Kui naine armastab meest Ta kuningriigis siis, kui laual on süüta neljade Meestepäevad. Sünnitus on kas viis või kuus. Arva neil, täpset arvu ei tea. Noorem poeg, sarved peas. Kui naine armastab meest. Eesti lauanud taimi. Tere õhtust. Mul on väga väga hea meel teid siin näha. Ja mul on tõtt-öelda ka eriline au istuda selles seltskonnas siin laval sest tänu neile saab täidetud meie kohtumisõhtute sarja abiga või kaudu. Üks väga suur valge lehekülge eesti muusikaloos. See mina siin olen, Sten Teppan. Meie tänane õhtu püüab kaasa elada, uurida, jäljed üles võtta, aru saada, missugune on olnud ansambli Kukerpillid lugu. Ja kui te mõtlete, et see lugu on kestnud peaaegu pool sajandit, siis võib arvata, rääkida ju oleks, eks paistab, kuidas läheb. Lubage tutvustada tänaseid peategelasi, sellel kohtumisõhtul, alustame siis kaugemalt. Ike Volkov. Kui kaugele me peame ajas tagasi minema, et saada teada või tuleta meelde, mis hetkel Kukerpillid esimest korda seda laulu mängis? No seal on nüüd selline ajalugu seal laulul, et see originaal meie jaoks oli angi basse, Robert eks Soome trio, kes laulis laulu hoida Zaitsas vaan otsetõlge ka tegelikult. Ja see jäi nüüd meelde. Ja hakkas kummitama eelmiselt. Henno Käo tegi eestikeelsed sõnad, et siis. Algussarja algus ja see oli üks esimesi lugusid, laula siis, mis me esitasime, et oli instrumentaalpalu ka, aga, aga siis laulu osas oli küll see esimene ja me peame seda oma oma koosseisu, oma bändi hümniks lausa. Võib-olla see ongi siis koht, kus me hakkame uurima, mis mehed Kukerpillid ühel hetkel kokku said ja missugune on eellugu sellele ansamblile ja Toomas sinust alustades, need, kes on muusikas natukene püüdnud end kursis hoida sellega, mis Eesti piirides toimunud on siis tegelikult tuleb sinu kaardile kerkimist otsida juba kusagilt 60.-te esimesest poolest. Kõik hakkas hoopis teistsugust muusikat mängivate kollektiivides millest tuntumad, äkki on siis juuniorid ja optimistid, eks ole? Jah, aga enne seda oli ka veel. Enne seda oli 50 lõpp, oli Kustas Kikerpill, ansambel, kus ma alustasin trummimänguga, soli džässkoosseisus, väga kõvad pillimehed olid seal, mina sattusin sinna sellepärast, et nende endine trummilööja Rein Tammik pidi minema sõjaväkke, aga aga läks maapakku, aga pilli need tahtsid mängida ja siis minu vend Tõnis mängis seal kitarri. Ja siis võttis mind sinna proovidesse kaasal alguses mul on ainult üks hari, millega ma siis vehkisin seal trummi peal ja ja siis hakkas papa-mamma tagumine olla küll vadja tee peale ja ma mängisin mitu aastat seal, kuniks tervised tervislikul põhjusel ma ei saanud minna Riia džässifestivalile. Ja siis oli mul väike paus sisse, aga ma läksin hiljem tagasi sinna, kutsuti mind tagasi sinna kiigel momendi. Ja siis tuli juba juuniorid, nii-öelda esimene kitarristide bänd Eestis. Ja kui see sai otsa, siis tuli kitarristide tähend optimistid. Kas see oli see hetk mil sa võisid juba rääkida oma mõningates, tuntus esitatakse, optimistid oli see hüppelaud, mis juba nime Toomas Kõrvits laiemale seltskonnale tuttavaks tegi? Ei tea, ma arvan, et juuniorid olid ka küllalt populaarsed, et noh, ma ei tea, kas seal rohkem kui neli. Ja siis paistad nelja hulgast paistavad ikka välja. Kõige lihtsam on pillimeestel tuntuks saada väikeses koosseisus, kui hästi läheb, siis oled pildil. Tol ajal oli niimoodi, et ega sellest pildil olemisest polnd erilist tolku, sest et neljapäeval oli rohkem thats pillimäng. Minu jaoks on see siiamaani. Kas vastab tõele, et ansambel Kukerpillid sündis põhimõtteliselt tänaval? Kas sa mäletad seda hetke, kui sulle esimest korda räägiti, et võiks niisuguse bändi teha, mis mis hakkab mängima muusikat nagu Kukerpillid hakkas mängima? No tegelikult oli Eesti reklaamfilmi tahe luua rahvamuusika baasil mingisugune kollektiiv, mis nende saateid nagu kaunistaks ja Kukerpillid tulid kokku tegelikult kahe bändi peoleo ja optimistid ütleme ühendusest, sest seal oli Bio Leost, oli Taivo Linna. Ja optimistidest oli siis mina, Vello Salumets ja Tiit Kõrvits. Me käisime, see väike ring, kes alati omavahel läbi ja kuna olin ERKI EKA kunstiinstituudi üliõpilane, siis neil on seal tihti teod kus sai koos mängitud ja modifitseeritud ja, ja noh kogu aeg midagi toimus. Selles mõttes oli lihtne koosseisu kokku ka panna, et et tuli