Täna on kavas näitleja tund. Me kohtume noorsooteatri näitleja Sulev Luigega. Tema esituses kõlavad saates ka Raimond Valgre laulud, Kaarel Kilvet lavastusest valge tee, kutse. Musitseerida aitavad Tõnu Raadik, Jaak Johanson ja Ants laik. Tõnu raadikul on vahetevahel viiuli kõrval käes kitarr nagu Juhanson, hilja läigilgi. Teatavasti on Sulev Luigel huvitavat pajatada ka filmidest. Meenutagem ta mänginud suuremaid rolle filmides hukkunud alpinisti hotell, metskannikesed kaks päeva, Viktor Kingissepa elust Reekviem korrida. Ja kas või veel dokumentaalfilm luigeluu Luigest ja filmitegemisest. Aga nüüd siis näitleja tund, Sulev Luigega. Selle on koostanud Liina Kirt. Sulev Luik on näitlejasaladusega erilise siirusega ja puhtusega näitleja. Ta on näitleja, kes ikka ja alati suudab üllatada. Sulev Luige näitlejadebüütteatris 10 aastat tagasi oli erakordselt särav. See oli Estra Konsama Becketti näidendis kodud oodates. Kolm aastat hiljem tuli lummav filmidebüüt. See oli loarvik loarvik. Tulnukas teiselt planeedilt Grigori Kromanov filmis hukkunud alpinisti hotell. Möödunud aasta lõpus esietendus noorsooteatris Kaarel Kilvet lavastatud valge tee kutse Raimond Valkrena, Sulev Luik. Seekord üllatab Sulev Luik lisaks oma näitleja lummusele veel Raimond Valgre laulude hingestatud esitamisega. Osa täitmisel andis kõrge hinnangu sirbi ja vasara veergudel. Teatrikriitik Kalju Uibo. Sulev Luige Valgres on tõsimeelsust ja nukrust kohati ka siirast lapsemeelsust kuid peamine on, et temas elab muusika. Ta viibib mängu teises plaanis kusagil mujal helide maailmas, millest väljub vaid vahetevahel ja sellisena pääseb vallutavalt maksvusele ka temas elav laul. Olles justkui kuuldavaks muutunud monoloog. Laul Sulev Luige esituses kuulub Valgresse on osake tema karakterist, näitleja sisseelamine jäägi. See on olemine. Lugedes läbi selle esialgse kavandi midagi Joann Saar oli kokku pannud ei osanud ma seda teatritükina üldse näha. Et tundus, nagu oleks mängu võimalusena ääretult vähe ja, ja sellele tundus, et seal nagu polegi midagi mängida. Et noh, ainult kirjad, mingid mälestused, sõprade mälestused ja tõesti ei olnud mingit erilist vaimustust, et seda tegema hakata. Aga Kaarel Kilvet Johansoniga, eks nad olid seda asja mõelnud, nägid seda nagu paremini. Aga koksid proovid pihta. Need hakkasid nimelt lihtest muusikaga hakkasime õppima tema laule. Ja siis äkki tekkis mul kohutav huvi selle inimese vastu. Ja, ja see muusika tõi nagu Valgre enda kuju teena lähedale hakkas Valgre muusika kaudu minu jaoks kuidagi kumama tema isik, et kes see oli, kes sellist muusikat kirjutas, miks nii, miks mitte just teisiti? Molin Valgre Musk pareminigi kuulnud, aga aga nii, tema sisse polnud ma kunagi saanud minna, mul polnud selleks lihtsalt võimalust ja, ja kuigi ma olin laulnud Valgre laule nii nagu ikka koosviibimistel lauldakse. Aga nii lähedale ma ei olnud sellele kunagi veel saanud, noh ei olnud kedagi, kes mind oleks kättpidi tirinud, kuna mul endal mingit muusikalist haridust ei ole. Ja tänu sellele, et me niimoodi neid proove alustasime, hakkas ka lõpuks mind huvitama kõik need faktid, mis tulid sealt näidendist. Johanson oli kirjutanud ja ta oli väga kavalalt kokku pandud ja hakkasid tekkima mingid seosed ja lõpuks, kui jõudsime juba lavale, siis ma avastasin, et seal ei olegi midagi vaja teha, et muusikaga on tulnud see valgla niivõrd lähedal, et, et see tekst hakkab iseenesest juba kõlama. Et on võimalus mängida väga napit. Kas alguses kohe