Nüüd kuulete salvestust 2019. aasta jaanuaris toimunud kuulsuste koja kohtumisõhtult, mis leidis aset Eesti levimuusika näituse ruumes. Maarjamäe tallihoones. Ansambli terminaator liikmete Jaagup Kreemi ja Henno Kelbiga vestleb Sten Teppan. Kohtumisõhtu salvestas Aid streima, heliinsener on Anton Ventsel ning saate toimetaja Maian Kärmas. Head kuulamist. Tere tulemast kõigile, väga väga hea meel. On näha, et inimesi on nii palju. See on, see on suurepärane uudis, aitäh, et olete tulnud. Ma loodan, see õhtu saab olema Meeleolukas. Tegelikult ma olen selles üsna kindel, teades inimesi, kellega me selle sind veedame ju üsna hästi ja üsna ammusest ajast. Head sõbrad, võtke sooja aplausiga vastu. Terminaator alustab. Et mitte kedagi petta, siis plakati peal oli Henno kelp, Jaagup Kreem on täna. Seega sellist kooslust ei mäleta. Tõesti, sellist kooslust meil ei ole olnud, aga õnneks on see ikkagi nagu päris instrument, et ma ei tea. Kunagi juhtub, et Jaagup Kreem ja Roland Puusepp on need siis trumm ja laul on võib-olla see on nagu juba läheb keeruliseks. Aga et mitte tõesti mitte publikut petta, siis meil kõigepealt teks Henno, mängime selle loo, see näitab selle bändi sellise sissejuhatuseks sellise bändi sile tumedamaa ära. Enno keeldub isegi jaagu käest. Ja ma võin mürki võtta, et niisuguses koosseisus terminaatorit ei ole siinviibijatest mitte keegi varem näinud. Kas üldse kusagil keegi on, ei ole, ei ole basskitarr ja laul veel kord, Jaagup Kreem ja Henno kelp. Ja enne kui me edasi läheme, et mul meelest ära ei läheks, raudselt muidu juhtub. Räägi Jaagup kolm lauset selle loo kohta ka, mis täna sisse juhatas. See on meie ühe plaadi pealt. See on esimene plaat, kus mina ja Roland mängisime nagu täiesti. Ühesõnaga pärast meie bändi tulekut esimene plaat, mis nagu esimene kord vist esimese koha plaadi peal ja siis me mõtlesime, et teeme nagu vähe karmimaks, ajame asja, aga välja kukkus nagu tavaliselt. See oli aasta 2000 koos isegi sellest on päris palju aastaid juba mööda läinud, sest ma mäletan, kui me koos seda plaati mõningatel sündmustel tutvustasime ja esitasime jah. Ikka aeg lendab, aeg lendab metsiku kiirusega, aga terminaator-is on jätkuvalt neli liiget. Tõesti, on täna kõik siinsest, ma nüüd ei tea, mis nimetust sellele anda. Alguses rääkisime Hennoste-Jaagupist, aga need teised kaks ka kuidagi ei tahtnud välja või maha jääda ja mis meil üle jääb, siin nad on. Tere tulemast lavale Roland Roll poosep ja Taavi Langi. Tahtsin siia remargi korras öelda, et tegelikult süü on enamasti minul sellepärast et ma pole teab mis kidramees ja siis ma mõtlesin, kas tõesti peab terve õhtu tegema niiviisi, et laulan koos basskitarriga ja see tekitas teatavat hirmu. Ja siis ma palusin, et äkki teised tuleks kaika aitaks, sest termika kohta ma olen alati isegi natukene pahane olnud, kui mõned kontsertkorraldajad on, on kirjutanud, et see on Jaagup Kreem ja Terminaator, et meil ei ole sellist asja, et meil ei ole. Meil ei ole, nagu on mõnedel teistel bändidel Eestis see on tegelikult väga hea, et sa jututeema juhtisid ühe momendini, millele ma puutuda või peatuda tahtsin. Jaagup Terminaator-l on õnnestunud erinevalt mõnest teisest ansamblist mitte langeda nii-öelda või kukkuda. Ma isegi taha halvustavalt öelda, aga jääda nii-öelda nostalgiaansamblite hulka. Ka pärast seda kolmekümmet aastat olete te jätkuvalt päris vinges löögihoos ja kas sa oskad selle kuidagi lahti seletada, miks nii on läinud või tänu millele, kas seal on oma moment seotud koosseisude vahetamisega ehk värske veri sinu kõrval? Ei, sest teie viimane värske veri on Taavi Langi, kes on 10 aastat, et see aasta saab täis juba 10, aga ta ei olnud sündinudki, kui terminaator alustas. Oli, oli ikka küll ta juba käis emaga saunas ja ta oli vist palju säilitav. Neli, kolm. Kümnene, kolme Lääne terminaatori praegune kitarrist oli kolm, kui Jaagup Kreem otsustas, et läheb asjaks nii, aga praegu on see koht, kus sa pidid vastama eelmisele küsimusele, et tänu millele või, või Mul ei ole õrna aimu ka, ma arvan, et, et see ainuke loogiline põhjendus võib olla on see, et me oleme. Et, et me teeme oma asja isuga ja see paistab välja tõenäoliselt lava pealt, et et me tõesti, meil