Tere tulemast meelejahutaja esse meelt lahutama. Täna hommikul hoolitsevad teie hea tuju eest näitlejad Alfred Mering, Eino Baskin, Ago Saller, Hans Kaldoja ja Toivo Karindi, kes esitavad Nikolai Bulgakovi, Stanislav Gaminski ja vendade saar Colotskite homoreske. Meelejahutaja külalisteks on täna vabariigi üks vanemaid postiljoni Adeele Josman ajakirjanik Juhan Kivi ja lava inimestest Inge Põder. Head tuju. Ristnas Gaminski huma Resk anonüümkiri. Üldiselt on mul elus vedanud ja mul ei ole seda häbi tunnistada, ausalt, kohe. Ma ei ela halvemini kui teised, ehkki mõni asi võiks muidugi parem olla. Töö juures on mul kõik kombes, elamisega punusime naised endale päris kena pesakese ühe uue kõrghoone mugavustega korteris. Varsti tuli ka peenikest peret ja noh, eks aeg-ajalt tuleb raskus ette tulnud. Aga ega elu üle nuriseda küll ei või, sest elus on ju kõige tähtsam tervis, nagu mu õnnis ema õpetlikult ütles. Ühesõnaga, kõik läks mul libedasti. Kuni ma ühel heal päeval leidsin oma postkastist suure halli ümbriku, millel polnud peale ei saatja nimega aadressi ega midagi. Juba, kui ma liftis seda ümbrikku vaatasin, hakkas mulle kuidagi kõhe. Nagu midagi halba aimates, tegin ta kohe sealsamas lahti, et küllap jõuan enne läbi lugeda, kui lifti üks kord 10. korrusel toppama jääda. Kiri algas nii. Minu nimi ei ütle teile midagi, kuid informatsioon, mida leian vajaliku olevat teiega jagada, peaks teile huvi pakkuma. Teie abikaasa, igati kena ja armas naisuke, hea seltsimees, andekas inimene on teile truu. Ta armastab, tõid väga, mis on meie ebaromantilisel ajastul üsna haruldane. Mu laud kattus külma higiga ja prilliklaasid, muide kanal lapsest peale prille, mistõttu mind kutsutakse prillmaod ja, ja prillid laasid tõmbusid uduseks. Kõrvus hakkas kohisemale mingi vastik klimp, tõusis kur. Kolleegid armastavad ja ülemused austavad teid. Olen kindel, et kõige lähemas tulevikus on teil oodata ametikõrgendust. Kohin kõrvus jäi mul veidi vähemaks, kuid sees tundsin, kuidas kogu mu vasak pool nagu kangestus meelekohtades hakkas taguma ja hingerindu kinni. Sõbrad on teist väga heal arvamusel. Nad peavad teid ausaks õilsameelseks intelligentseks inimeseks, kes väärib igati usaldust ja lugupidamist. Mu vasak käsi suri ära, sõrmed läksid valgeks, ei kuulanud enam sõna südame kandis, tundsin valusat pitsitust, kuid lugesin siiski edasi. Teie poisu on imekena laps ja te võite temas üksnes rõõmu tunda. Te olete sündinud õnnetähe all. Mingu teil ka edaspidi kõik kõige paremini, keegi kestyle head soovib. Kiri ja ümbrik pudenesid mu sõrmede vahelt põrandale. Pisted rinnus muutusid lausa talumatuks. Mind valdas paaniline hirm. Õnneks sain peagi arstiabi. Pärast kahenädalast sanatooriumi ravi tõusen jälle jalule. Arstid soovitasid suitsetamise maha jätta, hoiduda erutustest palju jalutada ja värsket õhku hingata. Eks ma siis ühel järjekordsel jalutuskäigul kohtasin meie postiljoni neiut. Ta naeratas mulle, pilgutas silma ja ulatas kirja. Tundsin suure halli ümbriku kohe ära. Jälle polnud seal, ei saatja nimega aadressi. Võtsin kähku taskust validoli tabletti, pistsin selle keele alla ja avasin ümbriku. Kiri algas nii. Sa igavene räpane, täitanud prillmadu, sina pool idioodist, ametnikunäru, karjerist ja koputaja. Kui sa trehvad mulle kunagi pimedal tänaval vastu tulema sülitasin validoli tabletti välja. Hingasin täie rinnaga. Rebisin anonüümkirja puruks ja