Rotatsiooni masin hakkas tööle kavalasti välja mõeldud seadeldis. Näe üks, kaks ja värske ajaleht jookseb masinast välja üks, kaks, kolm. Ja juba on lehe Vern transpastel. Siit rändab ajaleht ekspeditsiooni osakonda ronib posti autosse, istub kiirrongi, kihutab lennukiga, ruttab postipauna ja kioski letile. Lugeja võtab värske lehe, lööb selle lahti ja on silm silma vastu. Tänase päeva. Rahva hääl ja Pravda, palun. Aitäh. Nii on päevast päeva aastast aastasse. Ajaleht näitab aega, ta hoiab annest päevi, nii nagu nad olid ja on. Sülongi Tatari tänav üks Eesti NSV Ministrite nõukogu riiklik tööjõuressursside kasutamise komitee. Tallinna informatsiooni hea tööle rakendamise too elamiseks ei peakski olema. Kas teie tahate tööd vahetada, mina tahan tööd vahetada, sellepärast et mul ei ole laskuda. Mul on palgata puhkus lõpeb ja laps saab aastaseks. Abikaasal on töö juures poolteiseaastane järjekord, lastesõime ja lihtsalt teele last kusagile panna. Poisid on ka väga raske saada. Meid tõena, töötasin selle pärast lihtsalt tean teie kohta vahetama, et saada kuskil lasteaeda või lastesõime, kus ma saaksin oma lapsega. Muidu te tahaksite töötada edasi sellel alal, mida te olete õppinud. Hoiame muidugi. Kusagile mujale küll tööle ei tahaks, nii nagu meteina muidugi. Aga tööle tahate te igal juhul minna, koju jääda? Ei tahaks. Heino Tööstaaž katkeb, Einoga kodus olemine tüütab ka ära. Ei taha ikkagi lasteaeda kodus oldud ja see pole kuigi hea koduperenaine olla. Nii et ta on juba niisugune pisik. Närib ja ütleb, et sa pole nagu päris õige naine, kui sa tööl ei käi, oja ei kajasta, jääb maha ja ka nii palju väljaski, vähemalt siis liigud inimestes ja sellepärast uksest välja. Läksin, kas teie tellite ka tööd otsima? Siia tulime vaatama. Kas on siin Tallinna lähemale, tahtsin tööle tulla. Kust te siiamaani töötanud töötan praegu ka, ega ma praegustki veel ei ole, päris elab Tallinnas ja tema tahab tulla meie juurde elama, hakkan taha jälle kaugemale Tallinnast tulla, aga mis teid siis linna juures kinni hoiab, mis teid Tallinnas, võlur, mina, ma olen siin juba neid töötanud. Päris tükk aega. Ei, mul on poeg siin ja sellepärast ma nagu tahaks käsitter. Kas te käite ise ka veel tööl? Singel, kui vana te olete? 78 ja ei taha koju jääda? Ei taha, mitte ei taha. Ja kui see ei läinud nagu haudavad? Lootus on, kas paistab, et midagi leiate, mis erialad Teil Andraktoristinud töötamine? Ma olen kindel, et te saatel nurgas treial võib praegu leida sobivat tööd. On praegu 500, treiali kohti 500. Aga kui ma olen raamatupidaja, raamatupidaja töö valik on ka väga turdumise surni bilansivõimelisus kui eelarvelist, nii vanemraamatut ja raamatupidajad kui ka lihtsalt raamatuid kui ka raamatuid õpilane Leida, olete bilansivõimeline, ei ole kahjuks, aga kõmblem, pagar. Pagarilang on kohti siiski võib-olla natuke vähemalt kui raamatupidajale, aga siiski on kõrgema kategooria pagari jõhvika päris mitu head töökohta. Tahaksin töötada õmblusvabrikus, jah, turuni mäda. Umbes 200 kohta on mitu inimest saaks. No ütleme nüüd täna Tallinnas tööd 10000 kohta 10000 10000 vaba kohta praegu, muide, see arv on väga huvitav, sellepärast et 22. aastal oli Tallinnas registreeritud üle 10000 töötu. Et peaaegu võrdsed arvud, aga vastupidiselt sellest me loeme tolleaegsetes ajalehtedes. Seda räägivad inimesed, kes ise