on aastas üks sadakond kontserti natuke rohkem. Võib-olla ja meile tõesti meeldib mängida, hirmsasti meeldib mängida ja mida rohkem rahvast on ja kui saalid on meil rahvast täis ja kõik läheb nagu ülesmäge ja siis on endal ka kogu aeg selline power, nagu te isegi aru olete saanud, siis me oleme igaks juhuks ikkagi olukorra Tsementeerinud kindlustanud, et kõikidel ansambliliikmetel mikrofon ei ole, et nad ei saaks kuidagi vaidlema hakata. Ja siis kõige lojaalsem nendest Henno tema sain mikrofoni, kiidad takka, ainult jah, tegelikult Taavi ütles päris tõsiselt, et tema põhimõtteliselt ei räägi. Et me ise tahtsime anda Taavile, aga ma ei tea, minust ei räägi, mina küll tahaks, et Taavi räägib, aga vaatasin publikule otsa päris tõsiselt ja meenuta seda hetke. Ma tahan tüli norida, aga see kindlasti on olnud mingisugusel kujul bändi ajaloos, mil termikas oli kõige lähemal laiali minekule ja mis asjaolu tõttu kordi Ohmeid kordi. Viimane oli 10 aastat tagasi, kui Elmar Liitmaa ja Armo kallaste korraga otsustasid, meil oli bändikoosolek ja siis ma teadsin, et mingi jama tuleb kohe, aga seda ma ei. Ja siis ma siis ma tõesti mõtlesin, mul oli juba välja valitud mõeldud õigemini, need, kellega ma hakkaks ja mitte üldse termika nime all, vaid hakkaks hoopis midagi muud, et nüüd on, nüüd aitab. Aga õnneks oli selline Taavi Langi, kes oli just ripakile enam-vähem jäänud. Vanilla Ninja oli laiali ja mina mäletan seda niimoodi, et me natuke nagu rolliga või kuidagi mõtlesime, et et vot see asi nagu ei lähe, noh tõesti hästi rääkis, et ta hakkab hoopis teise mingisuguse seltskonnaga tegema. Ja kuidagi niimoodi oli, et ikkagi nagu me rääkisime, et, et äkki ikkagi prooviks noh, et meil on tõsi, et see on ju kõik kuidagi niimoodi seotud. Meie mängisime sellel ajal rolliga ka tegime kõrvalbändi nimega Pantokraator, kus tegelikult juba Taavi mängis ja, ja siis me nagu kuidagi noh, sealt nagu tuli see, et noh, et, et meil käis ka praegu üsna Ameerikas üsna laineid, Laur Joamets ka mees käis meil nii-öelda jutulauas mängimiseni täitsa jutulauas üsna selgeks, et tema ei ole see, aga Laur Joamets tegi meile Henno kelp, kusjuures sest kui me esimest korda Henno Kelpi palusime bändi, siis Enno ütles, et jah, aga mul hakkab ju kohe-kohe neile manager ütles, et meil kohe-kohe on meil ansambliga House of geimis. Läheme maailmaturneele ja põhimõtteliselt unustage ära. Aga need idioodi järjekindlusega see ikka lõpuks nii kaua tule kasvõi natukene, proovin natukene otsast. Elmo Jaagup ütlesid, et nii, et nüüd on asi selline, et me teeme sulle ettepaneku. Aga noh, sul on vaja mängida ainult terminaator, sest sest see on nagu täiesti loomulik, onju. Aga tollel hetkel ma tõesti mõtlesin, et kohe läheb maailma palutuseks lahti. Ja sellepärast ma ütlen, et ega unist ja selline nagu unistamine, ega see pole keelatud. Ma sain näha natukene midagi kogeda ja, ja siis tulla julgelt öelda jahti, ma tulen teile. Ja lühidalt kokkuvõttes, mis praegu just räägite siin meil on laval ansambel Pantokraator laiendatud koosseisus Jaagupi arvel ei ole laiendatud põhimõtteliselt, vaid lihtsalt isegi vähendatud koosseisus, sellepärast et ei ole Erik Sakkovit, ei ole Saatpalu Lauri vähendatud. Jah, see on tõsi, aga kriitilised hetked, mis viimati olid 10 aastat tagasi ansambli eksistentsi ka seoses, kas see tähendas Jaagup, et sinu jaoks väga radikaalne muutus oleks olnud nii või naa? Terminaator oli siis ja on olnud sinu elu ja et kui ansambel oleks lagunenud kas volit unetu ööd siis sel ajal ka olid, olid muidugi, aga õnneks ma ütlen, et võitluskaaslased kui ma ütlesin, et kurat, et ei tea, teeme nüüd niiviisi, et võtame aja maha ja ma rääkisin mingist pooleaastasest pausist. Ma tahan mingisugust oma asja teha ja saatsin mulle otsa, siis ongi oma asi sul ju, mida sa teed, et mis mõttes oma asja ja nad olid väga selles mõttes aitäh, sõbrad, et olite toeks, et aitäh, et etaphi ansamblist Pantokraator ära tõite ja mine sa tea, äkki ikkagi tuli Vanilla Ninja teha? Ma ei tea? Ei räägi, Taavi õnneks Taavi ei räägi midagi. Ja ei ole vaja kahte proovides nime nalja teha, mis on meil siin juba jälle kuidagi juhuslikult nii-öelda kaardid kätte mänginud. Kui lähedal oli see