Seal seal on liikumatud silmad. Nüüd aken linnutiivul. Kanad vot laseb välja, ras, kuskil kaugel mõrtsuk laseb. Kallis Sarutu suureks kasva, panis Kairot surnu per sa ära sol vad kodanikke sigu. Siis sul käivad hästi käbarad. Ja ära korda oma isafiguur. Ära solva kodanikesse. Siis käivad hästi käbarad. Ja ära korda oma isa vigu. Õpi keeled, kanna kübar. Milline meeldiv ja oivaline seltskond. Tere kõigile, kes on tulnud. Mina olen teie teejuht, Sten aga mitte. See ei ole tänase õhtu juures kõige tähtsam fakt. Mul on hulk küsimusi-vastuseid, veel mitte. Aga minu kõrval on rida härrasmehi, kes teavad. Tänan. Rida härrasmehi, kes teavad vastuseid, vaatame, kui palju õnnestub meil neid nende käest tänase jooksul kätte saada. Igal juhul niisugust sagimist ei ole mõnda aega siin ruumides näinud. Ja ma kahtlustan, et te teate väga hästi, kust te olete ja kellega te kohtute. Aga ajaloolise dokumendi Audio dokumendi huvides vormistame pidulikult ära, alustame kaugemalt. Meiega on täna õhtul Tõnu Timm. Siis poole meetri võrra mulle lähemal mees, kes oli selle kõige kõige alguse juures. Jaan Sööt. Ja sama soe aplaus Teeeffelling. Ja ansambli neljas lahutamatu Tarvo Jaaksoo Täidame valgeid lehekülgi, täna saab pealkirjaks Jäääär ja selleks, et see 30 aastat kestnud reis tõesti enam-vähem kronoloogiliselt paika saaks peaksime me alustuseks minema 90.-te algusesse ja kohe seda teeme ka. Aga võib-olla Jaan sissejuhatuseks. Kui sa mõtled tõesti bändile hakkab lähenema 30. aastapäev siis vaevalt, et ta kusagil seal alguses nii väga kukalt kratsisid, mõtlesite, et mis saab või et kassa. Aga ma kujutan ette neid hetki, mil sa mõtled, et oao ongi aastakümme läinud, järgmine aeg-ajalt ikka tekib su pea sisse läheneva 30.-ga seoses. Kuidas sulle tundub, kas paned vähekene imeks ka, et jäääärereis retk kestab endiselt veel? Ega see algus oli üsnagi spontaanne. Et tegime mõned lood linti ja siis tuli Tõun mulle sagedasse külla ja Tartsima teadsin natukene varasemast ajast. Tema ma leidsin Pärnu bussijaamast, mis koht see täpselt oli? Ja nii ta läks. Ja ega siis keegi ei osanud küll, et öelda, et no nüüd on tõesti hea 2000 2001 vist. Oleme kolmekümneaastased ja see jõuab kätte rutem, kui sa arvata oskad. See on väga ruttu läinud, meil oli alles 25 aasta juubel. Vupsti läinud. Aga oskad sa vastata küsimusele, olete te isekeskis arutanud seda, miks see fenomen jätkuvalt kestab? Keegi teine võib proovida ka Tõun, sina oled, mina ei oska öelda selle kohta midagi. Kui mõelda, mis muusikat tehti kaheksakümnendatel? Ma ei ole 80.-te muusikast kunagi vaimustuses olnud, et isegi minu lemmikud ja iidolid, kes seitsmekümnendatel tegid täiesti normaalset muusikat, läksid kaheksakümnendatel vastikuks. Nimeta mõni Bob Dylan ja oli mitt seal. Oi, neid oli palju, kõik hakkasid Niili ang ja üheksakümnendatel hakkasid jälle täiesti normaalset muusikat tegema, ehk siis kaheksakümnendad olid nii vastik muusika kümnend, et meil lihtsalt tuli midagi ettevõtet päästa. Ja ma loengud ja dresskood oli õudne. Lihtsalt, mida seljas kanti. Huh. No kui me selle alguse juures oleme päris alguse juures, siis Katsase sündmuste aheljaan ikkagi ära kirjeldada, sest tõsi enamus nendest meestest, kes siin on, liitusid ju mõne kuu jooksul, see oli väga väikese ajaakna küsimus, aga päris algus. Kas seesama nimi Jäääär näiteks oli kasutusel juba enne seda, kui, kui pardale tuli Tarvo või, või Tõun, et kas sa jõudsid Andrus Rootsmäega Inboiliga ja Aivar otsingu, kellega te kolmekesi startisid, seda nime juba kasvatada? Jäär? Ta vist nii oli, et aastal 91 21 jaanuar oli äkki see kuupäev. Kui kõlas esimene laul eesti raadios. Olime, olime jääranimega, jah. Meil parasjagu käis salvestusprotsess Tartu erastuudios. Ja siis kulatoon, kes mul sageli külas Tartus osales Tõun ka selles, vot see juhtus küll bussijaamas, umbe seal auku Tartu bussi väldi. Tõun, tule ka tooted, mis on sama siin käidud, seega mõni piuks. Ja tänu tuulile siis joonistus välja säärase saidi sound või said kitarri. Moody. No see on puhas minu laiskus, et ma vaatasin, et kõik mängivad jube nobedasti, et ma ei jõua neile järgi, et Varditada ja ei viitsi, aga et kuidas siis kuidagi vahvam nagu välja kosta, siis ma mõtlesin, et ma