Ning nüüd kihnukeelse uudise taustast, kihklased siin-sealpool, merd ja kasemarke, mõtlesin et on ikka vägev elada küll, 21. sajandi võtad muudkui mobla taskust välja, küllad hoiamatu Marele ning saad teada, kas naine on oma kodusaarel Kihnus, linnas shoppamas või hoopis suures ilmas Kihnu asju ajamas. Jaa. Tere, tere. Me ei ole kuulnud, seal, tõestas kusagil mingi saare peal, pidid olema Pedeldama, kus sa oled. Näole jah, Borgur Elles saare peal keset Vahemerd valesaare peal. Niukse riigi suvar, see on siis. Prantsusmaa Brava piirkonna Marssey on siinsamas Ligis umbes tund aega sõita olise sadamasse Massey sajase saare peale. Marsei tulevad ühese paistvad ning Biotena kaugel kui Kihnu Kimaise mastis. Jah, oligi vist koera asemastu ligemale sukka, sama tee oli tungla taksopaadiga, tulimasime õhta siirduva teiega Madagaskari inimestega veel, et selles mõttes see konverentse, pesa huvitavat ja tõsteid naa paelu, erinevaid suaari maailmas kogu kutsutud. Räägime kõigepealt siis porgarellis niuksed, inimesed seal elavad ning kui palju neid seal on mingis asjade mategad seal. Et Vahemere saared on ju enam-vähem ühesugused, kõik meitest väga erinevad, et nemad on ju jooksevad seal sadamas ja sadamalinn pea, kus elu toimub ümberkaudu Ances mäed ja siis mägedest voolavad võib-olla nimed Allarikus juma, vetsu assoni ning siis Lambki aateline roheline loodus, anud ümberkaudu muulal, mõni koht on siis ka põllumajanduspiirkond, näiteks selle saare peal on viinamarjaistandus ning emissioon mark väga suur rõõmude jääks nagu sea näeksid ja ma soovitan väga suurt siia tulla. Ja Tuije Kunstimuuseum muideks ja mägesi seal samas ning sealt Sokkamised õudsalt turvatud ja sirgel maailma tipptasemel kunstnikke tõendanud seal eksponeeritud näetegi pilt Süüakse pisikese saare peal, selline uue kunsti muuseum, mis isegi mõõtmetelt suurem, kui seal Pärnus Chaplini keskus. See on küll ette ja uudised maailmas kaks uje kunsti muuseumit olemas, antaga nihukest keelt, seal inimesi rääkivat ning on see prantsuse keel või mõni prantsuse keele murrak või kiitlevatkuaet nagu kihnlased keemitel oma keel. Väikesaartel see suur erinevus, mis mina nüüd kõik töötubades valla, tulemeid metele andnuks need arutelud ju, et kuidas Euroopa liidule teha Ede parem ja väikesaarte murede kohta ning ning millal see katusorganisatsioon, kogumeid, võttasy, Kogosid ta põhiline küsimus Sarutakse energeetikat ehk siis nagu traditsioonist, kultuurist sellest ei räägigi eriti keegi. Mõni on neuropeale minu ettekannet nagu tulge sööma või see oli ka väga populaarne, aga sihukest sarnasust Kihnuganud väga raske eriti Vahemerest leida. Keeruline. Juke saanud äämatasid, et seal oli kört selgas ning rätik peas ning võib-olla isegi rääkisid kihnu murrakut inglise keelt. Ja kindlasti Kihnu aktsendiga inglise keel võis küll olla. Jah, see mõjus kõikjale kosutavat, arva küll, see minu ettekanne, sest seal olid juba räägite kõik CO2 emissioonist ja kõik, kes sellest energiamajandusest ning joogiveeprobleeme tsunamide Aafrika lõunaosa saartel väga erinevad teevad, eks siis järsku pauh põhjamaalt siis ainult üksuaar, miks siis Kihnu ja seal siis on sihuke