hetk, et oleks pannud bändile nimeks Rambo. Sellist vaat see on, see on nagu seda on. Ma olen seda rääkinud ka tegelikult, et et Tallinna kümnendas keskkoolis tänases siis Nõmme gümnaasiumis oli meil ju selline bänd, kui ma teise klassi sinna läksin, tulin Soomest elavast aasta oli 80 ja meil oli seal punkbänd, mis ei olnud mitte mingi lihtsalt punkbänd, vaid mis olidki emiraadid, toremm, genekas see oli see bänd, dollari bänd, taller Saller oli seal hea mees, tüübid kandsid teksapükse tagurpidi jalas, lukk oli tagumiku peale, käisid gaasimaskikottides ja meie sõjalise õpetaja Tšukaanov, keda Chuccix kutsuti, loomulikult oli ilgelt närvis nende vendade peale, neil olid juuksed, olid kaks millimeetrit üle krae oioi, selle, need olid igavesed Rebelid. Sealt see tegelikult see esimene. Sest kaheksa neli tuli ju Terminaatori film, mida mina nägin esimest korda vist. Ma ei tea, 89 või et ma tean, meie toonane selle bändi asutajaliige, arts, tegelikult oli seda filmi kuskilt näinud kellelegi videokasseti pealt, aga mina nägin seda filmi tunduvalt hiljem pimesi, siis läksid kaasa nii-öelda generaator, terminaator selline kui selline loogiline jätk minu meelest, aga noh kusjuures tegelikult ka, et näiteks mina sellel 91. aastal, et kuna ma elasin nagu veel kaugemal siinmaa tähendab Eestimaa mõistes nagu siin Lõuna-Eestis, et siis minuni vist jõudis terminaator juures 91 EMÜ ja, või ma ei tea, no mina üldse ei seostanud tollel ajal, sest et me sattusime kokku terminaatori ka 90 kas oli esimese või 90. aastase mingi 91 te võitsite ju, ta oli niukene bändide konkursis noortebändide konks rock in. Mina olin, siis mängisin ansamblis Kikepe hõu. Mis asi? Kik-kik happeõu, me saime sealt mingit tartu eelvoorust edasi ja Lõuna-Eesti eelvoorus siis oli Nõmme kultuurikeskuses oli siis poolfinaal või mis iganes seal oli, me jagasime tegelikult paks tissi tollel hetkel terminaatori ka. Ja mina üldse ei mõelnud nagu termin ootused, vaatan, filmijäägi võtnud ja siis oli nagu lihtsalt noh, et nagu nimi nagu terminaator. Me jätkame minevikku lainel hetke pärast, aga nüüd siis pillide ja laulukoht ja ja nüüd on tagumine aeg ära otsustada, mis sugu tuleb ja ma mõtlesin, et kui me räägime juba Nõmme mändide all olemisest ja bändi tegemisest seal siis kui Taavi Langi tuli meile 10 aastat tagasi bändi, siis meil oli vaja uut lugu ja siis ma Saaremaal kirjutasin sellise loo nagu ballaad Simmist. Ja, ja see oligi esimene lugu, mille me tahvliga linti tegime. Elas kord üks poiss, kes juba lapsest peale teadis, et just tema elus suured läbil isa unelaule laulis, ema teki peale seadis suudlustega soovid veel. Ummiku. Piiskop sõda. Siis nutsin, kooli läksid, pahandused, algasid kakles kõigi spordipoiss ega peldikud suitsetasid seina, joonistas ta ringi. Teatele. Kuid teised õhtul kogunesid palliplatsile libli, irvitad vaid seal all järglas kuraadile käigu kõik need elumõte olla narr. Simmi parim sõber tollel ajal olin mina ja me hakkaksime vändidege. Teraviljakombinaadid, kondor, korrad, trummid, taimed tundus Kadinarkab liikuma kuid teised läksid diskole siis meiessega, panime sellele alla. Oma terve maailma õpetki ka bassimees läks ülikooli edasi ja trumm Marse armud ära. Tuldud Simmile, et asja ei saa minustki sest ma joonud hingelt anarhist kui teiste elu rööbastesse kolksataksitiivi irvitad. Ja üksinda jäi prooviruumi purjuspeaga roki. Ainus sõber tollel ajal olin mina ja me hakkasime bändid. Mis sündis roki pääl, mis oleks pidanud vallutama? Meie kohtumisõhtu jätkub, ansambel Terminaator tõi ees ja Jaagup tegi siin ennist loo alguses viita ühele pillile, kuidas sa ütlesid, nui või. Ja kuna me oleme levimuusikanäitusel omadega tegelikult ju ja osa sellest on seotud vanade instrumentidega, siis äkki see võiks olla kohti jagub. Kus sa meenutad esimest pilli, mis sinu kätte sattus ja millega juba teadlikult. Ta võis midagi teha, mis meenutab muusikat, vähemalt soov oli olemas ja see soov, pill on ka mul meeles. Ma tegelikult ei mäleta, kust ma selle sain. Maksista üheksa rubla, seda ma mäletan, millest jutt, käib, kitarr, ennem oli Malussi akordion ka, aga see oli nii rõve pill. Aga, aga see üheksa rutsine kitarr oli selline, mille keeled olid umbes nii