võtan isa baarikapist portselanist savist või viinapitsid, lisa karske mees, ta neid ei kasutata, ei pannud tähelegi, et mängu panin. Ühe istusin katki kogemata tagataskus, siis tal oli teine veel ja siis selle ka siis slaidi. Ehtsaid Potlaneke polnud kuskilt saada. Vask või, või klaastorusid, nagu neid praegu pillipoodidest müüa on. Esimene kord oligi vist vähemasti, mis nüüd meelde on jäänud, kui me seal kassioru paaris esinesid? Meie mehe esimene esinööri toredas Tartu keldribaaris. Lava seal ei olnud, nii et me istusime ka laua taga ja, ja, ja, ja meie laua lisaks meile, kui bändile kolmekesi vist olime, oli ka üks vanapaar ja siis nendele meeldis meie muusika ja härra valas vahepeal minu selle pitsi vana Tallinnat täis, ta ei teadnud, et see mul mängimisvahend. Ja siis see kurivaim kleepuses torkersti rutta sündmustest ette, ma ei saa lahti lasta sellest hetkest, miks Jäääär ikkagi alustas, kas versioon, et Jaan olite poisiga koos malevas või midagi niisugust, võib-olla see ansambli algus või? Ei olnud me kunagi koos küll mõlemad ana õues olnud Eesti üliõpilasmalevas. Aga mina täpselt ei mäletagi, mis mulle koos koos. Ja mul on mälestus sellest, ma olin Tartus ja tol ajal ka, kui, kui see bändi algus, siis mina olen ülikoolis. Ja siis ühtlasi laulsin kammerkooris, kammerkooris oli mingi tegelane, kes tundis jaani ja ütlesid, et selle mehega peatselt tuttavaks saama Swindaali ülikooli folgiklubisse tõmmatud sel ajal folgiklubis oli too tegelane ka praegune tuntud Tartu Ülikooli matemaatikaprofessor. Ja tema viis Jaani juurde koju. Et seal avanes mulle see pilt, kus suures uhkes Tammelinnamajas. Kõigepealt tavaline suur fuajee mille keskel oli hiiglaslik raiepakk. Ma ei tea, kas kasutuses või mitte. Ja sellest paremale viis uks hiiglaslikuks suurde tuppa, kus põrand madratseid, teisi seal magati. Üks magajatest oli Jaan. Siis saime tuttavaks ja tinistasime pilli siin ja seal hakkas Jaan mulle rääkima sellest, et teeks bändi, et vot tal on mõned laulud ja et siis saaks sinna mingisuguseid ilustuse juurde mängida. See seik, kuhu mina olin oma mälestuses, selle bändi ja olgu see segatud. Ja siis algas bänd, mina käisin ülikoolist, temal läks vahepeal välismaale, see tuli hoopis hiljem, aga sina, vahepeal olid siis lahkunud ansamblist Pantokraator, ansambel Pantokraator, juba pillid lõplikult kotti pannud. Ei no mina läksin sealt ära, nemad ikka proovisin seda, sul oli vaja uut bändi. Otseselt vaja kujunes kuidagi nagu ise välja. Midagi muud ka teha ei olnud, me ei, me tegime igasuguseid huvitavaid bände. Ja Killepoliks, mis asi, Killep, Killep meil oleks sõbranna Pilleke sorry, tagurpidi nimi ja viljeles ansambel siis. Ameerika kantrit. Päris ausalt et oli ka seal ja seal ma mängisin basskitarri. Mul tuli meelde veel see asi, et me alustasime sellisel noh, tegelikult mängisime rokkmuusikat akustiliste pillidega lihtsalt vaikselt. MTV tegi vist esimese akustilise laivi ja aasta hiljem Clapton näppas meie pealt, et kõik häben tuli natuke hiljem laste lood sellest, keda me olime aasta ennem teinud. Et ehk siis Eks see muusika ansambel tartust käis ajast ees pisut vist. Paneme peale ajaloolise tõe huvides kujundlikult öeldes kirja, kuidas see nelik kokku sai sellest, et Tõun korjate bussijaamast üles või räägiti talle seal auk pähe. Me kuulsime, Teet sinu sattumine või, või liitumine siis ametlikult ansambliga toimus, mis asjaoludel? Pean ausalt tunnistama, eks ju, võiks küll, jah, saime pegasuse ees kokku. Kellelgi raha ei olnud, mul oli 20 soome aasta aasta oli siis, kui oli see 92, sellise üks ekveegakse, ma pigem arvan, et rahareformi on üks lõpupoole. Mul oli 20 Soome marka jäänud, siis me realiseerisime selle õhtu lõpuks istusime tortsi vanemate korteris Viimsis igal juhul ja seal siis laua ümber vormistati midagi. See fakt, et ma peaks selles bändis hakkama nagu ostsid oma liikmelisuse mingi 20 margaga ja aga mitte teadlik olles sellest nagu kotis, nii et ma peaks selles bändis hakkama nagu hilisem Indrek Kalda, kes ka bändis mingi mingid ajad veetis, tema nimetas mind putin, hüpeldajaksin sest ma mängisin löökriistade kongasid ja nii edasi. Et see juhtus siis kusagil 91 kaks 91 lõpp kaks algus. Ja Tarvo, sinu lugu ansambliga