teade, et ohoh, neid võib kuskil kanda kinnitada ja reklaamfilm oli selles mõttes tänuväärne koht. Sai soodsaks hüppelauaks ansamblile muusikalises mõttes, kui kui oluline see stiilivahetus su jaoks oli, kui me mõtleme just biitmuusika ajastule eeskätt, mis sinna vahele veel mahtus. Midagi vist juhtis sind juba vaikselt nii-öelda folgiradadele varem kui Kukerpillid tuli, eks. Ja me tegime tegelikult juunioritega, tegime juba kaigas rahvalaule, mis me panime nagu sädevus, tegi ka huvitavaid lahendusi instrumentaalmuusika vallas ja Meil oli ka väga paljude rahvamuusikalaule või lugusid seal ja optimistidega oli täpselt sama, mina siis aidaa folgi poolt. Püüdsin Donovani ja keda ma püüdsin seal jäljendada, mulluse suupill oli ja, ja siis. Folgi rida mul kogu aeg juba lapsepõlvest ilmselt olnud, et et neil on see kukerVellidesse jätk, vastupidi, see võttis need muud asjad sealt kõrvalt. Äravaid jäi ainult folgirida. Ühesõnaga, pigem loogiline ja sujuv. Minul minule küll jah saali tulekahjus aga ka seotud ja no suht vähe, aga ikkagi sedasama folgi folgiliin, eks ju, et noh sest mu isa kirjutas ka laule, kus oli ka teatud rahvalaulurahvalauludest võetud mingisugused meloodiliselt kohad vee. Et noh, selles mõttes vanaema laulis ka kogu aeg rahvalaule. Folk käib, rahvalaul siis, ütleme otse käib on käinud kogu perekonnas kogu aeg. Just suguvõsa ja perekonnanimi kõrvits on Eesti muusikasse väga-väga-väga oluline ja tuntud. Oled sa mõelnud vahel, kuivõrd see kõik mõjutas sinu valikuid, neid, mida sa tegid või tegemata jätsid. See, et perekondade suguvõsa nii muusikaga seotud oli. Mina olen kõige andekam kõrvits tegelikult nelja venna juures. Ausalt, isa sai kohe aru muidugi, et püüdis klaverit õpetada, mida, nooti ma ei tunne siiamaani, aga ma mulle täiesti pähe. Ja siis ma mulle mängiti ette, aga siis mul jäi kohe meelde. Järgmises korrana mängisin niimoodi, et ma vaatasingi nooti klaasistunud pilguga tegelikult. Mängisin nagu nägin, nagu ise ja isa käskis, mul ka. Võitis partituuri ette, siis tuli mingi asi sisse, käskis jälgida, et et nüüd vaatame nootja. Aga siis ma sain juba aru, et tahad, tempo läheb niimoodi, siis peaks nüüd niimoodi. Järgmisel lehel läks nüüd ja siis hakkasin juba võtma, isa pani käe peal, nüüd võid keerata. Nii-öelda kasu polnud midagi ja mis on veel kuldsed sõnad. Et ära hakka muusikaks, õpi mingi amet. Ja nii see on. See seletab nii mõndagi. Läheme kronoloogiliselt edasi, kui me mõtleme ansambliga liitunud mehi. Sellises 1972, kui Kukerpillid ametlikult alustas. Ja aastanumber oli ees juba 73 kui pardale astus mees nimega Ike Volkov. Sa oled ikka öelnud, et selleks hetkeks oli sinu jaoks toomas juba staar või täht või tuntud tegija? Üpris andetu, teine, aga panime ikkagi tähele. Ma veetsin oma lapsepõlve ja elan siiamaani nõmmel ja nõmmel oli rahvamaja. Ja siis oli niisugune tähelepanu väärne sündmus, et minu meelest oli see veel juuniori, esines seal Nõmme rahvamajas, esime, piilusime seal akna taga ja siis ma vaatasin, olid seal mehed olid, lavale mängisin, siis me hakkasime ka koolibändi tegema, ma olin viiendas klassis. Alguses oli niuke Marino marini tüüpi muusikaga, siis tegime ikkagi bändi ja meil oli kinovõimendus oli. Ma oli aknalaua peal koolis 30 neljandas kaheksaklassilises koolis. Aga me mängisime ikka koolipidudel ja oli tipp-topp. Lõpuks oli, meil oli. Ja temale ma õpetasin alguses natuke bassimängu, nüüd on ta kõvasti edasijõudnud juba maailma areenile, mina olen jäänud ikka niuks kohusetäitjaks Vello Vello Salumetsa kohusetäitjaks Kukerpillidest. Aga siis tegime Toivoga koos ka bändi, ta oli mu pinginaaber siis vahepeal natuke aega. Ja siis läksin keskkooli, seal oli Märt Hunt, oli niuke mees. Lauluõpetaja ja tema tegi ansamblit Elektra, sattusin ansamblisse Elektra. Mängisin seal alati kitarri või bassi, mängisin ja see oli vanas Tombis vanas Tombis praeguses noh, mis tal mustermaja seal tegi, proovi ka optimistid ja mängis tantsuks ja minul oli prii sissepääs. Kuna ma olin ka kollektiivliige seal, eks ole, Mustpeade majas ja ühe korra Toivo Toomas kõrvitsat ei olnud ja Heigo Mirka siis põrkasime kokku seal koridori peale asendasin Toomas kõrvitsat. Ta ei tea seda. Aga kahte lugu ma vist umbes kolmelugu, ma vist teadsin nende repertuaaris ka üldiselt need laulud