kaugel ja lapse näpud olid. Ja siis siis ma õppisin. Kolm akordi selgeks, need kolm esimest, aga nad kõlasid umbes. Vanemad ei saanud üldse aru, mis, miks ma, miks ma seda teen ja kellele ma seda teen. Aga, aga jah, see oli, see oli mu esimene selle ma lõin Tallinna 10. keskkooli õpetajate toas vastu seina puruks selle esimese pillil, sellepärast et ta üldse ei häälestunud ja ei häälestunud tõenäoliselt vist sellepärast ikkagi, et ma ei osanud teda häälde panna ja viha oli nii suur, et läksid õpetajate tuppa. Ei no me, meil oli mingi koolipidu ja kuna ma sain õpetajatega hästi läbi. Me läksime, ma üritasin mingeid miljon osade või hittingo laulu mängida, aga ma ei saanud sellega hakkama ja siis ma purustasin selle kitarri. Aga siin siin siin siin ilusas ilusas majas ja siin ilusas muuseumis on minu esimene päris pill on siin juulikuu lumevideot näitab sead VII Vapras ja mul oli üks Vaspurni kitarr. Ja ma tegelikult olen selle jälgi natukene ajanud, et kuhu see sai ja kuhu ta kadus, ma tahaks seda tagasi osta. Sul ei ole aimugi? Ta jäi kunagi meie endise basskitarristi Sven Valdmanni kätes Venno kätte ja, ja ma ei tea, kas ta tahab seda müüa, sest ma tahaks seda tagasi saada. Aga kuskohast sa pilli said? Isa ostis selle mulle. Meil oli kokkulepe, et kui ma keskkooli lõpetan kui sa võtad ja põhirõhk, rõhk sõnal, kui ma keskkoolilõpetajal, siis ta mulle ostab päris akustilise kitarri ja meest sõnast. See oli motivatsioon? Ei, see oli juhuste kokkulangevus. Aga ega ma mõtlesin, ma mõtlen ka tänapäeval, ma mõtlen seda, et ei tea, kas isal oli tegu, hea meel või oli kahju ka, et sa ei lubatud sellist asja. Sest see pill maksis päris päris palju raha ja oli hea pill ka, tal ei olnud seda muidugi elektroonikat, midagi ei olnud tal aga, aga drivastada oli, ma mäletan seda, et minu käele oli ta väga-väga mõnus Tuleta algust meelde mõnikord ansamblit ju kogunevat viisil. Et kellelgi pole justkui seal oma kohta või pilli veel, et otsustatakse välkkoosolekul, kes kuhu istub ja astub. Termika algus nägi juba selgelt jagatud rollidega välja. Meil nägi see asi välja niiviisi, et klassigi kuulingut tiitmust. Ta oli nagu, just nagu selline liider. Siis arts ehk Karna võimer sai endale selle kitarri, mis oli direktori kabinetis seifi taha pandud ära. Ja siis me küsisime, me teame, meil on, meil on sellised andmed, et meil on, teil on seal, miks mu Siimade luks kitarr oli, saime, panime siin, ma ei tea, kus keeled, seeme, siis tiitmust tema kunagi kuulinguid sai teha kõige kõvemate, kõik tahtsid olla trummarit absoluutselt kõik. Ja mina, kes ma olin väiksena päris lühikest kasvu ja nagu teistest teistest teistest nagu pisem, sest ma läksin ka kuueaastaselt kooli, järelikult ma olin teistest targem, ka. Mina ütlesin, mina tahaks mina ka, mina ka, ma tahaks ka bändi. Ja siis nad ütlesid, et noh, et ainukene asi, et kui sa tahad selles bändis mängida, et noh, siis meile meil muud kohta ei oled seajärelikult laulad. Aga bänditegemise isu oli nii suur, tahtsin kõnedega hängida nende tüüpidega ja lahedad tüübid olid ju. Ja nii see läks, mäletad sa selle ansambli? Olgu seejuures ambitsiooni, ma mõtlen, et kui ees on generaator M ja nemad olid ikkagi juba ju tegijad siis kas kuidagi perspektiivitu ei paista alustada kellelegi nii tähtsaks? Sugugi mitte, me olime Soome televisioonist näinud juba selliseid bände nagu mõtle, kruu. Ka vist oli juba. Kansulousis sellepärast et esimene plaat oli 87. aastal tuli see. Ja siis oli sealt Soome telekast oli siis selline saade nagu hiti Mitari enne seda oli veel leviv raadi. Seal nägi palju, seal nägi Duran Duran. Ei, ma nägin ära seal jaa, jaa. Ja selles mõttes genekas oli juba selleks ajaks läbi, sest genekas oli ikkagi 81 82 oli see nagu see põhivärk, mis seal toimus. Vähemalt kümnendas keskkoolis. Ma arvan, et see genekas oli nagu see esimene, see nime poolest oli see genekas ja noh, me olime näinud ka, et ega need bändimehed ikkagi olid tehtud, mehed. Tüdrukud, ikkagi spordimehed ei olnud tehtud, mehed, bändimehed olid ikka õiged mehed. Kas Henno sina rääkisid oma esimese mälestuse Jaagupiga kohtumisest ja temast teada saamisest ära või sa teadsid temast varem juba? Ei, ei, niimoodi niimoodi nagu