oli selge, et sa hakkad ise laulma, Valgre laule? Ei olnud? Sellepärast et. Ei teadnud ma ise, et ma sellega hakkama saan. Ja. Ja ei teanud ka teised. Sellepärast et praegu kunagi sellega tegelenud muusika minu jaoks ikka on olnud ikka võrdlemisi tugev maa, kuigi mäleta kuulata, olen alati tahtnud ja olen püüdnud laulda kaasa tuntud laule lihtsamaid ja et ma hirmsasti pelgasin seda laulmist selleks, et ei teadnud, mis lauldes närv tegema hakkab või kuidas närv avaldab laulmise juures. Eks kogemus, puudus tekki. Äkki läheb rütm sassi või läheb viis vildataks või jään hoopis seisma, seda ei teadnud, mis, mis sündima hakkab ja kartsin, esimene proov oli mikrofon nina all, siis see oli ikka võrdlemisi selline paha enesetunne. Ja esietendust ma kartsingi väga eks, kui oli ikka vaja rääkida, siis mul oli hea rahulik tunne, et nüüd nüüd olen ma oma oma sõiduvees, aga nagu laul tuli, siis mul tekkis kohutav hirm. Paanika täitsa ette juba. Juba juba nägin, et pillimehed juba üks ühe järel jätavad mängimise pooleli, lihtsalt laul kukub ära. Kummardan viisakalt ja lään sõnalisel osalel. Seda kartsin nagu kõige rohkem. Nende esimesed etendused oli selline tunne, et. Et siis hakkaks ennast juba nagu kindlamini tundma, et et edasi minna, aga kuni veel selleni ei olnud jõudnud, enne oli kaks laulnud, see oli võrdlemisi ebakindel tunne ja veel tantsud ka vahel. Esimest etendust on nagu kana takus ja. Võrdlemisi ebakindel tunne. Miski õlut, sind kõige rohkem Valgre isiksuses. Ma alati kuulan peaaegu kõik etendused, olen kuulanud miljandi serenaadi. Mulle see laul kõige rohkem meeldib. Ja millegipärast mul tekib paralleel Valgre elu lõppu ja selle Viljandi serenaad, iga mis on nii särav ja, ja hoogne ja. Ja siis, kui ma mängin teist vaatust kus on juba tema niimoodi elu Tema omana need probleemid, mis ta seal olid siis mul tuleb kuidagi Viljandi serenaadi, kontrast tuleb kogu aeg ja ma meenutan, tegelikult ma ei mõtle tema allakäigule ka sellele, vaid ma mõtlen sellele, mis ta oli umbes sellel momendil, kui ta üsna luua näiteks Viljandi serenaad eelise rõõmsaja. Selle algpõhjus on see, et ta on suur muusika. Tal on eelkõige suur tundlikus. Peen natuur on, kes selliseid ilusaid ja südamlikke laule võis üldse kirjutada. Ma tean, et ta austaksin, kui ta praegu elaks kõige selle eest, mis ta loonud on. Millist etenduse lauludest kõige rohkem meeldib laulda? Meeldib tegelikult neid kõiki laulda, ma võin öelda ainult seda. Mida ma võib-olla tahaks laulda seal lint, see võetud on viimne valss. See tuleb etenson lindilt, seda ma ei laula. Ta, need, mida ma laulan, mulle kõike meeldib, laulda ma isegi ei oska nagu ühte teisele eelistada. Siis kõik nei. Nii need alad kus on Siis vall ja siin koju sa siin koidu lab. Et kuidas on lavastuses olemasolevate muusikute saatega? See tundub nagu peaksid tegelikult nemad rääkima. Asi on selles, et alati kui on, kui on laul läbi või siis ma ikka küsin igaühe käest, et, et kuidas on, on midagi öelda, et kuidas läks, mida saaks paremini või. Ja ma olen võrdlemisi kõrvaga, et kulda kõik märkused ära ja hea meelega ütleb alati mulle tiks Tõnu Raadik. Iga kord ma küsin ta käest, et mis sa arvad, et kuidas läks. Eks ma ise võib-olla mul ei ole seda kogemust, et, et ma ei saa ennast päriselt usaldada, kogenud muusikainimene tabab selliseid nüansse rohkem ja tunduvalt paremini kui mina. Tal on mingi kogemus olemas, kuidas mul seda ei ole, sellepärast alati küsinud. Nendega väga tore, sellepärast, et nad