liitumise puhul, mitu rutsi sul oli marka? Noh, siis vist juba, või siis veel, oli. Aga tegelikult jah, Jaaniga, meid seob ka kunagine õpilasmaleva niisugune koosveedetud pikki muljeterohke suvi 35 aastat. Aga hiljem, kui mina tulin juba Vene sõjaväest tagasi, tuli aasta võis olla umbes 88 89, me hakkasime tegema ühte otsa koolipoistega ansamblit fress. Ja siis sattusime mitmetele festivalidele koos jaani ja pantograatoriga. Ja noh, nagu festivalid ikka, kõik on, ööbisid ühes hotellis ja õhtul olid sellised jõmmid ja, ja ka ja ka muud jäämisse kapsast. Ja sealt idanesse mõte ja siis, kui ma Jaaniga, kas aasta edasi veel suvel saime, siis oligi 91 sügan siis bänd juba tekkinud. Ja ma ei teagi täpselt, mul on siiamaani arusaamatu, miks Aivar otsingu, mis tema lahkumisel Läks sinna Tallinna, mis ta praegu TalTechi õppima ja ta arvas, et ta peatab onu muusikalise karjääri. Pesin ka siis mina õppisin küll Tallinna Ülikoolis tollases Pedas, aga siis Jaanus, et mis sa ikka passid siin, nõmedus, linnased tuleb Tartusse, et meil on seal täiesti popbänd juba ja, ja tõesti täiesti fenomenaalne, et selle kuue kuuga siis, kui mina ühinesin, oli see ansambel võimeline ikkagi andma juba täiesti laeni täissaalidele kontserte. See oli nagu minu jaoks täiesti midagi, midagi seninägematut. Aga Jaanus oli mingil määral õigus, sest et ega mul seal Tallinna Ülikoolis, kuna ma olin otsa kooli lõpetanud, eriti nagu muusika mõttes midagi õppida ei olnud. Ja samas selline Tartu vaimu ja kõige muu show kogemus, mis seal toimus mul puudus, siis ma sukeldusin pea ees sinna ja ja nagu näha ei ole veel pinnale tuld. Jällegi küllap siin saalis on väga vähe, kui üldse inimesi, kes ei tea ansambli nime saamise lugu. Aga olgu see ka veel ühe korra meelde tuletatud jäär. No sai nime unenäost meie orkestri sõber, kelle aeg-ajalt tudengi palusime, Teeduga käisime. Meil oli selline bänd, kes, kes mängimas nii-öelda pulmadele, matustel. Lihtsalt et raha teeniv stipendium, kes sai ja kes ei saanud, ma ikkagi sain. Ma ei tea, kas seda sõidega, see oli, see oli aastal 80 neli-kuus viis umbes sealkandis. Ja siis oli meil orkestris Sulev Salm, kes oli multiinstrumentalist, et kui oli vaja mingis ta kitarri, mängis ta trumme, mängis basskitarri ja kui pulmalaulik ees võis ka kõik lohud ära laulda, mis sealt tulid. Ja Sulev nägi siis üks see unes seda, et oleks lapi targa juurde ja Ta oli, oli meie esimene kassett näpus tolajal olid kassetid ja siis lobby tüdruk panis oma iglusele, siis sinna. Süsteemi ja ütles, et saatusele pandi nimeks jäär ja see on päris lugu. Sa pole välja mõeldud. Nii see oligi. Teil on aeg-ajalt olnud ju välisreise ka, kas selle nimega saab mujal mingit nalja ka, või kurioosseid juhtumeid? See ei ole ju sugugi suupärane. Kõikidele meenub midagi sellest liinist. Ega soomlased ei häälda ka seda välja ja venelastest rääkimata. Kas me oleme kuulnud siinsamas kohtumiste sarjas, kuidas ansamblitele vist oligi, äkki Venemaa puhul mõeldi päris uus nimi, seda ei olnud võimalik seal kasutada? No meil oli vahepeal üks tore ameerika ka rahvusest mänedžer, kes ütles ka, et ma hakkan teid maailmale tutvustama ja ja selle nimega me ei ole küll mõtetel kuhugi minna, et ma panen teile uue nime. Aga see jäi väga üürikeseks, mis ta pakkus, mäletan, õige. Üks helikandja on isegi ja me tegimegi ühe isegi ühe jah, inglisekeelne CD plaadi inglise keeles, ta ise tõlkis siis meie lugusid inglise keelde ja maksis meie linnahalli salvestuse kinni ja selle nimeks sai kauboi Fromsa vildist. Väga jäärelik. Jaapani reis, ma olen juba ühe kõrvaga mõndagi kuulnud. See võiks saada siin eraldi lahatud. Kuidas ääresugune ansambel, 90.