otseselt ei teadnud jah. Ole hea, võta vasakult käelt roll ka mängu. Ja hea meelega kuulaks sinu mälestusega siia juurde ära, kuna meie teed on ristunud aegu hiljem, siis kas sul on see hetk silme ees, millal sa esimest korda Jaagupist kuulsid või teadlikuks Haidete termikas, kui bänd niisugune on olemas? Sellega oli nagu tegelikult on see tore lugu, et ma hakkasin keskkoolis bändi tegema. Et aasta siis oli 87. Ja ma panin oma bändile nimeks terminaator. Huvitav küll, miks Tartus? Ja, ja siis ma siis ma olin nagu jube imestunud, kui ma kuulsin, et Tallinnas on ka mingi bänd, mille nimi on terminaator. Aga, aga see selleks, et siis läks nagu hulk aastaid mööda ja tegelikult see oli. See oli üks poolteist aastat varem või, või aasta varem enne selle kuutõbise plaadi ilmumist, et kui Elmar produtseeris Koit Toome esimese plaadi. Ja siis me läksime selle plaadiga Eesti tuurile niimoodi, et seal oli siis Elmar, mängis Armo kallastel, mängisin, mina mängisin trummi ja Raul Vaigla mängis basskitarri. Siis Elmar hakkas sellist väikest nagu või noh, ühesõnaga kuidagi me saime seal nagu niimoodi sinasõpradeks. Hiljem. Et nagu sa kuulsid, et ei ole Pantokraator see ainukene, et Koit Toome bänd on täpselt samamoodi Et jah, et ilmselt läbi selle siukse kokkupuuted siis ju ma siis nagu sattusime peale seda kokku. Ilmselt Elmar oli see, kas. Ja aga niimoodi remargi korras see tartu termikas, mida ta mängis. No ütleme niimoodi, et ma lihtsalt võin öelda, et ma olin selles bändis laulja Aga aga ma ei laulnud seal mitte üksinda, vaid minuga koos laulis ka praegu tuntud teleajakirjanik kulla Lens, kes oli meie kooli klassivälise töö organisaator ja mängisin klahvpilli oma trummimängija. Niisugused detailid tulevad kõik välja, on lugusid millest millest kõnelda. Jaagup, missugune oli terminaatori esimene kontsert, nii palju, ma julgen oletada, et see oli piisavalt vähe, õudne, et sa julgesid edasi teha. See oli nii õudne, et ma mõtlesin tükk aega, et ma ei tähendab pärast kontserti, loomulikult käisid kõik uksed tagurpidi jalaga lahti, et siis ma olin nagunii kõva tehtud mees. Ja, ja see oli Marguse suusabaasis oma klassiõdedele klassivendadele tegime siis mingisugune viis lugu või kuus lugu, panime, oskasime. Ja, ja noh, klassi, et klassivennad muidugi loomulikult nagu olid, väga toetavad ja, ja see oli nagu äge. Ja, ja siis teine, siis me saime nii palju julgust juurde, et me tegime siis Tallinna kümnendas keskkoolis, siis tegime oma esimese nii-öelda avaliku esinemise. Kuna ma olen sihuke isetegija, mulle meeldib asju ise teha, siis ma tegin ise pileteid. Lõikasin kodus kääridega, eelmine õhtu, tegin üks rubla, kirjutasin peale kõikidele piletitele. Me saime 110 rutsi ja see oli räme suur raha. Ja see selle Me panime bändikassasse ja bändikassa oli siis kitarristi hoiul, aga siis nad neil oli vaja taksoga sõita. Sauele mingile tüdrukutele külla mind muidugi ei võetud tegid kassa tühjaks ja sinna see kogu meie esimene eelistus läks. Aga aga jah, seal oli 110 inimest või 110 piletit muidugi müüdi ja see oli, see oli kõva sõna. Jalg värises nii, õudsalt oli vanasti selline lavakramp, et ma enne igat esinemist mul läks süda nii pahaks, et ma olin sunnitud oksendama. Siis ma teadsin, et ahah, tuleb hea kontsert. Juba hakkas see, see aeg jõudis kätte, et noh, polegi nagu väga hullud, siis võis ka mitte tulla hea kontsert, aga see selline keskendumine oli päris päris õudne oli. Kus kohas ta lood kokku kraapisid, me ikka ise kirjutasime, aga meil oli, meil oli see asi, et kuna mina hästi palju lugesin luulet mulle kohutavalt, tema, noh, siin tuleb nüüd see minu feminiinne pool välja. Võin olla, kes ma olen, aga lemmikluuletajad olid ikka Viivi Luike, Doris Kareva. ET Kareva. Noore põlveni noore neiu luuletasime pooled viisistlesin ära, et, et ja siiamaani aeg-ajalt võtan jälle, see on nii mõnus, võtan oma riiulist välja, istud ja loed luulet, et seda tänapäeval väga palju enam ei tehta. Jaagup, kas sa mäletad end mõtlemast? Nüüd ma olen kuulus niimoodi ongi olla kuulus. Esimest korda. Võib-olla mingitel hetkedel on sellist sellist asja ette tulnud, aga küll, aga ma olen, üritan seda vältida, seda mõtet iseenesest. Ega loomulikult seda bändi