Tere hommikust. Helle rõõmsa tere, hüüdsid tüdrukud, poisid, kes käivad ka laupäeval koolis ja seepärast, et muidu läksid kotid, kõlvaksime ei saagi nagu klassika sakama. Mulle meeldib laupäeval koolis käia. Laupäev on tage päev. Salasid Need, tüdrukud, poisid, kes meid kodus istuvad ja kuulavad, ei saanud aru, mis kool seal, kus ma olen balletikool. See balletikool asub Tallinnas Toompeal, Toom-Kooli 11, kuna olen Tallinna. Mina olen ka Tallinna, mina olen talilt irist ja räägib Peipsi järve ääres. Tädi soovitas tulla siia. See on iluRein, me vaatasime telekat ja hakkas ka meeldima. Ema ajalehest, vaata ja siis ta leidis kuulutuse, aga mina tahtsin juba ennem ise tulla. Mina samamoodi. Soovitus tädi Mulle isa mulle treener peotantsu. Õde käis siin, tahtsin 18-st klassika, Tõndile, saame tuttavaks ka alke aks. Marko tuisk, Allan Simson, Eavinud Nurmela, Tarmo proua värk, liivassinka, varje, milles Helene arve, Kellin kollerend, Sergo kolbaco balletietendusi on, nii mõnigi ehmub, kui esimest korda sinna satub, et mis see siis nüüd on, mitte ühtegi sõna ei räägita. Ma olin teatris käinud ja ma olen näinud. Mulle meeldis mulle samamoodi. Minule meeldime kinnist ei räägita, et siin kõige tähekese tantsuga väljendatakse mõnus muusika momendiks vasitamis balletikann. Käen rahulikum, see joadžike kiire või niimoodi minule meeldis see orkester hakkab, mängib vist äkki ehk vaatav seal lähe kohtfellvärsk. Ta läheb nii kõvaks, äkki sellel kõrvad lähevad lukku? Minagi alustasin, siis ehmatasin ära. Ma usun, et ega vist nii lihtne see asi ka ei olnud, et astusite uksest sisse ütlesite, mina tahan sind pime hakata. Jazzproove tegema, jaamast ainult dringid, katsuda katsed katsuda. Arst vaatas üle meid kõiki Alt, kas mingeid haigusi ei ole, kuidas paindide rütmitunne kirja kätte ja kes sai ja kes ei saanud Teie balletikooli ei tulda õppima esimesest klassist alates. Viiendast küttena päris põll nendest käskudest ja esinen igasuguse prantsuse keeles sõnad siis ei saa nendest kuue aastasena aru. Ikka esialgu tõlgitakse ja ikka ikka Kemiibli Jeesel poolbli ja kraan oli seal siis päris kükita, täitsa jäädi jalad lahti ja testi keerulisi ostsin, et kui esimese kohaga, siis pidi kõik vihikusse kirjutama, siis väheneid õppide algul oli küll nii, et panin keemia, panid Rondes lõpu käis hoopis teist voodi, kõik külgedel tuli sõnadega tegu vaat et rohkem kui, kui sammudega ja, ja oligi, õpetaja ütles ühte teie ja, ja me tegime teist rohkem kui eelmises koolis, nüüd oleme saanud kõik ja igasuguseid balleti, neid harjutusi ja poli Karpov armee, klassikaõpetajat, klaverit pead õppima. Kohustuslik klaver, see on eesti tants, ilmselt kuulis ka seda. Ei olnud. See on ka päris mõnus ja siin on kultuurilugu ja kultuuri õpitakse, seal õpetatakse viisakust. Kõik teised trennid, ajalugu ja see on hästi põnev, tundvale meeldite kaks pluss kaks ja eesti keelt, vene keelt, inglise keelt. See koolimaja on hästi vana väikseid ruumiga. Me koll, direktori nimi on Enn Suve. Teil on toredad õpetajad ja mulle ka väga meeldib, et see on nii hea, et väike klass, niisiis eraldi igaühele saab ka selgitada, kui millestki aru ei saa. Sest meid on ainult 11 ja venerühmas on siis 12. Kui ma nüüd vaatan, siis tundub, nagu oleksite eluaeg koos olnud. Kuigi olete tegelikult ainult vist kaks kuud tuttavad. Või siis ka juba saime sõpradeks mõnedega, kui me siin proovidel olime