23. märtsil toimus Tõrva, Valga KEKi klubi saalis rahvamuusikaansambli torupill kevadkontsert, mille lõppedes ütles Valga rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna inspektor Helju keskpalu. Lugupeetud rahvakollektiivi nimetust oma rahvakunstiansambel, austatud maestro Johannes Taul. Valga kultuuriosakonna nimel suur-suur, aitäh teile tänase meeldiva ja sisuka kontserdi eest. Mulle on tehtud meeldivaks ülesandeks üle anda Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja Eesti NSV ametiühingute nõukogu tunnistus. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi kolleegiumi ja Eesti NSV ametiühingute nõukogu presiidiumi otsusega on seltsimees Johannes Taul autasustatud rinnamärgiga Eesti NSV kultuuritöö eesrindlane. Lubage mul see rinnamärk täna üle anda. Teeme siis alanud saates juttu sellest tubli skulptuuri töö ees ringlusest ja tema ansamblist torupill. Asi sai alguse juba ammu-ammu kodukohas. Ta oli isa, oli pillimees. Ma mäletan, Eduard Taul asutas segakoori, mis 1911. aastal. 1922. aastal asutati riidajas Vambola selts, enne oli niimoodi, et laulukoor oli ja pillikoor oli ja siis otsustati, et asutatud kokku koondada see ja paremini esineda ja organiseerida. Eduard Taul oli üks nendest, külas oli palju pillimehi ja ja siis see läks nii hoogu, võeti osa laulupidudest ja esineti aga mitmel pool ja siis ma võiks rääkida natukene, kui Johannes Taul nüüd veel pisikene poiss oli oma isa, siis mängis kannelt ja Johannes Taul hakkas viiulit mängima. Kui sai külas käidud, seal, siis nad sagedasti esinesid. Kui vana ta siis oli? No ta oli, võis olla nii kaheksa, üheksa aastane, 12 aastaselt hakkas ta seal Vambola orkestris kaasa mängima. Orkester vist ei olnud veel mitte päris niisugune rahvamuusikaorkester seal ju teise koos ja ei, ei olnud ja seal seal mängiti peamiselt tantsulugusid ja see ei olnud mitte rahvapilli. 1000 945. aastal ma olin kõride õpetaja ja rahvatantsuks mänginud. Johannes Taul mängis viiulil ja Salmon Robert mängis kandlel ja nemad kahekesi, siis hakkasid rahvatantse. Esialgu nad käisid kahekesi, sellest oli ju vanalinnas neile edu näha seal ja seda asja vajati ja see oli siis, kui hakkasid juba kunstilise isetegevuse üle vaadata, seda nii, nii meil siis edasi läksidki, koosseisu järjest suurenes, ikka suurenes ja käisime siin rajoonides võistluse tuhinas ikka. Jälle saime esikoha ja edutati Tallinnasse. Kui olid esimesed ülevaatused, kui ta alles hoogu saite kas te oskate meenutada, kui palju oli siis Johannes toolil tööd, et need inimesed kokku saada, et need lood teada ja et need lood niiviisi kõlama panna? Tööd oli tal tohutult palju ja sellega küllaltki tegemist, aga aga asi läkski, kordad meil oli, muusikahuvilisi oli väga palju ja ega kedagi nii väga palju paludes tulekaga, ainult igalt tuli proovi, milleks ta võimeline on ja ja mis ta ära suudab teha ja ja, ja muidugi asja tuli harjutada. Kas orkester oli ka üksikesinemise viisi mängi, seal tuleb ikka juba taktikepi rehkendada. Teil oli juba pillimängu oskus varem olemas ja aga teie kollektiivis oli juba varakult ka noori mängimas. Kuidas noorte välja õppimisega sai? Noori õpetas ikka meie Tauli Johan Igaagatoliit üksikult tööd teha ja siis seal ta grupiviisi ja ja iga kanneldega jälle esialgu, kes noodist oskas, mängise sai viisi kergesti võõraviisi kätte, ükskõik, aga siis tuli meid kanneldega nii viisid pidime kandlemoodi tala tegema, need ta mõtleski ise välja, kuidas nad sinna alla tuli teha ja ja nendega noppimise tehnika on, oli päris tihed tööd, enne kui iga üksikesineja sai tasemele ja kui võtta veel seda, et tema oli kangesti nõudlik küllalt ja ega Ülevaatusi 40.