-te keskpaik oli või 94 Jaapanisse sattus. Tänapäeval tundub see üsna tavaline, aga meie omad käivad seal regulaarselt kultuuri viimas või nõnda, mida teistele tegite. Vee viisime kultuuria-, juba siis oli, me olime esimesed pääsukesed, miks teie? Olin raadiokukus tööl juba olnud paar aastat ja mulle soovitati, et hakka tegema niisugust etnomuusikasaadet, mida Eestis veel ei olnud, aga Helsingis Radio Mafia juba oli. Kuna mul ei olnud mingisugust materjali, millest seda saadet teha, siis mind kupatati selle Radiomaffia saatejuhi Pätrik Peefeldi juurde Koju komandeeringusse mõneks nädalaks. Tema siis haris mind, rääkis ta, oli väga palju reisinud mees väga palju igalt poolt muusikat kokku kraapinud, endale ta kodu oli, kubises väga kihtidest nööridest ja selle kahe nädala jooksul siis ma püüdsin võimalikult palju endale ümber salvestada, sest ega ta maailma ära kinkida midagi ei raatsinud. Aga, aga ta lubas mul ümber lindistada ja mul oli kohvritäis tühje kassette ja siis mõnd krabasin sealt, mis, mis mulle huvitavam tundus. Siis tulin Tallinnasse tagasi ja mõni päev hiljem hommikul kell kuus tavaline siis telefon moblasid, siis ei olnud mingisugune tundmatu hääl, räägib ainult kumb on, kumb saan. Ma panin toru ära, proovisin edasi magada, aga siis ta üritas kolm korda veel aja vähend ulakas nagu koitmata, vist üritada tegelikult inglise keeles rääkida. Ja siis selgus, et, et ta on jaapanlane, kes on saanud minu telefoni, siis Soome kolleegilt ta oli helistanud kuskilt, tundis seda soomlast ja küsis, et vot meil tuleb sihuke Chapaniis EXPO 94 ja meil oleks vaja Euroopast midagi ägedat ja uut ja eksootilist. Ja Pätrik siis soovitas, et vot täiesti uus riik, et Eestit noh, neil on seal omad setud ja, ja Kihnu teati, et vot sihuke sihukestel kindlasti pole enne käinud ja ja kuna ta Eestist rohkem kedagi statis, Viru numbrid ja jaapanlastel lõhk, kui meil on kell kuus, siis nendel on ilmselt täiesti normaalne kellaaeg. Nonii ja siis nad saatsidki varsti oma delegatsiooni oma Chapanis, folkloor ratsesseissoni esinaise koos asetäitjaga vaatama. Kas ma olen ikkagi ülesandega hästi hakkama saanud, et mulle tehti ülesandeks leida 15 inimest, delegatsioon, millega me siis viime kultuuri. Ma võtsin siis loomulikult onupoja poliitika, jäär kõigepealt, aga jäär oli tollal laiendatud seal Indrek Kalda, Riho Sibul, Arvo Urb, lisaks siinviibijatele ja siis võtsin Kukerpillid, siis võtsin Kihnu naised ja Celia Roose ja et 15 täis saaks, sest see oli mingisse Kihnu väike Kristjan on iga kes ja oli. Niisugune vastutus lasus minu õppukest, seal tegime tõelist kultuuriinvasiooni seal ka, et me tegime 11 üüratu suurele seltskonnale suures saalis kontserti ja kõik, mis sinna vahele mahtus, vot sellest tulekski teha, nagu eraldi õhtu. Ta ei räägi, aga kontserdid olid jah, umbes nagu meie linnahalli veel natukene suurem saal. Täismaja. Mingi läbiv joon, me pidime olema korraga laval ja esitama sama repertuaari, nii et Riho Sibulale pandi talupojasärk selga ja kästi tal laulda. Et see oli kihnu sellise kihla algul üldse nõus? See oli Troy ta pidi, ta ei pidanud Raulaid igat. Aga lihtsalt. Kõrbididel tuli idee vahepeal, et nad õpetavad ka jaapani meestele naistele nagu Kihnu rahvatantsu. Et umbes et Kukerpillid mängivad, aga siis pooled liikmed lähevad, võtavad saadist lihtsalt omale part. Me pidime osalejana ja siis oli vaja lavale jõudu juurde ja siis pandi kõrvitsa asemel pandi Riho Sibul sinna suured koerad mängima ja ta oli alguses, oli tõeliselt hapu näoga ja keeldus, aga noh muidugi mis need Euroopast olid, sellised, et meie lavale marss, toimus alguses Chardassi saatel, et üks Euroopa puha. Ja kui seal olid messiboksid Toshiba ja maako Mitsubishi ja joro. Euroopa poksi oli väga pisikesel üks telekas, kus näidati siis seda, mida nad olid Tallinnas filminud ja kõrval rippusid kihnu rahvariided, milles Chapanis folkloor, Osseissoni esinaine raekoja platsi suveniiripoest ostis, oligi kõik Euroopa välja ballektiirus, sellega esindasime. Aga publik oli, oli väga armas ja, ja, ja tulid väga. Jaapanlaste üks iseloom on iseloomulik joon on jaapani rabalastel, et nad on väga uudishimulikud. Tulevad siin tõesti näpuga katsuma, küsima su käest igasuguseid asju, et nii palju, kui nad oskavad. Me olime happas, seal ei olnud väga palju inglise keele oskajaid ka. Aga, aga, aga kogu see suhtlus oli kohutavalt armas. Saime ikka palju targemaks, sellepärast et seal oli ekspool oli neli šotlased, kes olid Valma rändurid, olid sotimaalt plehku pannud oma torupillide ja rahvariietega ja Ameerikas elanud mõnda aega ja siis jõudnud ringiga Jaapanisse ja seal nad õues võisid siis marssida ja me nägime seda ja õhtul nad kutsusid meid kõrtsu. Matsus AK linn on väga kuulus mingi toore liha, Kototme näitamist, kuidas, kuidas