on tehtud ju just täpselt selle asja pärast, et mida, mida, et rohkem rohkem rohkem rohkem rohkem rohkem oma ego toita. Et ma arvan, et see oli siis, kui meil oli piraadis, oli meie lõputu päeva esimese kasseti presentatsioon. Meie esimene album ilmus ainult kassetina. Aga, aga siis jah, kui see presentatsioon oli seal ära, see läks niiviisi kasvavas tempos. Me mängisime seal Nõmme kultuurimajas praktiliselt üle nädala, sellepärast et Andreas luuki, meie toonane nii-öelda bändi isa oli seal Nõmme kultuurimajas tegelinski, kes nutku ja alati, kui, kui mõni bänd oli liiga purjus, et ei saanud lavale minna või, või, või mingi muu ikaldus oli, polnudki bändi jälle Haagop mängita. Me tahtsime, mängijad polnud kuskil mängida ja, ja sealt sealt see läks, et. Ma arvan, et esimene, selline kõvem ego puust oli siis, kui me tegime tormi. Kas see oli seitse vaprat? Jah, muidugi oli see seitse vaprat, tegime tormi VII Vapras või oli see ainult sina, võid mu maailma muuta, emb-kumb nendest. Et, et siis oli see, et järsku vau, et Me oleme teles, Me oleme päriselt nagu televisioonis. Tahad, ma räägin sulle oma mälestuse. Minu ajalugu terminaatoriga koos algabki sellest hetkest kui sa ekraanile ilmusid. Ja esimene asi, mida ma mäletan oma kodus öeldavat las ma pakun välja. Nende õudsete saabastega seal klaveriotsas ei, ei olnud. Siiamaani, see kõlas umbes niimoodi, et kas laulja on ikka pätt. Tal on isegi keegi endale pudeliga näkku löönud. Ja ma millegipärast arvan, et tegelikult ta sind ei üllata. Selline reaktsioon, Polma, pätt midagi, Väigmann temposid täis, aga ega ma mingisugune eriline huligaane ei olnud, eks muidugi oled tehtud ka. Ma arvan, et sinu pärast ei lubatud mul juukseid kasvatada. Ja parem oleks, mul oligi, ega mul, mul ka neid juukseid väga palju ei lubatud kasvatada, aga noh, siis kui me teleekraanile juba saime, siis muidugi oli see rong läinud, et siis siis enam vanemad nagu ei jäänud midagi öelda. Kui kõva oli terminaator sinu õpetajate jaoks, noh siis kui sa veel käisid keskkoolis ei olnud bändi lend nii kõrge, aga oli see kooli jaoks selles mõttes tähtis, leidus vähemalt õpetajate seas neid, kes söandasid tunnustada poiste peale kui mitte midagi. Minu üks lauluõpetaja ütles mulle, et teemisse teedega laulmisega küll tegeleda. See, see ei tule sul kohe üldse välja. Ja tal on tal oli õigus. Et ma ei ole, ma ei ole enda kohta näiteks kunagi eriti kasutanud kahte sõna, üks muusik ja teine on laulja. Et kui me vaatame, kui suurepäraseid lauljaid on Eestis, siis ma olen kuskil seal täitsa tagaotsa mees küll, aga ma arvan, et ma olen üks parimaid frontmanne Muideks, seda, seda ma just mõtlesin ka eelmisest küsimusest, et, et just nimelt see fantmened. Et kui ma enne tehnikasse tulekut mul oli ka plaan, et ma saan kuulsaks, tehnikasse tulin, siis olin kaks aastat teha mänginud ja pärast ühte mängu ma sain aru, et tehnikast küll kuulsaks ei saa. See oli niimoodi, et me olime mänginud, ma olin tõesti umbes kaks aastat juba mänginud tehnikas ja ja olime ühes Tartu ööklubis ja, ja siis need tunne oli hea ja siis ma mõtlesin ka, vaatasin kord, tüdrukud olid ees. Nüüd panen ja tegin seal Joico, niimoodi aitab bänn, kõik oli jube hea ja siis tegime kontserte teha, tulin maha, lõime patus, super kontsert, ma ise mõtlesin. Tõesti oli täna hea mees ja siis oli seal ainult üks välja üks koht, kus bänd sai välja sisse ja välja rohkem seal koht, üks uks, ühesõnaga kui see. Ja siis ma tulin sealt uksest välja, sest nii et bändiruumi uksest olnud näha, teinud poolteist tundi kontserdit. Nii, ja siis siis seal Obama tunne näha, et oi, see on need kaks tüdrukut, kes on ja kes olid seal tegelikult ees seal üsna tõsi. Et viis minutit. Kuule, vabanda, vabandust. Mõtlesin. Kuule, ütle kas sa suitsetad, Jassi tunne tunned, et kutsuda väljale hea? Sõnaselge minu, et siin siin selles bändis pole küll ohtu kuulsaks saada, saad rahulikult olla. Ütlesid jajaa, ma samas, vabandust. Mäletad, kui me olime Kuressaares kontserte andmas ja me olime ühes mingisuguses pubis läksime sööma. Hommik ja see oli lahe, läksime hommikul sööma kahekesi ja mina istusin lauas. See oli niimoodi, et me, me koos tulime sisse, mina läksin lauda ja ma käin vetsus. Nii, ja