on tööd otsinud. Aga teie juures siin on siiski täna küllalt palju rahvast. Millega praegude seletate seda, et inimesed kohti vahetavad, missugused motiivid on kõigepealt töötingimused elukohale lähedale teed lasteaia lasteaiavõimalus naiste lõunaosas ja ja seal on väga-väga erinevad põhjused, et süüdistada iga kord tuhnimas ei saa, et nad otsivad teist, kutsuvad paremini, otsivad ise selle eriala järgi. Et kus siis on väga palju nunnud. On muidugi, kes loksuvad ühest kohast teise Töövalimise võimalusi on väga palju ja suur. Tugevalt nurise. Ja üleüldse noh, ei ole ju saladus, et meie vabariigi elanike tööhõive on igas 100. tööealisest inimesest töötab või õpib meil praegu 95 aga Tallinnas võib-olla isegi veel kõrgem rõhk, kõrgem 99 protsenti. Nii et igast 100-st töövõimelisest inimesest 99 käib iga päev tööl ja ideaalne oleks, kui inimesed, kes tööle on asunud, oleksid oma tööga rahul. Kui töötingimused oleksid igal pool ühtlaselt head, siis oleks teie juures väiksem klient tuul ja õige nurga pealt tõsta tööviljakust. Eks teine teetingimused parandada rohkem selle peale koniti naiste töötingimused, pärandada nõustele nii nagu 20. kongress nõuab seda kaun küllalt ju pensioniealisi inimesi, aga teisest küljest üli üliõpilasi, kes tahavad nagu natukene juurde teenida, mida te neile pakute? Hoiukassades kassapidajat kontrolörid siis Norris kütjad, sinul tüüpilist kergemat teenindusettevõtetes ja vastuvõtt vastuvõtjat haiglatesse, sanitarid ja kioski juurde ajakirjanduses liitu näiteks siis lihtsamad ehitustööd, sellises sisetööd soovitakse isegi soovitatakse tihti pensionäri kohtade peale. Mõned meile, pensionärile te saaksite tööd anda ja kui keegi tööd teha, siis palun väga. Ma tunnen teile tööd pakkuda, mida inimesele see annab, kui ta on ühele tööle truu ja töötab võimalikult kaua ühel kohal vähemalt ühes ettevõttes. Kõigepealt seoses sellega, et inimene vahetab oma töökoha, kaod on väga suured, meil on ja kui nii võtta vabariigi 98,5 protsenti inimesi töötab siis töö aga avatud, kui väetada raamatu järgi, see on 20 päeva tooli. Otsis tööd või lihtsalt uhkas. Teiseks viljakuse peale ta mõjub kah kõvasti teise kohta ta peab harjutama seal õppima ja eriti kui erialavahetust nüüd rahvamajandusele on suur kahju. No aga inimene muidugi nii ideaalselt küll ei saa, et inimene üldse ei tohi teed vahetada. Tagamõte ilu venelastel on väga palju põhjuseid, aga küllalt palju inimesi, kes on olnud väga truud, ma tean, minul naabermajas elab mees, kes on töötanud 50 aastat ühes tehases. Me teeme kõik selleks, et panna inimesi tööle ja ta valib ja vaatama kohadel. Ja kui meeldi, tuleb tagasi, vaata tööl. Tähendab seeneline võlu Pumale. Ja väga õigesti teeb, sellepärast et ainult siis, kui sa oled leidnud selle, mis sulle sobib ja kus sa tunned ennast oma kohal ainult siis sa saad õnnelikuks inimeseks. Siin on sisse pikk tänav number 17 Andke andeks. Kas teie teate, mis selles majas varem oli? Lehtseevee ja selles majas see oli suur küll ei ole, aga pärast seda, kui ta oli gildi hoone ära olnud, ma kahjuks ei tea, mis seal kodanikule ala. Vabandage, aitäh, palun. Võrsed käidi otsimas kodanlikust ajast, millega teie ise seal ei käinud. Emal oli klooselleks. Kuidas nii küsida? Eks auto tuleb meile otsa, maa seal sees ei ole kunagi käinud, aga kuna ma tulin hommikul tööle minnes siit