traavisid uljalt edasi. Miski meie tänase meelejahutaja huumorinurgas viskab silla homsesse esmaspäeva mõista, mõista, mis see on. Preemiaks põnev informatsioon tänase päeva kohta. Tänase meelejahutus üks huumoripala on pärit Poolast, aga Poola rahvavabariik on tänavu talvise tere talve suur mängu homne päevakangelane. Niisiis auhinnaks teateid tänasest talve teretusest talavad Tšehhoslovakkia päev erisaadetes 18 15 kuni 19 ja 19 40 kuni 21. Kuulete küsimusi, millele Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis võib vastata kontrollpunkti leidmisega igas Eestimaa punktis, aga telefonikõnega? Kas võib esitada vastuküsimuse palun ainult mitte kontrollpunktide asukoha kohta? Mis seob tänast meelejahutaja? Tere talvega. Põhiline seos on selles, et praegune meelejahutus, vaataja-kuulaja võib väga hästi olla ka õhtule. Tere toimetaja või isegi pere talvedeletaja õigusmäng kogu perega tähendab igale kodule suuremaid võidušansse. Edukad õhu ja meelejahutust. Eile sündinud talve teisel õhtul lühendatult täna 18 15 kuni 19 19 40 kuni 21. Tere talv. Tere Tšehhoslovakkia täna kell 18 15 kuni 19 ja 19 40 kuni 21 on maratonsaade, tere talv, teemaks Tšehhoslovakkia. Kõik saavad kaasa lüüa helistades kas Tallinna Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, neis linnades tähendaks aga helistamine lihtsama ja igav oma vastupanu teed. Tallinnas Tartus, Pärnus, Viljandis olla raadio kuulajail võimalus eelneva ajude gümnastika abiga teha tervistav Tret kohaliku kontrollpunkt, kõik selgub saadetes kuudele 18 15. Ja nüüd üks küsimus ajakirjanikule ja rännumehele Juhan kivile. Kui suur on kõige suurem tükk jääd, mida olete näinud? See kõige suurem jäätükk sai nähtud hoopiski mitte talvel, vaid viimase reisi ajal selle aasta suvel. See oli siis, kui sai külastatud Pamiiris Ritsingu jääliustikud. See asub otse Pamiiri südamesse ja seda peetakse üldse meie maa suurimaks Mägija liustikukse, Tanel 70 kilomeetri pikkune ja keskeltläbi kolm, kaks kilomeetrit lai. Siiamaani veel sellise üldise loomustusena juurde märg, keda tema keskmiseks paksuseks keskkohal loetakse ligemale kilomeeter. Ja tema niisugune visuaalne silmaga nägemine tõepoolest tekitab küllalt võimsa mulje silm silmaga vastu seismisest ühe suurema looduse stiihia, aga see jääpind on pead päikese poolt nii ära puretud, aitäh, et ta pigem meenutab mingit tohletanud karvasta hiiglasse selga kui mingit ilusat siledat siness jääda. Isegi eilegi tahan tõesti nokana tohutu suur jäävool, kuidas praegu sellele jõustikule pääseb? No kui just praegu tänast päeva meenut silmas pidada, siis see on peaaegu võimatu, praegu sinna ei pääse, seda võib kohe päris kindlalt öelda. Praegu on liustiku ka ühendus katkenud, seal on ikka praegu erakordselt tingimused, umbes neljakümnekraadine, pakane. Tuisud rajuhoog võib seal olla, no üle 20 24 meetrit sekundis, niisugused on juba registreeritud, aga see ei tähenda seda, et seal inimesi ei ole, on küll. Juba 1932. aastal rajati liustiku uurimiseks spetsiaalne liustikujaam, mis asub umbes liustiku keskkohal kohe liustiku ääres. Niisuguse liustiku servas asuval kaljunukil. Ja tema nimi ongi liustiku veetsingu. Liustikujaam ja seal töötavad elavad praegu inimesed. Klatsioloogib meteoroloogid teiste erialade spetsialistid. Nendel on regulaarne side maaga, see on juba kah mingi määral eraldatusse. Dušanbee son, nende keskus, kus nad annavad raadio teel pidevalt