õige koht on, kus saate seda õiget kuulsat liha ja ja kui nad seeria roose oli sel hetkel eemale, mina tahtsin siile tutvuks ka torupillimängijate kolleeg, et, et see ei tule kaasa õhtul sinna kõrtsu. Ja siis kõrtsus meestel on pillid kaasas kogu aeg. Mängige Tseeliale, tema kindlasti on huvitav kuulata, ei saa mängida, miks te ei saa, sellepärast, et jaapanlased ei kannata siseruumides torupillimängu? Natukene hea küll, me oleme proovinud kolm minutitel maksimum, et edasi nad ei saa vastutada, mis hakkab toimuma, kas hakkavad toolid lendama ja nad mängisid nisu võltsingutes. Köögiuks läks lahti ja sealt tuli ikka tardunud kopp välja, silmad läksid järjest rohkem punn ja see oli tõesti kohutav, kuidas neile nad ei talutorupilli mängu, seda heli siseruumides. Ja siis need šotlased seletasid küll veel, kuidas me peame väga ettevaatlikud olema jaapani naistega. Teie lik, Yoko Ono, nad telekast näinud, et mujal on jõle hea elu ja proovivad ennast teile pähe määrida teie kaudu välismaale pääseda. Vaadake ette. Lahti veel on järvest üle tähtaeg ei ole möödas, aega käes. Bana lei pääl Key kruusi teensul kuuma veega. Mis sest, et mai Sattus ta pilk kui veidi. Räägi, kui saab vaikida, ei saa. Lahti kisu hinge hinge. Ning siis tuleb. Ka siin on soe, valeta, ei mäleta, ei loe. Mis sest, et põrki Tõsta pilk kui veidi. Sul alla läks kõik last, püsib hetk üks silmapilk. Jah, sinu võit. Ta võiks igaüks kirjeldada oma sõnade või mälestuste kaudu, mida sa ajastu Eestis tähendas ja võib-olla siis muusika kontekstis. Kuidas sa mäletad, Tõun, seda aega sa ütlesid 80.-te kohta küll. Kehvasti, seal mõni jäi ikka truuks oma väärtustele nagu Tom veits näiteks ja nii, aga üldiselt jah, jätame välismaalased kõrvale, mis toimus Eestis oli lühike periood 90.-te alguses, kus muusikud müüsid instrumente, kus tööd ei olnud ja pillidega lihtsalt polnud midagi peale hakata. Meieni see jõudnud vähesed ansamblid alustasid sel ajal jäär oli üks nendest. Vaat meil läks kohe alguses, kui kogemata ilmselt juhtus, et meil läks nagu hästi. Et just see kõige hullem aeg, kui kõik süntesaatorimüüjad said munasid süntesaatori vaesemaks läks meil kuidagi nii, et, et meil olid publikut, oli palju ja kuidagi see publiku 1000 pooldus osadel oli seal päkapikudisko. Teistel oli siis sa tahadki muusika? Ja, ja siis see pool sattus meile lihtsalt. No võib-olla see, sest kloppimist on siin lolli juttu olnud, et see jäär tegelikult tuligi sellised täiesti mingi uue ja võib-olla paljude inimeste jaoks siukse vajaliku nurga alt sinna sisse, et hakati väärtustama ka lugude tekste ja headel reeglina olid kas siis aga tuntud luuletajate poeetide Pottesside tekstid nagu näiteks rootslane või Inboilienda tekstid, mis samuti on täiesti kiiduväärsed. Hulk inimesi oli ilmselt tüdinenud sellest madinast Matsust, mis käis igal pool ümber. Sest jäär me ju mängisime niimoodi, et meil ei olnud mitte mingisugust sellist tehnilist, meil polnud mitte ühtegi mikrofoni ühtegi kohanud. Ei olnud seal nii, et pisikene, väike pandi tooli. Ja ilma võimaluseta laulsime otse Tartu Ülikooli aulas, oli mingipärast, tuli sellest suur pahandus ka, et kui prorektor sellest teada sai, et tuletõrjeeeskirju rikuti kõvasti, et seal oli normaalolukorras veidi lastud. Sinna algul esinema, sest öeldi, et ei ole piisavalt korralikult riides. Võtsime ülikonnad, laenasime, mina laenasin Lunge käest, näiteks tuli mulle paras elan, point oli võib-olla selles jah, et selle muusika jaoks oli publikut. Kui publikut ei ole, siis ükski asi ei saa tekkida või kodus magamistoas võib teha muidugi kõike, aga aga ja publik oli väga avatud sellele tollel hetkel see 90.