa bänd, kes meile pidulikku sissejuhatuse tegi, külastab meid täna laval veel sest muusikalisi vahepalu on plaanis. Lubage tutvustada ametlikult veelkord meie õhtu peategelasi ja siit minu poolt minema hakates Margus Kappel. Ning Olav Ehala Üks eesmärkidest nendel kohtumisõhtutel on uurida asjade ja sündmuste algust ning ma vaatan esimesena otsa, Olavi läheb, sest tema tõttu või tänu temale me 60.-tesse aastatesse tegelikult lähemegi. Kas kristallid Olav, on see kõige õigem koht alustamiseks on see sinu enda jaoks niisugune verstapost eesti biitmuusikast millest kõik tähtis saab alguse või sa leiad sealt enne kristallide eelset aega veel? Midagi no enne leian seda, et kui ma läksin muusikakooli, mis nüüd kannab Georg Otsa nime õppima, siis juba esimesel kursusel kuskil enne aastavahetust. Keegi inimene tuli sinna kooli otsima. Tallinna lähedale kuskile maa, kultuurimajja tändi, mingit bändi ei olnud sel ajal, aga me panime selle ruttu kokku ja siis ma mäletan, Boriss lehtla mängis trummi. Näeme sind klaverit, aga kuna kuna trummiplaadi statiivi ei olnud, siis pandi laest traat ja selle traadi otsa pandised plaat ja kui ta seda lõi, siis ta läks niimoodi saali ja siis, kui see tagasi tuli, siis ta tõmbas korraks eest ära. Üks selline mälupilt on mul kristallide eelsest ajast, aga jah, see oli vist, kui ma olin teisel kursusel, siis kutsuti mind kristallidest mängima. Bändi liider oli üldse Olev Künnap tehnikaülikooli. Õppivaid noori inimesi ja endised tegijad läksid sealt tasapisi minema või olid sunnitud lahkuma. Niisiis pärast mind liitusid veel Mati Tibar, saksofonist ja tema kursusekaaslane Jaak Joala, kes olid meist üks kursus taga, nii et selles mõttes aktiivsem bändi tegemine läks jah kristallidega lahti, see kestis mingi kolm-neli aastat. Nii palju veel huvitavat, et selle mängisime pea iga nädalalõpp kuskil klubides, aga raha ei saanud, raha läks kõik bändikassasse, et tehnikat muretseda. Ja minule osteti Leningradist orel nimega Younast, mis on suhteliselt koleda häälega, aga, aga no tol ajal oli ta päris päris kõva sõna, nii et hiljem seisis käega telemajas ja Kustas Kikerbu kasutas seda oma bändi salvestustel, vahel aga selle kristallidega, mis meil suurim saavutus oli. Me võitsime 66. aastal ühe telekonkursi. Sellest on siin ka üks foto väljas. Ja siis pärast seda anti meile tolle aja kohta küllalt tavatu võimalus teha pooletunnine telesaade kitarride bändis. Sel ajal ei olnud sugugi tavaline. Ja selle teoks tegin mina oma esimesed kolm kirja pandud laulu, sellepärast detandi liider otsustas, et me oleme nii kõvad poisid, ei hakka võõrast muusikat mängima, kui me teeme oma saatetena oma muusikat. Võõras muusika sel ajal oli ju hästi tavaline kolav, kui sa mõtled selle peale, mida sa hilisemate aastakümnete käigus kõike muusika sa oled jõudnud teha, see spekter on ju hästi lai siis kas algus, piip muusikas kristallidega sinu jaoks tundub nüüd hiljem tagasi mõeldes loogiline või äkki hoopis ainus väljund toona, mis olemas oli? Nojah, ega nii noorte meeste jaoks oli see tõesti ainus väljund ja võib olla mõnevõrra esines, erinesid selle poolest, et neid bändi oli tol ajal päris palju. Enamasti need olid kõik nii-öelda kitarristide ansamblid, aga meil oli ka kas toru trompet ja saksofoni ning siis klaver, mida siis mängisin. Natukene ta siis helipildi poolest ka erines ja minu ülesanne oli siis ka ragisevad raadio saadetes mahagi lindistatud lugude mahakirjutamine ja siis nende puhkpillipartiide tegemine. Ja mõni koht, millest ma aru ei saanud. Jaak Joala oli eriliselt hea kuulmisega absoluutse kuulmise, ta vilistas mulle patsi, kõht oli niimoodi siis vile järgi, siis ma panin selle kirja. Et jah, see oli. Aga see ajastu 60.-te teine pool ansambel kristallilt oli seal juba niisugune võtmine noorte poiste jaoks, mis tõi kaasa tuntuse sel viisil, et sa tundsid kusagil sees sellist kõditust ka Te olete tänaval juba mõnedele kaunis tuttavad näod. No me olime tuttavad ikka rohkem nende klubide juures. Kas kallale järjeklubi või mereklubis. Mereklubis oli veel, enamus klientuuri oli, oli teisekeelne. Aga seal olid vahel päris ägedad kismat ka, aga meid hoiti, öeldi, on, need on pillimehed, neid ei tohi puutuda. Nii et ei, ma ei ütleks, et suurt tuntust oli, aga kust hakkas võib-olla rohkem tuntus tulema, ka meedia, kui sa oled ikka televiisoris ära käinud, siis, siis hakatakse juba juba tundma. Ja mis oli veel huvitav, võib-olla neid bände oli päris palju ja siis omavahelises läbimisest loodi selline institutsioon nagu