regulaarselt, Sa andmeid sealsete olude kohta jääolude kohta ilmaolude kohta teevad teisi vaatluse. Ja see on juba ammu toimunud, tähendab, sellele me üldse seda piirkonda hästi tunneme, öeldakse üldse, et see ala on nagu ümbrus ümbruskonna ilma tsentrum ilma kööke sest ümberringi on need maailma suuremat kõrbet asuvate seal asuvate Tiheda rahvastiku kohaasid. Noh, ei ole sugugi, eks kõike, kuidas see köök nüüd nende suurte tihedasti asustatud aladele mõjub, seda on väga tähtis teada ja see on kindlasti, seda garanteerib aga kevadel, kevadel, jah, siis kusagil juunikuu sees, mais hakkab juba side taastuma, see vahetus juba lõpetab töö. Kes oli esimene mees, kes seda liustiku uurima hakkas, Retšenko liustikul? Esimene mees, kes uurima hakkas, oli Ozzanin Taali, eks. Möödunud sajandi paremaid entusiastlikumad, fanaatilisemaid, maadeuurijaid, Venemaad, uurijaid ja tema eesmärgiks oli ikkagi see tundmatu hästi põnev kant nagu Pamiir mingil määral läbi uurida ja ta läks sellele ekspeditsioonile juhtidesse ekspeditsiooni, mitte kui klatsioloog, mitteku, jääteadlane, son eriala. Võib-olla kujunes nii hoopis selgepiirilisemad alles hiljem välja. Aga tema oli erialalt ento moloog putukate uurida. Ja tema ennekõike huvitas teda see elav loodus. Samal ajal. Ta ei olnud aga mitte oma eriala nisugune kitsas spetsialist. Ta on ikkagi küllaltki suure haardega looduskompleks tervikuna teda haarasse võlus. Ja selle ekspeditsiooni käigus osutus, ehkki see liustik avastatukse. Noh, huvitav on, võib selline küsimus tekkinud liustiku avastas Hussaninaga, tema liustik annab hoopis fessinkonime. Et milles siin selline nimelt erinevus on osani, seda luustiku avast tades. Pärast oma reisimärkmetes on kirjutanud, et ta oli sellest avastusest tohutult võlututes. Liustiku nägemine teda võimsalt paelus, ta ütles, et ta ligi kaks tundi lihtsalt seisis selle liustiku ääres, vaatles, mõtles, ja siis ta mõtles ja otsustas, et nimetab selle liustiku oma hea sõbra ja suure kuulsa vene loodusteadlase maadeuurija. Aleksei šveitsin koha oksa. Lisame veel, et tänavu täitub 95 aastat fetšenko liustiku avastamisest, nii palju siis jääjuttu. Vendade Sargurvad skite oma Resk aus mäng. Andrei emis, otsustasime teda ergutada. Näete, siin on tasuta tõusik lõunasse, sinine meri vallatavad lained, lõõgastuge, puhake ja tulge tagasi täis uut jõudu. Sõiduraha saate kassast lõunasse, lõunasse vaid lõõgastuma noole. Aga öelge, milleks teile seda tarvis olla? Milleks mulle ja teile seda tarvis, mitte mulle. Kas te ei taha minna? Sergejev läks ka, võttis oma ujumispüksid ja lestad ja lõõgastus nagu loll, aga pärast seda ei saanud viis aastat preemiat. Säh sulle, sinine meri, vallatlevad, lain, no kuulge, selle aja peale oli Sergejev juba pensionil. Kui te just ei taha, me võime teile tuusiku asemel määrata preemia. Preemia ergutamisi mõttes muidugi, aga milleks teile seda tarvis on? Jälle see jutt. Teile on seda tarvis. Aga Kavrillovile te andsite ju kah preemiat andsin ja ta võttis vastu, loomulikult, aga kohe pärast seda pidasite tal 25 protsenti palgast kinni, jah, need olid Juaalimendid, ta läks naisest lahku. Naisest läks ka veel lahku, teile seda hirmu ei ole, te olete poiss, kes seda teab? Toivo, Eve Oja. Võtke siis preemia asemel hinnaline kingitus. Hinnaline kingitus, kingitus jah, see ei ole teist ilusaim anda niivovitš, milleks te mulle sellise jama kokku keerata, misasja