-te algus ja ja tegelikult ikkagi ütleme ausalt, et tüdrukud nutsid ja, ja kõik muu sinna juurde käis, et näiteks mina Tallinna poiss, eluaegne ei teadnud Tartu vaimust kui sellist üldse mitte midagi ja Marin ise täitsa shokis ikka mitu aastat, sest et mul laval käed värisesid, kui ma vaatasin just eelkõige seda publikut, sest Tartu oli niisugune, kuidas öelda pisut sihukene, avatum või, või vabameelsem isegi võiks öelda linn kui Tallinn. Aga see, mis seal laval toimus, vaatasin kõrvale sööti ja in boili ja Tony ja kõik see oli nagu, et nii peabki olema. Ma võtaks võib-olla kokku ka, et Aleksander Müller tabavalt, kui meil oli nagu küsiti, et mis stiilide siis lõpuks teete selle jäääärega, et mis asi see on? No see folk on seal mingisugune, ma ei tea regilaul, eks ole. Siis Mülleri Sass, olgu taevastele kerge lai, ütles, et see on minu arust. Ta on selle muusikastiili nimi, Emajõe delta bluus. Ja noh, ka juured on seal ütlemis ja siis ma olen kuulnud veel Tallinna muusikute käest, et nemad tol ajal irvitasid meie üle tartlastel mingid kutid, kes ei oska Pillegi häälde panna aga võib-olla selle ka terake tõtt kindlasti, et ega me väga osavad ei olnud, meil ei olnud kitavali intervjuust, kui ma ei olegi tarri õppinud kunagi ja nii edasi, aga võib-olla mingi kadedus rääkis, võib-olla oli siiski Kaave? Ma ei tea, kas seda võib käsitleda päris teiepoolse rünnakuna või protestina massides või vähemalt sellest teisest poolest populaarseks olnud muusika aadressil. Aga Jäääärega on seotud ka üks vähestest päris sümbolitest, kui me räägime oma popmuusikast või, või levimuusikast, see oli see vaiba klaper. Võib-olla mõni mäletab niisugune hoiatusmärk, kus vaiba klatari peale oli siis tehtud sellest keelumärk, eks see oli vist in boili idee. Aga see tähendab, et Teil ansambli sees oli see kuidagi ikkagi teemaks. Ma ei tea, kas see häiris teid või, või tahtsite te meelega provotseerida. Ma justkui mäletan sellest ajast, et kära tekkis. Kas teie mäletate seda aega, miks see nii läks tookord milleks see vajalik või Healy? See näitas lihtsalt meie suhtumist. Imboilis oli seda protesti in palju, aeg-ajalt isegi otsis seda täiesti ja, ja noh ka täiesti põhjendatult. Aga võib-olla see oligi see, et kõik turud, laadad, festivalid kõik olidki täis ainult seda kloppadi, kloppadi fonogrammipealt tegemist, keegi laulda ei osanud ja see polnudki oluline, peaasi oli, et tüdruk, hotell oleks võimalikult liibuv ja, ja, ja, ja sügav dekoltee ja, ja näeks üldse kena välja, ülejäänud juba tegi helimees ära, nii et. Ja rütmimasina. Et võib-olla see oligi protest kindlasti. Eelmine ansambel, kes istus nendel toolidel siin natukene vähem kui kuu aega tagasi oli too quick start. Ehk siis üks teie kaastöölisi. Oli ju. Aga kuhu ma selle jutuga tüürid on see, et värskenda jaan mu mälu, kas ta mitte Pearuga ei istunud ühes telesaates mõni aasta tagasi koos, kus tehti üksteise laule? Nii see oli, ja mis Pearu või quick stardilaulu sa tegid nii neiu mustas kleidis midagi, sa leidsid sealt või solil sundolukord. Selle loo kirjutanud Mikk Targo. Siin tuleb vahet teha. Kas see lugu teatavat mina võtsin Trockilises Rockilikus võtmes, et ega lugu on ju hea. Tuli ära ikkagi oleks, oleks võinud üks salv veel olla küljest ma tundsin puuded. Väida nagu kordame, aga takerdunud olda siin eelkülastaja kohta, et kahe kiire stardikohta, et praeguseks on saanud neist ikkagi. Üks Eesti parimaid live bände, et ma lähen õige mitmel üritusel on ta osadele näppu visanud. Vanaks hakkad jääma. Me rääkisime juba Jaapani reisist ja mälestusväärsetest hetkedest, õige varsti pärast seda lõpetas jäääär, mitte küll ametlikult minu teada tegevust, te ei ole ju nii-öelda Kambeki teinud ja uuesti kokku tulnud selles tähenduses, aga ansambel läks riiulisse ikkagi. Mis põhjustel? Me olime Von Krahli Teatris, Houses bändistaatuses juba mängisime iga nädal ja me ei jõudnud nii ruttu jutukogu aeg uut materjali välja mõelda ja, ja me ei tahtnud olla niisugune kõrtsu bänd, et tahtsime olla kontsertbänd. Ja, ja kui meil endal hakkas igav neid samu lugusid ikka jälle esitada, siis tundsime, et tead, mida ma vahet. Et me ei läinud tülli, ei läinud laiali minema, lihtsalt mõtlesin, vahel. Sest vaatame, tulime Jaapanist tagasi ja mina mäletan, peab päris hästi, ma sain tol tol päeval kolmekümneaastaseks. See oli 26, september 94. Kui meil see mõte tuli, et teeme nüüd, võtame nüüd ajamaal. Me olime selle kraavi teatega, too aeg väga seotud ka, et meie prooviruum oli seal ja Me Tartsiga olin seal isegi paar, ma nüüd mõnda aega. Kuidagi sihuke armas maja. Et ta oli hoopis teistmoodi, kui ta on, praegu oli seal niisugused väga kirkaid, Laile eluterved. Reklaami tolleaegse krooli seina pealt, mis ütles, et täissuitsetatud lokaalia soe õlu ainult meil. Teine oli seal võtta