On siis alanud üheksanda viisaastaku, kolmas, otsustav aasta. Täna veel tähistame algust homsest hakkame kirjutama taas TÖÖ kroonikat. Selle eelmine lehekülg oli tegude ja sündmusterohke, ühte neist ja võrdlemisi hiljutist, meenutame järgneva kümnekonna minuti jooksul Nõukogude Eesti preemia määramist põlevkivituhk Portland tsemenditootmise tehnoloogia ja kasutamise aluste väljatöötajaile ning selle tsemendi juurutajaile tosinaliikmelisele kollektiivile, kelle juhiks on Verner Kikas ja ta lähimaks abiliseks Raimond Otsman Tallinna polütehnilisest instituudist. 10 aastat ja viis nädalat tagasi kõlas eetris saade TPI Mark 800, milles needsamad mehed rääkisid uudse tsemendi katsetamise esimestest tulemustest. Vahepeal on noort kätte õppejõududest saanud soliidsed tehnika kandidaadid Verner Kikas juba doktoritöögi katuse alla saamas. Nende loodud ehitusmaterjal aga saanud nüüd teenitud tunnustuse. Teenitud see on küll nagu kombekohane sõna, aga seekord tõesti igati õigustatud, kui palju on tulnud uue materjali eluõiguse eest piike murda, kivinenud arusaamadega võidelda. Ja kui mu mälu ei peta, siis on Verner Kikas, nii mõnigi kord käinud balti soojuselektrijaamast tulnud tuhaautot punases Kundas ise tühjaks kühveldamas. Et katsed saaksid vähegi tööstusliku iseloomu, oleks seda tuli ka seda teha. Muidugi katsete huvilist sai veel laboratooriumi initsiatiivil viidud siis Leningradi kus tehases barrikaade valmistati, terve seeria raudteetoonis survetorusid ja need tulemused osutusid väga suurepäraseks ja see andis nagu tsemendi väljatöötamise tehnoloogiale ja töötajatele. João initsiatiivi juurde oleks päris paslik vast nüüd õieti meelde tuletada Ki paljud ei tea ju, mida sa tsement siis endast kujutab? Kui tavaline portlandtsement saadakse tsemendi, klinkri ja kipsi koos jahmatamisele, kus veel lisatakse juurde veel teisi mineraale arhitisandeid kuni 10 15 protsenti siis põlevkivituhk portlandtsemendil on teiste lisandite asemel põlevkivituhk. Koosneb portlandtsemendi klinkrist ja põlevkivi lendtuha peenimas fraktsioonist ja seda pannakse tsemendiklinker juurde 20 kuni 30 protsenti. See lisand vastandina teistele tuhkadele kiviseid uhkadele, tõstab tsemendi kivinimise kiirust tema marki ning sellega on võimalik saada ühe margi kuni kahe margi võrra kõrgemaid betoone kui tavalise portlandtsemendi baasil. Omal ajal nimetasime Mark 800, see tähendab, et betooni survetugevus ruutsentimeetri kohta 800 kilo, mis on aukartust äratav suuruse, peab ikkagi paika. Jaa, seda küll, seda peab paika ka nüüd praegu töös kasutatakse teda põhiliselt 400 500 600 Margit kasutatud see on ju läbi teinud ligi 13 aastased tööstusliku kontrolli. Ja kui ma õigesti mäletan, tol ajal 10 aastat tagasi seltsimees Ots ütles, et kahju, et seda nii vähe tehakse, tol ajal juba läks seal noh, kümneid tuhandeid rublasid, iga päev Narva merre, selle tuhaarvel, mida lihtsalt ei kasutatud. Muidugi, ega praegugi kõiki seda tuhka kaugeltki ei kasutata. Ja ligikaudu 1600 tonni lendtuhka veini mad fraktsiooni tekib elektrijaamades iga päev. Kui arvesse võtta nüüd keskmis fraktsiooni majandusliku efekti umbes kuni 30 rubla tonn siis teeb see nagu välja päevas 50000 rubla, see oli enam-vähem selge juba 10 aasta eest, aga vahepeal on ju palju tehtud. Mis suunas ja mis selle tulemus? No eks siin oli nende nishi keerukate süsteemide puhul, seal on püsivuse küsimused, nii-öelda lõvi osales, uurimuses moodustavad. Ja üldse neid katsetusi on tehtud siin füüsikas mehhaanilise keemis katsetas ligi miljoni ringis ja siin on siin läbitöötamise tulemusena leitud optimaalsed