Nii aga hakkame vastama tänahommikusele võib-olla kõige huvitavamalt küsimusele nimelt Veikot huvitab kõdi ja väikot huvitab siis täpsemini see, et okei, tegelikult võtame juba liinil ära. Tere hommikust, akadeemik Ain-Elmar Kaasik loomulikult meile helistas raadiokuulaja nimega. No ja tema küsis kõdistamise kohta kaks küsimust, üks on see, et miks miks teiste kõdi kõdistamine teeb nagu endale just selle kõditunde, kui sa ise ennast proovinud helistada, siis see väga nagu ei mõju. Ja teine küsimuse pool on see, et miks see naerma ajab. See, kui kõik, see on ju selline ebameeldiv tunne tegelikult. No tähendab, ega, ja võib-olla päris lõplikku seletust. Kõdi on, üks niisugune tsensuur said või tundeaistinguid, mis on arenguliselt evolutsiooniliselt kujunenud. Nonii, valutundlikkus olemine, mille puhul arvatakse, et sügelemisega inimene kunagi ürgsemas looduses eemaldas näiteks taimeosi, mis jäid kehale ja nii edasi. Kõdi on ilmselt rohkem niisugune kommunikatsioon või suhtlemise tasand. Liigikaaslasega kõdi võib olla suhteliselt meeldiv aisting, kui ta on nõrk ja ta on taia, ta emotsioon kaasneb ju nagu, nagu ikka suhtlemisel ükskõik, kas see on tänapäeval rohkem sõnaline. Aga ta võib ka olla eestinguline seoses näiteks ka liigikaaslast. Vabandust, seksuaalse sättumusega vastassooga suhtlemisel kõdi kõdi on teada erogeenset tsooni teatud tugevusega ärrituse puhul või sellele võib kaasneda ka teatud kõdi tunne. Tuleb üks niisugune seos, vastus aga muidugi väga tugev ärritus nii nagu nagu kõikide tugevate ärrituste puhul, see muutub lausa ebameeldivaks ja raskelt tajutavaks. Naer kaasneb sellega, eks ikka nii nagu kõik niisugused noh, emotsionaalse värvinguga ärritused võivad tekitada emotsiooni väljendus, milleks on naer ja, ja, ja, ja just see, et et liigikaaslane, teine indiviid vastassoost sobivamal juhul tekitab selle selle emotsiooni, see on normaalne nähtus. Enese puhul ütleme nende kõdi, tsoonide või piirkondade ärritamine, jah, ei pruugi mingisugust subjektiivsed või tajutavat tunnet veel vähem emotsiooni esile. Aga see kõdistamise peale naermine on siis sellisel juhul ikkagi on füsioloogiline reaktsioon füsioloogiat tekiks paratamatult või on see kuidagi õpitud? Loogiline reaktsioon ja muidugi ta on küllalt erinev, nii nagu me inimesed, oleme kõik erinevad, me ei ole nii-öelda ekvipotentsiaalsed või võrd võimelised igas asjas, nii on ka kõdi, tundlikkus ja emotsiooni väljendus ja naer ja, ja see muutub ka elu jooksul, laps hakkab kergemini ela naerma, täiskasvanu vähem. Ja kas see võib olla niimoodi, et kui te ütlete, et on emotsiooni, väljendus see naermine, kas mõni inimene võib hakata nutma kõdistamise peale näiteks? Ma ei oska päris kindlalt öelda, küllap kui see läheb ikkagi väga tugevasse ebameeldivaks ja siis on ju teine teine emotsioon, mis vastupidine ja see andnud või, või pahameel. Jaa jaa. Aga miks see veel selline konkreetne küsimus, miks on näiteks üks kõdistamise kohta on siin kuidagi puusast natukene üleval kui siin, nagu muidugi? See on, see on väga individuaalne Gustage, mõnele on ta kaela peal, on ta, on ta ütleme jah, külje peal külje peal, mõned kannavad talla tädi seal väga individuaalne. Ja ka selle kõdi kartuse vastu saab midagi peale hakata. Näiteks kui inimene kardab tallalt kõdi, julge maniküüri, pediküüri. Ei midagi ei ole vaja teha taeva pärast ravida, seda küll vaja. No ei ole, aga sa psühholoogiliselt saab maha võtta. No kindlasti saab, kindlasti saab. Aga ei pea, ma arvan, et emotsioone ei pea reguleerima, neid ei pea kunstlikult suurendama ega kunstlikult vähendama. Nad peaksid olema võimalikult nii, nagu nad looduse poolt on ette nähtud, ainult et noh, täna sotsiaalne keskkond sunnib oma emotsioone kontrollima. Suur tänu teile, akadeemik Ain-Elmar Kaasik ja ilusat hommiku jätku raadio kahe poolt.