olid populaarsed, Ülle ja need olid need seal iga. Ja siis sealt edasi, siis sattusin kuidagimoodi alaealisena restoranide baaride ja varieteed trusti. Alguses asendusbänd ja hiljem siis Tallinna varietees mitmele poole ja mängisin. Mul on elus vedanud, ma olen jube heade pillimeestega mänginud. Mänginud koos noh, nii Kukerpillidest kui ka kõrtsus. Ja me mängisime tegelikult ka sageli seal, vaata õllepruuli tänaval oli ERKI kunstiülikooli vana maja sisekujunduse arhitektuuri kateeder, seal olid legendaarsed peod ja seal igast alates nuudi Antsust ja ja igasuguseid pillimehi oli seal ja just see oli see, mis Toomas aegsed olid need kokkusaamised, salga kollektiiv nimega Targa rehealune seal Dixilanud kollektiiv ja seal legendaarseid kujusid, ka Mikiver ja Taivo Linnamäeks päinsot seal ja, ja kuna on saali oli bassimängija, nii et ühesõnaga oli niisugune väga kirev lapsepõlv. Ja restoranide, baaride varieteed postist siis, kui Vello salumets läks sõjaväkke, siis õngitseti mind välja, kuna ma olin ka ERKIs, õppisime koos ja ja Taivo alguses oli Taivo kunagi rääkis ka, et möödaminnes Kukerpillidest, aga kuna ma mängisin kõrtsuse, Taivo oli ka kõrtsus mänginud, ta teadis, mis see tähendab. Et kõrtsus tuleb ära tulla, kui tahad bändi tulla. Ja alguses ma ei saanud, sest mul oli pere vaja toita ja nii edasi ja ülikoolis õppida. Aga siis, kui veel oleks sõjaväkke, siis, siis tulin kõrtsust ära ja jätkus jätkus siis noh, ütleme loomingulises kollektiivis, Kukerpillid, minu elu. Mainin vahel ära, et vähemalt kaks sinu nimetatud meestest Vello Salumets, kes on Kukerpillide asutajaliige. Toivo Unt, peaks olema täna siin publikus jõueks. Nii, aga läheme siis kronoloogiliselt edasi ja ma vaatan nüüd järgmise Sarne otsa, et seal kusagil 80.-te keskel Või see oli jah, umbes 35 aastat tagasi, et ma olen üks nooremaid siin ansamblis. Aga täiesti arusaamatutel asjaoludel tuli Toomas siis ma töötasin Kullus rääkima, et kas sa ei tahaks tulla ja see ei olnud väga suur saavutus, et ma Kukerpillidest sain. Aga minul veel suurem saavutus oli see, et rahvapilliorkester, kus ma mängisin 15 aastat akordionit siis ma sain sinna ära rääkida enda asemel Raivo Tafenau. Kes on tunduvalt kordades parem akordionimängija kui mina mõtlen. Ja nii see nii see läks. Tegelikult Aarne esimene etteaste Kukerpillidega oli Eesti raadio helistuudios. Lindistasime laulu allveepaadilugu ja Aarne tuli raha teenima ja vilistas selles loos ja Kermo treiler. Midagi sellist. Pole veel seal ma laulsin seda, hammusta Mihkel pätt katki, see pähkel, kui sa siis ma samal ajal töötasin Estonia ooperikooris ja siis ma olin veel bass. Aga see oli ikke poolte suusoojaks öeldud, see raha teenimise koht või? Ja muidugi sai rahad, Toivo andis seal täiesti seadusevastaselt mingi viis rutsi, murran. Toomas, miks sa pöördusid Aarne poole seda bändi meelitada, kutsuda? Tollal tekkis meil huvi sellise stiil jagu, keisin mis on siis pärit Louisianast ja seal on see koosseis, on ka niimoodi, et basskitarr, akordion, viiul, täpselt nagu meil peaks olema, enne, enne olid neil tantsud ja muud asjad, eks ju. Aga puidust akordion ja kuni kuna oli võimalus akordion sisse tuua Aarna näol, siis sellega meil jälle kardinaalselt muutus ka, hoopis see muusikaline pale ja haridustase tõusis kõvasti, absoluutnooditundja nooditundja sigines orkestrisse. See on oluline märk. Aga Aarne sulle niisuguse pop- või pisema koosseisu mõttes. Ajalugu puudub enne. Kui päris, Ma tean, vil kuldne bändide kokku panna ja on ju ka siin Vello Salunud. Kunagi oli muusikakoole selline koosseis nagu kreedo. Ja sellest on raadios on ka mitmed lood ja Tase ei ole halb, seal mängisid Lylee Peeter ja selliseid Bodelski Peeter ja Peetrile veel paar. Koolivennad olid, need kõik olid nagu muusikakooli taustaga. Mina laulsin seal lihtsalt passi, et meil oli seal neljahäälne laul ikka. Vahepeal oli kavas. Ja nimi on mulle tuttav, et meie arhiivis sobrades ERR-is on mulle see küll nii, Heigi oleme sinu juures. Sinu ajalugu, ühine Kukerpillidega algas, millal? 