Kõre. Millal hakkasid inimesed kunstiga tegelema kuidas kunsti ja kunstiga tegelemist üldse defineerida, millal on tegemist kunstiga? Missuguste probleemidega on kunstiga tegelemine ja kunstnik olnud seotud? Need on need teemad, millest ma natukene tahaksin rääkida. Kui minna tagasi kiviaega siis olla üks tuntumaid. Esimesi koopamaalinguid on altamiiras. See on Põhja-Hispaanias. Muistne inimene kraapis kaljuseinale või koopaseinale. Piisoni. Või mõne muu jahilooma kujutise? Tal oli üks kindel eesmärk. See kujutis pidi olema võimalikult loomutruu. Pärast seda, kas mõne rituaalse tantsu saatel Mehed, kes pidid minema metsa jahile, surmasid seal seinal selle pildi peal oleva jahilooma. Nad sisenesid ühelt poolt endale, nad esitasid oma palvejumalatele et nad suudaksid ka metsa minnes selle jahilooma kätte saada, surmata, et neil oleks see liha, see nahk, kõik see vajalik. Mis selle rooma juures on, et nad jääksid ellu. On võib-olla seotud religiooniga. Läbi kunstiajaloo on religioon olnud alati üks määravaid küsimusi. Sõltumata sellest, kas kummardatakse puid kive, paljusid jumalaid või ainult ühte. Kui ikka olla seal kiviajas edasi siis sellest ajast pärineb ka väike pisikene naisekuju mida tinglikult kutsutakse Willendorfi veenus, eks ka tema on väga tuntud. Ta ei vasta üheski punktis meie praegusele saledale iluideaalile. See on naisekuju, kellel ei ole välja toodud nägu aga kellel on välja toodud suulised tunnused ja sealjuures väga lopsakalt kujul. See on ilmselt luge esiema võib-olla üldistatud kujutis võib-olla on ta suguharu esiema. Ja tema lopsakas vorm on tolle kauge aja ideaal sest nendes tingimustes ei saanudki olla habras, sale graatsiline. Kõik kunstnikud on läbi aegade tegelenud iluotsimise leidmise ja selle jäädvustamisega. Ja võib-olla kolmas, mis tuleb juurde kunsti juures hiljem kui juba tekib riik, kui tekivad juba ka niisugused rahalised suhted. Kunst muutub kaubaks, ta muutub müüdavaks. Ja siis kindlasti. Kes maksab, see tellib, tellib sellise teose, mis talle meeldib ja mis talle sobib, sõltub kunstnikust. Kas kunstnik maalib ainult tellimust või täidab ainult tellimust. Või ta suudab selle tellimuse sisse panna ka omaenda isikliku nägemuse sinna sellesama teose juurde. Aga see on võib-olla veidi hilisem periood juba kui kiviajast ära tulla, siis tavaliselt esimene kultuur kus võib tõelisest kunstist rääkida, noh juba tõelisest suurest loomingust on ilmselt Egiptus sellel perioodil, kui tekib Egiptuse riik, kui 2900 enne Kristust kuningas meenes ühendab alam ja ülemEgiptuse Veel läheb natuke aega ja hakatakse looma esimesi tõeliselt suuri, võib-olla võiks öelda, et kogu inimkonna suurimaid objekte ma mõtlen siin püramiide. Muidugi püramiid ei looda päris aegade alguses nimelt 5000 aastat tagasi. Miks neid püramiide üldse on tarvis võib-olla hakata ehitama? 5000 aastat tagasi on Egiptuses juba väljakujunenud religioon, mis väikeste muutustega püsib siiski väga muutumatuna. Ja see religioon tingib seda, et egiptlased jaotavad mõtlevad olevused kolme kategooriasse. Inimesed, surnud jumalad. Inimene, kelle eluiga võis olla üle 100 aasta. Ideaalne oli, kui ta oli kusagil 112 10 ümber. 