-te aastate lõpus, 50.-te aastate esimesel poolel oli õige mitmeid. Ja riideorkester oli alati esimeste hulgas ja enamjagu ikka lausa kohe päris esimene. Ja oligi nii, kui me ikka midagi ette võtame, siis siis viisime läbi ka ja olime ka närveerimise palavik ulguma esinema. Läksime vahel kahtlemagi nüüd, et kui maailma suurkollektiivide perre oli rivistati üles meid. Et rändpunalipp oli noormees käes ja seal kingitus oligi laua peale ette valmis sätitud ja ei tea, kas õnnelik küünekest saapaga, kui järsku nagu öeldi, et jälle nunn meid tabanud siis oli nagu eriti liigutust takistades koduski. Jälle noortel ikka uut juuretulemise imu ja ja õppimise himu ja distsipliin kasvas sellega ja see oligi meil üldse nii, viisidega ei olnudki vist kedagi, kes kunagi ära jäänud, ükskõik mis ilma tõttu või olukorra tõttu ikka leiti aeg, et tulla ja ja ei olnud tarvis kellelegi midagi vist noomitust teha, nagu ma mäletan ja et kedagi oota tuliva. Et see asi käis niiviisi sellest võidu meil vast ka siis ikka tingitu oli muidugi õpetaja mure. Peaasjalikult, et tema oli tugev ja, ja tahteline Joskast enda juurde meelitada. Nii palju kui nendel aastatel rahvapilliorkestreid vabariigis oli. Need olid väga mitmesuguste koosseisudega. Ja ega vist tol korral nii eriti katsetusi ei olnud, ju keegi ei teinud, et uute pillidega täiendada, nad olid just võrdlemisi ühesugused, siiski Arida mehed, ma mäletan, hakkasid tooma mõningaid uusi pille, mis olid siin kohapeal valmistatud, et natukene tuua teistsugust kõlavärvi. Jah, see on tõsi, oli jah, kaks niisugust põhilist suunda üks oli, mis läks natukene kergema vastupanu teed. Nimelt kasutati nii värvipildid, on just need kaasaegseid orkestripille, millega püüti nagu imiteerida kunagisi etnograafilisi ville, nagu roobil seal klarnet igavesi oboega siis vilepilli flöödiiga ja torupill andis ka kombineerida nendest pillidest kokku. Teine suund oli aga siis selline etnograafiline suund, kus püüti võimaluse piirides kasutada ehtsaid. Roopillikarjapasunat, ja nõnda edasi. Meiega püüdsime jälgida seda viimast suunda ja minna seda teed ja oli tol ajal ka plaanis. Torupilli rakendamine aga puudus pill. Lõpuks saime jälle ka, aga sellega juhtus kurb õnnetus, et enne, kui me mängimise selgeks saime, kasutada teda saime. Rotid olid oma töö teinud ja selle magusamood ära söönud, kõik need pulgad ei teanud järele. Vilepillroopill seal oli ju ka palju oma katsetusi, vast võiks öelda ka kogu kollektiivi jõupingutusi, need said ju ka kohapeal valmistatud. Jah, just nimelt meil üldse kollektiiviga on õnn olnud selles osas, et meil on seal väga mitmekülgseid inimesi olnud küll on seal tublisid pillimehi olnud, on klubisid pillimeistrid olnud ja meie kollektiivses mängis kaasa tuntud vabariigis tuntud rahvapillimees ja rahvapillimeister Juhan kubu. Ja tema oligi siis see tore mees, kes meile põhiliselt need pillid valmistas tavalmistas vilepill väga mitmesugusest materjalist pleksiklaasist, siis valmistas ta isegi metallist Jano puust pilli. Valmis tegemine oli tema kätes, naljamäng. Siis tegi taroobil, minu isa meisterdas karjapasunad. Siis olid ainult uudis ja nyyd ma käisin selle karjapasunaga rajoonis mitu korda laulupidu avamas, küll Valgas, küll tõrvas ja siis sai ka Tallinnas mängides ja ja Tallinnal oli siis meil sellel klubiliste ülevaatuse