2001 2001. Sa olid siis juba mõni aasta ju üleeuroopalise tuntusega dirigent Tõnu Eurovisiooni lauluvõistlusele, kas nii? Nojah, sealt see oligi, et Aarne käis juba ammu ennem seda noolimas mind aga aga siis ma olin jah sellega seotud vägagi vägagi, sest et algusest peale, kui Eesti läks eurovisioonile, alguses oli juhataja ja siis ja siis hakkasin mina seda nagunii-öelda plaadistama neid lugusid, mis sinna läks ja nii edasi kuni siis sinna 98 oli siis, kui merelapsed mere lapsed oli jah, siis, siis siis sai ka dirigent Oldu. Ja võimalus liituda Kukerpillidega oli ahvatlev, mille pärast? Ma olin nii järjekindel. Sain talle pihta tänu sellele, et oli mul venna pinginaabermuusikakeskkoolis. Hardo Aasmäe olime minu pinginaaber ja siis siis noh, võib-olla hakkasid tutvused ka natuke mängima. Nojah, aga, aga igal juhul mulle väga meeldib siiamaani. Küsimus on muidugi selles ka, et neil on viiulimängijatega olnud kogu aeg probleeme, et neil viiulimängijad pidevalt vahetanud. Ja, ja see oli selline hetk, kus meil kes meil ära läks. Indrek Raadik teist korda raadik teist korda ja meil on pidevalt määravuslike taimelava või selline, et kasvatame viiulimängijad välja, siis nad saavad tiivad ja lendavad meie juurest ära. Te võite väga imestada, ka mina olen siia kohvlitanud vähemalt viis viima. Aga mina, mina mäletan seda aega, kui hakkasime seda geivärki tegema ja Aarne leidis, et et see on ikka täitsa valesti mängitud ja igavene jama ja et niimoodi ei mängita üldse akordioni ja niimoodi ei saagi mängida, ei tohigi mängida ja oli tegemine, et Aarne võttis omaks ära Keysini feelingut ja värki, isegi üks plaat oli keegi selline plaat koos noodi ja mingisugust tablatuuridega, et et aga jah, siis pärast seda ta hakkas välja koolitama viiuldajaid käiseni võtmes. Et me oleme alates ütleme, regivärssi ma päris teinud ei ole, aga sinnapoole no eesti rahvalaulu vanemad kihid, aga põhiliselt ikkagi 150 aastat salmi laulud ja eesti rahvale uuem rahvalaul, uuem rahvalaul ja ja, ja siis kuni rockabilly rock n rolli välja tegelikult oleme teinud katsetusi igasuguseid, nii et väga lai ampluaa ja ja sellest maailma muusikast nagu see on nagu prantsuse-ameerika, prantslaste muusika, eks ole, kes olid aetud sinna sohu, sinna Louisiana kanti. Peale selle on olemas veel teks meks, eks ole, seal kui tsehhi kaevurid läksid ka Los Angelese kanti ja seal segunes siis mehhiko muusikaga see lõõtsamuusika tekkisid Mariatsisel ja, ja eks muusika ja siis on sõideco, mis alles on neegrite või noh, ütleme mustade muusikasegu Scationist ja, ja nii edasi. Et me oleme katsetanud igasuguseid asju ja katsunud eesti rahvalaule, siis ka kaasajastada läbi selle kogemuse Hetke pärast muusikaline paus, aga selle esimese jutuvooru lõpetuseks Toomas, kui Kukerpillid hoo sisse võttis ja oli selge, et et seda bändi tuleb hakata tegema, sest nõudlus on inimeste huvi on esinemiskutseid, on, kuskohast esimese hooga repertuaari kokku korjasite üldse. Siit ja sealt nagu räägitud oli, siis palju oli meil meredes laule, meremeeste laulud on sellepärast õudsat teadja, et nad on lihvitud juba meretuultest ja, ja, ja seal on iga meremehe laulus aga kindlasti mingit reiside tulemusi, mingi meremeeste santi, laulude sugemeid, mis iganes. Et need meremeeste laulud on selles mõttes väga tänuväärsed ja väga head sõnad on seal ka. Ja põhimõtteliselt oligi nagu merelaulud, aga siis tuli välismaalt oli ka meil palju bluugressi. See progress on see konsultatsioon. Meil oli Panso kiit, mängis kaveri seal noh, nii-öelda tantsijat ja, ja siis oli see hooaeg, kus me bluugressist olime vaimustatud ja ja Henno Käo tegi, paljudele sõnad ka mängisime ja ühesõnaga noh väga palju see kantrimuusikat kuulatud ka, millest on siis kadunud meie repertuaari valik ja. Nii et pool on, ütleme, rahvamuusika, veerand kantrimuusika ja siis veerand on ülejäänud, sealhulgas ka enda tehtud lood. Ja neil on helilooja Toomas Kõrvits on olemas ja meil on Vello Toomemets on meie ansamblis olnud nii, et talumatuse sellel osaleb. Vello Salumets on olnud, et ülikool on teinud mitu lugu, et heliloojad on nagu murdu. Kui lähen maailma rändama tulles lai ütlema, pole sul tarvis teada, mida ma-d leidub. Leidub Maidjale hiidub sinust paremaid ning pole sul tarvis teada, mida ma teen. B tuleb vaata p ja reisijaid mööda mingine linnas, eiran neid, kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen. Roo, linnuke, Apeini laagril peibutuseks, kõigil käes hunnikule, sul tarvis teada, mida ma teen? Oi. Koerustükke teen materjalidelt, püsimatu on mu meel, kuid