ma, kelle kokkukeeraja ise tea, Andrejev sai kah hinnalise kingituse, aga ta unustas selle trammi. Kuulge, kuulge, jätke juba see loll eieiei lolli juttu ajate teie irvitada minule, mina lähen kaeban ametiühingukomiteele teate, selle eest saate veel käskkirjaga noomituse. Tänan teid. Kilovatt-sellest saan ma juba aru seal aus mäng. Aga too tuusiku värk on väga kahtlane. Väljas talv ja tore jää uisutada üli unistades uisurajast käidi läbi kaubamajast on ju veidi veider või alles liuväljal oma varustamatust fikseeriti olgude jalats kuitahes kuulsalt vabrikult ega palja talla peal naljalt kaugele ei liule. Tallinna Kaubamaja pakub teile mitmesugust jääraja varustust, hokiuiske, litreid, kiivreid, iluuisusaapaid, uisukaitseid. Pidulike sündmuste puhul oleme kõik tavaliselt enam-vähem pidurüüsse ja selges ehtimata olles seltskonnas pisut piinlik olla, aidake meid, kes iseendi ilustamisega toime ei tule. Kust inimene oma kaunimad kehakatted hangib, see jäägu tema teada. Kuid abitu, alasti külalise ehtimiseks. Tahame teile siirast nõu anda kuuseehted kõigist vabariiklikul tuuri kaupade kauplustest ja kaubamajas alasti kuningale. Kuuseehted kultuurikaupade kauplustest ja Tallina kaubad ajast. Mõni tantsib Tõnise pilli järgi mõni tillukese Tiiu pilli järgi mõni Felixi, mõni Ferdinandi, mõni Taagmari, mõni Deodori pilli järgi. Oleneb sellest, mis te oma lapse nimeks olete pannud, aga aitab juba laste pilli järgi tantsimisest. Tundke stereorõõmu stereo pillidest. Kas te mõtlete kaksikuid? Ei, ma ei mõtle ei kaksikuid ega katsikuid. Stereo magnetofoni, teil on nimed pandud juba vabrik mõista mõista. Jutt on ETK-l i poodidest. Tagasihoidlike nimede taga peituvad imepilli just just ja kasutage juhus, lõplik valik, tehke Vilma ja Aurora vahel stereomakid Emmdeegaavelilt. Õige pea kutsume kalli kuulaja pühapäeva õhtut veetma Tšehhoslovakkia teemadel. Teie kõik pretendeerida hulgaliselt auhindadele, kui otsite Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis üles kontrollpunkti, mille kohta annab ainuõigeid teateid. Vastus esitatavale küsimusele. Peenelgi uudiski, moos, kõik selgub meie saates kell 18 15 ja ärge unustage troll punktivõite otsida ka lihtsalt telefoni teel. Aga seegi selgub ikka ainult saadet kuulates. Aga tuttavaks Adeele Jusmann aastavahetusel eriti kõrgelt koteeritud elukutse esindaja vabariigi eakamaid, postiljoni. Milline teie piirkond siin Viljandi linnas, son, Peetrimõisa, siin kohe kaart ka laua peal. Kähke lausa keegi, muide mina jagan oma piirkonda testi Alt Kösti kauplusest. Ja siis, no teie tulite ninal kiin. Nii palju nagu läbi käinud neli, viis, kuus korda kauplulisse, siis käin säält ringi ja tekkis selle Peetrimõisa, tulin linkidelt, kästi kauplusse jälle tagasi. Kaua see ring aega võtab? Tavaliselt kiirelt käin siis kaks ja pool tundi. Aga teie käitumiskiirelt vaatasime trepist üleski ikka minu arust täiesti. Aga praegu on natuke raske käia, siis lumi on pehme jää, ta ei lase liikuda kiiresti. Nii et nüüd läheb ikka kolm tundi ära. Mis kilomeetrites võib-olla teha, seda ei ole ju keegi, seda ei ole keegi mõõtnud, aga mina arvestan, nagu ma enne ütlesin, ma olen töötanud kooliõpetaja, tuli mul rajoonis kaheksa kilomeetrit, käia jala ja siis me selle 200 kilomeetri käisin ikka. Nii umbes. Millal te siis võtsite selle ameti endale, Viljandi Postimees kuus aastat? Ei väsimust kuskil ei tunne. Aga aastaid saineks? Mis