biitklubi. Ja me mängisime, no teismelised nagu Me olime, mängisime ikka väga-väga selliseid ametlikke tüüpe, et kui keegi tahtis selle klubiga nüüd peale asutajaliikmete liituda, siis tuli kokku nendest eelmistest bändidest nagu žürii ja siis uus bänd pidi neile ette mängima ja siis ta kasvõi õieti sellesse biit klubisse või mitte. Biitklubi president oli virmaliste bändi võimenduse mees. Kristallid, kes nagu sa ütlesid, et kolm-neli aastat, umbes kolm-neli aastat ja siis siis ma olin juba televisioonist läbi käinud ja hakkas nagu teine elu seal. Tõnis Kõrvits mängis suurt rolli, sest tema tegi seal noortestuudiosaadete jaoks seadeid. Öösiti lindistasime siis neid lugusid, mida siis pärast sellises saates nagu näiteks kanal 13 ette mängiti. Aga kristallidega seoses veel küsimus, millele sinu vastast ola vaataks, kui kõva ettevõtmine tegelikult bändi tegemine ja kas või kontsertidel käimine. Noortele glutidele vanuses 14 15 oli, alustades sellest, kuidas kodust välja lubati igal nädalavahetusel. Ja, ja kui palju oli vaja pingutada, et oma kodinatega siis päriselt publikate jõuda ja seal midagi teha. Ega neid kontserdi vormis esinemisi oli, oli suhteliselt vähe, noh, olid mõned piirkondlikud laadad näiteks kuskil Saaremaal või või siis noh, see see üks teleesinemine põhiliselt oli ikkagi tantsumängud nendes klubides, kus, nagu ma ütlesin meie teenitud raha läks bändikassasse ja hangiti tehnikat, kust saadi tehnika, ehitati ise ju võimendeid ja värke osteti nõukogude armee sõjaväelaste käest elektroonikat pandi nendest midagi ise kokku. Mäletan, vineerimööblivabrikust telliti suured, palju öelda ja kastid näiteks ja ega siis ei olnud võimalik seda kraami poest saada. Et see oli, see oli päris kõva ettevõtmine, aga sellised teismelised, aga entusiastlikud poisid ja mina elasin sellel ajal juba 14 15 juba täiesti iseseisvat elu. Ei olnud küll mingit probleemi, et ma oleks pidanud isa ema käest luba küsima või vastupidi, et nad tunnustasid seda tegevust, millega ma tegelesin. Nii järgmised mehed. Ka mikrofonide juurde Sven ja Margus olid sel ajal, kui Olavi juba 15 16 aastaselt lavasid, kõndis kümneaastased poisid. Te jäite isiklikult küll minu teada sellest biitlainest nii-öelda eemale. Teie tulemine algas 70.-te alguses, kui kitarristide ansambli hoog oli juba raugenud ja puhusid uued tuuled. Aga näiteks Margus sinust alustades sa hiljem sattusid bändi selliste meestega, kes kõik olid, ma räägin rock hotellist, kes kõik olid kuuekümnendatel juba aktsioonis olnud. Et kas sul endal on poisikesepõlvest mingigi mälestus sellest ajast või oli liiga vara veel. Ja siis, kui järgmine kord siis oli trummimees, oli kuhugi kadunud, ma olin näinud, kuidas tehakse. Siis ronisin trummi, teda hakkasin, lajatame teise looga, lõhkusin passi pedaali ära. Öeldi esimesed õpetussõnade härrar, Rumbad sambaks, aja ühesõnaga kiiremaks, nii et loomulikult see see popmuusika või rokkmuusika ütleme, mis, mis biitmuusika. Loomulikult ma olin kursis, ma nägin. Televiisoris jooksis selline propagandafilm, tavaline fašism. Fašismi seeri, Mihhail Rom, kelle tehtud mädanamast Lääne elulaadist ja siis ma nägin serviti, Lewis, kes mängis jalaga klaverit. Ma olin müüdud mees, kohe. Selle juurde me varsti veel jõuame. Sinu trummari karjäär lõppes sinna vä? Õnneks said ise aru või öeldi viisakalt. Ei öeldud, ka midagi ei olnud vajalik. Sven, kuidas sinuga oli, kas 60.-test ja Eesti biitmuusika ansamblites heliseb sul mõni mälestus. Tere ka minu poolt ja muidugi mul on siiamaani väga armas, kena tore õde Anne, kes, kes on minust aastaid vanem ja, ja tema omal ajal oli ka päris tuntud laulja. Ja teine oluline mõõde oli ka see, et et minu isa Harald Grünberg oli mees, kes korraldas meie koduse elu limonaadi, et meie kodu oli, oli nagu üks Eesti tõsi küll, mitte biitmuusikaga, lausa džässmuusika ükskeskuseid, kus, kus pidevalt käisid Uno Naissoo ja ja, ja isegi tõesti raske on mõelda, kes seal ei käinud, Lembit Saarsalu oli seal noor poisike, algaja ja nii edasi, Helds silmad ja no ühesõnaga. Ma olen, olen üles kasvanud veel piidi eelse muusikaga, nii et aga, aga vaikselt, see biitmuusika tuli ka minu ellu ja ma mäletan, et ma olin, olin ikkagi. No mis see võis olla üks aastal 68, siis maalin. Palju ma siis olin 11 aastane ja just olid need saated käimas, need kanal 13 ja, ja kristallid olid välja tulnud ja ja, ja siis ma mäletan, et ma kuulasin kodus mingit Jaak Joala ühte esimest salvestust ja ukse taga käib drill drill ja teeme ukse lahti. Kübalane seisab ukse