ütlevad mulle võivad alati öelda, selleks, et on hea meel, kui keegi peab vajalikuks ja vääriliseks midagi öelda. Kuidas paremini teha. Tõnu Raadiku ka teeme viimast laulutööd. Lõpus on teda väga huvitav teha. Etendus nagu selja taga ja. Kui võrdlemisi vabalt musitseerida ja siis tema on põhiliselt ikka tema on eestvedaja kunagi ei teadnud, kuhu tema selle loo viib. No mina julgen natukene vähem teha, niimoodi painutada seda oma viisiotsa teistmoodi. Aga, aga tema muidugi rohkem selleks, et tema võib oma maitset rohkem usaldada. Ja ma niimoodi valmisoleku tean teid ja, ja siis peab iga kord olema valvel, et järele tulla, sellel tema improvisatsiooniline vastu olen ma püüdnud ise ka midagi teha. Kuigi suhteliselt vähem sellepärast et et ma ei, ei, julgemad on ikka olla teatud teatud eelmisenibada. Sellelt ära ja iga kord on väga huvitav seda. Ma ei kujuta kedagi teist ette, kes, kes üldse See kui lihtsalt ahaa, tahtlikult, ütleb märkused, see koht oleks võinud olla siin teistmoodi või? See on alati hea kuulata. Ja siis, kui temasse viiul sisse tuleb, Sissani. Vaatan kui kõrvalt, kus ma ise kaasa ideed. Imetlusväärt. 10 aastat tagasi oli sul võrratu debüüt Estragonina ja nüüd 10 aastat on mööda läinud, on jälle selline tõeliselt oma roll. Millised rollid sellega kahe suure rolli vahel on veel endale meeldinud. Jäävad veel sinna. Orin. Veel avastamata maad Eesti palju. Etenduste käik. Kas sa praegu tahaksid mängida veel Estraguni? Sellisena enam teha ei saaks või ma arvan, isegi ei tahaks. Aga sellisena nagu ma kujutan seda. Et võiks teha. Ma ei tea, kas ma olen selleks võimeline. Kujutluses on see võrdlemisi võrdlemisi realistlik kuju peaks olema, kellel peaks olema juba vanust elatud elu rohkem ilmselt kui mul. Probleemidest rääkida, aga te ei tea, see on selline naljakas asi, et kui võib-olla vanus on juba nii suur, võib-olla siis enam ei tahaks rääkida. Võib-olla lihtsalt ei julgeks enam siis rääkida sellistest probleemidest, millest tükk räägib. Kui oled juba kuskil. 60 aga võib-olla julgeks, ei, ei kujuta ette. Aga sellisena ma tahaksin teda mängida õiges vanuses, kuigi seal, mis ta punast ei ole antud, aga, aga noh, need peaksid olema vanad mehed. Kes seda teevad. Laulad esimest korda niiviisi avalikkuse ees publikule, kuidas sulle meeldib laulda? Sest moosi kajas Kael siiski tröösti. Mis on näitleja jaoks kõige niisugune ilusam hetk teatris? Kas filmis on olnud ka selliseid hetki? Mis on see minu meelest natuke teistmoodi? Tagasisidet on. Publikupoolset ju pole, võib-olla ainult mõnikord, kui võtteplatsil jäädakse vaatama, mis sa teed, aga, aga see pole ka seesaegset. Lausa neile ei saa mängida seal. Kaamera ees. Aga filmis? On minu meelest nii palju, kui ma seda teinud olen. Ja, ja on mingi aeg on mööda läinud ja ma oskan seda öelda kõigi tõhusamad momendid ja pildid jäänud just. Just nendest kohtadest kuhu ma filmi tehes sattunud olen ja need seisavad nagu kusagil minu jaoks kusagil riiuli peal, mida ma aeg-ajalt Ei lähe mul iialgi meelest ära, kui me tegime Kõrboja peremeestena, sattusime sellisesse ilusasse paika, nagu on Eestimaal paukjärve. Ja ma käin seal iga aasta. Ja kui tuleb kevade toomingate õitsemisaeg, siis ma ei saa lihtsalt teisiti, ma pean seal korra ära käima, siis mu süda on tükk aega rahul jälle. Ja seda teen ma just sellepärast, et kunagi isa ütles mulle niimoodi, et et Sulevad tuleb maale tulla koju, et, et nii ilus aeg on, et toomingad õitsevad ja ööbikud laksutavad ja seal kooliajal. Ja