mööduda ja siis ma nägin alati töölisi seisid ja ootasid võimalusi leida mingisugust tööd. Ja seal oli neid igal hommikul kaunis palju. Inimesed nägid väljumiseks näiteks väsinud, kurnatud ja rõõmsaid lõbusaid nägusid peaaegu üldse, Jorma tekkis kuidagi väga masendava mulje. Sellest ajast mul annab nii hästi meeles on seal see maja, kel endal oli siis kindel teenistuskohta. Ei tea, mul siis oli juba kindel. Aga see oli ka nii vaevu saadud, et töö, mis mulle üldse ei istunud. Aga no ma pidin õnnelik olema, Ma sedagi sain, ma olin müüa. Kas jalanõude kaupluses seda kohta saada oli ka väga raske kuude viisi ajalehe kuulutuste lugemine, nende järgi käimine? Lõppude lõpuks, nagu öeldakse, sokutasid mulle selle koha tänu sellele, et ma valdasin, valiksin kiil. Mis ametite praegu? Ma olen juba pensionär, praegu ma ei ole enam mitte miski, mitte keski. Enne sõda olin õpetaja, see oli ka omaette tegemine. Ma mäletan, kui ma lõpetasin Rakvere seminari. Püüdsin ikke saada kohta kusagile Virumaale, aga see oli lootusetu, sellepärast et igal pool olid juba omad inimesed ees. Ja muidugi kusagil vaba koht oli. Siis said sinna omad inimesed. 304. koolis, kus ma käisin, oli 30 40 inimeste ühe koha peale. Ja sinna siis ma nii puhtjuhuslikult ainult ma olin liiga noor, liiga kõhn. Ja ei olnud üldse mingisugust nihukest autoriteetset välimust. Aga nad valisid mind pärast tuli minu juurde, ütlesid ära sa mõtle, et sa siia jääd, küll me siis minust lahti saamas. Olin kaunis õnnelik, et ma lõppude lõpuks sain ühe niisuguse koha. Praegu on siin selles majas Ajaloomuuseum. Muuseum on valinud endale asupaigaks asutuse, mida meie ühiskonnas enam ei ole vaja ja, ja kunagi vaja ei lähe. Mõistagi on isegi kadunud. Detsember 1922. Päevaleht kuulutab esimene kuupalk sellele, kes juhatab ükskõik missuguse teenistuse korralikule ausele juhtumisi Maar enne tulnud noormehele. Päevaleht kuulutab. Aus noor neiu palub südames kaastundlikke inimesi teenistust anda. Väikese tasu eest ei põlga mingisugust tööd. Armastan lapsi, mõistan keeta, iseseisvalt on tunnistused. Võin omast korterist käia. Palun rutuliselt teatada margusena. Õnnetu juhtum number 23 alla. Päevaleht kuulutab. Üks Kaini sõjaväest vabastatud alamohvitser palub heldeid südameid anda tööde külma eest peavarju on pidanud juba mõnda päeva külmas kuuris mööda saatma. Teate, te märgusena alamohvitser all? Päevaleht kuulutab. Noormees otsib õhtuste kössis teenistustel. Lepin odava tasuga. Päevaleht kuulutab petrooleumi tänava puuhoov teatab, et kuna talveküte on klientidel käes, siis pole puulõhkujaid saagijaid enam tarvis. See oli detsember 1922. Detsember tänapäeval 1972 kolm intervjuud New York Times Magazine-ist. Norovotse on 27 aastane trükitööline. See on õudne, kuidas inimesi vallandatakse ja keegi ei tunne muret, mis neist edasi saab. Paljudel aga on juba hilja alustada elu otsast peale. Maak Riili, Michigani ülikooli 1969. aasta diplomand. Olen psühholoog ja spetsialist, kuid olen nõus tegema mistahes kontoritööd. Sõitsin Chicagosse, augustis kohtusin paljude meeldivate inimestega, kuid taga järjetult iga koha peale on 150 kuni 200 kandidaati. Olen läbi teinud kõik maailma testid ja alati mulle öeldi, et ma ei sobi. Õnneks käib mu naine tööl ja meil on natuke raha. Ma unistan tööst, kuid kust teda leida? Pruudi mooduseks elektronaparatuuri