pole sul tarvis teada, mida ma teen. Austajaid jäternana minu käidud lamama ning pole sul tarvis teada, mida madi. Polyyandlikel. Oi. Ja kui tulen ükskord, tagab selle, et mina otil jällegi kôik pole sul tarvis teada, mida ma teen. Õnnelikuks siis nina taandunud, minul midagi küsida, polegi sul tarvis teada, mida ma teen. Noh, meil bändis on üldse huumori, on ka niisugune heategija kaastegija et tivoli diad vuntsid ja siis me mängisime palju lastesaates Laupäeva õhtu isaga ma ei mäleta neid või oli siis leopardi saates, igatahes oli niimoodi, et taevaajas vuntsid maha aga siis kleepis endale samasugused asemele ja siis seal mängisime oma loo ära ja siis mingi jutu sees oli, see tõmbas endale vuntsid eest ära. Karjatas siukseid nipid, olid väga lõbusad ja niuksed. Sõnaga väike huumor peab alati juures olema täpselt sama nagu Me oleme trampinud neid omi laule. Mina ei kannata laulda, noh ütleme 10 aastat, 15 aastat, hea küll, kaks nädalat ühtemoodi, vihakkasin viguldama lauludega ja nüüd ma olen omadega nii metsas, et ma ei oskagi enam õieti laulda. Samuti nagu grammofoniplaadiks, tegelikult, kui see kõik see 47, mis meil praegu jookseb taset ühtemoodi, et ikkagi peab olema mingi areng ja mingi sihuke mingi stiimul, et sa järgmine kord mõtet mingi uue nipi või, või mingi mingi värgi, et noh, ei saa olla niimoodi, et tuleb improviseerida. Ma olen kuulnud Heiki, et praegusel ajal oled sina üks nendest liikumapanevatest jõududest, kes aitab Kukerpillidel hoogu sees hoida. Mõnes mõttes kõlab see justkui loogiliselt kaaslast, kui ikkagi pool sajandit on ühte rida aetud, siis peab ikka eriline tahtmine olema või ma ei tea, kus kohast enda seest urgitsetakse välja see soov jälle ennast lavale tagasi viia, seda kõikjal nähtav tehtud 1000 korda ja rohkem veel. Et võtad sa seda vastutust natukene või, või süüd või kõlavad halvasti need sõnad, aga mõttest saad ju aru, et et on sul raske neid kodust välja ajada. Pesamuna kohustus. Midagi pole teha. Kui sa helistad kõrvitsa, ütlevad, et niisugune plaan on siis esimene vastus sealt tuleb missugune. Ma mõtlen. Ja ei ole siin midagi häda, poisid tulevad kohe. Poisid teevad täpselt nii nagu vaja ja mis kell ja kus ja 90.-te algus? Ei jah, ei, 2000 2000.-te alguses, kus ansambliga liitusid, siis. Mida see olukord tähendas, kui ansambel on juba tegutsenud nii pikka aega ja siis minna tuua sinna värsket verd oled sa üritanud kuidagi anda oma puudet sellele ansamblile ja, ja kui, siis millest see võiks väljenduda, mõtted, mehed on sattunud rajajo sisse, eks. No raske öelda, sest algus algus oli niimoodi, et ma mäletan seda, et ma ikka võtsin natukene nooti, tunnen ja ja siis siis ma kirjutasin mingi 80 lugu. Lugu kirjutasin nihukeste väikestesse vihikutes, esimene, teine, kolmas ja Valtsarid ja ja siis, kui me üks esimesi kordi läksime mängu mängima ja siis tuli välja, et, et mängime seda lugu, mida ei ole seal kirjas teist kolmandat viiendat lugu ja siis toomas järsku ütleb. Kuule, on meil veel mõni lugu või? Mõtlesin pagana pihta, mul on siin 80 lugu, mida me ei ole üldse puutunud, et kuidas nüüd niisugune küsimus tuleb, et, et noh, seda ma mäletan alguses alguses ja siis hakkasid vaikselt siis Arne ütles kogu aeg, pane ära, pane ära, mul oli pulte ees, aga siis parem jäävad nad niimoodi meelde, ütleme, et, et mis seal on, mitte et mis see nüüd oli, et seal mingi kolm-nelisada lugu siis nii võib-olla parem on, kui algus alguses tuleb loodiste siis ja siis hakkab see nagu omamoodi improvisatsioon sinna juurde, et kuidas sa ise mõtled seda ja, ja natuke tahaks nagu säilitada mõnikord Taivo Linna niuksed soolomoodi asju, et tuleb küll pisut teistmoodi, aga, aga siiski siiski ütleme, et midagi nagu võib-olla iga iga viiuldaja midagi andnud. Sul mõni lugu üllatusena ka tuleb jälle teinekord mängu pähe. Tuleb tuleb. Eiki kõige suurem panus on meile see, et kõik viimased plaadid on Heiki teinud heki juures kodus salvestame ja ta mängib kokku ja ennem järgi ei jäta, kui on rahuldav resultaat. Eiki magamistoas ja tal on kas ühe silmaga, kas ja kui Marko Matvere käis ühte laulu peale laulud. Ei saanud lõpuni hästi lauldud, sest et kass hüppas. Ma ei tea, kas teil. Tuli pistis pealselt riide tagant välja, et mati maa läks, kõik pistis pea välja evastistele oma ühe silmaga otsa ja