Georg Otsa sünnist möödub järgmise aasta märtsis 100 aastat. Ajaloomuuseum on teinud juba algust otsa pärandi eksponeerimisega. Homsest on siis kõikidele avatud ajaloomuuseumi suurgildi hoones näitus Georg Ots, armastan sind. Klassikaraadio stuudios on näituse kuraatorid Annely Kaldoja, tere. Tere ja Marika palu ere. Kui suured olid siis näituse ette valmistada, et millal see kogu näituse ettevalmistus üldse alguse sai? Kui ma ausalt ütlen, siis keegi täpselt ei mäletagi, millal või, või kes selle idee esimesena välja ütles. Aga me oleme näitust ette valmistanud umbes aasta, et see on umbes selline planeerimisperiood. Ja eks intensiivse töö on jäänud ikkagi nüüd suve kuudesse ja nüüd sügisesse ja ja viimastest päevadest. Aga järgmisel aastal siis tõesti on Georg Otsa 100. sünniaastapäev ja muuseumi ei saanud jätta seda tähistamata, et see on meile väga suur au olnud. Et meil on olnud võimalus teha näitus sellisest näitlejast lauljast ja inimesest nagu Georg Ots. Me näitusel tahamegi näidata võib-olla eelkõige tema tähenduse suurust, seda, mida ta tähendas inimestele omal ajal ja mida ta siiamaani tähendab. Ja me vaatame näitusel Georg Otsa võib-olla natuke rohkem kui varasematel aastatel datel oleme teinud, sest Marika on teinud ju Georg Otsast mitmeid näitusi oma elu jooksul, et rohkem keskenduda just seal ostajate vaatepunktile, et natuke seda vaatate vastuvõttu, mis ei tähenda, et me Georg Otsast endast ei räägi, et seda loomulikult ka, et kuidas see siis selline austajate vaatepunkt avaldub siis seal näitusel Eesti teatri- ja muusikamuuseumi kogus on väga palju kirju austajatelt. Et neid saida ju päevas kümneid, mõni peal isegi sadu ja need tulid nii tema koju kui teatris Estonia. Ja on ka räägitud sellest, kuidas kirjad tulid kohale ka, kui ümbriku peal oli kirjas ainult Georg Ots, Estonia teater, et polnudki täpsemat aadressi vaja, sest postiljon teadis ju, kuhu see tuua. Ja meil on ka teisi esemeid, mis on just seotud selle vaatepunktiga siis näitusel on ka tema kostüümid loomulikult teatri kostüümiteatrikostüümid siis ja mis on võib-olla eseme poole pealt veel huvitav, et meil on väljas ka tema joonistused. Et üldiselt on teada, et ta oli ujuja, ta oli laskur, sportlane lisaks heale lauljale, aga ta oli ka päris hea kunstnik, et Meie kogus on ka palju tema joonistusi ja esmakordselt on meil olnud võimalus näituse raames need välja panna suurgildi hoonesse. Marika, kuidas näitas siis võrreldes teiste näitustega, mis siis varem tehtud on, kuidas teile isiklikult see materjal tundus natuke kaasaegsem, natuke noortele võib-olla lähedasem, kes teda hakkavad alles avastama temaga tutvuma, meie põlvkond jälle avastab ta uuesti kellega me koos oleme kasvanud, temaga koos oleme kasvanud. Kui suur see kogu õigupoolest on? Fotosid on 1920 pluss siis arhiivimaterjal kirjad, kavad, kogutud materjalid, austajate poolt tehtud, niuksed, vihikud lausa ja korjatud tema kohta kõik artiklid, kõik, absoluutselt, mis puudutab Georg Otsa, see on üks peterburi austada, jah, no on üks selline, siis oskas ta Niinani kiitina, kes on teinud väga kena albumi käsitsi kõik maalinud ja teinud kas seda on aegade jooksul täienenud kogu ma saan aru. Ja kõigepealt Georg Otsaga sisetooma oma materjali, ta saatis kunagi ta skendist meile väga toreda ühenduse uueks aastaks tervitati tulevane eksponaat. Ta hakkas ise neid tooma juba ja siis siis kõige rohkem siis saime tema abikaasa käest. Tema klaver on neil, see on ka eksponeeritud nüüd jah, millega ta kodus siis harjutas? Kindlasti ei ole ka varasemalt olnud võimalus näidata nii palju asju Georg Otsa kogust ja originaalesemeid, et see on küll esmakordselt, et