võtta napsi ja toeta teatrit. Enne kui läheme jäääärelooga edasi, siis see on see koht, kus me võiks rääkida mõne lausega kõrval, projektidest, ansamblites, tamis, otsesemalt või kaudsemalt olid jäääärega seotud sel ajal, kui bänd ise oli riiulis neid koosseise, mis algavad sõnaga jää, on olnud ju õige mitu. Jääboiler, kas me loeme jää oreli ka ansamblis või ei? Hiljem oli, plats jääb, oral oli plaadi nimi, plaadi nimi. Projekti nimi, projekti nimi, ehk siis boilerid on need, mis vahepeal toimetasid, jätku boilerit, sest vahepeal oli ka niisugune koosseis nagu in boiler. Jube keeruliseks hakkab minema, ongi keeruline. Peaaegu nagu elu. Põhimehed, kelle ümber pingpong käis, olid siis söötja impoilia, kui oli in boiler, siis ei olnud sööti kuli Jääboiler, siis oli see, et ka see on nagu lihtne tegelikult mina pole nendes kollektiivides kunagi sekunditki mänginud. See oligi niimoodi, et ma võib-olla paari sõnaga siis, et kui jäär Tartuna lõpetas, me tulime, Tallinnasse, läks jää edasi, imboil ei tahtnud tulla Tallinnasse. Siis ühinesid meiega Riho Sibul, Indrek Kalda ja Arvo Urb. Noh, teeb ka siis mingil ajal ja, ja mingil hetkel Jaan elu keerdkäikudega, kui see jäär jäi Tallinnas nii-öelda riiulisse, nagu sa ütlesid, imbus tagasi Tartusse hakkas ta vaikselt in boileriga seal mõnel Livil kaasa sööd, kui sa juba oled, et tule siis tee ka ja ja lõpuks tuli tuli, aga kuna noh, kaks kolmandikku, no ütleme, pool repertuaar tuli nagunii seesama siis lõpuks siin boileri või tähendab imboilise sai vist ka aru, et noh, et polegi enam nii Inboil, et sööd ka ikka kohal ja nagu jääriba kuidagi tuleb tagasi ja siis mugandati ta siis jää boileriks. Siis vot niimoodi enam-vähem see sinka-vonka käised, seda päris keeruline lugu, et paljud inimesed küsivad seda kogu aeg ja siis jällegi täpsustada või parandada. Kui jäär uuesti kokku sai, alustas uuesti, tuli sealt riiulilt alla, siis oli Inboil tagasi pardale vä ja siis oli pall tagasi pardal ja siis selle Jääboiler vist. See oli see, kui me tegime tar toimeplaadi. Millest selline vinüülikujuline asi, too aeg ilmus, oli Tartu väike puust linn aastal 98, mis alla või? Ja siis me tegelikult ta ei olnud vinüül. Tegutsesime paralleelselt. Jäääär, kus olid siis Tartztoun, mina olin palja ääres, olid Alari Piispea, Tiit Kikas Eriksson Jääboiler oli Tiit kevadeks ja repertuaar kattus osaliselt. Osaliselt katuse. Skisofreeniline ei olnud, see olukord ei olnud kogu meie ajaloo kuvad. Valdavalt oli ikkagi nii, et see oli, oli ikkagi üsna palju ka teisi lugusid, mida jäär toodia mängid. Me mängisime sõda. Nuia repertuaari, kuidas seda nimetada. Aga mõned Loodsat jah, kandusid sinna kõlajad, võtsid asjad pisut, sellise Rockilikuma mõõtme võib olla. Klaarime selle sümboli asja ära ta jääääre taas alguse juures oli siis mingil hetkel kadust ansamblist ja siis praeguse seisuga vähemalt jäädavalt. Teil hiljem on küll teed aeg-ajalt ristunud siin-seal, aga päris ääreliikmeks ei ole ta enam kunagi tulnud või te ei ole võtnud, kui lihtne või keeruline see lugu oli, võttes arvesse, et ansambli alguse osas oli ta ju võtmeisik, et ste jutt, mis minu kõrvu on jõudnud, et lihtsalt ei mahtunud enam sellesse ansamblisse ära. Küll tahtis laulda, sööd küll, tahtis in boil laulda ja lihtsalt ei jätkunud seda kõike enam. Siis üks visati välja või läks ise. See jutt nüüd päris tõele küll ei vastu. Et et see lava peal üksteise pügamine või see, mis võib olla sellise mulje jätta, see käib senimaani ka selle kambaga. Aga no meil oli käsil üks suvetuur päris pikk aastal 2008 ja kui ma õieti mäletan ja ta lihtsalt Poola tuuri pealt kodus meil ära jättis meid tookord siis kolmekesi õige mitu kontsert ees siis nii jäigi. Usalduse kaotas. Seekord isegi veel läks edasi, aga see täpselt sama situatsioon kordus järgmine suvi. Kell kaheksa oli, oli lõplik või enne seda oli. Ja siis oli parasjagu teed. Tema elas 16 aastat, 15 aastat Rootsis, oli parasjagu Eestis käimas ja sattus ka meie kontsertitel natukene tegelemist paar jämmi koosa senise me koos natuke. Kui see siis teed kuidagi orgaaniliselt tuli ansamblisse tagasi. Ja sealt läks pall veerema nii-öelda. Ja siis tegime ära selle tuuri 2008. aasta sügise, kes kestel ja sealt edasi tuli juba. Kahe jutiga tuli, tuli, tuli uus materjale, tuli seal plaadse pojaga restoranis. 