Margot järsku tuleb, vaatab ühe silmaga kask, missa sil lõugad. Need olid tema enda sõnad. Eiki magamistoas on läbi käinud ja Kaire Vilgats ja Dagmar Keit ja et aga kõik on hästi lõppenud. Valimistulemus on väga kvaliteetne kaup. Kui pikk on olnud kõige pikem tegutsemispaus Kukerpillidel? No ma arvan, neli päeva või. Märkimisväärset ei ole ja meil on mingi 73 päeva järjest 70 kaks-kolm mängu aastas ja no kogu aeg kuiva kaks nädalat oled kodus olnud, siis naine vaatab imeliku näoga, et mis sa siin. Et. Tegelikult peabki andma meie abikaasadele ja et ega see piline elu ei olegi nii moosine, et jäävad ära venna sünnipäevad, kõik nädalalõpud, kus midagi toimub, sugulaste mis üritused iganes juubelid. Et sellega ollakse juba harjunud, et sa oled ära. Ja kui satume olema kellelegi või mingi sündmuse juures, siis see on suur rõõm kõikidele sugulastele ja ja eriti suur tänu abikaasadele ja lastele. Äkki me korjame kamba peale mõned mälestuskillud välismaa reisidest ajast, kui välismaale pääsemine ei olnud väga lihtne, muusikutel ansamblitele see võimalus aeg-ajalt avanes, aga tegelikult Kukerpillide puhul peaks olema seal rida kaunis soliidne, eks kus käidud on, mis kellelgi meelde tuleb, kuskohast? Teie muusikastiil on pigem niisugune, mida on mujal olnud lihtne viia, et seda võetakse kergesti omaks, inimesed tulevad kaasa, see on niisugune rõõmsameelne, optimistlik ja inimestele läheb korda. Kolmeduuri lood põhiliselt. Mu üllatav, et isegi Indias, kus on hoopis teine muusikakultuur ja sõitjate olid suured platsid, olid rahvast täis ja ja võeti väga hästi vastu, et noh, kui mina lähen näiteks mingit india kollektiivi kuulama, ega ma ei taha Rolling Stones i kuulata, ma tahan ikka india värki ja me oleme eesti laule teinud eesti keeles, alati, kui me oleme käinud välja mar Aga samas, kui me oleme kuskil läinud, siis me oleme ikka kaasa võtnud kohaliku laulu ja nendega on tavaliselt on ikka mingi mingi sündmus selles mõttes näiteks kooliteede Errek, Saksa Demokraatlik Vabariik, siis meid kutsuti külla ja noh, soovitati kahjuks mis laul, aga me ei teadnud, mis on nüüd idasaksa rahvalaul, mis on lääne-saksa rahvalaule, et noh, ei olnud kuskilt ei olnud võimalik nagu aru saada, aga siis nui neljaks. Ma mõtlesin, laulame neile Läänemerelainet. Ja läkski täppi, sest et rahvas tõusis püsti, hakkas koi kaasa laulma, ei olnud mingit probleemi. Ja teinekord oli meil näiteks Portugalis olime. Ja siis meil oli hea telk oli seal kes teelindi ja soovitas seal ühte laulu. Muidugi ei teadnud sellest mitte midagi muud, kui et Räkis oliivipuu oksakesest. Ja laulsime seda siis portugali keeles. Ja jälle me ei saanud seda rohkem kui kolm sõna vis saime laulda, kui terve saal tõusis püsti, suur amfiteater oli ja laulsid meie siis mängutseme stuudio, terve saal kõva häälega laulis, nii et panime absoluutselt 10-sse. See on port Portugali kõige. Noh, nagu meil mingi selline Mu isamaa on minu arm või midagi sellist, selle sellise taseme peal laul. Nii et noh, põnevaid selliseid momente on olnud, ma käisin suvel, käisin Budapestis ja otsisin üles amfiteatri, kus me esinesime 1977. aastal. Seal oli ka olukord, kus esimene kontserti osa oli siis mingisugune sõprusfestival, seal olid mingid etendati, mingisugust nõukogude ajaloost, siis mingisugust Mingisugust värki, asi lõppes sellega, et inimesed ronisid üksteise kukile ja siis üleval oli papp plastmassist niuke hammasratas ja sealt siis tuli punased lindid alla Jakobson Jossif kobson laulise kraana noka otsas ja siis pärast seda algas siis nagu rahvuslik osa. Ja meie siis kobisime laval seal suur niukene, umbes 60 meetrit läbimõõt või rohtu peale suurune plats ja suur amfiteater Margiti saarel. Ja meie läheme siis kopp-kopp-kopp niimoodi, mul oli kontrabass, suur rumm käes ja teistel oma pillid ja vähem kaks mikrofoni peenikest. Laulame siis esimesed tantsunaissaarlase võitlesid paista, teine oli ka mingi noh, Rotterdam või midagi niisugust. Ja rahvas tohutu tüdinud sellest Nõukogude pateetikast, eks ole, plaksutavad Meile öeldi kaks lugu ja minema plaksutavad ei jäta järele. Me läheme tagasi kummardama, ikka plaksutavad, mingid tädid olid väga kurjad, ütlesid, et ei lähe ta kuskile, läksime ikka laulsime veel ühe laulu ja siis lubati meid viia, kuhu vaja ei lastud enam ümberringhääling