nii palju esemeid väljas. See näitus on ju suurgildi hoones. Meil on Eesti teatri- ja muusikamuuseumis pisikesed ajutise näitusepinnad, et siis nüüd niitide 100-le muuseumiga tekkis ka võimalus siis neid ruume omavahel jagada ja et et tõesti kasuta seda väga kena ilusat suurgildi hoonet, mis on ju tegelikult ka kultuurilooga ja teatrilooga ja muusikalooga väga tihedalt seotud, et ma arvan, et sobib väga hästi sinna ajutiste näitustesaali. Te olete kuraatoritena väga palju neid materjale Need läbi töötanud kas tuli midagi ka üllatusena või, või ütleme, et kui nüüd on uus fookused, ongi austajate kirjad. Kas te lugesite neid, kas te saite ise midagi üllatavat veel teada? No ma arvan, et Taneli sai väga paljud jääda, aga minul ei olnud üllatus, kuna ma tegin temaga kogu korrastasin, kui kogu tuli, mina olin selle materjali ikka nagu nii hästi tuttav ja selle tõttu nad tahtsid mind kuraatoriks, mida me ise näituse jooksul väga palju mõtlesin, et Georg Ots on ju väga hea laulja, et me kõik teame, et see mõjub siiamaani kui plaadi pealt kuulata. Aga mida ma mõtlesin, on see, et kui palju on õppida temalt kui inimeselt, et kui soe inimene ta tundub, kasid aegade tagant siiani välja, kui palju ta endaga tööd tegi, kui palju ta pühendus oma loomingule. Ja sellest on ääretult palju õppida. Ja teie kohtusite Marika temaga ka kui inimesena ei, siis ma veel muuseumis ei töötanud, aga ma olen teda laval näinud mitu korda kõrbelauluga 1964 esimest korda nagu kohtusin temaga laval, aga isiklikult ma ei tundnud. Kas näituse pealkiri Georg Ots armastan sind, kas see on inspireeritud elu armastan sind teosest, nii on jah see mõte kasutada seda pealkirja tuli tegelikult ramaturgilt, et näituse taga on ka suur meeskond, oleme kasutanud ka seekord dramaturgi, kelleks on Kristiina ja lasteaiad, Tallinna linnateatrist tema idee, see oli, tema käis esimesena välja, et võiks seda pealkirja kasutada, et ma arvan, et seal haarab seal mõjub nagu Pealkiri peabki olema. Aga selle näituse sees on sügav sisu ja näitusekunstnik, kuid ma tahaks kindlasti ka mainida, et näitusekunstnik Kristjan suits, ka Tallinna linnateatrist ja graafiline kujundaja Katre Rohumaa ka jälle Tallinna linnateatrist kuidagi on nii sattunud. Aga nad on teinud imelist tööd, nad on suurepärased kunstnikud ja nendega on väga-väga hea olnud koostööd teha. Ja toimetaja Helen Männik ka, et selle näituse jooksul. Mul on väga hea meeskond koos. Üks kuraator on sul veel ja Mari-Leen Tammela ka ajaloo muuseumist, et tema siis aitab sellise ajaloolase vaatepunktiga meid. Kuidas see kunstiliselt üldse see ruum nüüd kõik kokku tuli, mida me näeme, kui me saali astume? Labürinti. Selline element, mis on kasutusele võetud ja suurgildi ajutiste näituste saalis käinud, teab, et see on selline ajalooline ruum, päris pretensioonikas keskaegne hoone ja me oleme selle täiesti ümber ehitanud, seda ruumi ei tunne enam ära. Kes varasemalt mäletab seda ruumi, kuna see näitus on suurgildi hoones, kus käib väga palju inimesi, kes külastavad Eestit turistina, kes võib-olla esimest korda satuvad Eestisse ja ei ole kordagi kuulnud nime Georg Ots. Et ma arvan, et see on ka selline natuke uhkustamise näitas, et me saame näidata, millised on olnud meie suurkujud, et milline laulja ja näitleja on meil olnud, et Ma loodan, et kõik naudivad seda näitust. Milliseid armastatuid palume, saame siis näitusel, kuulge meil on päris palju videosid nii, estraadipooled, opereti ooperi poole pealt tema parimaid aariaid, siis saab ka kõrvaklappides kuulata Saaremaa valssi soome keeles Jevgeni oneegini aariat vist vene keeles. Ja siis on ka veel saab eraldi niisama muusikat