siis vetsus seda tuli veetsus tuli minu juurde, üks mees ütles, et kuule, et kas sa, kas tulid praegu sa oled sellest bändist või ma ütlesin, on muidugi ja see oli nüüd kuus seitse, umbes kuus-seitse aastat tagasi juba Saaremaal, muidugi Saaremaale. Ma ütlesin, et jah, et ma lähen, jah, sellest bändis küll, jah, a kuule. Kas Jaagup Kreem, kes seal, kellega sa koos. Aga ütleme ausalt, mees ikka oli natuke teise päeva mees ka teise nädala. Aga, ja siis mul oli ka selline kerge kerge egolaks. Kas sai pihta kõvasti? Meil on täna võimalus natuke teada saada, kuidas terminaator ansamblina tänapäevalt toimib ja toimetab ehk rääkida sellest, kuidas uus materjal tegelikult teie moodi sünnib. Ja enne, kui Henno laseb jookseb arvuti käima, saab Jaagup 30 aastat niimoodi abste meie ees lahti tõmmata ja öelda, kas see ajas on põhimõtteliselt oluliselt muutunud. Mil moel uued lood teie repertuaari tekivad või üldse mitte? See on üsna suuresti muutunud, sellepärast meil on erinevad perioodid olnud. Kui termikas alustas, siis ega minu nagu ma ütlesin, ma olin kõige väiksem ja kõige noorem ja kõige labasem teiega minu lugusid eriti ei üldse ei aktsepteeritud ja ma mäletan, kui me ühte proovi viisin ühe loo. Minu meelest oli päris äge lugu. Siis bänd vaatas mulle otsa ja ütlesid. Ei seda, noh, et on sul veel midagi või et mõni rokilugu või midagi. Loo nimi oli juulikuu lumi ja jäigi välja. Ja kui Elmar Liitmaa tuli meile bändi, siis ta ütles, too nüüd kõik oma vanad lood, hakkame vaatama neid tekste ja siis lappasime, lappasime, lappasime, Ats, oi, mis, mis juulikuu lumi. Et mis, mis, mis lugu see on, mängisin ette ja siis ta siis ta võttis kidra ja mängis sinna selle geniaalse kitarrikäigu ja, ja nii sellest saigi. Ja siis hakkas mingil määral mingisugusel hetkel hakkas selline Elmar Liitmaa võiks öelda, et väikene millakas selline väike võimuvõitlus. Et ma küll kirjutasin mingisuguse loo kitarri peal valmis, ära sega, siis läks ta rahulikult, läks stuudiosse panijatest kinni, tuli sellest minu loost minu ideest tehtud mingi täiesti võõralooga ja ja ma mäletan, üks üks lugu, mida mis oli niiviisi, et ta oli minu meelest juba täitsa valmis ja pidigi minema, niisiis ma kuulasin seda, ütles, et oi, et Elmar, et kuule, et ärme seda nüüd. See on küll väga võõras minu kõrva jaoks, vastas oli küll sa harjud kõik ja, ja Elmar iga oli lõpuks ütleme niiviisi, et enne, kui ta enne kui ta bändist ära otsustas minna, et et oli suhteliselt raske mul üldse mingisugust nagu oma ideed kuidagi, et praegu selle selle pundiga, et et ega me, ega me ei tea ju täpselt keegi mingisugust. Me ei ole seda, seda hiti valemit välja mõelnud enda jaoks, nagu noh mõned eesti muusikud teavad, see peab minema võtvat nii, nii on ju Rootsis teavad nad ammugi seda juba sellega on niiviisi, et me katsetama ja katsetama ja katsetama ja Tenno võttasid. Ja ma natuke jah, mul tuleb lihtsalt see meelde, et kui meie tulime rulliga, siis aastal 2003 bändi loomingu tegemine, noh, minu jaoks oli ikkagi nagu Elmar oli produtsente. Elmo tuligi, nad nii nagu jazz ütles, et Elmo nagu tuli ja ütles, et vot, et nüüd on siin loos, tuleb mängida nii. No ja mis seal salata, tal oli, enamasti oli, tal oli vahel ja aga seal heki tekkiski see, et ma mäletan ka tedega me rolliga ka mingi hetk kuskil rääkisime. Pagan küll, et ma tahtsin teha seda passi käikuna ilmast ei tee noh hollisid, ma tegin jube lahe breigi ja siis eemaldasid siin niimodi, mängi ja kuidagi tegelikult niimoodi oli, et me kasime nagu ikkagi nagu sellest rääkima noh, nii nagu ikkagi normaalses seltskonnas on, et siis me ikkagi kuidagi niimoodi ta tuli. Võib-olla ta tuli vahepeal natukene nagu vale vales ajas kusagil tõhuma ja austasin, aga noh aga, aga, aga no ühesõnaga sai siis sai räägitud ja ja siis ma mäletan nagu pähis hästi tegelikult kuidas Elmar hakkas järjest rohkem nagu neid ideid, mis meie välja pakkusime, hakkas katsetama. Ja tegelikult sellest tuli välja meie see plaat nagu nagu esimene kord. Noh, see on üks huvitav plaat selle koha pealt, et et seal ma tunnen natukene ära, et nagu ma rääkisin, mina tulin, niukene, minu see taust ikkagi lapsepõlvest muidugi vid apelsin ja, ja justament ja need jäävad