100 aastat tegeles inimene maiste probleemidega. See, mis ulatus üle 100, pidi ta valmistama ennast ette surnute riiki minekuks Osirise riiki minekuks. Surnu võis elada väga kaua. Täpselt nii kaua, kui säilis tema keha. Ja kui keha mingil põhjusel hävis siis pidi säilima skulptuur, millesse surnu hing võis edasi minna. Jumalad elasid igavesti. Inimene oma elus Egiptuses ajas järelikult kõige vähem, võib-olla surnuseevastu vajas päris palju ja kindlasti esimene asi, mida ta vajas, oli tema elupaik. Elupaik, mis alguses on hauakamber kolme kuni 30 meetri sügavusel ja mis kaetakse nelinurkse ehitisega. Seda kutsutakse Mazdabaks. Tõlkes võiks teda nimetada ka pingiks. Kui sellele Mozdabale sellele nelinurksele ehitisele panna peale üks natuke väiksem nelinurk sellele veel kord väiksem nelinurk, siis tekib esimene variant püramiidist, astmikpüramiid. Selline vanim astmikpüramiid on Sakaras k säilinud santsiooseri püramiid. Ja temagi on tehtud nii, et kõigepealt olitsiooseril Mazdaba ja siis ehitati sinna peale niikaua kui saadi püramiid, mis polegi enam nii väike. Ja sealt juba järgmise etapina on esimesed suured püramiidid Giza püramiidide väljal. Selleks ajaks on alanud vana riigi kultuur. Sooser kuulub kolmandasse dünastiast, siis on esimene vana riigi dünastia ja neljanda dünastia ajal ehitatakse Giza püramiidid. Need kolm kõige kuulsamat ja kõige suuremat Esimene nendest on heopsi püramiid, mis omal ajal oli ilmselt 146 kuni seitse meetrit kõrge. On uskumatu mõelda, et ühele tõsi küll, kuningale jumalikule kuningale püstitatakse objekt, kus on teadlased, on välja arvutanud kusagil üle kahe miljoni, kaks miljonit 300000 kiviploki. Mõned nendest kaaluvad üle kahe tonni. Selle hopsi püramiidi juures on veel üks kummaline moment, mis ilmselt just kunstnikku võib erutada. Kui vaadata kunst, dialoog arenguid, siis tavaliselt ühest üleminek teise toimub pika arenguprotsessina. Kõigepealt ehitatakse mitte päris stiilipuhas näiteks kirik, siis järgmine kirik on juba konkreetsete stiilitunnustega ja kolmas püütakse viia Sist täiuslikkuseni, noh näiteks gooti kiriku juures püütakse tema võlv viia võimalikult kõrgeks. Jooksi püramiid on esimene suur traditsioonilises mõistes püramiid. Temast ei ole suuremat ehitatud ja ma rõhutan, et on esimene. Peale selle on arvamused, kuningat ei ole seal hauakambris kunagi olnud. Kas ta näidis kõikidele järgmistele, kas järgmine mees Hefren, kes ehitas 142 meetri kõrguse püramiidi kas tema ei tohtinud kõrgemat ehitada? Tundub, et jooksi püramiid, mille noh, kasvõi ehitustegevuse või kuidas teda on ehitatud, selle kallal on teadlased vaielnud väga pikka aega ja vaidlevad ilmselt veelgi. Arvatakse, et siin on ehitatud sisse ka tolleaegsete vanade egiptlaste teadmised. Aga seda ikkagi päris täpselt praegu ei tea. Kõik järgmised püramiidid on väiksemad. Kiisa püramiidide väljal on niukkerinose püramiid. Kolmas suuruselt kusagil 66 meetrit. Ja selles samas kõrbes on püramiide veel ja arvukalt. Nad kõik on väiksemad. Need on vana riigi kõige uhkemad objektid. Ja arvata võib, et omal ajal heledas kuldses kõrbes, kui püramiidid olid kaetud. Niisuguste liivakiviplaatidega, mis on valkjad ja võisid mõjuda vägagi kiskavalt ei mõjunud nad mitte kui surnu elupaik, vaid kui mingid peaaegu et ebamaised märgid keset välja. Järgmistel aegadel kaotab püramiid järjest oma tähtsust. Arvatakse, et ühel hetkel on ta saanud ka Egiptuses surma sümboliks. Sellele võib-olla viitab kõige rohkem juba keskmise riigi ajal Mentu hotet kolmanda poolt ehitatud tempel Luxury kuningate oru läheduses kus terrassidega templit kroonib väike miniatuurne püramiidi kuju. See on peaaegu et viimane püramiid, mida võib Egiptuses leida ja ta on pigem sümboolse tähendusega. Ta viitab Mentu hotep kolmanda templi juures. Surnutemplile. Kui nüüd surnud on ühelt poolt need arhitektuuri edasiviivad jõud ja kui arvestada, et püramiidid lagedas