kuulata plaatidel salvestatud muusikat. Jah, Georg Otsa täituvust ei olekski võimalik teha ilma muusikata. Kuidas te kokku võtaksite, milline oli siis Georg Otsa panus meie kultuuriruumis? Öeldakse, et ta oli oma vaegjuba legend ja üks kuuendik planeedist armastas teda nii soomlased kui venelased, kui sakslased, tema romansid laulmise pärast. Tal oli väga suur kuulsus, aga ilmselt ta ise jäi kuidagi salapäraseks, kuidagi rahulikuks selle kuulsuse juures ei hakanud see vist pähe. Ei tea neile inimesest, keda kuulsus ära ei riku ja ta oli ilmselt väga perekonnakeskne, ta armastas väga. Oma perekondi oli ta ilmselt ka hea sõber ja muidugi väga andekas ka teist Georg Otsa enam ei sünni. Tema laadseid võib tulla, aga päris Georg Otsa ei tule. See on selline küsimus, millele võikski vastane jääda. Et tema muusikapärand on ju väga-väga suur, väga palju salvestusi raadiost te teate seda väga hästi, et see muusika, mis on temast jäänud ja mälestused ja see, mis on jäänud inimeste hinge, see, ma usun, on siiamaani elav, et ükskõik kellele ma räägin, et ma seda näitust olen tegemas, kõigil on mingi kokkupuutepunkte Georg Otsaga kasvõi see, et nad on sõitnud Georg Otsa trammiga või nad on Georg Otsa tänaval jalutanud. Meil on planeet nimega Georg Ots, mille üks teadlane on siis nimetatud Georg Otsa auks. Meil on elul lillesort, on Georg Otsa nimeline, et need asjad, Me oleme ka ära näitusel siis markeerinud. Aga see, mis ta, ma arvan, inimestesse on jätnud ja kultuuriruumi, et seda ma arvan, sõnadesse ei saagi panna alati, et see on selline tunnetuslik küsimus ka. Ilmselt need kaasaegsete kirjad siis ka väljendavad seda armastust mis näituseperioodil veel hakkab saama sündmusi. Näituseperioodil on tulemas kuraatorituurid kindlasti, kus me siis tutvustame näitustele, vaatepunktidest, meil on tulemas ka loodetavasti mälestusõhtu Georg Otsast. Et see on muuseumi ülesanne, koguda mälestusi ja meenutusi, et oleks hea võtta kokku veel need inimesed, kes Georg Otsaga isiklikult kokku puutunud ja nendest rääkida. Ja kevadel plaanime mõnda sellist linnaruumi minevat ekskursiooni, sest näitus on avatud ju pikalt ja näitus on avatud kolmanda maini 2020. Haridusprogrammid on ka sealjuures ja loomulikult jah, koolidele haridusprogrammid ka põhikoll, mis tutvustas muusikaelu nii seal suurgildi hoones kui ka siis Georg Otsa panust Eesti kultuuriloosse. Kas ka mõni kontsert näituse raames täna avamisel? Muusikakeskkooli noored, kes on hakanud Georg Otsa laulma ja klaverit saati on, kuna ma tean, Georg, otsustan järgmine aasta tulla samas päris mitu kontserti, et tundub, et me ei hakka konkureerima kontserdasutustega, et me keskendume sellele tegevusele, mida muus on põhitegevusena teebki, et näitusel tegevus ja erinevas formaadis külastused muuseumis, näitusel kas te uurite juba järgmise näitusematerjale või mis veel tulekul võiks olla või juba on? Muusika poole pealt tuleb vastav, peaks tulema Veljo Tormise näitus, see tuleb meie majja niuke väike ajutine näitus. No kindlasti ei tule ta asju võib-olla tsirkusenäitus, sellest on ka veel vara rääkida. Kostüüminäitus järgmine aasta üldse juubeldamise aastal, Voldemar Panso 100, Eesti rahvuslik teater 150 kurbel. Et neid juubilari on järgmine aasta päris palju. Teatri muusikamuuseumiosal on kindlasti käed-jalad tööd täis, järgmine aasta võib vaadata ajaloomuuseumi kodulehte, seal on, tulevad näita seda ja loomulik. Et sealt leiab veel mõned muusikaga seotud, näitas, et soovitan minna kodulehele palju juurde. Edu teile ja edu ja alates homsest siis on kõigile avatud näitus Georg Ots. Armastan sind. Ajaloomuuseumi suurgildi hoones, aitäh stuudiosse tulemast.