ma ütlesin, et ei, et mul ei ole praegu aega, et mul on eksamid ja asjad ja nii 1000 tegemist on ja, ja tõesti ei ole praegu aega. Et eks ma siis hiljem tuleneb praegu õlaga isa ütles selle peale, et aga seda aega ei tulegi kunagi, kui sa seda iseendale ei võta, et see tuleb lihtsalt võtta. Ja need sõnad on kuidagi meelde jäänud. Ja ma olen seda mööda nende sõnade järgi püüdnud ka olla. Et ikka iga kevad olen, ma olen ma püüdnud selle ilusa aja ära tabada, et ta ei läheks märkamatult mööda, nii lühike, kui see meid Eestimaal üldse on. Et seda tuleb lihtsalt näha ja see aeg tõesti tuleb võtta endale selleks, et linnast minema saamisega on alati suuri raskusi, et ikka jääb siia midagi ripakile, mis on vaja teha või, või mingi asi on vaja ära õiendada. Aga kui sõidad lõpuks välja, linnast käib kuskil avastada ennast niimoodi käimas, vaatamas, rahulikult kuulamas. Tundus nii tähtsat võib-olla tõesti ei olegi nii tähtsad. Ma, ma olen iga igal aastal käinud näiteks paukjärvel iga kevad ja miks mul sai Kant, meeldib, ta on sarnane kuskil Lõuna-Eestile, aga kusjuures ta ei ole Lõuna-Eesti. Ta on palju kargem ja. Ja mägi vaheldub sooga andmete selline tüüpiline Tammsaare maastik, isegi rohkem tammsaarelik kui see Vargamäe reaalselt eksisteeriv Vargamäe. Ma arvan, kui Tammsaare on kirjutanud siis mul on selline kahtlane tunne, et ta on sellest kandist saanud palju. Kuna ta vend oli seal metsavaht koitjärvel ja ta oli pikka aega seal ja kirjutas siis ma arvan, et, et ta on kirjutamisel impulsis sellest loodusest saanud, mida seal näha võid. Eks ikka mulle ikka kõige rohkem meeldib tõe ja õiguse esimene. Kõige rohkem, alati, kui ma seal käin, siis ta on see silma ees kõik kõik, mis seal, millest see. Raamat räägib, seal on sellised tühjad vanad talukohad, koitjärve küla ja ja see minevik ja reaalselt kõik on juba nagu hävinenud, aga aga midagi nagu elaks tänu ilmselt sellele, mida ma olen lugenud ja mida ma lapsepõlves ise olen kogenud. Et kõik see nagu minu jaoks veel, hõljuk seal edasi. Et see ei ole lõplikult kadunud. Kunagi ma tahtsin mängida tõe ja õiguse teise osa Indrekut, aga nüüd olen ma selle jaoks ilmselt teiega vana. Kui keegi pakuks sulle filmis mängida Valgre rolli kas sa mängiksid? Ma ei. Ma ei teadnud. See oleneb kõik sellest, missugune stsenaariume. Pluss, sa lähed filmis mänginud suuri osi, mis sul on endal olnud huvitav teha. Ma olen sellest vist rääkinud ka, aga ta ei taha töid alahinnata ja, ja tähendab filmitöö saab ükskord läbi ja mingi etapp on läbitud ja, ja ei taha seda enam nagu kaasas kanda või või uued töötajad tulevad peale ja siis. Jääb tegelikult filmi tegemisest jääb minule isiklikult ja mitte see, mis ma seal tegin või, või kuidas. Aga jääb ikkagi näiteks Saaremaa, kus me tegime koriidat. Ei oleks vist elu sees sattunud sellise koha peale, nagu ma seal elasin. Vanas talumajas mere ääres jõgi voolas õuest läbi, praegune ero ei viiks mind sellisesse paika nii pikaks ajaks elama. Aga täna just filmi tööle ma olen sattunud sinna ja sellest on jäänud väga ilusad mälestused. Tuleb meelde üks õhtu, kui vana peremees Sander. Kuivatas Lilia träni oma väike kuivati ja suur reheahi põles ja, ja me käisime siis seal kraati peal vilja segamas ja siis tal oli tehtud koduõlut ja istusime seal ahjus. Uues rääkisime Juta põhiliselt Sander rääkis oma Keeru selja taga oli palju rääkida. Ja sai osaga sellest sellest elust, mida see talu elas, kõik sättisid ennast pote platsile võrdlemisi lähedale elama, kes