päeval olime mööblivabriku õue peal, serblased Klubi ruumis ei olnud kõigile esinejatele seal häälestamise võimalusi ja siis kottima seal hoovi peal endale niisuguse seisukohale. Proovisime, ealistasime pilli ja siis see oli suveaeg, suveaeg ja, ja siis äkki uuli proovides leida nii, et karjapasun on sellesuvise kuivaga natuke ära kuivanud, jõe ääres läinud, et mis nüüd teha, mitte kuskil ei olnud ja ja ka üks taipasid sealt seinast mingi toru välja, sealt tuleb auru, et kasutame seda ja silma, mõtleb, et oli ka nali tehtuja kuumal pasunasse vastu, aga mis siis juhtus, kogu maur põletas pasunast kõik vaha välja ja pasun oli täpselt häälest ära ja ei kõlbmatu ja no siis kollektiiv oli selt ühiselt hävitame. Üks leidis ses plasteliini, teine oli küünlajuppi täidan ja siis saame selle pilliga nii suure kiirusega korda ja just mõni minut enne esinemist käisin ära ja saimegi kohaga selle korraga velgede äpardus sõbrale. Nii et lõpi õnnelikult. Pudemeid möödunust rääkisid riidajas pärit mehed leha Anton Juhan müürsepp, Johannes Taul mängivad ja laulavad tänased Torupilliliikmed. Enamus lugusid on pärit Riidaja kandist. Laulusolistid Eldur Parder ja Olaf Naplitson. Kuulge, te ei soine ja tuli voodi Ükskord pühapäeva õhta jõudsin voose küla kohta, mul tuli vastu ja ta seal siis oli karja ja kus suitsu ei ostmata. Tule vaata oma silmaga ohustatud saare jõudmata. Aga oma silmaga ütles, mull on tütreid, neli nende hulgast omalwali lehma, saage lambakarja pulma. Tapan härja, kus otsa ostmata tule, vaata oma silmaga. Saada ei oska ta tule vaata oma silmaga tuppa Tuuli tütar miili tema jooksegi teostas sassis juuksekarvad, hõredad ja harvad, kus otsa ostmata tule, vaata oma silmaga koosnevad saada elust Mart Laar, tagada oma silmagamann, oli paksu Regaja hirmu. Saara verega ta küll vankrisse ei mahu, teda võtta küll ei tasu tsaari ostmata. Hambaid kandma peab üldse jalga järel veapuu sotsiaalostmata. Vaata oma silmaga. Tsaari ostmata tao oma silmaga. Juulil polnudki just viga mehel minna õigeiga, aga tal nivoole nägu lõhkuna le pulma hooldutvused saada. Josmata vaata oma silmaga, tossud saab. Aga oma silmaga vaatasin tuulema, et sain selle peale purju, jõi enne vanapoisiks ja kui jookseb mossi, laen uisud saami ostmata. Tule vaata oma silmaga. Laadalinnaga. Pillihääl ehk siis nii juhtkontides, mina võtan oma Sinatra, sasin kaadrit. Ülega õigesse ainesse õiget aadressi väljad, Kõlluks, lahtisi higipütti pole mahti, oi anna. Ülahuulel mulle ka ja, ja, ja ja ei saa kuumust saaminumaadlusoosis. Hommikul, kuivõrd on väljas krampi, seal käivad seal ja siis samamoodi kooli uriin ja südames minul, Armobi, oi-oi nagu. Kuuled mulle tõu. Ai, saagu vaatlik, roosisin paadi Esmale en tulles esitan nakati, hüüdis mulle väsind, oled tantsumees, eks tule, kui sai alguse, oi. Hoole mulle truu. Meie teises vestlusringis on grupp Valga KEKi töötajaid elektritöödejuhataja Olaf Naplitson, kunstiline juht Ants Taul, klubi juhataja Matti Bachmann, autojuht Erni Kasesalu ning Valga rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna inspektor Helju keskpalu ja raadio isetegevust saadete toimetaja Aino Strutskin. Riidaja orkester oli äratanud suurt tähelepanu viiekümnendatel aastatel. Vahepeal oli töös ikke seisake paust, uuesti hakkas intensiivne mänguperiood 70.