kõrbes on väga avatud kõikidele külalistele ma mõtlen ka halvas mõttes külalistele, sõltumata sellest, et neil on suletud väljapääsud. Et neil on salakäigud, et neil on valed sissepääsud märgitud või avatud. Tekib vajadus varjatuma surnu eluruumi järele, sest kui hauaröövel tuleb ja harutab lahti muumia tema sidemetest võtab sealt vahelt välja kõik camu letid siis on hingel väga raske sinna tagasi minna. Keskmise riigis on järgmine ajaline jaotus Egiptuse ajaloos kus valitsus, pealinn kaldub teemas Teebasse. Hakatakse liivakivist kaljudesse kuningate orus uuristama hauakambreid. Kuna mõnes mõttes nüüd seda välist arhitektuuri ei looda, püütakse seda kompenseerida nõndanimetatud surnutempliga, mis siis rajatakse sellesse samasse regiooniAga hauakambrist veidi eemale või tema ette, ütleme. Ja paralleelselt hakkab keskmises riigis ka lisanduma moment, kus jumalatele oleks vaja ka mõni pühakoda püstitada. Jumalad hakkasid sealsamas Teeba regioonis elama. Idapoolsel kaldal. Elavate pool lääne pool oli kuningate org ja olid surnud. Ja alates ikka sellest samast keskmisest riigist. 11.-st 14. tinastiani eitatakse peaaegu et paralleelselt kahte templit, mis mõlemad on pühendatud Amon reele või päikesejumalale. Need on Luxury ja Carnoki templid. Kahjuks ei ole sellest keskmise riigi arhitektuurist kuigi palju säilinud sest kõik järgmised hoolitsejad juba uue riigi tingimustes tulid, vahetasid osa sambaid välja, muutsid osa sammas saale ümber, ehitasid juba lagunenud templi osadele oma templi peale. Ja nii võime rääkida ikkagi kahest human reele pühendatud templist. Kui uue riigi säilinud templitest. Luxury tempel on väike ja ta on ilmselt püstitatud ilma väga kindlaprojektita. Tan veidi ebakorrapärane. Tema pühamu kõrval on reljeefid, see peaks olema ka templi üks vanemaid osasid säilinud mis jutustavad ohvriandidest, mis tuuakse jumalale. Need reljeefid võivad olla nõgus, reljeef või ümar, Rälli kastan sisse kraabitud või on ta siis püütud nagu peale tuua see kujund. Miks ma nendest reljeefidest räägin, sest nad on minule jätnud ilmselt väga sügava mulje Egiptuse reljeefi vaadates pildi pealt kus kujutatakse figuuri küljelt. Tavaliselt üks jalg on teisest ees ja õlad ja silm on otse. Ta mõjub pilli peal natuke puiselt, natuke tuimalt. Aga kui ta on suurel seinal, kui ta on selles templis oma loomulikus keskkonnas siis need veidi staatilised ja veidi puised figuurid, kes kõik nagu natukene astuvad kusagile poole, kelle mõlemad käed on jumalale anni andmiseks ja jumalal ka anni vastuvõtmiseks vabad. Nad hakkavad elama ja nad hakkavad liikuma nendel seintel. Ja kummaline on see küsimus. Kui kaunistati templit, siis kindlasti preestrid määrasid ära, missuguseid seene tuleb kujutada, missugusel seinal ja millises järjestuses. Aga ometi see inimene, kes selle seina ees seisis ja seda lõpuks raiuma hakkas on raiunud sinna sisse oma kindla usu, oma veendumuse. Ta on jäädvustanud reljeefid, millest ei paista mitte ühtegi kahtlust jumalate, sellise välimuse olemuse ja ka nende vaaraode tulemiste suhtes. Sest nemad tulevad alati jumalatele külla. Mis siis ikkagi on olnud enne kas kujutamise võlu loomine või on olnud enne see jahirist? Täiustatud tööriist. See küsimus ei leia ilmselt vastust. Kas see vastus ongi oluline. Võib-olla et meeldib igale ühele oma vastus välja mõelda. Ma olen täna rääkinud ainult Egiptusest, paralleelselt Egiptusega eksisteerib Mesopotaamia. Ja kui täna oli juttu Giza püramiidide, sest see on esimene maailmaime, siis järgmisel korral tuleb juttu järgmisest.