oma kultuur, et see oli tõesti kõike jaoks väga tore kuulda, vahepeal vahepalaks. Jukose kõikjale teadaanded, seal pagas ookeanis hakkab ju uputama varsi, kui jäämäed lõunanaba otsas aia sulavad ning inimesed peavad oma kodud maha jätma, et sihukesi inimesi koha seal lähed, siis oligi omaste kodus Vaarest juba ilma jäänud. Seda küll jah, seda nad seal karkades on, need mured on endal katastroofi-järgset olukorrad on väga keerulised, eks noh, see organisatsioon olnudki siis Chocat töötas nagu niisugust ühisplaani välja, et kuidas siis kõiki aitan vastavalt nende vajadustele, et mis on muidugi väga suur vahe. Kihnuga, näiteks mõnedes Aafrika saartega võrreldes on see, et, et kasvõi Madagaskari ka, et, et nendel andiga külastatavus on väga pisike turismi osakaal, aga näiteks sedasama Porkurell saare peal, kus metsi Vahemerel olema, et siia anda näiteks 350 alalist elanikku nagu Kihnus keht ning turistage siis aastas miljon. Ehk siis 6000 inimest päevas külastab siis seda väärt, et siin nagu see üldine probleem, on see massiturism, turismi osakaalu. Ma suur ja kiire kasv, et juba nagu keskkonnaprobleemides nakad, kuidas kaitsta loodust, seda kultuuripärandit, ehitisi ja kuidas toime tulla, et jäätmetega ning vesi ja reoveed ja kõiksugused muredanud põhilised. Mis asja siis Porkorellis peale peab hakkama, kui naa palju sinna turista tuleb ning immigrante goa üle mere tuleb kindlast. Seda ei, polegi näha, siin, arvasid teenindajad võib-olla teisest rahvusest kui põlisrahva esindajad südame ei põle siin üht jalus muulal, küll siis ma võiksin näha jah, aga Hiina koibule aga peale hakata nad mõtlevadki kõiki asju alla, et kas piirata või noh, jõnduvaga kalliksust, aga emad, onud juba kallikiga ei saa ütelda, et odavam oleks, et Kihnust-ga võrreldes on kaks korda kallim, võiks selle sorber muuseumipiletid või mistahes tunda. Kui teistel on niisugune keskkonnateemaline nõupidamine seal niukse teadmisega siis taha, kui Kihnu tuled, et kas peaks Kihnu metsa juure istutama või kõik need tsaari aegas istutatud metsad maha saagima. Jah, keskkonna mõttes minu jaoks on väga tähtis, sest see inimene ja kino puhul kindlasti pärimuskultuurikandmine ehk inimesi, kes selle keskkonnast hoolitsevad, oma väikesaarel oleks väga seal hoidma. No et siiani ka tõesti erinevaid näiteid siin vahepeal ka asustamata saari või ühe elanikuga saari, mida külastanud mitu 1000 inimest mõtleva Sorgobjale, metsaga proovika sfääri äkki, et on veel kusagil Põlis kogukonnad alles, kes ise kohamosu arvestatavad hoolitseda, oma loodust kaitsta. Teine asi, mis mind huvitav, on tõesti energia, iseseisev energiamajandus, noh, see on minu jaoks ka väga oluline teema ja Kihnu puhul ka väga tore oleks, kui see seokas vaher ühel päeval oleks. Et ei sõltu mandrist mitte mingilgi moel, vaid saab ise hakkama ka toidutootmisega või või ka energiatootmisega veidike asjaga. See on ettetore seadma kaugel kodumaast, k Sargos vare meelde tuletasid, see on nüüd Pärnu linna oma ning hea uudis on see siit Kodomaalse oled Pärnu linn pani oma arengukavasse, et tulevast aastast pihtas Orgo saare looduse ning kultuuriväärtuste hoidmise kava isegi rahanumber