poele lähemale. Ka minu soov oli see, et, et saaks just nimelt eemale. Mitte kasutada, käisin paadiga merel. Ja ja pikk maali tulla võtteplatsilt koju tihtilugu ma ei tahtnud, et mind bussiga tuuakse, tahtsin jala minna. Ja novembriöödel, kui mitte sky vägi inimeste linnast maale ei vii, kui on, sajab vihma ja, ja teed on porised. Ainult saab liikuda, kui mees säärikus. Iga seda sai seal näha. Ja astutud mõnikord kuuvalgel selliselt tuulisel külmal selgel ilmal õhtul koju. Nii ma siiamaani mõtlen sellele kohale ja nendele inimestele, kellega ma sel sel perioodil tutta sain ja see on, see on üks lõik, üks osa minu elust, mis jääb? Jääb mulle. Kas tõesti on tõus? Iga mis särab läbi muusika, ent siiski tõesti nii. Et ma kohtas Laulmas iga tund Malley. Sest muusika ja Helmi mulle õpeta, kuidas võiks must saada tantsija, kui on tallanud mind džässirütmis ja see mõnus muusika. Helmi mulle näitavaid mõni Moonsansambuistaksis käin mõnest sammust peaks ju aitama, kui ma tahan tantsida. Ja kui siis kõla lemmik liis sina sinu siis vii maailm siis k ja paradiis, meile on avaldatud nii. Helmi, mulle õpeta, kuidas võiks saada tantsija, kui on vallanud mind džässirant ja mind ära põlu. Et hommikul, kui ärkan üles mulle rastu, naerata ja kui istud isa süles, sulle laulab ta, Tiiu Tiiu soleemi ja saa minu päike. Igas keele, sa oled see, kes soojust ellu mul tao nõnda kelmikatsu silma. Nõnda kärmelt kähivad käen. Tiiu hääl. Mulle on hetkel, mil masin pääl Aastad kaovad, kasvad suureks, Jahadendal kallima, lähed ära isa juures kurvalt, laulab ta Tiiu, Tiiu Salemi ja saa minu päike santsema joon igas keeles see, kes soojust ja õnne Källumul tao. Err. Otsi aasta 1000 siin. Viimast korda. Et. Rahu. Enam. Ta eest üks mõte, Tiina. Olen. All et ta Õelda kordki viilu, kui taeva ära. Et suudan olla truu ei seda usus see olen. Ma. Kuula Kaasik. Kõik suure päikse. Ei. Sõnagi mees lesi. Saan ainult ka asi. Ma olen all. Ja sina Õnneli elude koos Poola ka ei tahaks olla koos USA-s algas, oleks kahjuks. Olles kodunt kaugel unistasin sinu. Kui koju jõudes leidsin liiga vähe siiski koolisid, seal ei suutnud oodata, sa nii. Kas mäletad, ehk kui pisar pilgu sa käe? Püütel käes mul ma tantsin ka siis, kui aastaid ei suutnud hauda. Paraku siin taas oma, kui ei saa, kus ka, eks ole, meid oli lahkuubi ma siis mõte sinu siis ytlesin suudagi, naeran ta. Kiustajaga. Ta on suured väiksed. Koju jõudes kohta ma sõnagi mees näelesi Soome elatud alla äärde oli, selles kihutasid pead, ei suutnud. Ei siin ei pagulane elude voos kuidagi, mees. Ei saa, võin ma koliks, kuid kahjuks ei suutnud oodata, saatma. Ele kodust sõda lased, nii nad kui rännul linnu olid laial teel. Kui üle jõumuutust Heiseks kõik siis kui loodi Kandsid meid koduma. Tõi sõbra, oo kui kaunis see paar. Üks. Üle uurali. Kui lõpper lagingume, kui saag või räim too kõigi dos vabaks, saab kodu. Tõi sõbraad ka kaudi ärka. Üle Uurali kaal. Olles kodunud, kaugunistasin siilu ost õnneks mis võib saada saabuda ta. Kuid koju jõudes leidsin liiga vähe. Siiski hoolisid, seda ei suutnud oodata. Kas mäletad ehk kuis pisarsilmil Ans? Tööd tehes mul ma tantsin ka siis, kui aastaid talle ei suutnud puuda. Ta saab nii, võib-olla said, kui unis lasin köik leed. Diilust, mu arm, kui saatus, kaar, meil oli lahku viinud, teed, siis mõte see loost teevahust taas neil kõigil raske. Kui. Et koju jõudes kaob ta see nii, nägin su naeratust. Olin selles hind. Ei suutnud ooda tasa. Ja kuigi saab üks päev Wells hind võib olla