asi sunnib inimesi veel ikka nüüd niimoodi ringi liikuma, aga lihtsalt ma ei taha kodistidega, minul ei ole materiaalseid huvisiinite tarvis. Kus te ise olete oma elu kõige kaugema kaardi saatnud kodumaal? Mina olen kõige kogu õigustasite kogu Venemaal läbi sõitnud Vladivostokist siiani võtan Musta mere äärest Leningradini, kui niimoodi võtta. Mis sõidult need sisel nooremast nooremast põlvest. Mina olin kodukooli õpetaja nooremast pärast ja tõsis tuli mul reisida palju lõikust. Perekonnas oli niidu, nii tuli suuremate süstid ja niisugust nagu vanaajal case'i valitseda ei kollid rikkamate inimeste endi vees ja niidiga suve reisisid ringi. On kõige rohkem, kus ma olin, olin seal vuljanovskis praeguses vööndis, keskis seal ma viis aastat töötasin seda linna, ma tahaksin hea meelega näha, aga ma ei julge sinna sõita. Ütle, kas Hongedi on minu arvates isegi? Võib-olla kõigil ei pruugi seda ma tahaksin kangesti näha, mis seal olid. Mina olin seal, tahate asjad 11-st kuni 1500 15. aastani siis muidugi liinist ei olnud ju mingit jutumulinat aimsuski sugugi selline inimene on olemas. Ja pealegi ta seal on syndinud mõõga pärast, soita teda isegi näha või ma nägin teda siis soome vaksalis, kui ta tuli. Olime seal passaskiknemina. Oma elus olete ikka palju palju näinud küll, nii huvitavatele osta ei ole nendes kirjades ka käigismist mõista laiali kanda. Ei ole paist ja 30 aastat ma olin ärasid. Ja nii kangesti ma tahtsin siia ja jah, ja ma sain just siia ja teisel päeval algas sõda. Ma olin just kuulmas peal, kui Molotov pidas kõnet ja ütlesid foton, sõda alganud sakslasega. Teisel päeval, kui sakslased sisse tulid, tuldi mulje rele. Kodust siis siinsamas Viljandis õppisin, andis olin ja aga siis umbes viie-kuue kuu pärast, laske lahti, mind jälle. Noh, aga aga teist korda võeti jälle uuesti mind kinni, nii et ma olen kõiki näinud ja läbi elanud. Ja siis pärast pärast sõda tulid ikka jälle süüa. Jah. Pärast seda, kui Liisa jõudis Viljandisse ja nagu sakslased läksid niimoodi, siis hakkasime kohe seda asja ja magada siin, et siin on vene lapsi väga palju ja nii edasi, kuidas ei kõlba niimoodi, kes kaarte, mängijaid, kes rahaga mängivad. Et Sisobi ja läksin siis selle uue rajatud haridusosakonda, esitasin oma dokumendid, kooli õpetaja anti mulle mandaat, kättide, otsige lapsed, otsige õpetajad Lake'i ruumi, hakake tööle ja nii ma organiseerisin selle vene kooli, mis siin praegu Viljandis on? Olete haige olnud ka ei ole. Oma organismiga ma ei ole haige olnud, aga siin noh, töö juures on minema, kevadel oli, kukkusin, jääb veel maha, siis põrutasin linna koju ära, olin kuu aega kodus, siis on tööl. Aga ma ei loe, kukkumised või koerahammustused, need on juba nagu postiljon kutsehaigus juba alalised, aga nii organismi haigusi mul ei ole mingisugust olnud, et mul organism on paist haige olnud või midagi häda olnud, seda mulle raudne tervisehäda ei tea. Ja kodu jääb veel sellepärast ka ei julge kard ainult oma kodu issimi Anss makaron vorsti ei tähenda sellepärast ka jääda. Täisverd elu. No igal juhul meie poolt teile ette juba head uut aastat, head uut aastat aitäh. Palju aastaid mööda läinud sellest kui veel hoole Evans ei olnud meie maa raudtee autosid, jalgrattaid ega tükimat tagunud, tänapäeval kõikjal näha, saab. Poiss kaugel nüüd vaid möödund, aja mälestus on see. Iialgi see laul mul. Ma. Armastan laulis. Teda kuuldes, mõtlesin, kas sa