2010 sai see ka Eesti nii-öelda kuldplaadi. Sinna ma tahtsin jõuda, et ansambel oli võrdlemisi olulise muudatuse läbi teinud just. Võib-olla endale on ajateljel seda raske hinnata, aga sama plaat, mida sa nimetasid, on ju ikkagi üks ägedatest märgilistest kuldplaadiga hinnatud albumites teil seal oli nagu mingis mõttes teie kulgemise tipphetk vaatamata võib-olla niisugusele saatuse vingerpussi olete just jälle koosseisu muudatuse läbi teinud. Ei, ta nüüd typek, teil on tipphetke siin olnud päris palju. See plaat oli tõesti tore, et me tegime seda Leigo talus Otepää lähedal ja see protsess iseenesest oli väga tore. See on üks sõjaväeplaatidest, mille kohta mina võin öelda küll julgelt, et see on üks noh, tõesti hästi välja tulnud. Tõesti niisugune produktiivne aeg oli, Teedu saabumine mõjus neile hästi, et me tegime sel suvel seal Leigos kohe teise plaadi otsa. Need tavaliselt ühel aastal kahe plaadiga pole kunagi hiljem ega varem hakkama saanud. Et see ö, plaat tuli ju ka leigus kohe. Võib-olla Tõun, sa püüad kirjeldada, kui palju või vähe üldse liikmete või koosseisu muutus, on selle ansambli kulgemiste hingamist mõjutanud. Et tundub, tuumik justkui on paigas ja noh, väga suurt draamat ühe või teise inimese lahkumisest või tulemisest ei ole pidanud ansambliga tegema, see paistab väljastpoolt vaadates seestpoolt asja hinnates kas teil on raskeid kohti päriselt olnud või te olete nii kindlas vaos kulgenud, etnov draama? Minu jaoks? Ei ole. Ma võin öelda nõnda, et boili lahkudes me kaotasime ikkagi väga-väga hea poeedi ja laulukirjutaja aga Teedu saabudes meie võitsime muusikaliselt, kuna need on multiinstrumentalist ja tõi meile meie bänd, hakkas, rütm, hakkas paremini tiksuma, tulid flöödid, tuli virtuooslik kitarrimäng, mis nii rullikateisi siis kuidagi pingutama või harjutan jälle kodus. Et muusikaliselt läks põnevamaks sellele ajal ja oli jälle nagu tekkis himu bändi teha, et igav ei ole hakanud. Kas ansambli liikmete endiga tulnud sellist, et hakkab pooma tekib kurku midagi, et asi läheb ikkagi niivõrd emotsionaalseks. Me kirjeldame siin pisaraid kuulajate-vaatajate silmis. Aga laval olles ma ei tea, kas on. Minul on juhtunud mõned korrad, aga, et, et sellega on elanud ka teatav sündmus, võib olla isiklikus elus, et et. Lihtsalt laul sümbioosis selle sündmusega tekitab olu emotsiooni ja on ka vastupidi juhtunud, et naer peale tulnud. Päriselt hea meel, et me saime jälle kokku lihtsalt ääremärkusena ei öelnud seda kohtumisõhtu alguses omavahel taga rääkisime küll, et numbrimaagia on teinekord väga tore. Me istusime sama seltskonnaga Eesti Raadio salvestusstuudios raadiomajas. Täna täpselt 10 aastat tagasi oli 20. november 2009 ja salvestasime surematu episoodi sarja R2 lai oli niisugune saatesari, kus me ta natuke neid jutte veeretasime ja selles mõttes on ajalukku tore, et kordab ennast ja mul oli võimalus teiega seda õhtut siin veeta nagu teiega seal ka. Jaa. Ega siis muud lähme laiali või? No miks mitte. Ma nüüd ei teagi kummalt poolt see initsiatiiv tuli, et segased signaalid on minu kõrvu jõudnud, kas te polnud nõus niisama ära minema ja tahtsite kindlasti ilmtingimata ise esineda või teid sunniti selleks kokkuvõttes? Ei, ma ikka mõtlesin, et me tegelikult nii kuulsad veel ei ole, et istuda ainult tugitoolis, et me ikka püüame veel natukene tööd teha, areneda ja selle tunnistuseks mõtlesime, et mängime mõne loo ise ka ikka. Aplaus juttudest Tõnu Timm. Ja sa veel ei tea, Tarvo jaak, aitäh. Ja viimane sõna, ma lähen kohe alla, vasakusse nurka, ära jääb ansamblile jäär kõigile suur aitäh tulemast. Olge tublid. Ja nüüd üks laul mis on tulnud pisut hiljem meie repertuaari. Üllar Saaremäe on kirjutanud selle luuletuse minu viisikese külge kunagi. Siis kui loojalate päevavinimegi Kostub äikele kaasa kutsub sind. Läks satud aastasse Egeldumas vees. Head vaatajad, härra, mis kitsaks? Läks antud aastad peegelduvad. Head vaatajad ära, mis kitsaks jäämas. Haljasjalgne tuur. Aga siis, kui loojale päeva viimegi Kostub väikene Obaasa, kutsudes. Halastus küünuga keerasse. Faraday Alaveri juurde. Eravdalastus, kui lubad Kehrasse. Alaveeninud aladel.