tsemendi koosseisud. Aga 50000 kaotsi minevat rubla iga päev. Eks see ikkagi tähendab ka seda, et tuleb mõelda tegeliku tõelise suure tööstusliku toota. Seepeale jah, praegu on punases Kundas vagu väljaehitamisel neljas liin, mis on siis ette nähtud põlevkivituhk Portland tsemendi tootmisel ja see tähendab midagi 300000 tonni aastas. Tsementi ja ja mis võimaldab millede kõrgkvaliteetset betoonis ligi üks miljon kuupmeetrit aastas valmistada, siis? No ehituste juures pinge, betoon, suured konstruktsioonid, paneelid, pikkusega 112 meetrit, siis fermid 18 24 meetrit ja kuigi nende kogusad siiamaani vist väga suured ei ole. Jah, tsement on aastast loodud keskeltläbi 35000 tonni siis umbes 100000 kuupmüüdud selle kõrgmarguses betooni on aastast saanud, tehakse nagu see üks liin läheb käima, siis toodang tõuseb ju peaaegu kümnekordseks, need siis on palju rohkem võimalust, seda tehas. Ja peale selle muidugi tähendab see ka suurt majanduslikku kokkuhoidu, veel tonn teenimat lendtuha fraktsiooni majandusliku efektiga ligikaudu viis, 30 rubla, nii see tähendab 30 rubla ühe tonni lendtuha peenima fraktsiooni kasutamise kohta, see on siis võrreldes Portland tsemendi kasvõi nii, et portlandtsemendiga üldsegi ei saa kätte nii head betooni ja peale selle on ta veel siis nii palju, nagu ma ütlesin, veel odavam. Seda küll, jah, kui 80000 tonni aastas kasutatakse tuhka ligikaudu 300000 tonnisel tsemendi tootmisel, siis on ta muidugi 2,4 miljonit rubla aastasena kasumit. Ja nüüd on siis tõepoolest töö teoks saanud, no päris üksi, sinnamaani, kus tänaseks on jõutud siiski hakkama pole saadud. Ei, no seal suur kompleksne küsimus ei ole ainult kreem ei piirdu mingi laboratoorse uurimisega pooltööstuslike katsetega. Siin ta baseerub kõigepealt selle sobiva tuha fraktsiooni saamisel. Mis on, võib öelda praegu maailma praktikas esmakordne juhus, kus mingisuguse tööstusjäägi lisamisega erinevate uhkade lisamisega portland tsemendile saadakse kõrgem mark, kiirem kivinimine ühesõnaga kõrgema kvaliteediga produkt. Ja selles on suur osa, on muidugi selle sobiva koosseisuga tuhasaamisel, eks ole, mida tunnustavad, on märkinud, ära katsuda üleliidulised, tsemendi, uurimisinstituudid ja sellele, et me oleme selles osas nii-öelda esirinnas, peab tunnustavalt märkima balti soojuselektri ja töötajate ja energeetika peavalitsuse töötajate panust sellise Kvaliteetse tuha fraktsiooni saamisel. Edasi muidugi tuli lahendada põlevkivituhk portlandtsemendi tootmise küsimus just jahvatuse osas. Klinker jämedateraline tuhk on erakordse peeneteraline. Nende koos jahvatamine ei anna muidugi kuigi head efekti, seal tuli mitmest uusi lahendusi leida. Selles osas on muidugi Kunda tsemenditehasel tehtud. Niisugused laiaulatuslikud uurimistööd olid muidugi võimalikud ainult hea, et planeerimise korral kus põhilise osa muidugi on moodustanud ehitusmaterjalitööstuse ministeerium teiselt poolt suuri katsetusi ja esialgseid rakendusi aitas läbi viia Tallinna raudbetoondetailide tehas. Suur töö on ära tehtud, aga peale tema majandusliku rakendamise perspektiivide, millest me juba rääkisime, on ju kindlasti ka veel uurimistööde ees, sest olgu asi nii hea kui tahes paremad. No seda küll, kahtlemata on see nii ja eriti on suur vajadus kõrgmargiliste ja kiirelt kivinenud botnud tsementide järgi nende järgi on ikkagi mäda teatav põud olemas. Siin polegi, tuhk Portland tsemendi osas annab veelgi paremustada. Vennikest erastiku koostise osas. Siin on veel reserve olemas, need uurimised on juba alanud. Voodeksin, võime midagi juba tööstusleiba pakkuda. Kolme viie aasta pärast.