kuulud jäädavalt. Läks hästi. Kui magu, rõõmulgus, voori sõbrata vaalal voogee seal ka mina siis ma juhul, kui endise saaja maarao maas ja Anul veel sees mu isa soodu, minu lapsepõlv ja hella emake armas, ma karva exervi, mul ta Saloros aega. Valges Kadrioru pargis kõikjal varsti jälle südant võita. Jalutama kutsu, vaata see seistes kõrge, rub salga kael. Vere tuuritelemmust Maida, kuul oma õnne, siin leidub. Imede algu sihini taeva spaitapi. Säras kaldanduva lilleliiki kummardumas päiksepaiste ees, seal on ka tajunihe ja looduse rüpes haistumiga noor kaunis närviliseks, teiste hulgas. Meie armas kaadri. Ja nüüd uudis teist sorti meelelahutuse vallas. Viru varietees on valminud uus programm, mis, kuhu mõni sõna juttu. Hinge põdraga. Aastavahetus tõi siis kavas aga programmi vahetuse orietes virur, palju siis vana programminek läbi sai? Ükskord oli meil eile oligi suur juubel, suur juubel oli, palju siis üle 500 läheb, millal uus programm päriselt käiku läheb? 28. kavatsen välja tuua enne uut aastat paar päev, kui palju on nüüd uues programmis kaasa tegevaid neid, kes vanasti olid jah ja kui palju on uusi inimesi seal uusi on meil noorsooteatrist kaks artisti. Lembit Ulfsak ja Tammleht ja Rätsep draamast Need on just nii näitlejatest. Aga teised on kõik samad, vanaprogrammiga on kõva kool nüüd selja taga, need uue õppimine läks libedalt või ei saaks ütelda. Libedamine läks tehniliselt palju tugevam, praegu teie olite üks lavastajatest, kes siis veel seal lavastuses kaasa lõid, Eino Aassalu ja Endrik Kerge, noh, minul on vähem seal lavastust kui niisugune. Teie poolt on siis lõikamine ja tantsud seal, aga kes on uue programmi autorid Aarne Vaik ja nende Daniel, uue programmi sisu on umbes selline, et Ülemiste vanake sai Inturistilt pääsme sõiduks mööda maailma erimaid ja andke antud nagu läbilõige siis õige mitmelt maalt koos siis nende laulude ja tantsudega. Millise maa tantsud teile endale kõige rohkem südamelähedased selles programmis? Minule meeldivad kõik, need on küllaltki õnnestunud. Äkki meeldi pulsi, teine pilt, Ungari parima ja näete, nii ta ongi, Pekofoy no kuulge, tulebki välja kõik meelde. Aga nad ongi kõik eripalgelised ankil. Kui kaua läheb aega niisuguste tantsude õppimisega eesti tantsijal? Ikka kolm kuud peaks hetkel me oleme teinud väga tõhusat tööd, seal on üks oluline meelelahutuse osa varieteeprogramm üldises meelelahutuslikus materjalist, mis meie inimestel on ajaviiteks saada peaks ikka meeldiva, ma mõtlen, et, et kui ma ikka äikest etendust näeme, nagu meil on ta välja kujunenud rohkem kui niukene tavaline divertis mentne seotud, see asi, ma usun, et sa peaks publikule meeldima, tal on mingisugune mõnu peale seda nagu midagi näinud ka peale. Peale see napsu võtmiski. 31. detsembril kutsus teatri direktor meid kõiki enda juurde ja ütles. Räägitakse, et mida sa ka ei sooviks vana-aasta õhtul, kõik läheb täpipealt täide. Nii et muudkui ega soovigi, seltsimehed. Mõnda aega valitses vaikus, siis tõusis lavastaja Semjonov üles ja ütles. Seltsimehed. Meil on liiga palju häid lavastusi. Nii oli see möödunud ja ka ülemöödunud aastal. Sooviksin uuel aastal teha ühe kasvõi keskpärase Ki lavastuse teatrikülastajaile kriitikuid oleks, mida võrrelda. Janu, seda soovi pole kerge täita, sõnas direktor mõtlikult. Keskpärase lavastuse jaoks on tarvis kasvõi üht ainustki keskpärast dramaturgi ja keskpärast lavastajat aga neid pole