taga. Ja, ja niisugune ja siis ta oli, oli veel verearmee mundris ja, ja niimoodi ära pügatud ja nägi üsna närune välja, see oli, see oli päris huvitav, huvitav niukene noh, episoode tol ajal, vot praegu on ju tead meedias ja kõik tegelased, eks ole, aga aga lapse jaoks vot tol ajal õieti noh, televisioon alles tegi esimesi samme ja nii edasi. Ja, ja et, et korraga nagu laulab toas ja pilt, tantsi sinu nina ees hoopis midagi muud. Räägib see pilt, jaak tuli nimelt tellima minu isa käest. Ma ei mäleta, kas ta siis oli virmaliste juba võimendust minu isa ehitas Eestis ja ühed esimesed võimendused üldse kõiksugustele, algul džässimeestel, aga hiljem rokimeestele või piidi meestele ja siis ma mäletan, kui jaak oli ära käinud, siis isa ütles, et nad on hulluks läinud. Nad tahavad saada disada võimendust. No praegu on, eksole, tuhandetes vattides ikka algav jutt, eks ole. Sajavatist vaadake, seal ema oli ja veel pere pere kõik koos, et vaadake Estonia raadios on ainult Swati, see karjub ju nii, et kõrvad lukku nad tahavad saada, vaid nad hakkavad inimesi tapma. Nii nii et noh, kuidas öelda, muret jätkus kauemaks. Ja siis, kui ükskord oligi see võimendus valmis. No ma ei mäleta, seal telliti neid, olid ühed võimendused ja teised ja, ja ja siis me kunagi Jaanus Nõgisto, aga olime niuksed pärise, veel väiksed päkapikud ja ja hakkasime ka mingit bändi tegema ja, ja oli veel kellelegi suured võimendused meil kodus ja ja Jaanus tuli sinna minu juurde ja muidugi Darr seina eaka hirmu keeras kõik, kõik, mis oli võimalik ja võimatu, täiesti põhja ja ja, ja ragistas hirmsasti ja siis ühe pausi ajal ma kuulen, et isa tuleb ülevalt korruselt alla, et nüüd läheb vist jamaks. Aga isa tuli alla ja ütles, teate, poisid, saate neli, 10 hakkate palju vaiksemalt. Ja peab ütlema, kuldsed sõnad olid. Nii et nii et näete iga igasugustest kihistustest, aga veel üks väga huvitav lugu. Me olime jah, Jaanusega veel bändi tegemas ja ja oli üks kontsert, kus mängisid siis mikronid ja Ruja ja nad mängisid selle kumu kumu juures oli üks välislava, Olav ta kindlasti ei ole, sa oled seal mängib ja kindlasti ei ole. Ja, ja ennem mõtlesime, et lähme sõidame paadiga ja käisime Pirital Alender case seal nyyd siis oli, et kohe läheb lõhki. Aga no me ei läinud nõelaga lihi ja eemalt imestasime. Ja, ja kujutage ette, olime meie seal kontserdil ja täpselt aasta läks mööda ja tuli delegatsioon minu koju Gunnar Grapsiga eesotsas, kes ütles, et kuis Venn jääb, kui koolis tekivad raskused, siis me lõpetame kohe bändi ära, kutsus Grapsi ja Rein Vaik kutsusid mikronitesse lauljaks ainult laulja, valid. Solist Jaanus oli aasta pärast Rojas kedrata Indiasse, nii et niisugune tore, tore väike mälestuskild, epised möödanikust. Me oleme jõudnud oma juttudega siis sellesse kohta, kust hetke pärast on hea, mõnes mõttes justkui uus lehekülg pöörata, edasi me räägime siis Rujast räägime Margus Kappelist, selles bändis räägime, kuidas Sven jõudis messi loomiseni ja kõik muud jutud sinna juurde, aga nagu ma lubasin, siis muusikalisi vahepalasid on meil ka täna mõnigi plaanis. Ja et mitte eksida, siis vaatab mulle siin vastu Margus Kappeli autogramm lubadusega minna pilli taha. Võtsid sellise amatööri siis täna, see on kõige lihtsam. See on variant väljapääs olukorrast bändi tooma, siis siin oli teatud eluperioodil, jah. Iga päev küsiti mu käest, pane jalaga mängija alaga klaverit, noh see oli peale rock hotelli ja ja siis vahepeal mul oli, ma olin tunduvalt kõhukam ka, nii et see ei ole, aga mängime väga keeruline. Ja seisma, vaata seda ma teile näitan, et ma kirjutanud paar lüürilist lugu, et selle esimese looma kirjutasin õieti ühe inglise keele õpiku jaoks. Volkonski kirjutas selle teksti ka siin. Pill on sinu päralt. Margus Kappel, suurepärane. Margus võtab meie juures taas istet, enne kui ansambli juttudega edasi läheme, siis esimesed pillid, meenutame neid. Ju siis olid piisavalt inspireerivad, et klaverimäng ja klahvid said tähtsaks. Olav, sa mainisid Younastit, mis oli siis juba tõsine samm, aga, aga mille peal sa alustasid? Alustasin kodus oma ema klaveril ja see selle klaverisaates on ka päris huvitav tema valmistatud Saaremaa meistri Mihkel salongi poolt. Siis kui mul juba koju tekkis kolmas klaver, et liiga palju on klavereid ja, ja siin nüüd taastatud Eesti vabariigi algusaegadel siis eespere ütles, et tema naaber tahab just oma lapsele hakata klaveritunde võtma, et oleks vaja klaverit, see oli pianiino väga hea kõlaga. Tore, tore pianiino ja ma müüsin selle nii-öelda siis