Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtast kehtlased siinik sealpool merd, kase Markole ette vanamees küll jääb, aga aga ennustamist ikka veel õpime põlente vaatasi, mania kohtas taeva ning mõistagiteitele öelda on siis jõululaupa tulemas seal palju poissa lund või hoovi ristima või äges lillesidki ning oligi ju 2010. aasta õitsesid meid aidassi Manijasnike Kihnuski punased ning roosad roosid. Selle aasta see küsimus lahendatud. Kitse panid juba viinagus roosinahka aga jõulumõtted on kõikjal juba peas. Kui Kihnu virve täna munad laidu jõudis ning ning koolijuhataja koos esimese ja teise klassi päkapikega Pärnu linna hooma sõitis ning sama praami pealt Pärnamäe Eli soojad ning kindlasti magusad räne Levad samuti Pärnu sõitma hakkasid, siis, siis mina mõtlesin, et käo ise goa linna kupata. Siia uue kunsti Muuseumis Pärnus särav ning sirab jõulumend Kihnu slaiutud ning Kihnu naised rätikud peas ning õpetavad linna rahvastekohaga Kihnu Kambesi tegema, aga poome laupa on, et vägevad plaanid kiusu toolil ja kena noor kihnu naine, õpetad siis linnamehi ning naisi kohatidesi tegema. Kuidas see siis käib? Asiastite tegemine pihta hakkab. Tere, jah, kõigepealt ikka riie ning täidis ning tõstopini siin riided selga teha ning ankeedi titt valmis. Kui palju sa ise tittesid hein, oled oma elus? Mustal Ede lugeda siukseid pisikesi põlegi teinvala suuremeditident 10 ringis. Suurem asi on ju parem kohe teha ei peas valjus mähmedega ega kasvatamise ning esitamisega liiga palju vaeva nägema, et saad kohe võid otsekohe surema teha, et et kuidas seda kõige suuremat siis tehase räägime. Seal juba taris, lõikad teha käed ning jalad ning pea kuuel inimest. Kas Kihnu titele tehakse otserätik või müts pähe kohal ning kuidas siis vahet saab teha, kas on poiss ja tüdruk? No ikka tegi talupaberis ning poisid tegi ikka nagu Troiga, nagu Kihnu mehed. Nagu päris sihukest beebiteede teha, siis vist poistel on ühtemoodi, mõtlesin peas ning tüdrikutel teistmoodi, seda viste Marta parameni. Tema on kindlaks teinud ette pisikesi, tittesid. Kui suured vanad inimesed juba, jah, need mütsid on jah, erinevad bastioni tüdrikate mütsid, muidu lehtrid ju segamini, aru kitkumas kumbki ongi ju, ikka peab olema eraldi ning see tite tegemine ju me oleme olnud üksainuke tütar, aga mina sellele kõlguvad sihukesi liteesimise lihtsalt Narakatlast riietest Kogo pandud rätik peas ning see ei peagi tulema tihe, mis lapsele on see suur asigi innu kört on selge ning peasid rätik, plasin, jagub yhes ande viimaselt. Me olla plastmassnukud teid, mis on suured siuksed missiga, tänu peas on käised ning vastad jalgu niisugused, aga ilmed pidid kaelas olema. Sõduritele tahtis ikka, et helmed kaelas on ning nägupidi pees olema ning see oli kihnu lapsel kõigis magades ning ning kõikkis kaenla all ning seejuures Meie seoga Marta, oleme veneaegsed ehk nõukogude aegsed inimesed veel, aga tuulion, noa, noored, tema seda aega mäletab ta enam, aga teeme tuli lehe küsimus ju ka, et mõista, mõista tuli, niuke oli kõike kõige erilisem manu ja tite sasi tehti siis, kui vene võim tuli ehk 40. aasta otsa hellkuul. Ei ikka päris kiilud ideaali ehk rahvariided olid selga siis jumala õiged ite, aga üks asi oli teistmoodi, kui kõikjal teistel siis oligi pearätik hääles ei ole saepuru, oleks mitte siis mõista, mõista seda asja, sinna sisse, peideti. Möllases Vello Lõpp. Jaa, Marta sea saad auhinna. Seal oli seal sisse sinimustvalge, Eesti lõpp pandi sinna peitu. Tehtud titeks. Nukuks tehtud jah. No vot oligi siis, kui Puiestee 1988. aasta esimesed lipud välja toodi, Kihnus oli see kuragalmiana kee esimest sinimustvalget. Et siis ka Toomal tehti keisrilõige ettidele ning sinimustvalge rel oma kätega tehtud. 1933 hakkas õiest lehma tooma õues sihuke aludenetite. Kaua siis seda Kihnu jõulupuud ehk jõulumända siia uje kunstimuuseumis kettasse. Küll me juba siidi õlki, küll vahet, puu jääb ikka kolmekuningapäevani ning Kihnus oli ennevanasti sihuke komme. Päris kui mina laps oli, et nurgad käisid Küle kaudu jõulupuud välja laulmas, et Käudigi mindi, pereseni lauldi ning siis Seltuudi maiustusi lastele ning laule tee lauldi, laula jõululaula veel ning siis taotati jälle see jõulupuu vällja. Aga see oli siis küünlapäeva kihnu jõulud ju, kestvad kuni Tartu rahupäevane küünlapäevani välja. Küünlapäevani aga alamuti vanamemme oli, arvan, et ei tea, kus need tüdrikud olla. Et mänd hakata juba podisema, ei tulla korda koha vällja laulma, kõik kuuetasid, et küla kaudu käidi sedasi jõulupuud välja laulmas. No kena jõuluaega siis maise maa kihnlased ning kihnu maa kihnlased. Olgem ikka rõõmsad ning terved ning jääge nooreks ka. Aitäh. See on tore, välisKihnu lastekäimine on see üks väga tore asi. Kas te seda ka teate, kus vallavanem praegu on? Õrna aimu? Sellest me kuuleme juba tulevane reede. Tal on üks väga huvitav koht, kus tema jõula kavatseb vastu võtta. Nii et kõrvad kikki. Tuleva reede õhtul saame teada.