ju kahjuks kusagilt võtta. Kas näiteks teie, Semjonov, olete keskpärane lavastaja? No onu, kuidas nüüd võtta, hakkas Samjonov keerutama. Näete siis, teie olete hea lavastaja, teie kõrval istub dramaturg Valerjanov. Kas te olete keskpärane dramaturg Gleb pavitš? Minu tükid jooksevad kuues teatris, selgitas Valerjanov. Nii et suurepärane dramaturg. Küsi kellelt tahes kõike head. Kuidas me saame sedaviisi kehva lavastusega välja tulla? Andke andeks, Samjonov Ma tühistan oma soovi. See ei olnud mul hästi läbimõeldud sõna soovis näitlejast visse. Ma tahaksin ise proovi mõttes midagi lavastada, teatas ta tagasihoidlikult. Armas vis, kostis direktor, olen sellega meeleldi päri, aga sa tead ju isegi näidendeid ei ole, kõik on juba laiali jagatud. Kui asi peaks üksnes selle taha seisma jääma, torkas lavastaja Sam joone vahele, siis minul oleks küll üht-teist välja pakkuda. Kuidas te näete siin, kui vaid päev algaks alles eile lõpetasin kaks vaatust, üheksa pilti, 26 tegelast. Minu arust peaks see kõlbama. Mul pole ju nii palju näidlejaidki, hüüdis direktor jahmunult. Mina võin hakata näitlejaks, pakkus ennast dramaturg, Valerjanov. Te olete ju dramaturg, tähendas direktor. Dramaturg olen mina, teatas Semjonov. Teie olete lavastaja, parandusdirektor, lavastaja olen, mina, täpsutas visse. Ah nii, lausus direktor, püüdes näida rahulikuna. Mida te siis õieti tahate, Swisse? Ma tahaksin proovida üht tükki lavastada, on see mõeldav? Mõeldav küll, kuid mitte soovitatav. Ma ei saa enam üldse sotti, kes mul siin kellena töötab. Nonii, on kellelegi veel mingeid soove? Minul on, ütles näitleja arussow malbelt. Järgmisel hooajal tuleb meil lavale Hamlet. Ma olen juba 49 aastat unistanud sellest, et mängida Taali printsi. Kes teid keelab, vastas direktor. Niipea, kui olete saavutanud oma loomingulise lae, räägime sellest juba konkreetsemalt. Direktor pidas väikese pausi ja küsis siis. Kas nüüd võin ka mina oma sooviga lagedale tulla? Olge lahked, vastasime meie. Minu soov on üsna tagasihoidlik. Soovin kogu kollektiivile edu töös ja õnne isiklikus elus. Need laksutasime, sest räägitakse, et mida sa ka ei sooviks vana-aasta õhtul. Kõik läheb täpipealt täide. Aasta sulab vägisi käes kokku, kuid võidud ei vähene. Raha ja asjade loteriil võib 1974. aastal julgelt raporteerida rohkem kui mullu tänavuse seitsme loosimise asemele tuleva aasta üheksa suur ja väike võiduvõimalust raha ja asjade loteriil. Aga andkem õnnerattale tänavugi täismängu võimalus kolmeprotsendilise sisevõidu obligatsiooni viimane loosimine toimub eelviimasel detsembri päeval. Peavõitudeks kukuvad kukutesse 5000 rublase õnne summa, suurendage oma võidušansse. Kolmeprotsendilisi on veel saada. Üks kaks, üks, kaks, üks, kaks, üks, kaks astub ajaga sammu ükskaks ükskaks spordiloto ja spordiloto, kaks kaarte ostke ikka dekaadi alguses. Kümnepäevaku lõpus ei oska teid enam küll loputada 49-st kuus. Viimased kuus sel aastal. Viirus vihkab õhutatud tube, lasketuppa värsked Lufti. Aga ärge end ära külmetagi, Estoplastakna fiksaatoreid lasevad õhuava just nii parajaks reguleerida, et pisikud mahuvad välja kukkuma. Aga teie ise siis ei kuku. Plastmassakna fiksaatoreid 26 ja 27 kopikat. Fikseerige. Täna lahutasid meelt näitlejad Alfred Mering, Eino Baskin, Ago Saller, Ants Kaldoja, Toivo Karindi meelejahutaja külalisteks oritena Juhan Kivi, Inge Põder ja teleJusmann. Kohtumiseni tuleval pühapäeval.