sellele Renee naabrile ära ja läks väga palju aastaid mööda, kui helistas mulle Alo Põldmäe, kes on teatavasti sellise institutsiooni nagu Eesti klaverimuuseum ja asjaajajad entusiast tegeleb sellega, ta ütles, tead, et sinu klaver jõudis minu muuseumisse nimelt ilmselt see laps, kellele see klaver osteti, kasvas juba suureks ja temast klaverimängijat ei saanud ja siis see mõttetu mööblit üritati noh, kuskile ära sokutada ja see inimene kuulis, et on olemas selline asi nagu klaverimuuseumi. Nii et see klaver sattus Alo Põldmäe muuseumisse ja möödunud aastal oli mul Valgas klaverit kollektsiooni näituse võimalust seda oma lapsepõlve klaverit mängida. Nii et see oli esimene klaver ja, ja väga hea klaver, mälestus temast on mulle väga hea. Aga Leningradist toodud Younast teenis, kui kaua? No niikaua, kui kristallid tegutsesid ja see läks nagu loomulikku teed, kui muusikakool sai läbi, siis ma läheksin konservatooriumisse. Ja siis tekkis mul endal selline bänd või noh, nagu siis nimetati instrumentaalansambel Olav Ehala juhatusel. Eesti NSV riikliku filharmoonia all, me tegutsesime, saatsime tolleaegseid noori soliste kõiki neid. Joalat, Tõnis Mäge, Marju Kuut, tihti liilia, Vahtramäe, Boris lehtlan ja nõnda edasi. Aga siis kui tuli üks välismaa sõid, siis jäeti need maha, pandi meil ikka Kalmer Tennosaar ja Heli Lääts seal ikka nagu kindral kindlamad inimesed, siis oli see Younast, nagu ma juba mainisin, korraks ta oli, seisis seal telemajas, et seda sai seal ikkagi mõne loo salvestusel ta ilmselt selle noortestuudiosaadete jaoks. Ja võib-olla et kiker Po kasutas seda ka horoskoobi mingite lugude salvestamisel ja seisis ta seal paar aastat ja siis siis siis läks tema teekond, nii nagu ma rääkisin, hiljem jõudis ta omadega Rootsi. Sven sina oled elektronmuusika pioneer Eestis ja, ja see on tore fakt ja tähtis fakt, mida sinu puhul rõhutada, aga mis oli ennesite saatoreid? Ma mäletan, et meil oli kodus mingil hetkel lausa kolm klaverit noh, inimesed, kes sellest ajast on lugenud või ise sel ajal elanud, teavad ja mäletavad, kui väiksed, siis korteri ta leida, et, et see oli ikka midagi päris pöörast. Aga et minu puhul võib jagada tõesti suhted klahvpillidega nagu vähemalt kolme erinevasse etapp, nii et esimene oli muidugi klaver ja, ja rängad klaveritunnid. Järgmine etapp algasvat ma enam nii täpselt ei mäletaks, esimene klass või? Igal juhul ma mäletan, minu isa kutsuti ka ret akordi mängima, oli ka mingisugune Eesti noh, nii-öelda koondis või? Sihuke kummaline bänd, kus kus siis laulsid Uno Loop, Heidy Tamme. Ja siis mäletan, et seal proovi vaheajal isa isa ütles, et tule vaata seda pilliga. Ja siis ma istusin selle pilli Taheva mäletad, ma mõtlesin, et huvitav, et siit nagu algab mingi mingi täitsa uus etapp ja mõtlesin tükk aega, et millist trahvima esimesele vajuta. Ma tõtt-öelda ma ei, ma ei teagi, Salav mäletad või mis aastast neid ret akordi üldse tegema hakata. See oli üks esimesi. No ma tean, hakkasin. Eesti NSV riikliku noorsooteatri seltskonnaga läbi käima muusikakooliõpilasena see siis oli aastal 65 teater, sest loodi sinna kohe osteti RET akord, mida siis Viive Ernesaks lava taga mängisime, mäletan, selline etendus oli 80 päevaga ümber maailma, ma käisin seda oma 15 korda vaatamas, see oli nii lõbus ja nii tore. Ja, ja seal oli see pill mängus, nii et järelikult ta sellel ajal. Jah, et tol korral oli ma mäletan, et see jutt oli, et see on nagu kõige esimene eksemplar, aga, aga mine tea, võib-olla mäluga kuskilt petab. Ja kolmas etapp algas siis muidugi siis kui sai kohtutud Härmo härmiga ja ja algas, algas tõesti üks väga eriskummaline etapp. Selles mõtteski, et tegime ansambel messiga proove ja mina hakkasin looma muusikat ja Härmo hakkas looma pilli. Ma olen tagantjärgi mõelnud, et vaevalt et sellised olukorrad enam või no vähemalt see on väga unikaalne olukord, et, et sa loob muusikat ja samal ajal üks teine looja loob pilli, millega sa seda suurel määral teed? Noh, pea iga proovi järele, Härmo võttis selle pilli seal toreli pealt ära, võttis kaenlasse ja läks minema ja tuli järgmine kord pani jälle sinna pilli peale ja siis hakkasin proovima, et mis ta, mis ta jälle uut on teinud, vahel ta näitas seda ja teist ja ja mäletan, et ükskord oli, oli niimoodi, et, et ma proovisin, et oi kui huvitavad võimalused. Härmad ütles, et et ma ei jõudnud teatud elektroonilisi võimalusi nii-öelda noh, ära korrastada. Saad aru. Ja vaat see, mida ta ei olnud jõudnud teha, see oli kõige kõige olulisem, kõige tähtsam. Nii et see oli