ka, onju. Aga ikkagi nagu puberteedi eas, siis oli ikka metalne ikka karm metal ja viheda tšillibörs ja siis ja seda tegelikult kuulda ja muidugi seal oli natukene vaata seda natukene seda hamstayni mingit tola tulekut kui ka see periood, kui mina avastasin enda jaoks Ramsetail kõik asjad natuke portsu seal just bariton ja, ja, ja siis, kui seda kuulata, siis selles plaadis tegelikult tuligi välja selline omamoodi huvitav plaat, et Ta kindlasti ehmatas ära sellised klassikalised noh, ma mõtlen nagu meinstreim tehnikafännid. Need, ta hirmutas natuke näha, sest seal olid peal ei kommentaari, kihem vähipäeviks, lasud lasteaia hoovis, aga samal ajal jälle metali mehed. Kuule, mis pole, pole pole, mida see tehnikas nüüd tegema hakkas, et noh, et mingi teevad ja mida te teete seal nüüd mingit nihukest. Aga kuidas nemad nagu ei suutnud võtta, tõsiselt võtta ja see plaat jäi natukene niimoodi kuskile õhku, et ta ei olnud nagu ei see ega teine. Aga noh, see oli nagu ehe näide minu jaoks sellest, kuidas nagu uued mehed ikkagi midagi toovad ja muudavad selle kihvt plaat, alkeemik oli selle peale alkeemik sellistest lauludest termika repertuaaris, mis ei ole kunagi olnud kõrge lennuga, mis mulle endale. Mulle ka. Ja siis, aga noh, et, aga nüüd on tõesti see asi läinud niimoodi, et mul on siin ajuti mul tuli, tekkis idee, et päris huvitav on korraks lasteaed. Et nüüd on see ikkagi enam mobiilne, ikka päris julgelt võime öelda, et see on ikka nagu bändi koos töö. Et siin on üsna hea näide ühest loost, ma alguses ei ütlegi, muide, kas te teate seda lugu kõike? Kõik, et ma lihtsalt lasen natuke alguseid, et kuidas, kuidas temast saab lugu, kuidas see on see mulle siia juurde kirjutatud. Kuues juuni 2016 jazzi esimene demo. See lugu on muideks praegu mängib ka raadio. Siis me läksime stuudiosse kolm päeva hiljem 10 juuli 2016 sama lugu, sama lugu hakkas niimoodi. Ta läks natuke aega mõõda, kuulasime pool aastat hiljem. 25, november 2016 saatis jazz jahimised. Läks mööda veel kolm kuud ja siis tuli stuudiost välja. See lugu. Nii see lugu tegi, kas sa saad korraks mängida veel kord esimest varianti ja muidugi saanud absoluutselt? Okei, ära elada, kodus põlve otsas tehtud, aga kuidas tõstatud, millega? Kahas bändiga Haraaz bänd ja lihtsalt mängisin kodus sisse, mis asi on karastanud, programm, programm arvutisse? Algus nii-öelda? Selles mõttes jah, seal on ikka ise kõik pillid mänginud, bassimängija kida mängis ja trummid saab tõsta seal nihutada. Aga ma arvan, et vaata, enne me rääkisime, mis, mis see termikal on see asi, et mis me mida me teeme niiviisi, et, et ma arvan, et need väiksed lapsed, kes suvel käivad festivalidel vaatamas kui nad näevad, et no ei ole mälupulk, vaid päriselt mängitakse nagu pilli ja päriselt digilendab ja joostakse mööda lava ringi. Ma arvan, et see on see asi, see on seesama asi, mida mina oma väga noores põlves nägime, mõtlesin soome telekat vaadata. Kas päriselt kah see asi käib päriselt nii või kas tõest ja et noh, seal ei ole võib-olla õrna aimugi enne? Aitäh, Jaagup. Aitäh, Henno. Aitäh, roll, aitäh, Taavi. Enne kui te alustate hüvastijättu, head aega, looga. Mul on volitused ulatada teile igaühele. Sark o termika sähku jagada ise ära omavahel nad on kuulsuste koja ametlikud, säravad saavad ja. Need lähevad sinna, kuhu termika honorar läheb kuhugi. Nii nagu kunagi ütles ühes intervjuus, et, et meie bändis ei ole demokraatiahoid, valgustatud monarhia. Meie kohtumisõhtu lõpetab üks väga eriline lugu, aitäh kõigile, kes tulid, oli väga tore teiega koos olla, ma loodan, et nautisite ja, ja head sõbrad, Meil on üks lugu, mis on, mis on meie üks esimesi suuri, selliseid. Ja ainult sina võid mu maailma muuta. Seda Me kirjutame kavasse tavaliselt. Ja, ja see on nüüd küll kirjutatud sealsamas Saaremaal. Mina klaverit mängida ei oska, ma olen Saaremaal, on on vanaisa pärandus, harmoonium, see on vana aja siit selline, tõmbad, need asjad meeldisid, vajutad ühte klahvilambid õhku sisse, siis ta mängib akordi ja nii ma kirjutasin selle loo. Ja aasta siis oli ainult videoajale on ammu, aga see on ainult sina, võid mu maailma muuta. Pole. Kuigi nad on valed, näin uude tüüks, k saan su endale. Mul on seegi ajal juukse.