Kahe orkaan ja Kristjan Port. Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Lapsed õpivad täiskasvanutelt, täiskasvanute käes on kontroll, mida ja kui palju lapsed kogevad. See kontroll ei ole sõnaline. See on eeskuju näiteks ekraanide kasutamise küsimuses. Ekraaniaeg on kuum teema ega pole lõpuni läbi vaieldud. Üldiselt aga nõustutakse. Uuringutes leiab kinnitust, et lapsed veedavad ekraanide taga kauem. Soovituslikest Piridest õhtu sealt ei saa välja jätta vanemate endi käitumist. Vähemalt ühes uuringus on demonstreeritud, et lapsevanema enda ekraani taga veedetud aeg on kõige tugevama ennustus jõuga tegur lapse ekraani taga veedetud aja kestvusele. Usutavalt on paljud lapsevanemad probleemi olemasolust teadlikud ja nad suudavad aeg-ajalt midagi ette võtta. USA-s kahte tuhandet lapsevanemat käsitlenud uuringus leiti, et kaks kolmandikku vanematest pidasid lastega suhtlemise arvelt ekraani taga veedetud aega probleemiks ja nad on lastega koosveedetud aega püüdnud kasvatada. Antud uuringus oli lastele pühendatud aeg 24 minutit pikem. Võrreldes ekraaniga suhtlemise ajast. Kahjuks on aga varem leitud, et ühise aja leidmise varjus on suhtlemise kvaliteet ise. Langustrendis tegevuste valik ja sisu rikkus, vaesus tuvad sest täiskasvanud ei ela isolatsioonis. Nende tähelepanu ja teadmised on piiratud, neil on töö ja töökaaslased, igasugused kohustused, sealhulgas kodujas. Brothers ja nii edasi. Infotehnoloogia areng on suure osa sellest tegevus ja infoväljast suunanud ekraanidega seadmetesse. Sestap kostuvad kodudes varieeruva meelehärmi ja hääletämbriga. Vabandused või õigustused? Ajanappusest segamise, mitte soovitavusest ja töötegemisest. Individuaalselt on äärmiselt raske, kui mitte võimatu antud arengule vastu seista. Sest kui kõik ülejäänud loevad ja sisestavad ekraanidel midagi siis sellest kõrvale ja jääb ju kõigest kõrvale. Kaunist paljust kõrvalejäämine võibki olla kasulik, aga sellest ei piisa suurema hea halva tasakaalustamiseks. Teadupärast püüavad prantslased piirata seadusega töövälisel ajal töise info liikumist. Mõnedes ettevõtetes püütakse midagi sarnast sätestada vabatahtlikult. Aastavahetuse paiku pöördus maailma poole paavst Francis soovitusega panna telefonid lauale ja teineteisega rääkida. Usujuht küsis, kas teie peres möödub söömaaeg vaikselt nagu kirikus pidades silmas, et kõik on, kus vaatavad oma ekraanidele ega oska omavahel suhelda. Paavst märkis, et kirikussegi tullakse ju suhtlemise ja infovahelduse pärast. Brasiilias, Kanadas, Austraalias, USAs ühinenud kuningriigis, Saksamaal Tšehhi Vabariigis 6000 lapsega vanuses kaheksa kuni 13 aastat läbi viidud. Uuringust tunnistas umbes kolmandik lapsi, et nad tunnevad end üksi ja hüljatuna ajal, kui vanemad näiteks söömise või Peraja käigus süvenenud Oma telefoni natukene üle poole lastest hindasid et nende vanemad veedavad liiga pika aja telefoniga suhtlemisele. Kordetavalt, muudab füüsiliselt. Lähedal asub, kuid äraolev suhtlemisviisid peale käitumuslikke valikutega tunnete maailma. Vihje, millistest tunnetest jutt käib, leiab ühinenud kuningriigis ametisse pandud üksilduse ministri näitest. See ei ole üksi jäetud minister vaid riigi kodanike heaolu õõnestama ja tervishoiukulutusi suurendava probleemiga tegelema määratud ametnik. Vanemalt. Ta oli sealne valitsus tellinud perepoliitika tõhusust käsitleva raporti. Raportis kirjeldatakse üksildust tundvate indiviidide lisandumise kõrval selle tervist kahjustava mõju osased. Üksildus on võrreldav päevas 15 sigareti suitsetamise terviseriskidega seega halb, otseste ja kaudsete tagajärgedeni võrdset indiviididele. Kui ühiskonnale. Mõneti loogilise arenguna pakub IT-maailm endale. Probleemile lahendusi võiks arvata, et Facebook pakub taolist üksilduse vastast abi. On sotsiaalmeedia ise söögilauas, kirikliku vaikuse, suurimatest põhjustajatest ja märgatav kogus teaduslikke vaatluseid hoiatavad taolise suhtlusvormi vastupidisest efektist, sealhulgas üksilduse ja. Kurvameelsuse kasvust samas oleks Facebooki või muu sotsiaalmeediamustvalge käsitlus aga järgmiseni allikaks. Nii-öelda ema väärib detailselt ning jätkuvat käsitlust. Aga mida arvata Samsungi loodud kunstlikust inimesest? See on füüsiliselt äravahetamiseni sarnane naturaalse inimesega. Selle nimi on neoon. Neoon ei ole virtuaalne assistent. Neon on inimesele loodud sõber. Ta on alati saadaval ja mõistab sind. Võib-olla asendab Neon tulevikus? Ka lapsevanemaid ja Neon elab loomulikult ekraanil. Kuula varasemaid portaale R2 L2 spurdi.