tohutu rõõm, et tal ei olnud aega seda asja nii-öelda korda teha. Soovisid olemas. Mul lihtsalt tuli selline mõte, et nad praegu on väga paljudel inimestel kodus süntesaatorid, kas või nagu lapse mängu asjakski, sest nad on suhteliselt toodavad. Aga see retakord omal ajal mõelge, kui minu kuupalk oli näiteks noorsooteatris vist 80 rubla kuus. See rit akord maksis 1200 rubla diivanil. Oli hirmkallis, 1700, iialgi ei olnud põnevusega ja see ühe foto peal, mis meil on selle kristallide bändiga telestuudiosse võetud meie. Sest seal sellel Rethakory, kui me tegime proovi, mul õnnestus võimendus kuidagi läbi kõrvetada, mõtlesin issand, kus ma võtan 1000 rubla, aga õnneks bändi liider oli tipi poiss, eks ole tema suhteliselt võimenduse korda teha, nii et tulime puhtalt välja. Nii Margus, meil on sinu alguses ka veel ära kuulata mis või kes inspireeris ja, ja millistel kahtedel alustasid. No klaveriga aga minu käest ei küsitud, ojaga pandi õppima. Me õppisime Olaviga ühes koolis, Nõmme laste muusikakoolis kõigega, viie aastaselt pandi kogu lugu. Seal elab, kõlab muidugi tuttavalt ja samal ajal endiselt nürilt, et minu käest ei küsinud keegi ega ei küsitud muidugi. No ja siis esimene klaverali Georg paša saksa pill oli. Tal oli vanaaja pill, nii et kaasaegne la on küllaltki kõrge, 440 hertsi. Aga see pidanud nii tugevat keele pinget vastu, oli mingi pooltooni madalam. Lihtsalt raami oleks pidanud astuma. Sellega siis esimene lugu oli lehmakena. Ma võin seda praegu ka mängida. Ja siis ta läks, siis tulid muidugi need legendaarsed Younasti aastad see tegi täiesti niuksed häält nagu kõigi headuda. Ain. Arts ütleb, et see on sinu käes, kui vene filmides akvalangist vee all ujuvat sihuke. Muide. Tol ajal ju neid, nii seda ret akordi kui seda Younastika nime nimetati, alguses kinoorelit, kas ma võin seda praegusel ajal on, on see termin ilmselt üsna üsna tundmatu vähemalt laiemale seltskonnale kindlasti. Jah, aga siis siis jah, isegi raadiost teadvustati kino oreli. Esimene leedi ja muu muud määratlust ei osatud panna ja no siis lõpuks tulid meile need Ida-Saksa velt meistrit oreli, et need olid juba päris asjalikud. Aga sinna juurde käib üks spetsiaalne orelivõimendus, valjuajad käivad ringi, seda kutsutakse Leesniks. Kujutage ette, nõukogude liit, maailma üks võimsamaid, nagu meile räägiti, saatsid inimese kosmosesse, aga seda Lesley poksija ei suutnud ehitada. Punaideoloogiat ei salli sellepärast siiamaani muudel põhjustel ka. Et see oleks teinud need meistrid ja toredad ikka kohe noh, ikka nagu päris nagu plaatide pealt kuulasime, veakaaslased läänes mängisid kõik selliste pillidega. Ainult nutta, eks ju. Ja Svenil oli ju see matad Orgolmgi ja seal oli väga hea ja ja ma tahtsin veel öelda, et need algsüntesaatori 1000, mis, mis, mis sulle ehitati, nendega oli niisugune vaev Nade seisnud hääles ja, ja see oli puhas käsi. No vähe sellest, et, et need käsitööpillid ei püsinud hääles aastaid hiljem, kui kui ma läksin juba hukkunud alpinisti hotelli tegema, siis siis oli mul võimalus maailma päris absoluutsesse tippu kuuluva sendi 100-ga töötada. Seal oli 12 generaatorit, selliseid tubasid. Ja isegi see püsinud hääle Moskvas on Moskvas ja mis. See tegi tegelikult minu elu palju kergemaks, kui tulid esimesed süntesaatorid, mis tegid klaveriajal sest muidu ma pidin võistlema nende räuskavad kitarristide loopisid oma lõngu ja keerasid nuppe põhjal, siis ma sain samale et mulle anti paar korda mingi parima instrumentalistina plaat. See ajas mind veel rohkem laenu, mille eest mind niikuinii kuulda ei ole nägude tegemise eest, sest et minu elu ei olnud kerge, aga siis siis ma sain nagu tehnoloogiliselt samale tasemele. Ma ei tea, kes teiega kokku puutusid sellise instrumendiga, mille tõi 70.-te lõpus Inglismaalt raadio helirežissöör Hannes Valdma. See oli süntesaator, mis nägi välja nagu diplomaadikohver, see käis niimoodi lahti, siin ees oli kommutatsioonipult oli joonistatud klaviatuur ja see klaviatuur oli, no ma ei tea, poolteist oktavi võib-olla mitte palju rohkem. Ja, ja siis need klahvi vahed olid ka kitsamad kui tegelikult seal oli väga keeruline mängida, aga muid võimalusi ei olnud, endal süntesaatorid ei olnud ju ja ma tegelesin just filmimuusikaga on mõned vanad filmid, kus on need kasutatud ja teatris ka kasutasin, ma olen salvestanud selle ühehäälse pilliga mitu partiid üksteise otsa, et üldse sellest midagi teha. Ja selle pilli omapära või ka kui sa kommutatsioonis muutsid tämbrid stalli kohe häälest ära, siis hakkasid jälle seda