tehase brigaadile. Me toodame palju sõjatehnikat, see on jõle, inimesed elatuvad sõjast. Meie poisid kardavad seda, meil pole seda vaja. Aga sõda käib ikka edasi. Mis saab siis, kui tulevad kõik need Vietnami sõjaveteranid, kelle jaoks pole tööd? Noored mehed on praegu rohkem mures kui vanad. Mulle ei anna ka see mõte rahu. Kust me võtame neile tööd, kui meil endilgi üleliigseid käsi küllalt? See on detsember 1972. Maailmas on täna ligi 15 miljonit töötut. Detsember 1972 klienti, koerte hipodroomil, võiduajamised, totalisaatoril kõigile mängige võit, kuni 15 miljonit šillingit. Tomfilm, Kogotteromaan jälle ekraanil, Eli maastas voess gold plaatidelt, sensatsioon inglise nädalalehest sensatsioon, Koerniperi kurb saatus. Koerniper vallandatud koer nippel otsib uut isandat. 70 aastat on Koerniperistunud kõrvastu toru ja kuulanud oma isanda häält. Koerani pere elas Londonis ja poseeris oma kunstnikust isandale Francis Merändile. Mitu korda läksid maalimise seansil? Ta sest koharniper oli väga elava loomuga. Koerniper, isand tahtis pildi ära müüa, aga keegi ei olnud sellest huvitatud. Lõpuks ostis Koerniperi pildi grammofoniplaadifirma His Masters Voice. Koer nipp päris sai maailma sensatsioonilisem kaubamärk firma siis maastes mõist, et ta loobub, Koernib päris siiski vanad erjer ei sobivat enam tänapäeva stereofooniliselt ühiskonda. Koer bar vallandatud paideni. Nende maailmas nagu polegi midagi muutunud. Pravda detsember 1922 Petrogradis läks pärast taastamist uuesti käiku butiilovi tehas Groznõi butiinovets. Tuhanded Buddy laplased asusid täna jälle tööpinkide taha. Tehas sai riigilt esimesed suured tellimused. Ja täna detsembrist 1972 oleme vanas potiinovi tehases, mis kannab Sergei Kiirovi nime. Kui Tallinnast bussi või autoga Leningradi sõita jäävat Kiirovi tehase väravat lausa tee panete. Te olete neid kõik näinud. Streikide prospekt viib peasissekäigu juurde. Vahetuse ajal on liiklus prospektil, kuigi siin ristiteed ei ole pidevalt punase tule taga kinni keerab. Lastel on siin eesõigus. Selles, kuidas Leningrad suhtub Kiirovi tehase töölistesse oma suurima ettevõtte peremeest. Kas selles on kuulsa linna traditsioonid on meie ajastu vaim on meie liidu põhimõtted, tema majesteet, töölisklass. Läheme väravasse koos temaga sirgeks pea püsti. Peremees, väravas klaasuksed ja nikerdatud käsipuud, säravad nii pidulikult, nagu oleks minek mõnda kunstipaleesse või kultuuriparki Pole mingit jälge lahmasest tehasest määrdunud meestest. Aga ausõna, siit väravast sisse minna, seal mine. Mis meelde jääb? Need, kes siin iga päev liiguvad, panevad meie uudistamist ja kohmetust vist tähele, aga imestust ei ärata. Kirovi tehases on olnud külalisi, keda tunneb terve maailm. Sinu käinud Jens teenman, Klara, tsetkin Aleksander Fadi, vana Farhad, Marleen tiitli loetanul paneks. Meid ootab väravas jässakas töömees tehase veteranide nõukogust. Tal peas kiilogaste traditsiooniline soni. Mees on üsna eakas, aga liikumine ja jutt? Ta on nii ladusalt, et jõu ainult kõike tähele panna. Kõige õnnelikum inimene maailmas. Tunnettidega. Väljavõtteid ajakirjandusest, NSV Liidu sünniaastal ja tänapäeval kommentaare pressiteadetele võrdluspilte, millest alustasime tänapäevast meil ja vanas maailmas. Programm aastate käekiri on eetris nädala kestel kuni aasta lõpuni. Aastate käekiri 1922 kuni 1970.