kasutanud siis on ainult siin koolimaja sajandil tunnid või? Praegu on jah, kooli maas. Mõnikord mõne tunni ajal käime õues kaotamas, käisime Seppekese hüve. Me käisime Igor kästaniad jäisel, Jaanil nägime proovi ja siis ka siin väga range õpetaja. Umbes 500 ruume ta ise käis ka kui esimest korda mõnedes ruumides ja Raval käsitega ei saanud eriti seal ei tohi välisjalatsitega minna sinna lavale, ma mäletan, kui mõõde tantsis Luikede järve, siis need kardinad seal veel kinni ja muusikat igasugused pillid eraldi mängija oli siis üle püssi nende kahe kardina vahelt pea välja kik rahvastega neemariirles lavale. Aga mis seal lava taga kõige põnevam oli? Heal oli nii palju viiteid, ige maiseid mõnusaid asja seal tegid kingi, võtsid seal käisin, aga kas riideid õmmeldi, kingime neid kleite, kus maaliti neid taga riideid, mis nii-öelda nii teile neid puid ja kuigi siis nende karatsioone püüdlusega majad käivad kopikas, kus ja nägite päris lähedalt baleriini. Kaie Kõrbi ja on tema teile eeskujuks ja tantsib nii ehki. Tavaliselt Eeaa kaaslased ei tegelenud oma tulevase ametiga ka teie juba peate päris tõsiselt tööd tegema ja tulite lihtsalt natukeseks ajaks vaatama, et ehk sobib. Ei, mulle meeldib ametkond, mina tahan ikka siia edasi jääda. Nii vähe on ka edasi jääda. Ma ei taha välja langeb ja võib-olla tõepoolest mitme mitme aasta pärast on teist keegi teatrilaval vaat et kõik. Ma arvan, et kõik oleks kena küll. Ja kõige rohkem ajab seal keed Tiivel. Teie kahekesi olek vist päris kindlalt otsustanud, et see kool on hea kool. Kuidas teenime, marjaelling Hermine klient, see aasta on otsustav. Olete olnud? Viis aastat siin koolis, kuulsid, mida tüdrukud, poisid, kes esimest aastat on suure õhinaga rääkisid, teie olete samasugused ja sedamoodi oli suur õhin sees ka esimeses klassis olid kõik, oli nii uus ja hoopis teine aeg, kui kaugelt vaadata neid balletikingi, siis need on nii imelised ja nii erilised. Vahest on suurimad vihavaenlased, sest nemad on just need, kes lõhuvad su jalgu ja nendega ennast kõige raskem. Vahest valus ja ei taha ja visatakse täitsa nurka, et aita ei taha enam. Peab edasi tegema. MeT Vormaski inimesed, ilmselt ma ei teadnud, et üldse varvus kingad olemas on, ma mõtlesin lihtsalt 200 pehmetuhline Nende susside, Otson tehtest kipsist ja nende peale üpris valus seista ka aja jooksul, jalg harjub ära nendega muidu kõva tallaga ja tugevamad kui ta sissid. Mul on neid ikka päris palliga kastideis. Age Abaci käe oma sünnipäeval jäi mul alal tütrel on üks tuttav vale liimile, siis mulle kingiti, siis proovisin küll neid jalgu ja need on mulle nii suured veel praegu. Nii et teie veel ei tantsi varvas kingadelt? Ei pisemate jaoks on see veel suur võluri. Jah, meil on see unistus samamoodi meie Jakski. Nii õnnelikud, saime esimesed sussid kätte, kohe jalgne kohe proovima, alguses jalad värisesid all midagi ei tulnud välja, aga tehnikat tuleb aastatega juurde, harjud ära. Te olete juba tantsinud suurel laval ja esimene kvartal vist kolm aastat tagasi. See ei olnudki nii suur osa, aga alguses oli, et oi, ma saan ikka laval, et ma olen keegi seal, ma olen isiksus. Ja mind on kavasse ära kirjutatud imemäe. Väga hea tunneli Kohkelid, see oli pähkli, pures noku osa. Ma siin olen Aabraasia õrn ja õpetaja, seletas mulle, milline see nokika on. Väetongi esimest korda tõsteti, laval oli suur kingituse karpi, mind tõesti