oktavi paika ajama ja pärast selgus, et Inglismaal kasutati seda tegelikult koolis füüsika tunnis lihtsalt õpetuseks, kuidas heli tekib. Näete, instrumendina muide, muide, see on üldse analoog analoogpillide probleem, mida laiem avalikkus jälle üldse ei kujuta ettegi, et, et nendele pillidele Hei, ehitati hiljem sisse mikrokliima. See tähendas seda, et pill soojenedes läks, läks häälest ära, aga ta ei läinud ühtlaselt häälest ära, vaid oktav nii-öelda paisus. See oli ka üks uskumatu periood, tõenäoliselt jällegi midagi niisugust, mis mitte kunagi ei kordu. Kus proge-rock sai, kuidas öeldakse peavooluks või? Ja et eks muusika käib ka nagu nagu merelaine üles-alla, et et on perioode, kus meinstriimiks või pea peavooluks on, on rohkem sügavam muusika, siis jälle tüdinetakse sellest ära. Aga jah, kui me mõtleme ka biitleid, et nemad alustasid ju ka selle lihtsa rock n rolliga tegelikult jõudsid ju välja ikkagi. Väga sügavamuusikani, mõtestatud muusikani ma ei ütle, et muusika alati peab olema mõtestatud muidugi tantsumuusikat ja toredad niisama olemise muusikat, ega ma seda ei alahinda. Nii et nii see elu on ja mul üks teema veel kripeldab natukene südamel ja ma kasutan juhust, et meie vestlusringis on ka Olav ja Margus. Sest ma mäletan Sven rääkivat sellest, kuidas elektronmuusika ja süntesaatorid tekitasid vähemalt siin Eestis olukorra, kus jagunenud kahte leeri oli see väga suur leer, 90 pluss protsenti, kes ei seedinud väga mida tehti klappidel ja oli väike kildkond inimesi, kes siis ma tea, jagasid matsu või kelle jaoks oli tähtis ala, kas sa mäletad neid aegu, kui Sven messiga toimetas ja kas sinu mälestustes on ka niisugune rida või lahter olemas, et see tekitas kas just vastuseisu, aga midagi sinnakanti? Mingit vastuseisu küll ei mäleta. Ma mäletan, et vastupidi, et, Inimesed, kellega mina suhtlesin, muusikaga tegelesid, kõik vaatasid vaimustanud sellist sellist tegevust ja seda muusikat, need mina mingit vastasseisu ei mäleta. Ehk lubad ma natuke täpsustaks, et see pigem oli nii-öelda akadeemilise selg. On teine asi. See tekitas muidugi ka ikka väga paksu verd ja see vastasseis ei olnud mitte nii-öelda noh meie seltskonnas vaid vaid see oli ikkagi akadeemilise seltskonna jaoks ikkagi noh, täielik pühaduse rüvetus ja, ja ei tea kõik, mis veel, et nii et selles mõttes oli see vastasseisuks. Arusaadav, räägi põgusalt, Margus, kuidas sa sattusid Ruja radarile ja mida see paar aastat sulle tähendas? See oli väga lihtne, noorsooteatrisse tuli etendus, protsess, Kalju Komissarov lavastas. Seal oli vaja bändi. Rannap kirjutas muusika. Ja Ruja, nagu hakkas seda siis seal etenduses mängima, Rannap ise ei viitsinud neid etendusi teha ja siis oli Vintarris. Ja siis ta kadus ise ära kusagile Moskvasse. Siin. Ma ei tea, kuhu. Siis me hakkasime nägistaga ise bändi tegema, lugusid kirjutada ja nii ta oli. Ja sealt mäletan ju tore episood, kui Komissarov lavastas järgmise muusikalise loo noorsooteatris, mis selgelt progemuusika pealkirjaga Johni ja seal lõviosa muusikast tegin mina, aga, aga Margus siis Nõgisto ja idel Volkonski tegid kõik ühe loo, see oli väga menukas etenduses ei, ja siis siis me olime Margusega koos noorsooteatri laval, sellest Salme kultuurimajas. Margus mängis orelit, mina mängisin klaverit. Ja hiljem me salvestasime, kui seda etendust enam ei mängitud, palju ei saanudki mängida, sest ega ta võimudele nagu väga ei meeldinud. Ja salvestasime selle muusika hiljem ära ja ta on Raadios olemas. Osad lood pandi kohe arhiivi, oldi niisuguseid lugusid, me siit rahardi nõukogude inimene ei kuuluvuseni, raadiost laskma ei hakka. Nende hulka kuulus näiteks minu Laul surnud linnust ja teine laul võimalusest, mille kohta öeldi kohe, et siis on usupropaganda. 1000 aasta eest su poja risti sellest piisas ei olnud ka see, et teksti autor oli August Sang, Eesti luuleklassika ise ei mõjunud. Aga see on huvitav, et siis me olime Margusega, mängisime Lailistada etendust, nii et olime koos laval ja, ja rock hotelli sünni juures, ma olin ju ka. Sel ajal ma tegutsesin väga palju televisioonis. Reet Linnahalli sealt toimetaja ja oli selline muusika, populaarse muusika ja ajaloosari nagu muinaslood muusikas. Selle käsikirja kirjutas Valter Ojakäär, Eero Spriit lavastas, aga meil seal noh, kes me seal tegime, tegime seal oma palju improvisatsiooni, neid asju ka juurde ja see oli mõeldud niimoodi, et temast vist sündis kaheksas saadet igas saates oli üks saatejuht, mina ja keegi teine oli siis minu kõrval, ma mäletan, esimene saade puudutas