-te aastate alguses. Osa mängijaid olid samad, tuli ka uusi juurde ja varsti oli vabariiklikel ülevaatustel reide ja orkester jällegi esirinnas. Esimest korda sattusin reide orkestrisse neide just tänu Võrtsjärve mängudele kui ansambli hing Johannes Tauli neelu ansamblile jälle sisse ajanud ja ühel korral sattusime jutuhoogu ja ta ütles, et võib olla tore, et kodukandi mees tuled, aitad meid kah nii natuke lauluga või millega võimeline olen, see oli vist enne teistkordset ette astumist Võrtsjärve mängudele ja, või nimelise kolhoosikollektiivis ansambli liikmed tol ajal hästi. Suurte vahemaade tagant käisid kop Johannes Tauli lapsed eriti kaugelt, et algas ka maa taidlusülevaatus, siis muidugi andis uut hoogu. Sel ajal hakkas ansamblis ka Ants Taul agaralt tegelema. Üks oma konstrueeritud torupill vist oli juba varem. On tehtud, mina valmistasin esimese torupilli 73. aastal otsustasime teha terve torupilliansambel, see oli meie ansamblile nagu trumbiks. Me torupillid saime nad ilusti mõnud, kõlasid te ütlete küll nii, et tegime ja, ja mängisime. Aga kui palju oli seal katsetusi, kui palju materjalide otsimist, esimese pilliga ikka vaeva nähtud. Ka tüki maad sai lõpuni valmis ja siis jälle lõpuni ära lõhutud ja jälle lõpuni valmis jälle lõhn. Minu isa oli vahepeal isegi juba pahaned, näete, et oli hea pill, aga. Lõhkus jälle ära ja ikka sai asja, miks ma torupille tegema hakkasin. Kunagi leidsime oma koduaiast, tuli kevadel porilisest välja üks vana torupilli sõrmiline. Ja sellel sai õpitud mängima. Roobil. Siis tuligi idee teha juba sistas torupill päris valmis. Isa rääkis, et kunagi oli torupill, mille rotid nahka panid ja tuli ikka tahtmine uuesti teda saada. Sellest sai siis lõpuks nimigi. Rahvakunstiansambel torupill. Kus niimoodi välja, et isa lõi ansambli, aga poeg perekonna traditsioonide jätkaja andis võimaluse suurepärase nine andmiseks, meil siin kunagi oli veel omavahel jutus. Et muidugi suurepäraselt sobiks ka sellele ansamblile nimeks vana viiul, tal võib olla küll vanamoodne, aga kuna minu silmis näiteks isa nagu Me Johannes Tauli kutsume meie majas, on niivõrd selle ansambli ning kogu oma olemuse oskused ja teadmised sellesse ansamblisse paneb. Ja kuna ta juhuslikult mängidust viiulit, siis sellepärast me siin vahepeal rääkisimegi, et suurepäraselt sobiks ka selline nimi sellele ansamblile. Kui nüüd veel rääkida ansambel torupildist, kuna ta praegu on meie klubi juures Valga KEKi klubis, siis ansambel tegi läbi Eke ülevaatused, haigus ülevaatusele ja väga hästi võeteke süsteemis taidlate pereaktiivi poolt vastu. Tuleb öelda, et ka meie majas hinnatakse neid väga hästi. ECE juhtkond, et kõik kindlasti ka edaspidi, et selle ansambel võiks oma tegevust jätkata vähemalt sama edukalt või veelgi enam, selliseid entusiaste ikka ei ole just palju. Vahepeal on ansambli koosseis kah mõneti muutunud, on tulnud uusi tugevaid jõude. Nojah, meile väga niisuguseks toredaks sündmuseks kujunes ja kindlasti Johannes taolile suurepäraseks võimaluseks. Ansambli taseme tõstmiseks kujunes just kandlemängija Erni Kasesalu, meie kollektiivi tulek seoses tema tööleasumisega meie kollektiivis astus ta kohe ka ansambel Torupilli liikmeks ja ja ma usun kindlasti, et selline võimekate pillimeeste koondumine tuleb ainult Dailuses kasuks. Kollektiiv on niisugune, kus ma tunnen ennast täiesti kodu sõna selle lühikese aja jooksul meie mõtete Me tegevus ühtub ja see ongi just see peamine asi, mis kollektiiv peab olema. Paari aasta eest toimus esimene üleliiduline taidlusfestival torupill. On ju esimese üleliidulise taidlusfestivali laureaat. Need inimesed on meie rajoonile palju kuulsust toonud nii oma vabariigis