ütles, et kingituse karbist välja sihuke tunne, vaatad saali. Oi kui palju inimesi ja kõike head vaatajad mindest. Ja ikka oli, kartus oli sees, kas õnnestub või ei õnnestu, kukud üldse maha, siis pandi sind karpi tagasi. Ei. Esiseks tantsisin oma osa ära ja läksin lava taha ja olen õnnelik, et kõik hästi läks ja minu esimene etendus oli pähklipureja sõdur. Reatantsijana see peab tegema kõik ühtemoodi, et ei saa, muidu on solist kole vaadata küll. Omapärane on tunne, et ennem pole olnud ja nüüd järsku laamer oli saalis sõpru-tuttavaid? Ei tea, võimul oli. Ja mul oli ema ja ikka kõik tuttavad olid kohal. Et oi, näe, tantsib laval, et noh, lähme vaatame, mis. Mul on, ühiselamust mul ei käi sedasi, tuttavad moel on aseris. Ida-Virumaal. Kuidas sina sattusid siia kooli? Ma ei tahtnudki siia kooli tulla, lihtsalt panin siia kooli, kehalise kasvatuse õpetaja pani mind siia. Ja sina olid kohe nõus. Tähendab, ma kaalusin seda asja ja siis mõtlesin, et võiks ju proovi. Aga nüüd on meeldinud nüüd küll ära minna. Sa tegelesid võimlemisega või nii kergejõustikku või millegi muuga ei tegelnud lihtsalt kehalise kasvatuse tundi. Seal me siis tegime seal kõik paigutasime, tavaliselt saadakse alati hilja aru, siis käin juba hilja, oleks peab kohe aru saama, et on aeg tööle hakata tegema. Nuttis ikka kaks aastat aega, enne kui midagi tegema hakkasite, lihtsalt mõtlesin, et lähen, tantsin ära, aga kulgu raskem telekast on ja et tantsitakse, ma mõtlesin ka täpselt samamoodi. Ja vaatasin, et noh, mis seal ikka teha on, aga kõige selle balleti taga on suur tööväetis, kõik algab nullist. Tuleb palju vaeva näha, et saada selleks, kelleks tahad. Esmaspäevast laupäevani, eks puhkepäeval puhkepäevadel hilinenud valitsuse väsimus on peal käinud, et ei, et enam ei taha, aitab, lähed jälle kooli, jälle jätkad samas vaimus edasi seda, et osasse sisse elama vaheliselt tunnetki, et sa oled see, kelleks sind on balletis pandud. See ongi kõige tähtsamate pead tundma ennast sellena, kellena sind sinna balletipandud. Kõige suurem töö ongi võib-olla õpetajal, kes püüab seda meile selgeks teha mida me esitame, kuidas seal võib väljendada, et see ei ole täitsa ükskõik, et ma teen selle sammu nii, kas ta võib teistmoodi teha hoopis teine väljend? Minu arvates teksti nagu pähe õppima, liigutused tulevad ise selle testiga kaasa, lavastaja on öelnud meile, kuidas see oli sõnastusega on siis liigutused tulukas. Aga muidugi, eks teatris on juba teistsugused toimetused, kaaste peate käima proovil, kostüümiproov on ju ka üks põnev asi, jah, see on mõõtmine ja kostüümiproovides anda siis niimoodi, et sa alguses mõtled, et lähed sinna kostüümi proovimata. Huvitav, et milline see kostüüm nüüd võib-olla see on hoopis teistsugune, kui ETVs mõtled, et sulle pannakse klassikaline trikoos selja taga võivad olla hoopis üksinda näiteks tänapäeva riietus võib ka olla tänapäeva palett. Nii et ei peagi olema just trikoos seljas, igas balletis mõned tuttavad, kes siin ei käi, ütles küll, et küll on imelikul balleti õpitaks, aga ta ei olegi nii teistmoodi, on täpselt samasugune nagu teine kool, aint eriala ballett on juurde pandud. Kui mõnele inimesele ütled, et sa käid balletikoolis, siis mõni mõtleb, et oi kui tore mõnimudele Dism niuke ongi niimoodi eriarvamustega inimesi. Kui te tänaval vastu tuleksite, siis mina küll ei oskaks öelda, kus kooliste käite või saab aru. Tüdrukutel