sammaskäik. Et ei lastud enam lavale ja siis keegi hakkas seal uurimat, kurat soome-ugri värk, et mida nad laulavad, hakkasid tõlkima meie laulu siis, et kuidas see mõjutab siis Ungari Ungari rahvast ja noh, et nagunii saavad aru keelest. Aga siis tuli kuskilt. Postide vahelt tuli mingi asjamees, ta nimi oli Pastuhhov, see oli mingisugune komsomoli esimene sekretär, midagi sihukest saatjaskonnaga. Tuli, ütles alati sõõri, peata takinaaga, surus kätt ja me saime mingisuguse aukirja ja tädid olid väga ehmunud, vait. Saadeti pidulikult meid minema bussi peale. Me olime 1975, siis saime võimaluse minna Mehhikosse läbi Ameerika. Esiteks, see oli meie esimene välisreis. Ja teiseks, me nägime maailma esimest korda läbi oma pilgu Ameerikas olles esimene asi, mis jõudsime õhtul sinna muidugi tohutut autode voolud igal pool ja ja ma mäletan, lõhn, mina mäletan ja, ja valgus seal oli juba, tänavatel oli siis kollane valgus, neil oli siin juba külm valgus kogu aeg, see kollane valguses tegi kõik selle õhustiku nii soojaks ja kuidagi väga pehmed toonid ja ja siis muidugi Meil oli hirm, et kogu aeg mingid gängsterid Washingtonis olime seal hotellis ja tegime akna lahti ja oligi do. Et see mingisugune nõukogude loll hirm, mingisugune noh niuke oli kogu aeg sees, et midagi juhtub kogu aeg. No see selleks, aga, aga Mehhikos tohutult fantastiline. Selles mõttes, et delegatsioon sai igal pool olla, nägime muusikuid, mängisime ise ja, ja väike delegatsioon 20 inimest. Jah, jaa, kogu see atmosfäär, mis oli, see oli fantastiline. Läbi sõites Ameerikasse oli ka veel see, et me nägime, nuusutasime seda Ameerikat nägime valget maja ja ühesõnaga ostsin esimesed plaadid, mis meil oli is dollaritest anti raha, sellest ostsime pataka plaatija. Mis staatuses Kukerpillid olid nõuka ajal väga palju ju räägitakse ja meil siinsamas kohtumisõhtutel, kui on see regulaarselt Leimaks enda tõestamine, atesteerimine, niisugused asjad, et mis staatus Kukerpillidel oli, tuli teil ennast näidata, kui sageli, mismoodi need läksid? Ikka tuli näidata. Meil oli, me olime selles, ma ei tea, mis kõrgemas staatuses. Mäletad Eldram kunstimeistrid ja peale seda, kui me käisime Kuuba festivalil, siis me saime laureaadiks üleliidulise. Laureaadid esines ja ühesõnaga sellega tõstsime ennast veel kõrgemale ja ja noh, üldiselt meil polnud probleemi sellega, sest repertuaar oli teada ja Repertuaariga oli see asi, kui me tegime näiteks oma esimest suurt plaati, siis pidime ja repertuaari kinnitama Glavlitis, mina tol ajal töötasin ajakirjanikuna ajalehes sirp ja vasar ja tundsin natukene seda ajakirjanduse süsteemi ja ajakirjandusmaja. Ja, ja siis olin volitatud isik siis, kes läks sinna Glavliti seal üks niukene, pisikene luuk, trellid ees mingisugused näitsikuid seal trellide taga ja siis mina pidin andma siis oma laulusõnade käsikirja sinna. Ja ütlesin, et noh, meil on raadio, saad kinni pannud, et kas saaks kuidagi läbi vaadata, et noh, rahvalaulud. Ja siis oli pahandust kui palju, sest laul esimene tantsu naisa loeti pornograafiliseks. Ja siis laul Rotterdam loeti niukseks joomist ja laaverdamist nagu õhutavaks lauluks ja taheti maha tõmmata, aga meil põhjad juba lindistatud ja siis kuidagimoodi siis õnnestus siis Glavlitiline selgeks teha, et mingi salm tuli vist maha võtta umbes ja, ja siis et noh, et teatud tingimustel siis piiratud noh, vastutusega siis lubati meile ehitada neid asju, aga mingid punased kirjad olid seal selle repertuaari lehe peal, sest mida tohib ja mida ei tohi, aga aga seda plaadi trükiti mingi, mina olen isiklikult näinud oma silmaga 22 kiraasi. Noh küll, Leningradis, küll Riias, eks ole, olid need plaadi trükkimise ükski raas, oli vist mingi, kas oli 20000 või või ma ei tea, kui palju, nii et noh, miljonärid nagu me oleme sinna, eks ole. Kolm rubla, 14 kopikat saime kinnistamise eest ja. Aga selle eest oli lindistamise rõõm higistama seal. Ja noh, eks see plaat levis ka ja tegelikult ma olen isegi isiklikult Moskvas näinud näiteks seda plaati, aga vaata seda lifitseerimine värke. Ega me Venemaale ei kippunud ja me ei käinud ju Venemaal esinenud paar korda Kaavell is või kuskil, kus televisioonis seal televisioonis siis kutsuti, öeldi, noh, nüüd on kaks nädalat on siin teil hotell, eks ole, Ukrainotellija mingit kruuslased