kui ka väljaspool vabariiki. Minu meelest väga suurepärane asi on see, et selle kollektiivi eesotsas on niisugune inimene, kes on tubli haridustöö eesrindlane. Meie rajoonis tegutseb praegu 166 isetegevusringi. Ringijuhte on nendest natuke vähem. Aga nii suurepärast ringijuhti nagu Johannes Taul leidub harva. Ma olen proovidel viibinud ja näinud, missugust tihedat tööd seal tehakse, sest juhil on proovid väga põhjalikult ette valmistatud. No mina tegin ühele väikesele isi tõrva, linna, laadal käisid ka mina tegin ühe väikese reisi tõrva. Laadal käisin. La talviti ja linna eeste aera. Härja laadal veiseid ja linnahärra. Ja siis on mul mokas viie kopika eest viina. Kas linnasigar on kolm okas viie kopika eest viina nokas, kirju siidirätt, mulle ris valmis saksa mees. Siidirätt mulle ris valmis saksa. Hobune mul Errnov õues lastesai on mul uues hoones mullu ERR nõu õues laste saiad, Moldovas naastu hiinlasi, tee paela noore naabri naesega rinnaschweima sil tee paela toore naabrinaise kaela. Nii armas Taani ja see daamina. Ja ta nii. Ma seda ja seda. No üks ei tea, kui teda naabri õues ta puperdab mulda õues, kui näen teda naabri õuest saabub tab Moldovas, kui minu vanamoor seda teaks küll ta rull jaoks kui minu vanamoor seda ja küll ta mulle peaks müristaks, kui Siinai mäel ei taks Ranniku Kaarel ta tööriistaks, kui see hiina ei näe, ei saaks seal kaubelda. Kalli ma Leedo Cinema su kaasa ala ja aga ta pahade lamp seal laulukoolides, ema kuulis ta dress punas, kius, mu soov. Ja siis Taasnejad, aga töötard, vaar ta, teeskle. Ta maas. See on veel nii noor, et. Ei? O le osa. Oleks mu suu võt tuttava luule ta oleks saanud oma töid huultelt viima pooleks Su tuttava v noore. See ta o rääkida, seda ta ei. Saunalaval on Iluaalse sigu sinna vaenlase. Oi-oi-oi. Saab nalja, oi, olla iga päev ta nalja, kui ma saunalaval maaga olemus kui vanapagan, oi hullu, igavene saab nalja. Oi null. Iga päev saab nalja. Ja oi, igavene seda nalja, kuulsai kasvad a'la ega loopis vallagala. Oi-oi, sul iga päev saab nalja. Kuuldud lood olid järgmised. Vanasti riide mängitud idavalss Saaremaalt pärit väikene reis, koha peal kuuldud Rein lender rahvalikku laulu, muidu äpardus kohalik variant küla polka Karl Kikka repertuaarist ja seatseersid mööda tuba riidajast. Repertuaar selle saamine, see ongi võib-olla minuga ansambli kõige suuremaks tegijaks olnud, on teada, et kui jäämägi ujub vees, siis neli viiendikku olevat temast vee all ja ainult üks viiendik ulatub vee peale, siis ma võiksin oma tööd niimoodi võrrelda. Et võib-olla see nähtav osa on üks viiendik, mis võib-olla harjutustele ära kulub ja ja kontsertide läbiviimiseks. Praegu oleme võtnud põhimõtteks oma ansambliga mitte esitada tuntud asju, mis on väga laialt tuntud, teised ansamblid juba mängivad-laulavad, et mitte korrata, et kuidagi ka repertuaari osas nii oma nägu säilitada. Oleme püüdnud siis just eriti kohapealseid seni kasutamata laule ja pillilugusid esitada ja sellepärast on tulnud ikka päris kohe sõitma küla mööda ringi ja koguda laule lugusid kohe vahetult rahvahulgast. Ja ütlema, et reservid ei ole selles osas ammendatud. Võib arvata, et tänapäeval juba kõik asjad on iva kirja kaugeltki veel mitte. Ja üllataval kombel võib teinekord nagu öeldakse, kohe enda ukse ees leida mõne sellise inimese, kes oskab vanu laule ja ei oleks võinud arvatagi, et Anett. Ja üsna hiljuti ma avastasin sellise inimese, kes laulis üks kümmekond, väga toredad vana rahvalaulu. Ja muidugi need