saab kõnnakust arukeelsed väljapoolt võib-olla sellest, aga põllest hoiak on teistsugune, sest harjuta ennast hoidma. Lihtsalt littalettalitajad siin politsei kuulis, käitumine muutub, jõutrenni ei tee või teete, poisid teevad, kestavad vangija kui paaristants tulevitzis, Türkudes nii raske ei oleks. Tüdruk ei ole nagu Kang. Teist moodilistuseks tüdrukut vigangi. Neil on lava peal rõõmus nägu peas, lähevad lava taha sisse, uus hui hingeldavad ega lava peal siukest asja ei ole, sellepärast inimesed mõtlevadki sendid siin nii kerge. Päriselt ei ole siin kerge saalis olevatel inimestel, mida jama raskusi veel näidata. Nemad pärast kõike nägemist, rõõmsa ilusana ja baleriinid püüavad tantsida rõõmust. Näid Omarasksime. Osad läksid ikka järjest raskemaks. Pähklipureja nukrus oli väike osa, noh, võib-olla minu jaoks ta oli isegi natuke raske, alguses, aga pärast tõeliselt ära. Siis tuli pähkli Burasel pähklipureja juba nimiosa, see oli veel raskem. Ja siis varade hoopis teise stiiliga ballett seal oli juba. Mõtlesite, oli kolm inimest, tantsisime koos ja see oli juba julgem tunne, et keegi veel sinul, et tunned ennast kindlamana kõigele kaasa. Minu teine osa oli Bodetroa Baltimore etendusest, teistsugune tants ja teistsugused kostüümid ja kuidagi teistsugune tunne oli teha seda etendust muusikalis. Balletis on hoopis teistsugune, see läheb rohkem võib-olla südamesse, see väljendab rohkem. Ta on kaaskõlas sellega, mis laval toimub. Need ongi kõige suuremad, peamiselt Sa seisad laadal, tantsid ja tunned, et vot nüüd vaadatakse sind, et mitte kedagi jälle sina oled see keskmine, praegu näed saalist inimese pilkasid ikka vaateid saali poole sõitsin inimestele, püüad väljendada kõike neile, seda, mida sa tunned ja keda sa mängid. Pead neile selgeks tegema, keda sa esitad, kes sa oled, see seisneb ise kogu aeg peas, ei lähegi meelest ära. Viimane etendus oli armastuse muinasjutt, tähendab Tom ka praegu homme Estonia teatrilaval neid näha. Meie oleme selles armastuse muinasjutus õde ja vend, kes on omavahel Tšiilis riius omavahel ja siis näevad ühte und. Ühes unes on baleriin tinasõdur, armastuse ballett, seal õde vennad ühte ja sama unenäkku ja tänu sellele nad hakkavad mõistma, saavad oma eriarvamustest sile, ütlevad ärel mõtlemise kõrvalosasid natuke läheb aega, siis saamatraaž. Kui tüdrukute poistega said jutud räägitud, kohtasin veidra balletikooli direktori Enn suvega. Mida ütleksite näiteks neile tüdrukutele-poistele, kes pole veel mitte iialgi ühtki balletietendust näinud? Kellele on rohkem meelepärane nukuteatri, vaid draamateatrietendus või kellele mõni kontsert? Eks see kujuneb aastate jooksul välja. Aga kõik need teatris ja kontserdil käimise harjumused ikkagi saavad alguse varajasest lapseeast. Ja miks mitte ei võiks selleks olla ka balletietendusest. Tants ja laul on ju alati kogu inimkonna vältel käinud inimesega kaasas ja selline looduslikust loomulikust tantsust kaugele arenenud kunst, tantsuvorm nagu Euroopa klassikaline ballett. Võiks olla ka üks nendest, mis last arendab edasi viib, muudab kultuurseks harituudi inimeseks ja ega me mõtlevi mina või keegi teinegi siin, et need kõik lapsedki peaksid käima balletietendustel. Aga ma siiski arvan, et et lapsed ikkagi peaksid vähem või rohkem käima teatris ja kontsertidel. Ja ongi selleks korraks jutud räägitud, soovinite päeva mahuks. Mõnusaid toimetusi ja häid ela.