ja armeenlased, igaühel oli oma korruse perekonnaga, tehti lõket ja kõik oli vägev. Me läksime sinna ja meile lint kaasas. Selgus, et on vaja natuke lühendada. Kuskil tulime tagasi Tallinna ühendus, me tegime uues uue lindis võix muust tagasi ja kahe päevaga lindistati üles, öeldi, noh nüüd on teil siin kaks nädalat nagu prii elu, võtke, võtke vabalt ja jah, ja taheti veel midagi lindistada, aga me ütlesime, et ei taha. Solvas mind hingepõhjani, panin postkontorisse, võtsime templi selle kommundemodeeringu lehele, et poiss, katsed on möödunud aasta, meil on templid, stamp. Tulime, tulime tagasi esimese rongiga ja siis pärast seda, noh nagu nad olid ikka nii hingepõhjani solvunud, et teine, teine põgenemine meil oli veel, kui delegatsioon sõitis Soome Helsingisse ja Helsingis ja Turus oli lihtsalt kontserdid ja suur delegatsioon Nõukogude Liidult. Tuligi tagasi läbi Leningradi, Leningradis pidi olema mingisugune suurest staadioni peal mingi suur kontsert, Ungari festival, Ungari festival ja kuna me olime Ungaris käinud osteti meid rongi pealt maha, Leningradi pahaaimamatult öösel teeb. Ja siis vaatasime, et asi läheb siin hapuks ja helistasime Tallinnasse oma bussijuhile. Seal tuli nisa bussiga meile hakul, me esinesime ikka ära ja ei näe, esinesime ära, jah, mingi sihuke värk, aga, aga ühesõnaga panime plehku, panime plehku sealt ja mõtlesime, et nüüd saame kolaka sealt komsomolikomiteest. Aga õnneks vaibus ja sumbus asi maha. Nii et. Meie suhtumine ei rikkunud ja sinna Ma näen, Jaan Elgulu on siia tulnud, kellega me olime kolm aastat tagasi Ameerikas. Aga seal oli üks selline ihus, et meie sõbrad Chicagost tulid meid vaatama, 1500 kilomeetrit oli, sõitlesin ja sõitsid mitmekesi ja siis sõitsid öö läbi ka kordamööda vahetustega, siis kiirteel ühes kohas, nad panid sellest mahasõiduteest mööda, natuke said kohe pidamises, mõtlesin siin ühes seal kedagi ei ole, et ajame vaikselt tagasi. Muidu sõidad 100 kilomeetrit ringi, enne kui sa teistpidi keerata. Ja siis hakkasid tagurdama, siis käis plõks ja mingi hollandi poiste auto sõitis ta neile tagant sisse. Seal politsei tuleb kohe. Põmm juba nad on kohal. Ja siis eesti poisid siis värised seal vaatasid, mis tajub. Nüüd läksid sinna Hollandi posti juurde natuke rääkisid, siis tirisid autost välja käeraudadesse politseiautosse, sõitsid minema paar politseinikku ja sinna siis tulid eesti posti juurde, küsisin, et kas teil mingeid pretensioone on, kui ei ole, siis võite ära sõita. Imestunud, et, aga et mis nendest hollandi poistest sai? Ma Omalt poolt lõpetamiseks annan teile pureda siis midagi niisugust, et kas nüüd on kukerpillidel juba põhimõtteline sport, hasartseisund? Enne viitekümmet ei ole võimalik. Kuidas pähe võiks tulla? Ei, me oleme ikka lõpuni välja. Aga mina tundsin siis, et me oleme ajalooks on siis, kui ma läksin teatri muusikamuuseumisse, oli vaja ühte fotot. Me viisime Toomasega terve mitu kastitäit asju ja need vedelesid meie pilliruumi keldris seal põrandal ja ja siis tuleb üks tähtis mees pappkast valged kindlad, teeb selle lahti seesama foto, mis oli mul põrandal vedelenud ja vett saanud ja võtab selle pintsettidega. Ja siis ei puutuda, ei tohi, näitab mulle seda fotot ja siis me skännima mingit 28 Maide 1000, mida gigabaiti. Ükski arvuti ei võtnud seda vastus kännis sisse. Mina seda fotot enam kätte võtta ei tohtinud. Sest et valge, me oleme ajalugu. Ma ise veel ühe tähelepaneku, et te lähete. Huvitav on see, et praegune koosseis meil on nii palju ühist kui neil kõigi kõigil on, esiteks habemed, töötame habemejõul, mitte hobujõul, vaid habemejõul. Ja teiseks, meil on kõigil tahes-tahtmata on kellad. Aga hetkel on vaja vaadata, millal mäng läbi saab. Seda meil on niimoodi, et meil on Eigi Vahariga on kolm minutit, on kellade vahel ja siis me läheme. Eikel on ees, Me läheme, vaata kuidas pidi minu kellaga peale Eiki kellaga maha. Suur-suur, aitäh kõigile, kes tulid. Õhtu sai niisugune, mõned hetked pika ajalooga ansambli loost said jäädvustatud. Tehke soe aplaus Heiki Vahar, Arne Haasma, Toomas Kõrvits ja. Seal pääsukeste tiiva luure liiva värskele heitele. Joon külma piimaga nägu naerul ja ta silmi lava. Ta venna. Redo. Kuid aastad lähevad. Oleme laial kobeedeegeebeeaa. On vööri Mart Laari jabur kui leinapäev ja minu mõrane veel ka.