kirjutati sinna taha. See tuletorn ikka loodetavasti soap ka oma saarevahi kesi korda peab ega ega see neid putubki sinna liiga palju kurja tegema. Aga teite ühingu nimi olnud, kuidas? See on Milo ja see on nagu naeratus nafta sellest sõnakas mail, aga Milo ja sealt siis muul aidanud organisational nagu võib-olla inglise keeles tõlgituna ning ta kolm aastat ta nüüd aktiivselt tegutsev 2015 kutsuti Kogo ja sel põhjusel, et turismi kasv on amort suur, noh nõnda lihtsalt väikesaartele see surve kasvab mühinal ülesmäge lähtuvad need numbrid ning muidugi plastiksi Vahemeres ja ookeanide puhastamine ja kõik see on väga valusad ja nagu väga kiired teemad. Kui pisike peab olema üks suaar, et ta saaks olla organisatsiooni liige. Atrianudki laiud näiteks kohame agulas, itaallastel olid täiesti asustamata laiud, seal nimekirjas on ka nädal täpselt nagu Sargo külastakse visate mured, kus on siis WC ja kus jäetakse prahti maha neid noh, kõik need sarnased asjad, et sealt ma nägin neid paralleele küll. Me ei ole kuulnud, et 10000 inimest on see piir, et nüüd, kui Hiiumaal on vähem kui 10000 elanikku olla kõva saanud pisikeseks Vaareks ning Muhumaal oma paari 1000-ga ning Kihnu, Vormsi ammugi, Seda jah, need laudad Hiiumaal võiks kvalifitseeruda siia, et ma neid pindalade järgi kaaned, kuidas kutsutud kogu. Arvatakse, et selle aasta külastab kihinud 30000. turist on seos seda palju või vähe. No minu arust on Kihnus nagu hästi läinud, väegotanud kultuuriturism on nagu see suur muutus, kannapööre tehtud, võrreldes selle 90.-te aastate olukorraga, et see on minu meelest positiivne, nii väga paljud inimesed teenvat selles veo hea meel oleks selle üle, kui kasusaajad olekski kihnlased, et kõik see turismist tulenev tulu, see oleks kindlasti elatusala, siis aitaks saare peale ringselt elada, pissinud Kihnus need kodumajutusi tegemine, arvad, see on väga tore. Tore küll, aga igal medalil on teine külg koa turismi talusi tuleb juureaga kaluritalu siia vähemaks ning põllumehe ning karjanaise talusi jääb vähemaks ning. Ei olnud ka näiteks lava peal põhilised teemad, mis kalapüüki tuleks piirata ja noh, väga selliseid looduskaitse radikaalseid seisukohti ning loodusparki loomise põliselanikule mõtlevaid ettepanekud on üsa paelusi või siis ka näiteks okste, kes käivad nende saarte peal suvitamas, nemad tahavadki seal vaikust ja rahu, et te tahaksite, turistid käivad või nemad ei saama kohvipoest, Lubiku peavad järjekordades seisma, et Saksamaa kohvi Kädeni selliseid näiteid toovad nad, mis on meie jaoks väga naljakas, et neid Kihnu puhul on ikka esimene asi ikkagi oma iseseisva oma toidu tootmine ehk siis kalapüük ja põllumajandust, need on nagu kõige tähtsamad, et see on ka seal samamoodi nagu energeetiline sõltumatus on sellel väikesaarel, et et jätkuks just need põlistegevused Paremini Cisco jõuad-jõuad laupäeva õhtaks sauna omale vä? Väikeste oma jah, aga võib-olla juba. Pehmed Lendoni kenade maandumist siis Tallinnas ning võib-olla ikka laupäeva õhta saad ka vehklema minna. Selline saigi tänaõhtune kihnukeelne saade, Uiad, uudised, riba pühapäeva hommiku. Olgem ikka rõõmsad ning terved Tseevik sealpool merd.