ekspeditsioonid võiks niimoodi nimetada, on ulatunud isegi päris kaugele. On saanud käia tarnu rajoonis ja on on Põlva ja Otepää kandis ja Võru kandist saadud käia. Seni on saanud kogemusi vahetada oma vabariigi piirides, nüüd on see ring laiemaks muutunud. Ansambel torupill on käinud esinemas ka vennasvabariikides ja möödunud sügisel võeti ju osa rahvusvahelisest torbile festivalist. Jah, see oli viies rahvusvaheline torupillifestival strakunitses tsehhimaal muidugi see oli meile väga suureks õppereisiks, sest siiani puudus õieti ettekujutus sellest, mis tähendab torupill. Nii nagu on öeldud, ajalehte, kes seda ütles kunagi, et et kes ei oma või ei oska mingeid võõrkeelse ei omaga õiged ette, kuidas enda keelest emakeelest ja nii võiks öelda ka torupillide kohta, et kui ei saa ülevaadet, mis toru vile üldse tähendab teiste rahvaste juures nii laiemalt teda tundma ei õpi, siis ei õpi ka õieti enda torupilli tundma ega ega hindama teda peab ütlema, et meie torupillidel, kui nad ikka hästi mängukorda saavad, tehtud, et võib täitsa julgelt nendega välja minna sellistele üritustel nagu on rahvusvahelist oluli festivalid sest lihtsa pilliga võib kahesti mängile. Meie äratasime kui uudsed osalejad sellel festivalil teatud tähelepanu, nii et me saime üsna peatselt koju jõudes uue kutse esinemiseks ja seekord Prantsusmaal toimuvale Torupillifestivalile, mis eeloleval suvel toimub. Meie poolt tõrvas lindistatud muusikalood ja jutud kuulasid üle ka keele ja Kirjanduse Instituudi rahvamuusika sektori juhataja Ingrid Rüütel ja rahvaloomingu maja dirigent Ahto Nurk. Saate lõpuminutid neile väheste täienduste tegemiseks. Kui ma kunagi küsisin Johannes taolige, kelleks ta ennast õieti peab, kas rahvapillimeheks või nii-öelda päris pillimeheks või õppinud mängijaks, siis ta vastas, et ta arvab, et ta ära rikutud rahvapillimees. Noh, ta seletas seda niimoodi, et pillimängu on ta tegelikult omandanud kodus küla pillimeestelt ja on eelkõige ära õppinud rahvapärase pillimängustiiliga rahvapärase viiulimängustiili. Hiljem on ta õppinud tundma nooti ja sellist nii-öelda õpitud viiulimängutehnikat kuid nagu ta ise seletas. On see siis mingisugune segu sellest kahest stiilist, mida ta praegu teeb, kuid ta ise arvab, et ta siiski PR ikkagi rohkem rahvapillimehe moodi mängida. Seda võib öelda ka üldse kogu tema tegevuse ja kogu tema ansambli ansambli juhtimise kohta. Et selles on nagu väga nii heas proportsioonis orgaaniliselt segunenud traditsiooniline folkloor. Ja teiselt poolt, nagu me nüüd ütleme, taidlus peale selle ta on, võiks öelda niisuguse teadlase hingega pillimees ja ansamblijuht, ta on väga hoolega töötanud Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis, on välja otsinud kõik andmed, nii palju, kui on kirja pandud eriti torupilli ja ka teiste pillide valmistamise mängutehnika kohta. Ja peale selle võib öelda, et ta on ka hoolega läbi töötanud rahvusvahelist kirjandust. Johannes Taul mainisid tema viimane välisreis Slovakkiasse viiendale rahvusvahelise torupillifestivalile oli talle suureks õppetunniks. Tahaksin juurde lisada, et väga paljud, kes pöördusid Johannes Tauli pooled seal festivali ajal olid need, kes tahtsid ise midagi õppida ja väga palju oli Johannes Taulil nendele näpunäiteid anda oli väga palju teistest välisriikidest kollektiivijuhte kes teda nii varem tundsid või olite ka kirjavahetuses väga suure huviga. Tema vestlusi jälgiti ka kohalikus muuseumis, kus ta andis ülevaate Eesti rahvamuusika arengust.