liini muusikat, liini valsid ja niisugused asjad siis oli teine saatejuht oli Tõnis Mägi ja me olime kides ja siit sallides mõned fotod on nendest alles. Aga see, kui sündis rock hotell, see oli ju siis see rocki saade enne seda ju iva oli apelsini ja on ju tõsi, et tegelikult selle saate najal see bänd tekkiski. See oli nagu esimene põhjus, miks. Ja miks saade alles on, tol ajal oli ju niimoodi, et videolint oli kallis, seda otsustati valuuta eest välismaalt ja kui mingi asi oli salvestatud, paar korda eetris ära käinud, siis võeti sinna mingi uus asi peale, nii et kõik need saated kustutati maha. Nii nagu mulle hiljem üks teletoimetaja ütles, et jah, et neil on viis tundi Brežnevi matuseid, aga aga vot neid niisuguseid kultuuriloolisi saateid kahjuks ei ole. Kaua. Aga miks see saade on alles siis ma sain hiljem teada. Põhjus oli väga lihtne toimetaja Reet Linna lihtsalt. See mingi särkide teemal oli siin õhus ja vähe sellest detalindi pääsele. Ta laenas vallale selle särgi, millega isegi läige jubedas. Sellised ajad, no ma praegu mõtlen, et Reet ei oleks pidanud seda linti mitte. Jumala hea on, et see vähemalt see üks saade alles on, sest täiesti teistest on kahju ja tol ajal võite näha võisite näha ju see lavastus. Saadet tehti kaks-kolm päeva, seal olid kaks päeva tohutud massid olid kostüümid-värgid. Selle saate teine juht oligi Harry Kõrvits. Bändi esimene nimi oli Harri. No ja ega siis seal tuli kõik koolisõit ära teha, kõik need trikid seda klaverit ei kuulnud, nagu rääkis. Aga et las ta siis olla, ainult et ükskord mul poeg oli pisike, umbes paari aastane, rääkis juba ja kõndis ja kõik olime televisioonis ja siis keegi jälle lasi seda saadet seal majasiseses televisioonis, poeg vaatas seda. Isa Lähme ära. Jumala pärast ärge seda tões ja vaimus kavastakis seal väga lõbus teha, sellist. Sven, ma võiks põgusalt puudutada veel ühte, ma arvan, paljud oleks väga olulist hetke sinu karjääris ka juba paaril korral jutust läbi käinud hukkunud alpinisti hot telli muusikat, mille tegijaks, mille loojaks sattusid tegelikult pool- või päris juhuslikult Arvo Pärdi asemel, kui mälu mind ei peta. Ja Arvo viskas nii-öelda konksu vette sellega, et ta helistas mulle ühel hommikul ja tahtis, et ma tuleks aitaks teda elektroonikaga ta ütles, et tema ei tunne seda seda asja ja tahtis sihinaid sahinaid, eks ole, et, et ma natuke aitaks, aga, aga siis ta hakkas emigreeruma. Ja, ja siis me läksime seda filmi vaatama. Kadunud Kuldar singiga, kes, kes oli Arvo väga hea sõber ja kes pidi siis tegema filmimuusika ja mina pidin noh, kui ma nõus all olin ja mis mul ikka muud. Tegema siis seal ka midagi natuke sendigaga, aga vaatasime filmi üle ja ja siis filmikunstnik Tõnu Virve kutsus meid tollase noorsooteatri kostüümilattu nähtud nii-öelda arvud tama ja see arutelu lõppes sellega, et Kuldar Sink jäi kadunuks. Aga õnneks mitte lõplikult kadunuks, vaid vaid noh, näete, praegu on, GPSid saab ikka kuidagi inimese üles leida. Aga tol ajal oli see väga kahjuks tavaline, et, et kõiksugused, filminäitlejad ja ja ka heliloojad jäid aeg-ajalt kadunuks, eks ole, ja see kadumine kestis siis vastavalt, kellel, mis tsükkel oli. Kas nädalakene kab kaks nädalat või enam kunagi korrida filmi tegime siis ka ühte näitlejat, seal otsisime ja minu õde avastas ta raadiomaja eest sussid jalas. Mitu päeva oli tema kadunud ja siis vahetati talve seal ka vist veri lausa välja ja toodi näitleja ma varsti. Nii et nii et näete, muusikaga oli sama asi, aga Kuldar oli nii kaua kadunud. Et ma hakkasin tasapisi nokitsema ja Kromanov kiskus juukseid küüdis, et mul ei ole iili laat, mul ei ole heliloojat, kuni kuni lõpuks toimus midagi sellist. Vaadake, kui huvitav olukord, võib-olla elusat, et Kromanovi kaks kõige tuntumat filmi, eks ole, viimne reliikvia ja alpinisti hotell on valminud nii nagu ta absoluutselt ei tahtnud. Nonii, viltu läks, et, et näete, sai kõige tuntumad filmid neist mõlemast. Pärt ei olnud veel õnneks ära sõitnud ja Kromanov kutsus Arvo seda õudsat jama üle vaatama, mille oli keegi noh, jõmpsikas kokku keeranud seal tema filmiga. Ja me vaatasime enne Arvo tulekut terve filmi üle ja kõik oli nagu okei ja see osa tuli siis Kromanov karjus, et see on teie elu viimane film, ma ei tee enam mitte kunagi ühtegi filmi sitta jälle rääkis teie vahepeal eksime sina ja tige oli, siis oli teie ja no peaaegu et jalgupidi üles puua ja nii edasi. Ja läksin Kuku klubisse, ei lähe suppi ja tulin tagasi ja, ja Arvo ja Nora olid juba seal ilusti. Kui see lõik oli ära, siis