Narva Aleksandri kiriku avaliku kasutamise kontseptsioon, mille kultuuriministeerium mõni päev tagasi oma kodulehel avalikustas meenutab koolipoisi referaati ja ma ei mõtle selle võrdlusega midagi halba, sugugi mitte, olen ka ise lapsevanemana taoliste tööde tegemisel abiks olnud ja pean ütlema, et väga hästi tehtud piisavalt kompaktne, liigendatud ja viitedki allikatel olemas küsimus vaid selles, et milleks oli vaja 18 leheküljelise referaadi tegemiseks kulutada kolm ja pool aastat. Kuid küsimusele, mida teha Aleksandri kirikuga, on vastuseks ikka see sama kirik-kontserdisaal muuseum. Nii pikalt tehtud töös võinuks olla ka julgemad, fantaasialendu, kuid nagu koolipoiss kardab, et järsku saab õpetaja pahaseks või hakkavad klassivennad naerma, kui mõtetel liiga uljalt lennata lasta. Nii mõtlebki ametnik alati hoolikalt, et paberile pandud tekst oleks poliitiliselt ohutu ja ei tekitaks avalikkuse proteste, nagu see omal ajal oli kirikusse raamatukogu paigutamise ideega, mille kohalik omavalitsus mõnuga sõelapõhjaks kõmmutas. Noh ja mida ikka ühes korralikus eesti kirikus teha saab, kui mitte palvetada, laulda ja viisakaid kõnekoosolekuid pidada. Samas on kirik-kontserdisaal muuseum vaid pealtnäha kergema vastupanu teed minek. Kiriku kordategemisele ja lõpuni väljaehitamisele kulub vähemalt kaks ja pool miljonit eurot. Hoone ülalpidamise kulud pole veel teada, kuid näiteks Niguliste kirik-muuseumi kommunaalkulud on pea 12000 eurot kuus. Lisaks töökohad, mis on vajalikud sisutegevuse korraldamiseks ja toetused ürituste korraldajatele. Eesti Kontsert võib Aleksandri kirikus teha kuni 20 kontserti aastas, kuid 30000 eurose lisarahastusega ja sedagi eeldusel, et ürituse korraldamine tasub end ära. Kui sära tuleb, vaatame vähemalt 500 inimest 20 korda aastas Narvas, kus konkurentideks seal oma kontserdi ja kultuurimaja vaba lava teatrikeskus ja ega jõhvi kontserdimaja kaugele pole. Kui palju vajab Narva konverentsikeskusi, seda võiks küsida Narva muuseumilt, Tartu ülikoolikolledžit ja vabalavaltki. Loomulikult võib anda Aleksandri kirikule kogukondliku mõõtme, kutsudes linnavalitsust pidama kirikus abielude sõlmimise, sünnitunnistust ja üleandmise ja koolide lõpuaktuse. Kuid sama tegevus on juba märgitud uueneva Narva raekoja kasutamise kontseptsiooni. Ma ei taha mingil juhul öelda, et Aleksandri kiriku tegevus ja publikuga järjepidev täitmine on võimatu missioon. See tahab vau-efekti, nagu seda olid Kremli ööbikud ja Roman Baskini orkestriproov, mida publik üle kogu Eesti vaatamas käis. Ja lisaks heas mõttes piisavalt hullumeelset eestvedajat, kes raatsiks oma energiat narvamata. Kuid kes on see järgmine? Katri Raik, Villu Jürjo või Allan Kaldoja? Aleksandri kirikuloo uba on aga selles, et enne kui keegi Vana-Narva taastamise mõttega taas kord lagedale tuleb, vaadaku, kui palju vaeva ja raha nõuab ühele vanale ja kahtlemata väga auväärsele kirikuhoonele uutes oludes uue mõtte leidmine Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.