ma küsisin niimoodi, et, et noh, et kuidas oreli lõikali. Siis Arvo tõstis käe ja näits. Vaat niimoodi ja siis pöörasid ümber, ütles, et kui heas jala klobin, kui värskelt see kõlas selle elektroonika sees. Ja mõte liikus siia, ma isegi ei vaadanud klassiku poole, ma mõtlesin, et huvitav, mida ta tunneb. Nii siin hea selline sümboolne piir meie juttudele joone alla tõmbamiseks, aga et lüngad täita, siis ma tahaksin väga Olav, et sa kommenteeriksid enda tunnetuse järgi panustada filmimuusikasse, sest umbes samal ajal ma nüüd aastaarve ei kontrollinud siin, kui Grünberg tegi seal viu viu ja tallas pedaale hukkunud alpinisti hotelli jaoks. Sündisid ju igihaljad nukitsamehe lood. No minu teiega filmimuusika juurde oli kuidagi ebaloogiline, sest ma olin vaevalt esimese kursuse kunstis lõpetanud konservatooriumis lõpetanud, kui Mulle pakuti äkki teha täispika muusikalise mängufilmimuusikat. Siin olid mingid muud nõksud, olid, keegi oli vist juba midagi teinud ja see ei sobinud aega oli vähe. See, millest sa rääkisid sellest kiirusest filmimuusika juures. See silmale, muuseas, Don Juan Tallinnasse naljakas film, see läheb aastatega järjest naljakama, sest mõni koht on nii tobe, et see on juba huvitav. Ja. Ja tavaliselt niisugusele noorele mehele ka sellised filmimuusika tegemist ei pakutud, ikaalse pidid näitama ennast mingit ohtu dokfilmimuusikat ega siis võib-olla multikad ja nõnda edasi. Aga mul läks siis nagu vastupidi ja. Samas mulle meeldisid Rein raamatu nagu uue laine multifilmid, mõtlesin, et jube vahva oleks niisustele muusikat teha ja näed, kui niimoodi unistad, siis lähebki korda. Ühine Priit Aimla tutvustas mind Priit Pärnale ja minul oli vastupidi, enne suur film ja siis väikeste kallale. Aga no näiteks don Juani tempost annab võib-olla tunnistust üks episood, mis mul on elavalt meeles. Filmi teine režissöör tõi mulle kaks lauluteksti ja mõtlesin, et hea küll, et ma siis sehkendan need lood võib-olla paari päevaga valmis, siis teen seaded ja siis nädala pärast võiksime helisalvestusstuudios nad ära salvestada ja et nad siis siis saate filmida. Teine režissöör ütles, et ei. Helisalvestusstuudio on homme hommikuks juba kinni pandud ja ülehomme me filmime neid episood, et see, see oli niisugune näide reaalsest silmi filmide tempos. Muidugi nukitsamees oli, on, on ka muutunud selliseks kuidagi igihaljaks filmiks. Aga Helle Murdmaaga koostöö läks nagu aga teistpidi. Juba nukitsamehe ajal oli meil päris palju erimeelsusi. Kui Sven siin suutis režissööriga vaidluses oma põhimõtetele kindlaks jääda ja peale jääda, siis järgmine film, mis meil jälle morn, vagali Karoliine hõbelõng, ka muusikaline muinasjutt siin. Seal on üks koht, mis mind õudsalt häirib, külma sõdisin vastu, aga režissöör on siiski pealik. Tema sõna jääb peale, kui, kui, kui see niimoodi seal taga on toimetusi, kõik seltskond nimelt on näkilaul imeilus leelo tungla tekst, mis nii-öelda are areneb. Ja nüüd äkitselt oli vaja võtta teise salmi ajal laul maha jätta ainult saatefonogramm, sest oli vaja öelda kaks lauset. Talla mulle oma. Mul ei olegi enam Pokime umbes niukene asi, mõtlesin, et kas sa ei saa seda kuskil mujal teha, sa teed ju muusikalist silmi? Ei, see peab siin olema ja niimoodi silmis häirib selline koht ja midagi ei olnud teha. Õnneks see laul on, on mitmete lauljate repertuaaris ka kontserdi saab seda siis ikka nii teha, nagu, nagu ta peab olema, võiks nende lausetega. See oleks täitsa üllatav originaal. Ekraan. Suur-suur, aitäh, meie õhtu on natukene siin tiksunud üleajamist alguses lubasin, aga ma loodan, ei pahanda ja need meenutused olid toredad ja kõigest murdosa ju sellest, millega need mehed on silma paistnud. Aga viimane vaatus viimane sõna on veel öelda ja ja paneme selle pilli siis uuesti seal töösse. Ma ütleks paar sõna enne seda ka, kuna ma sain kuulda, et löövad kaasa otsa kooli õpilased, siis see laul on pärit mingi kuue-seitsme aasta tagusest Kuressaare ooperipäevade tellimusel valminud muusikalist käsikivi kosmosest, mis on leelo, tungla, libreto ja laulutekstid. Kui see lugu välja tulime, mängisime seda Saaremaa ooperipäevadel kaks korda ja need esitajateks olidki otsa kooli õpilased, nii pillimängijad kui kui lauljad, näitlejad. Ma olin ainukene vanur selles kambas, siis seal sõin ise ka kaasa. Siis nii et laul inimlikkusest, mis muuseas kõlas ka mõned aastad tagasi ühel laulupeol. Leelo väga südamlik, tore tekst. Niisiis, Olav Ehala klappide taga ja aplaus meie tänaõhtustele külalistele. Alar Ehala. Sven Grünberg ja Margus